ma esimese päeva tulemust üle ei löö ,aga siiski 1,25 kg on parem tulemus, millega jäin kahtlemata rahule. Plahavatuslik jõud Selle testi idee leidsin korvpalliajakirja Basketi ühest rubriigist, kus olid NBA mängijate tulemused välja toodud. Seda testi sooritavad paljud korvpallurid nii Ameerikas kui ka Euroopas. Testi mõte on läbida spurtides ¾ väljakust nii kiirelt kui võimalik. Vahemaa on 22,7 m ehk korvpalli otsajoonest kuni vastaskorvi vabaviske jooneni. Selles testis on ülioluline osa stardil ja maksimaalse kiiruse arendamine väikese aja jooksul. See test oli eriti huvitav sellepärast, et maailmakuulsate mängijate ajad olid etteantud ning tekkis huvitav võrdlusmoment. Mõlemal päeval tegin 3 katset ning kahe päeva parim aeg oli 3,37 sek, mille jooksin esimese päeva esimesel katsel. Selles testis ma oma tulemustes natuke pettusin, sest ootasin ikkagi paremat aega
mistahes mängu ajal st. kui see juhtub enne mängu algust või mängu ajal vastavalt rikkumise astmele. või pärast seda,(peale mänguaega ebasportlikku või väga ebasportlikku käitumist ei karistata koheselt vaid selle kohta peab kirjutama raporti vastavasse alaliitu ning karistuse määrab vastav alaliit) karistatakse. Sellisel juhul lõpetab väljakukohtunik mängu alles pärast määratud vabaviske või 7 m karistusviske sooritamist. (vabavise või 7m karistusvise määratakse vaid juhul, kui rikkumine toimub mänguajal ning kui seda ei sooritata mänguaja jooksu, sooritatakse see peale mänguaja lõppemist) MÄNGUAJA PEATAMINE (TIME OUT). Millal ja kui kauaks mänguaeg peatatakse, otsustavad kohtunikud. Mänguaja peatamine on kohustuslik järgmistel juhtudel: a) eemaldamisel 2 minutiks, diskvalifitseerimisel ja eemaldamisel mänguaja lõpuni;(eemaldamine mängu
ruum: Ettepoole jala varvastega Tahapoole istmikuga Külje suunas jalgade ja käte laiusega Pealevisked Lähivise 2 punkti vise Kaugvise 3 punkti vise, mis on tehtud väljaspool poolringi (6,25 m korvist) Ajareeglid 24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit 8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. 5 sekundi reegel.Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist 3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas Vead Kehakontakt Blokeering Otsatormamine Kinnihoidmine Tõukamine Ebaõige kate Ebasportlik viga Tehnilised vead Kahepoolne viga Diskvalifitseeriv viga Karistused Vabavisked (1 3) Mängust eemaldamine Mängusaalist eemaldamine
- Viskekäe küünarnukk on samal joonel viskekäepoolse puusa, jalaotsa, põlve, viskekäe randme ja korviga - Vaade on keskendunud korvile - Põlvede sirutumisega sirutub viskekäsi, pall saadetakse randme ja sõrmede viipava liigutusega teele - Pall läheb korvi poole teele üle sõrmeotste, andes pallile tagurpidi vindi - Palli saatmisel viske lõppfaasis osutavad viskekäe ranne ja sõrmed otse korvile Vabavise: Vabavise on ühekäe-ülaltvise väikeste erinevustega. Enne vabaviske sooritamist asetab mängija tihti kõigepealt viskekäepoolse jala vabaviskejoone taha, siis teise jala. Jalad on joone taga paralleelselt või viskekäepoolne jalg veidi eespool ja õlgadelaiuselt ning keharaskus on võrdselt mõlema jala päkal. · Et hästi vabaviset sooritada: - Visketehnika on sama kui ühekäe-ülaltviske puhulgi. - Keskendumine ja lõdvestumine. - Jala asetamine joone taha, viskeks mugava asendi sissevõtmine. - Viskekäe asetamine pallile, teine käsi toetab kõrvalt
keskele põrgatades ja söödab esimesele. Esimene mängija liigub koonuseni, imiteerib katte, pöörab ja avab korvi alla, saab söödu 1 teiselt ja viskab korvi. 1 - Paarisharjutus - Üks pall Mängijad liiguvad parallelselt teise korvi poole. Enne keskjoone 2 2 saavutamist teevad 2 söötu omavahel. Esimene liigub põrgatades, teine liigub koonuse ümber ja teeb 1 katte esimesele. 1 - Kolmeliikmeline harjutus - Üks pall Esimene mängija sooritab vabaviske, võtab lauapalli, söödab 2 palli keskjoonele teisele. Teine mängija liigub keskjoonele, saab söödu 1 ja söödab kolmandale edasi. Kolmas mängija spurdib teise korvi poole, 3 saab söödu ja läheb sammudesse. - Paarisharjutus - Kaks palli Esimene mängija söödab esimesele, teine mängija söödab tagasi. Teine mängija pöörab korvi poole, võtab palli põrandalt, põrgatab korvi poole ja viskab korvi. 2
Jaak Uudmäe- kolmikhüpe Andrus Veerpalu- murdmaasuusatamine (2) Voldemar Väli- Kreeka-Rooma maadlus Võrkpall - väljak 9x18m - võrgukõrgus M(2,43m), N(2,24m) - mängitakse 25 punktini, peab olema 2 punkti vahe. Kui viik, siis otsustav mäng 15 punktini - eestlaste bumerangserv, 1919 Tallinnas esimene ametlik turniir - Viljar Loor, - Parimad võrkpalli koondised: Eesti Rahvusmeeskond, Eesti Rahvusnaiskond, VK Selver Tallinn, Pärnu VK, Bigbank Tartu Korvpall - väljak 28x15m - vabaviske joon 5,8m ja kolmepunkti joon 6,75m (korvist) - korvirõnga kõrgus 3,05 m - rünnaku aeg, mil võib palli vallata on 24 sek - 1920 hakati koolides õpetama korvpalli, toimus ka spordivõistlus kus oli kavas korvpall - Tiit Sokk (kuld), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson (hõbe), Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov (hõbe) - Parimad korvpalli koondised: Korvpalli Meistriliiga, Kalev/Cramo, Rakvere Tarvas, Tallinna Kalev, Tartu Ülikooli korvapallimeeskond Olümpiamängud
Kui suur on tõenäosus, et vähemalt üks ostjatest sooritab ostu? 4. a) Ühes karbis on 2 valget ja 4 musta kuulikest, teises karbis aga 4 valget ja 3 musta kuulikest. Valitakse üks karpidest ning võetakse sealt üks kuul. Kui suur on tõenäosus, et saadakse valge kuul? b) Võetud kuul pannakse karpi tagasi, karpides olevad kuulid kallatakse kokku suurde kasti ning võetakse üks kuul. Kui suur on nüüd tõenäosus, et saadakse valge kuul? 5. Korvpallur tabab vabaviske tõenäosusega 0,75. Kui tal on 3 vabaviset, kui suur on siis tõenäosus, et ta tabab vähemalt ühe vabaviske? Vastused 1. a) 9/40 b) 19/24 c) 11/12 2. 0,72 3. 0,964 4. a) 19/42 b) 6/13 5. 0,984Bernoulli valem Vaatleme järgmist ülesannet. Täringut veeretatakse viis korda. Kui suur on tõenäosus, et neli silma saadakse kahel korral? Lahendus Igal üksikul katsel on nelja silma saamise tõenäosus , vastandsündmuse (ei saada 5
korvi poolsel väljakupoolel. Võistkonnad peavad vahetama korve teise poolaja alustamiseks. Kõigil lisaaegadel jätkavad võistkonnad mängu samadele korvidele kui neljandal perioodil. Periood, lisaaeg ja mäng lõpevad siis, kui kõlab mänguaja lõppu tähistav mängukella signaal. Pall võib olla kas "elus" või "surnud". Pall saab "elus" palliks, kui hüppepalli mängimisel puudutab hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt palli või kui vabaviske ajal pall on vabaviskaja valduses. Audi sisseviskamisel on pall auti sisse viskava mängija valduses. Pall muutub "surnud" palliks, kui visati korv mängust või tabav vabavise, kõlas kohtuniku vile siis, kui pall oli "elus" või kui on ilmne, et vabavise ei taba korvi ja sellele järgneb kas teine vabavise (vabavisked) või järgnev karistus (vabavise(-ked) ja/või audi sissevise). Samuiti ka siis, kui kõlas perioodi või lisaaja lõppu tähistav signaal, kõlas 24-
tervet sammu. Kui ta püüab palli nii, et mõlemad jalad on õhus, maandub ta ühele jalale ja astub siis edasi teisele. Ajareeglid ja vead 24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit. 8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel. 5 sekundi reegel. Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele. 3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas.Isiklikuks veaks loetakse mängija otsest kontakti vastasega. Tehniline viga on reeglite rikkumine või ebasportlike võtete kasutamine. Diskvalifitseeriv viga on ilmne ebasportlik viga, näiteks rusikahoop. Mängija, kes on teinud 5 viga (kas isikliku või tehnilist),
........................................................ 2. Korvpalli üldine tutvustus Korvpall on sportmäng mida mängitakse sprordisaalis kahe meeskonna/naiskonna vahel. Eesmärgiks on toimetada pall vastaste korvi ning mitte lasta vastastel palli enda korvi visata. Punkte loetakse korvi langenud pallide arvelt. Võidab enim punkte kogunud tiim. Korvpalli mängitakse spordiväljakul mille mõõtmed on 28x15 meetrit. Väljak on kaetud 5cm laiuste joontega mis märgistavad väljakupiire ning vabaviske kui ka kolmepunkti ala. Korvpallikorv asub maast 3,05 meetri kõrgusel. Korvpalli pall on tehtud kummist ning on kaetud nahaga. Korvpallivorm koosneb ilma varrukateta särgist, lühikestest pükstest ja korvpallijalanõudest. Igal mängijal on individuaalne number. Korvpallivõistkond koosneb võistlustel 12st mängijast ning platsil korraga on tiimi esindamas 5 mängijat, teised mängijad on vahetuspingil ootamas oma mänguvõimalust. Vahetuste arv ei ole piiratud.
2liigub põrgatusega diagonaalselt keskele ja söödab sealt äärele liikunud 1-le. 1 viib põrgatusega palli korvi. 2 võtab laua ja teiselt poolt tagasi. Harjutus 38. Joonis42. Kolmikus 3 viskab palli vastu lauda, püüab ja teeb pika söödu ette. 1 ja 2 spurdivad ette ning kes saab palli on ründaja, järgneb 1x1. Harjutus 39. Joonis43. Palliga mängija 1 söödab teise kolonni 4-le. Pale söötu teeb v - lõike pallist eemale ning siis spurdib ja saab 4-lt söödu vabaviske joonele. Püüab palli ja hüppelt vise. Harjutus 40. Joonis44. 1 tuleb põrgatusega üle välja. Vahetavad 2-ga söödud. 1 läheb viskele ning siis liigub oma palliga 2-e asemele nurka. 2 liigub peale söödu saamist põrgatusega üle välja, kus kolm on juba valmis temaga palli vahetama. Harjutus 41. Joonis45. visatakse 3 kohast. Peale viset võtab viskaja oma lauapalli ja söödab palli samasse kolonni järgmisele mängijale.
Kaitse jätkab kuni suudab ründajad üle mängida. Max 4 korda. Iga kaitse poolt tehtud viga (alates 2-st veast) loetakse sisseviskena. Muuda: punkti saab ainult kaitses, st kui võtad ära ja saad õiguse jätkata kaitses. Kui ründaja viskab sisse- saab tulla kaitsesse, et punkti teha. Harjutus 72. Joonis77. 2:1 olukord. 1 söödab palli 2-le, kes põrgatab korvi poole, kui kaitsja 1 hilineb lõpetab 2 rünnaku viskega. Harjutus 73. Joonis78. Mängija 3 viskab vabaviske joonelt vastu lauda, ründaja 1 läheb lauda pallile järele. Kaitsja 2 ülesanne on blokeerida ründaja 1 korvist võimalikult kaugemale. Harjutus 74. Joonis79. Üks mängija viskab teine söödab palli lauast tagasi. Harjutus 75. Joonis80. 5 mängijat söödavad üksteisele, ringi sees on kaks kaitsjat, kes palli vahelt lõikab, vahetab söötja välja. Harjutus 76. Joonis81. Kolm mängijat nelinurgakujuliselt üks nurk on tühi. 1 söödab 2-le, ja läheb tühja nurka, 2
asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimõõduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. *24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit. *8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel. *5 sekundi reegel. Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele. *3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas. *1 punkti vise- vabaviske joone tagant sisse saades *2 punktivise-mänguolukorras sisse saades *3 punktivise-kolme punkti joone tagant sisse saades *Tagasimäng- *Mäng kestab 40 minutit, 4veerandit iga neist 10 minutit. Kaitsetaktika:
keelatud. Olukorras kus mängija ilmselt loobub selle põhimõtte järgimisest vilistatakse ebasportlik viga. Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest. Tehniline viga määratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine ja ebaviisakas käitumine, solvavate zestide kasutamine. Samas karistatakse tehnilise veaga ka mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise eest. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmängijaga visatakse ennast platsile selili ja nõutakse vea määramist vastasele. Diskvalifitseeriv viga on korvpalli määrustes nimetatutest kõige karmim. Antud viga määratakse karistuseks kas iseseisvalt või seoses ebasportlike vigadega. Ühes mängus kaks ebasportlikku viga teeninud mängijale määratakse täiendavalt diskvalifitseeriv viga.
2liigub põrgatusega diagonaalselt keskele ja söödab sealt äärele liikunud 1-le. 1 viib põrgatusega palli korvi. 2 võtab laua ja teiselt poolt tagasi. Harjutus 38. Joonis42. Kolmikus 3 viskab palli vastu lauda, püüab ja teeb pika söödu ette. 1 ja 2 spurdivad ette ning kes saab palli on ründaja, järgneb 1x1. Harjutus 39. Joonis43. Palliga mängija 1 söödab teise kolonni 4-le. Pale söötu teeb v - lõike pallist eemale ning siis spurdib ja saab 4-lt söödu vabaviske joonele. Püüab palli ja hüppelt vise. Harjutus 40. Joonis44. 1 tuleb põrgatusega üle välja. Vahetavad 2-ga söödud. 1 läheb viskele ning siis liigub oma palliga 2-e asemele nurka. 2 liigub peale söödu saamist põrgatusega üle välja, kus kolm on juba valmis temaga palli vahetama. Harjutus 41. Joonis45. visatakse 3 kohast. Peale viset võtab viskaja oma lauapalli ja söödab palli samasse kolonni järgmisele mängijale.
Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest ja teatud mõttes paariline ebasportlikule veale. Ebasportlik viga määratakse ebasportliku füüsilise tegevuse eest, siis tehniline viga määratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine ja ebaviisakas käitumine, solvavate zestide kasutamine. Samas karistatakse tehnilise veaga ka mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise jmt eest. Diskvalifitseeriv viga on korvpalli määrustes nimetatutest kõige karmim. Antud viga määratakse karistuseks kas iseseisvalt või seoses ebasportlike vigadega. Ühes mängus kaks ebasportlikku viga teeninud mängijale määratakse täiendavalt diskvalifitseeriv viga. Diskvalifitseeriv viga määratakse mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule teo
Kui ta püüab palli nii, et mõlemad jalad on õhus, maandub ta ühele jalale ja astub siis edasi teisele. Ajareeglid ja vead 24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit. 8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel. 5 sekundi reegel. Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele. 3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas. Isiklikuks veaks loetakse mängija otsest kontakti vastasega. Tehniline viga on reeglite rikkumine või ebasportlike võtete kasutamine. Diskvalifitseeriv viga on ilmne ebasportlik viga, näiteks rusikahoop. Mängija, kes on teinud 5 viga (kas isikliku või
18.Nimeta Eesti tipp-korvpallureid, meeskondi. Sinu vastus oli: BC Rakvere Tarvas - Valmo Kriisa, Martin Müürsepp BC Kalev/Cramo - Tanel Sokk Tartu Ülikool/Rock - Tanel Tein, Janar Talts 19.Nimeta 3 erinevust NBA ja FIBA reeglites. Sinu vastus oli: Kolmepunktijoon, mõõdetuna korvi keskkohast FIBA: 6,25 m (20' 6,25") kaar. NBA: 7,24 m (23' 9") kaar, mis külgjoontega paralleelselt asetseb korvist 6,7 m (22') kaugusel. Kolmesekundi ala (piiratud ala, ,,võti") FIBA: Trapets, 3,6m (12') lai vabaviske joone juurest ning 6 m (19' 8,25") lai otsajoone juures. NBA, WNBA: 4,88 m (16') lai ristkülik Mängu aeg FIBA: 4x10 min veerandajad, lisaaeg 5 min. NBA: 4x12 min veerandajad, lisaaeg 5 min. 20.Kus sai alguse korvpallimäng? Mis aastal? Sinu vastus oli: 1891.a Springfieldis (USA) VÕRKPALL 1.Mis on palling? Sinu vastus oli: Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). 2.Kuidas klassifitseeritakse sööte?
Positiivsete emotsioonide uurimine võib meil aidata paremini mõista sportlikku sooritust ja spordist saadavat kogemust. 8. Mida uurisid Lam jt. (2009) õppimise ja ärevuse seostest ning millised olid nende põhilised järeldused? Uurisid kas õppimine näitliku analoogia kui implitsiitsema õpiviisi najal toob stressirohkes, ärevust tekitavas situatsioonis kaasa sooritusvõime parema säilimise kui klassikaline õppimne detailse tehnilise arusaamise kaudu. Katseülesandeks oli korvpalli vabaviske modifitseeritud ülesanne. Õppimises kasutatud kujundlik analoogia oli teha viske lõpus liigutus „justkui sirutaks käe küpsisepurki küpsise järele“. Arvatakse et see analoogia rõhutab liigutust, mis paneb pallile käe sisse hea tagurpidi vindi, suurendades seeläbi edu tõenäosust. Järeldused: Õppimise faasis, eriti selle hilisemas järgus, paranes statistiliselt oluliselt mõlema grupi sooritus, rühmadevahelist erinevust ei täheldatud
lisaaja algust. Kõigil lisaaegadel jätkavad võistkonnad rünnakut samadele korvidele kui kolmandal 10 ja neljandal perioodil. PALLI STAATUS - Pall võib olla kas "elus" või "surnud". Pall saab "elus" palliks, kui: Hüppepalli mängimisel puudutab hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt palli; - Vabaviske ajal pall on vabaviskaja valduses; - Audi sisseviskamisel on pall auti sisse viskava mängija valduses. Pall muutub "surnud" palliks, kui: - Visati korv mängust või tabav vabavise; - Kõlas kohtuniku vile siis, kui pall oli "elus"; - On ilmne, et vabavise ei taba korvi ja sellele järgneb: 1) Teine vabavise (visked); 2) Järgnev karistus (vabavise (ked) ja/või audi sissevise). - Kõlas perioodi või lisaaja lõppu tähistav signaal;
Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest ja teatud mõttes paariline ebasportlikule veale. Ebasportlik viga määratakse ebasportliku füüsilise tegevuse eest, siis tehniline viga määratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine ja ebaviisakas käitumine, solvavate zestide kasutamine. Samas karistatakse tehnilise veaga ka mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise jmt eest. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmängijaga visatakse ennast platsile selili ja nõutakse vea määramist vastasele. Diskvalifitseeriv viga on korvpalli määrustes nimetatutest kõige karmim. Antud viga määratakse karistuseks kas iseseisvalt või seoses ebasportlike vigadega. Ühes mängus kaks
siis kõik vead, mis tehti pärast mänguaja lõppu, loetakse tehtuiks mängu vaheajal ja vabavisked tuleb sooritada enne lisaaja algust. Kõigil lisaaegadel jätkavad võistkonnad rünnakut samadele korvidele kui kolmandal ja neljandal perioodil. Palli staatus Pall võib olla kas "elus" või "surnud". Pall saab "elus" palliks, kui: hüppepalli mängimisel puudutab hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt palli; vabaviske ajal pall on vabaviskaja valduses; audi sisseviskamisel on pall auti sisse viskava mängija valduses. Pall muutub "surnud" palliks, kui: visati korv mängust või tabav vabavise; kõlas kohtuniku vile siis, kui pall oli "elus"; on ilmne, et vabavise ei taba korvi ja sellele järgneb: - teine vabavise (visked); - järgnev karistus (vabavise (ked) ja/või audi sissevise). kõlas perioodi või lisaaja lõppu tähistav signaal;
numbreid 4 kuni 15. Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 20-55. (Vt Error: Reference source not found) (Korvpall 2) 2.6 Reeglid Korvpalli reeglites on 50 punkti jaotatud 8 peatüki vahel ning lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Palli saatus on üks kesksemaid reegleid ning sellel on kaks staatust. Elus pall tähendab, et ta on mängus ja mängukell käib, vabaviske ajal on pall elus ka kella käivitamata, kui ta on vabaviskaja käes. Kui kohtunik vilistab ja mängukell peatatakse, siis on pall surnud. Enne kui surnud pall elusaks muutub peab see läbi käima kohtuniku käest. Palli staatus määratletakse selleks, et oleks selge, millal mängija võib palli käsitseda ja millal mitte. Näiteks reeglite rikkumiseks ei loeta seda, kui mängija surnud palliga platsil liigub seda
tervet sammu. Kui ta püüab palli nii, et mõlemad jalad on õhus, maandub ta ühele jalale ja astub siis edasi teisele. Ajareeglid ja vead 24 sekundi reegel - rünnaku aeg on 24 sekundit. 8 sekundi reegel - kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel. 5 sekundi reegel - audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele. 3 sekundi reegel - ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas. Isiklikuks veaks loetakse mängija otsest kontakti vastasega. Tehniline viga on reeglite rikkumine või ebasportlike võtete kasutamine. Diskvalifitseeriv viga on ilmne ebasportlik viga, näiteks rusikahoop
rohkem sisse viskab). Kõik muu on kardinaalselt muutunud, eelkõige korvpalli võistlusmäärused, mis määravad ära mängu sisu ja dünaamika. Tollal jagati 5 mängijat nii: 2 kaitsjat, 2 ääreajajat ja 1 tsenter. Rünnakul osalesid ajajad ja tsenter, kokku 3 meest, kaitses samuti 3 meest s.o. kaitsjad ja tsenter. Seega, mõlema korvi all käis mängimas vaid üks mees, tsenter, kellel oli kõige suurem mängukoormus. Teised mehed hoidsid rangelt oma tsooni nii kaitses kui rünnakul. Vabaviske sai nii isikliku kui ka tehnilise vea eest, kusjuures viskas mitte kannatanu, vaid meeskonnas täpseima käega mees. Meeskonnas võis olla 8 meest 5 põhimeest ja 3 reservi. Eesti meistri nimetus anti 5 tollase määrustiku järgi ainult viimase mängu algkoosseisule. Kuna arhiivis protokolle ei ole ja ajakirjandus rohkem kui viie põhimängija nime ei avaldanud, ongi praktiliselt
treeneri jaoks Fokuseerimine spetsiifilistele kehaosadele: liigutuste sooritamisel peab keskendama väljendub kolme oma tähelepanu kas randmele, küünarnukile jne, mis aitab vältida häirivaid mõjusid. coaching'us kind- Fokuseerimine liigutuste komponentide spetsiifilisele järgnevusele: näiteks korvpalli lalt määratletud vabaviske ajal keskendatakse tähelepanu alates põlvedest kuni käe ja randme liikumise tehnika kasutami- faasidele. ses, milleks on: - fokuseerimine; Fokuseerimine keskkonna tingimustele: fokuseerimine ainult sissepoole võib tekitada
annaabi.ee 
