Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"mägivaher" - 25 õppematerjali

thumbnail
6
doc

Vahtrate kirjeldused

Suurus: 24-36 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: lai, munajas või silinderjas, oksad peened, sageli rippuvad. Koor, võrsed: tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harune...

Dendroloogia
31 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
45
xls

Puud

OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus...

Dendroloogia
162 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Vatrapuidu resonantsomadusi kasutatakse muusikariistade valmistamisel. Vahtralehti kasutati lisasöödana lammastele ja samuti saadi neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. Harilik v. on paljukasutatud pargi- ja alleepuu. 19. Saarvaher ja mägivaher Saarvaher (Acer negundo L.) [negúndo] Negundo ­ varasem, J. Ray poolt 1698. a. vahtrate jaoks kasutuselevõetud nimetus. Kahekojaline, madalam kuni 20 m kõrgune ja 1 m tüvediameetriga õhukese, halli tüvekoorega lühiealine, hõreda ja laia võraga ning tihti mitmetüveline puu pärineb Põhja-Ameerika idaosa jõgede orgudest, järvede kallastelt, tungides üle Kaljumäestiku kuni Vaikse ookeani rannikuni läänes, eelistades niiskemaid kasvualasid...

Dendroloogia
266 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Belgia - referaat

Vanalinnas tuleb kindlasti käia imetlemas Belgia suurimat gooti stiilis ehitist, 123 meetri kõrguse torniga ainulaadset seitsmelöövilist katedraali. Maalikunstihuviline leiab kaemisväärset nii kuulsa flaami barokk- kunstniku Peter Paul Rubensi majamuusemis kui ka kuninglikus kaunite kunstide muuseumis, kus paiknevad Belgia väärtuslikemad kunstikogud. Beligias on ka mägivaher mille ümbermõõt on 780(cm) ja kõrgua 25(m): Belgia on ka 136 riik pindalalt ja rahvaarvult 77 koht. 11 Kokkuvõte Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: must-kollane-punane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel...

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Paulo Coelho "The Alchemist"

" ,,The darkest hour of the night came just before the dawn." ,,Every search begins with beginner`s luck. And every search ends with the victor`s being severely tested." 1) Disinter ­ välja kaevama, uuesti päevavalgele tooma 2) Nurture ­ üles kasvatama, toitma 3) Grasp ­ haare, arusaam 4) Contemplate ­ mõtisklema, kaaluma 5) Sycamore ­ mägivaher 6) Herd ­ kari 7) Flock ­ kari 8) Crook - kõvera otsaga karjasekepp 9) To mutter ­ pomisema 10) To prod ­ torkama 11) Proprietor ­ omanik 12) Vaguely ­ ähmaselt, ebaselgelt 13) Conqueror ­ vallutaja 14) Slaughter ­ tapma, veristama 15) Thereby ­ seeläbi, sealjuures, järelikult 16) Emerald ­ smaragd 17) Omen ­ enne 18) Tapestry ­ seinavaip, mööbliriie 19) Parchment ­ pärgament 20) To fidget ­ nihelema 21) Abashed ­ hämmeldunud 22) Retaliate ­ samaga vastama...

Inglise keel
18 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Jõhvi linnapark

Suurte mõõtmetega pärnade tüvedes on õõnsused, mis on väga heaks pesitsuspaikadeks lindudele ja nahkhiirtele. Kindlasti vajavad puud hoolduslõikust, millega eemaldataks ohtlikud kuivad oksad. Vasakul pool sõiduteed on tinglik puude rida, mis on osa seal kasvavast puudegrupist. Selget alleerida ei ole võimalik eristada. Ühtlane vahesamm puude vahel selles reas puudub. Puuliikidest on esindatud harilik saar, harilik vaher ja mägivaher . Algsest mõisa aegsest alleest (puudegrupist) on arvatavasti säilinud ainukesena suurte mõõtmetega harilik saar (tüve diameeter 1,3 m kõrgusel on 78 cm), kuid antud puul on latv murdunud ja võras on küllalt palju kuivi oksi ning ka tüvel suured koorevigastused. Reas kasvavad ülejäänud puud on mõõtmetelt võiksemad (diameetrid 1,3 m kõrgusel on vahemikus 26-60cm). See tinglik puuderida ääristab ka sealpoolset jalgteed, moodustades samas kõrval kasvava puudegrupiga...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Dendroloogia lehtede (arvestuse) konspekt

* Hippophae rhamnoides - harilik astelpaju - lehed kitsad - lineaar süstjad - lehed kaetud hõbedaste soomus karvadega * Phellodendron Amurense - amuuri korgipuu - paaritu sulgjas liitleht - 5-13 lehekest - pikalt teritunud tipuga - piklik munajas - peen täkilise servaga, ripsmeline - rood (tumerohelised pealt nagu veresooned hargnemas, pikad tervad tipud, väga väga õrnad saagjad servad) * Acer pseudoplatanus ­ mägivaher - leht 3 või 5 hõlmaga - südaja alusega - servad ebaühtlaselt saagjad - alt sinakas roheline (tuhmim, rohkem lai, alt pehmem) * Acer platanoides - harilik vaher - lehed 5 või 7 hõlmalised - terava tipulised, teravatipulised hambad ( nagu vahtra leht ikka, suht terav, ald süda terav) * Acer tataricum - tatari vaher - lehed munajad kergelt piklikud - kahelisaagja servaga - õrnad hõlmad - nõrgalt karvane - kergelt teravneva tipuga...

Dendroloogia
360 allalaadimist
thumbnail
9
xls

Lehtpuude nimekiri

31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE...

Dendroloogia
86 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Tisleri eriala eksam

1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on er...

Tisleri eriala
109 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Meetaimed

Viljapuud ja marjapõõsad Must sõstar, ploomipuu, astelpaju, punane sõstar, pirnipuu, harilik kirsipuu, aedõun jaapani ebaküdoonia, must aroonia. Haljasalade ja parkide taimed Hall ehk valge lepp, sarapuu, paju, harilik vaher, astelpaju, viirpuu, mägivaher , harilik kukerpuu, suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari, kuldvits, lumikelluke. Muud meetaimed Teised meetaimed, mis mesilaste õietolmu varusid täidavad on valge iminõges, põldsinep, kaarkollakas, harilik vereurmarohi, käbihein, ojamõõl, naat, mets- harakputk, harilik tõlkjas, harilik pune, põldohakas, ussikeel, esparsett, harilik raudrohi, suur takjas, lõhnav reseeda, äitar....

Mesindus
59 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Dendroloogia lehtpuude ja põõsaste kirjeldused

31) Daphne mezerum ­ harilik näsiniin Lehed talbjad. Serv terve. Paljad. 32) Hippophae rhamnoides ­ harilik astelpaju Lehed kitsad. Serv terve. Alt ja pealt hõbedaste soomuskarvadega kaetud. 33) Phellodendron amurense ­ amuuri korgipuu Lehed piklikmunajad, paaritusulgjad liitlehed. Serv peentäkiline. Servas ripsmed. Roodude kohalt karvane. Värsked lehed hõõrudes lõhnavad tugevalt. 34) Acer pseudoplatanus ­ mägivaher Lehed hõlmised (3-5), ebaühtlaselt kahelisaagja servaga. Alus südajas. 35) Acer platanoides ­ harilik vaher Leht hõlmine, teravatipuline. Hõlmadel teravatipulised hambad. Roots pikk. 36) Acer tataricum ­ tatari vaher Lehed munajad/piklikmunajad, hõlmised või kahelisaagjad. Roodude kohalt alt karvane. 37) Acer ginnala ­ ginnala vaher Lehed hõlmised (3). Hõlma servad hõlmised/kahelisaagjad. Steriilsetel lehtedel hõlmade vahed sügavamad....

Dendroloogia
139 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...

Dendroloogia
237 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Dendroloogia eksami piletid

Talub kuni -40º C, kuid on tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Tumeroheline lehestik, tihe võra, erk sügisvärvus teevad hariliku v. laialdaselt kasutatavaks nii alleepuuna, grupiti kui ka üksikult istutatult. Punase ja kirjulehiseid sorte eksponeeritakse tavaliselt üksikpuudena. Paljundatakse seemnetega, sorte vääristamise teel. Acer pseudoplatanus L. ­ mägivaher Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt tume-, alt sinakas-kollakas-rohelised, paljad, 9...16 cm pikad, 10...20 cm laiad. Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Tüve koor noorelt sile ja hallikas, vanas eas pruunikas ja plaatjalt kestendav, eluiga 100...150 aastat. Eestis võrdlemisi sage kultuuris....

Dendroloogia
138 allalaadimist
thumbnail
73
doc

Dendroloogia

Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...

Dendroloogia
53 allalaadimist
thumbnail
91
pdf

Dendroloogia pp

Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid · Harilik vaarikas · Rubus idaeus 5-7 teravatipulist hõlma Hõlmadel üksikud teravad hambad Roots sama pikk kui lehelaba · Harilik vaher · Acer platanoides 3-5 hõlma Servast ebaühtlaselt kahelisaagjas Südaja alusega Pealt tumeroheline, alt sinakasroheline · Mägivaher · Acer pseudoplatanus 3 hõlmaga Keskmine hõlm oluliselt pikem Keskmisel hõlmal omakorda hõlmad või saagjas Punakas roots · Ginnala vaher · Acer ginnala Munajas või piklik munajas Kahelisaagjas või nõrkade hõlmadega · Tatari vaher · Acer tataricum Lehekesi 3-7 Paaritusulgjas liitleht Munajad, üksikute teravate hammastega (sisselõiked) Roots kinnituskohast kaetud sinakasrohelise...

Dendroloogia
88 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Andme- ja tekstitöötlus (1 kodutöö - referaat - teema "Puit")

Südamik-küpspuupuidu (näiteks saar, jalakas) südamiku värvus on astmeline, millele järgneb küpspuit, mis samuti nagu südamik enam toitainetetranspordis ei osale ja veel üks välimine osa, tihvtpiirkond (juurdekasv). Uueks puiduks nimetatakse seda osa tüvest, kus aktiivselt vee- ja toitainetetransport aset leiab. Niinimetatud tihvtpiirkonnaga puude omaduseks on ristlõikel märgatav ühtlane hele värvus, mis on tingitud südamiku mitte kestandumisest (näiteks mägivaher , kask, lepp, pappel, harilik vaher ja arukask) . 4. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (40­50%); · Ligniin (20­30%); · Hemitselluloos (20­30%); · Lisaained (1­3%, vihmametsapuudel kuni 15%) rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,1­0,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). 5. PUIDULIIGID 5.1. Okaspuit...

Andme-ja tekstitöötlus
81 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Dendroloogia praktikumide konspekt: lehtpuud, okaspuud

Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...

Ainetöö
92 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kordamisküsimused, puiduteadus

Heliläbilaskvust puidus hinnatakse helitugevuse vahega puidust vaheseina ees ja taga. Suhtelist helitugevuse vähenemist nimetatakse heliläbivusteguriks, mis männipuidust seinal paksusega 30 mm on 0,065 ja tammepuidust seinal paksusega 45 mm 0,020 (heli läbilaskvus puidul on 5-6 korda suurem kui betoonil). Helipuit e. resonantspuit - helipuiduks nimetatakse puitu, mis on sobiv muusikariistade tootmiseks (Kuusk, Mägivaher , Grenadille). 26. Milliste parameetrite alusel liigitatakse saematerjali sorteerimisel ümar-, ovaal-, pikk- ja tiiboksa? Ümaroksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe on <1,5 mm; Ovaaloksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe on 1,5...4 mm; Pikkoksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe on >4 mm; tiiboksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe on > 4 mm. 27. Kirjeldage saematerjali kuivatamisel ja säilitamisel tekkivaid kaardumise tüüpe...

Puiduõpetus
52 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

Harilik ebajasmiin: Philadelphus coronarius Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, pigem niiske. Külma ja linnatingimusi taluv. Lehed munajad või elliptilised, jämesaagja servaga, pealt paljas, alt karvane, 5-10cm pikk. Õied suured, valged ja lõhnavad. Õitseb mai lõpus või juuni alguses. Kasutatakse haljastuses. 24. Harilik vaher ja mägivaher Harilik vaher: Acer platanoides Looduslikult levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, Väike-Aasias. Eestis laialdaselt kuid hõredalt, rohkem pargi, allee- ja õuepuu. Kõrgus 25m. Eelistab niiskemaid viljakaid muldi. Varjutaluv ja külmakindel. Lehed 5 või 7 teravatipulise hõlmaga millel suured hambad. Leht 5-15cm millel pikk peenike roots. Õied mõlemasoolised, kollakasrohelised ja asuvad kobarates. Õitseb mais enne lehtimist. Vili on pika lennutiivaga kaksikseeme, mis variseb enne talve algust...

Dendroloogia
75 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun