Anatoomia 4 Kt. LIIKUMISELUNDKOND 1.Liikumiselundkonna struktuur. Inimese kehaosad pea,kael,kere, ülajäsemed, alajäsemed. Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks. Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg. Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa nim.vaagnaõõneks. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased. Kehaehituse struktuuris on oluline,kuidas on elundite paigutus,omavaheline asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire
rinnakukeha ja alumine mõõkjätke 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine Lülisambaga - ühinevad roided liigeste abil Rinnakuga - ühinevad roided kõhrliiduse abil Roiete liikumine: Sisse hingamisel tõusevad roided ette üles, välja hingamisel alla tagasi 25. Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud Ülajäseme luustik koosneb: õlavöötme luudest ja ülajäseme vabaosa luudest 1) Õlavöötme luude hulka kuuluvad: abaluu ja rangluu 2) Ülajäseme vabaosa luude hulka kuuluvad: õlavarre-ja küünarvarreluud ning käe luud 3) Käe luud jagunevad: randme-ja kämbla luudeks ning sõrmelülideks 26. Õlanuki-rangluu liiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad, moodustub lameliiges. Toimub liikumine ümber sagitaaltelje.
Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: Kaela ja nimmelordoos ,rinna- ja ristluuküfoos. Suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavada tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna ja vaagnaõõne mahtu. 105.Rinnakorvi moodustavad järgmised luud: Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 106.Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa( õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 107. Õlaliiges: :Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 108. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on
Korv-lülrin,roid,rinn.(Kere)Liik-roilülliig,roi-rinnliig,rinnpid&-keh vah kõhrliid liik&roidkõhr kuj muut arv. 6. Õlavöötme luud ja nende ühendid: rinnaku-rangluu liiges (ehitus, tüüp, funktsioon), õlanuki-rangluu liiges (tüüp, funktsioon, lig.coracoclaviculare tähtsus ). Aba-3< lam,3serv,kaarnjätk,õlanuk;Rang-Skuj toru.ÕRliig-liigpin lam,kiudkõhr;A al < pöörd med v later; RRliig-liigpin inkongruent,kiudkõhr;(k)õlvööt et&ta viim;tõst&lan 7. Ülajäseme vabaosa luud (õlavarre-, küünar- ja kodarluu, randme, kämbla ja sõrmede luud). ÕV,Küün,Kod,Ran,Käm,Sõr.(8,5,14) 8. Õlaliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). ÕL(k)-Ab liigauk&ÕVpea;liik et&ta,külg-eem&läh,pöörl. 9. Küünarliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). KL-liitliig,ÕV-Ko(k)ÕV-Kü(t/v)LähKoKü(r);siru&pain; 10. Käeliiges: kodarluu-randme liiges, kesk-randmeliiges (ehitus, tüüp, funktsioon;). KäL-2-Proks:Ko-Ra(el)Dist:RaP&D(mod plokk),pain&sir;eem&läh 11
Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided. Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa(õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges:
vt Õpik lk 36 joonist. Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 24. Roiete põhimõtteline ühenduminelülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje ümber ja eesmised otsad tõusevad ette ja üles. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa( õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp,abiseadeldised,liikumine: Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluu liiges : ,,": Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku
Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided. Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased 2 on vallasroided. 25. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine. Roided ühenduvad lülisamba rinnaosaga kera- ja ratasliigese abil. 26. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. (info õpikust) Õlavööde(abaluu ja rangluu) Ülajäseme vabaosa luud : õlavarre-, küünarvarreluud , käe luud (randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid) 27. Õlanuki-rangluu liiges: (info õpikust) liigenduvad luud: rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigese tüüp: Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges Liikumine: väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje Abiseadeldised: 28. Rinnaku-rangluu liiges: (info õpikust) Liigenduvad luud: rangluu ja rinnakupideme ühendumisel.
Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigese abil. Rinnakuga kõhre abil. Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Ülajäseme piirkond koosneb: · Õlavööde -- Õlavöötme luud abaluu, rangluu · Ülajäseme vabaosa ülajäseme vabaosa luud õlavarre- ja küünarvarreluud (küünarluu, kodarluu) ning käe luud. Käe luud jagunevad omakorda randme (8) ja kämbla (5) luudeks ning sõrmelülideks). · Joonis lk 39, 40, 41. 26. Õlanuki-rangluu liiges: · liigenduvad luud abaluu ja rangluu · liigese pinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. (rangluu õlanukmine ots ja ..) · liigese tüüp - lameliiges
Roidel eristatakse välis- ja sisepinda ning ülemist ja alumist serva Roieluul on pind-, serv- ja keermikkõverus Keskmised roided on kõige pikemad Roided liiguvad sissehingamisel külgmiselt ja üles Vananedes rindkere jäigastub ja hingamises suureneb vahelihaste tähtsus ÕLAVÖÖTME Click icon to add picture LUUDeristatakse õlavöödet ja Ülajäsemetel vabaosa Õlavöötmeks on rangluu ja Abaluu on lame kolmnurkne luu abaluu rindkere tagaküljel, alumine nurk on nüri ja paksenenud Eespoolne, S-kujuline rangluu liigestub abaluu Selle ülaosa taga on kõrge õlanukiga ja liigesketta abaluuhari, mis ees külgsuunas kaudu rinnakupidemega lõppeb õlanukiga
Jäsemete luud 1. Milliseid osasid eristatakse jäsemete luudel? Vöödet ja vabaosa 2. Ees- ja tagajäseme vabaosa luude vastavus. Õlavarreluu reieluu; küünarvarreluud sääreluud; randme luud kanna luud; kämbla luud pöia luud; varvaste luud-varv.luud 3. Õlavöötme osad + kirjeldus cingulum membri thoracici, õlavöötme kaudu on eesjäse ühendatud kerega, koosnes algselt kolmest luust: aba-, rang- ja kaarnaluu. Koduloomadel on arenenud ainult abaluu. Reduktsiooni tõttu on eesjäseme skelett kerega seotud vaid lihaste abil. 4
tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 24. Rindkere skelett (luud, roided) Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 25. Roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje. 26. Ülajäseme piirkonnad ja luud Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. · Õlavööde(abaluu ja rangluu) · Ülajäseme vabaosa luud(õlavarre-, küünarvarreluud , käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 27. Õlanuki rangluu liiges Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje. 28
Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud: Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided. Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa(õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel
rinnakuga toimuvad seitsme ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega (1.-7. roie). 8.-9. roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7. roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roided pöörlevad pikitelje ümber, eesmised otsad tõusevad ette ja üles. 25. Ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud Õlevööde Abaluu Rangluu Vabaosa Õlavars Õlevarreluu Küünarvars Küünarluu Kodarluu Käsi Randmeluu Kämblaluu Sõrmelülid 26. 29. Õlanuki-rangluu Rinnaku- Õlaliiges Küünarliiges liiges rangluu liiges
roie ühendub kõhrliiduse, 2-7 roie liigese abil ning 8.-9. Roide eesmised otsadühenduvad kõrgemal asuva 7. Roide alumise servaga kõhrliiduse abil, moodustades roietekaare. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. Seejuures suureneb rindkere ülemise osa sagitaalmõõde ja alumise osa frontaalmõõde. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: On õlavöötme luud ning ülajäseme vabaosa luud. a) Õlavööde: Abaluu. Rangluu. b) Ülajäseme vabaosa: Õlavars - õlavarreluu. Küünarvars - küünarluu ja kodarluu. Käsi - randme ja kämbla luud ning sõrmelülid. 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel
kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed, lülivaheliigesed on plokkliigesed. 30. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud- alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Alajäseme vabaosa koosneb reieluust, sääre- . 4 Tallinn ja labajalaluudest. Puusaluu on kokku kasvanud kolmest luust: niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust. 31
asuvad? - Seedenõre voolab kaksteistsõrmiksoolde sapipõiest ja kõhunäärmest. Sapipõis asub maksa alaosas ja kõhunääre paikneb mao taga, tagumisel kõhuõõne seinal. 18) Mida katab suurrasvik? - Suurrasvik algab mao suurelt kõverikult ja laskub allapoole üle ristikäärsoole väikese vaagnani. Suurrasvik paikneb mao, vahelihase, põrna, neeru ja ristikäärsoole vahel ning koosneb paljudest sidemetest ja suurest vabaosast. Suurrasviku vabaosa katab eest peensoole lingusid nagu põll. 2. Lisaks vasta järgmistele küsimustele kirjalikult: 1) Mis on antibiootikumid? - Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ja mis terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. 2) Mis on prebiootikumid? - Prebiootikumid on keemilised ühendid, mis ei imendu peensooles ja mis soodustavad heade
vastandamine ja ringliigutused. 38. Kämbla lüliliigesed Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed. Kämbla lüliliigese lülidevahelised liigesed on plokkliigesed. Lülivaheliigeseid tugevdavad võimsad kaaskülgsed sidemed. 39. Sõrmelülide vaheliigesed .. on plokkliigesed. võimaldab teha liigutusi ühel tasandil, teised liigesed kahel või kolmel tasandil. 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Alajäseme vabaosa koosneb 1. reieluust, 2. sääreluust 3. labajalaluudest Puusaluu on kokku kasvanud kolmest luust: 1. niudeluust, 2. häbemeluust 3. istmikuluust. 41. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustamine.
liikuvus väike(amfiartroosid) 37. pöidla randme-kämblaliiges- ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga hästi liikuv sadulliiges(eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused) 38. kämbla-lüliliigesed –keraliigesed(sõrmenukid) 39. lülidevaheliigesed- plokkliigesed( lisaks võimsad kaaskülgmised sidemed) 40. alajäsemete piirkonnad- kaks puusaluud skelett koosneb vaagnavöötmest ja alajäsemete vabaosa luudest alajäseme vabaosa(reieluu, sääre ja jala luu) 41. vaagna ehitus-luuline rõngas puusaluust ja ristluust(kolm ühenduvat luud) suur vaagen-külgedelt piiravad niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli eest lahtine väike vaagen- ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud taga rist- ja õndraluu 42. ristluu- niudeliigese pinnad-kõrvalestjad, lameliiges
liikuvus väike(amfiartroosid) 37. pöidla randme-kämblaliiges- ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga hästi liikuv sadulliiges(eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused) 38. kämbla-lüliliigesed –keraliigesed(sõrmenukid) 39. lülidevaheliigesed- plokkliigesed( lisaks võimsad kaaskülgmised sidemed) 40. alajäsemete piirkonnad- kaks puusaluud skelett koosneb vaagnavöötmest ja alajäsemete vabaosa luudest alajäseme vabaosa(reieluu, sääre ja jala luu) 41. vaagna ehitus-luuline rõngas puusaluust ja ristluust(kolm ühenduvat luud) suur vaagen-külgedelt piiravad niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli eest lahtine väike vaagen- ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud taga rist- ja õndraluu 42. ristluu- niudeliigese pinnad-kõrvalestjad, lameliiges
Art. Lumbosacralis (lumbosakraalne liiges L1-S5 vahel) - Paariline lameliiges - Võimaldab lisaks lülisamba liikumisele vaagnasuhtes ka vaagnaliikumist kere suhtes - Liigest stabiliseerivad: lig. iliolumbale ja torakolumbaalfastsia Liigutused: vaagna tõstmine (elevatsioon) ja langetamine (depressioon) (sag telg, fron tasa); ettekallutus (sagitaaltasapind; frontaaltelg); rotatsioon paremale ja vasakule (vert telg, hor tasa) ALAJÄSEME VABAOSA LUUDE ÜHENDUSED Puusaliiges (art.coxae) - Moodustuvad caput femoris ja acetabulum - Liigespindu täidab labium acetabulare - Keraliiges - Kolmeteljeline - Liigutused: reie fleksioon/ekstensioon; abduktsioon/aduktsioon; siserotatsioon/välisrotatsioon ning vaagnaliikumisega seotud liikumised- vaagna ette kallutus/taha kallutus; vaagna elevatsioon (tõstmine)/depressioon (langetamine); vaagna rotatsioon vasakule/paremale 11
poolt kaitstud regioonides ning millest lähtuvad närvid innerveerivad(juhivad ja annavad tagasisidet) keha kindlaid piirkondi. 1) Kaelapõimik - 4 ülemise kaelanärvi kõhtmised harud innerveerivad kaela ja kukla piirkonna nahka ja lihaseid 2)Õlavarrepõimiku 4 alumist kaelanärvi ja esimese rinnanärvi kõhtmised harud - innerveerivad kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka. * Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel innerveerivad roietevahelisi ja kõhulihaseid ning kopsu- ja kõhukelmet. 3) Nimmepõimik viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit.
29. mis piirkonda innerveerib kaelapõimik? Kaela- ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid NS slaid 79; anat lk 215 30. milline närv kaelapõimiku koosseisus on pikim? Vahelihase närv NS slaid 79; anat lk 215 31. mis piirkonda innerveerib õlavarrepõimik? Kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka NS slaid 82-83; anat lk 216 32. millised närvid jäävad õlavarrepõimiku 1. Lihase-nahanärv 2. Keskpidine närv 3. Küünarluu närv 4. Kodarluunärv NS slaid 82-83; anat lk 216-217 koosseisu?, nimeta 4 erinevat! Innerveerib 1. alajäset ning kehatüve alumist osa, 2
See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Kaelapõimiku pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 165. Õlavarrepõimik, selle moodustumine innervatsiooni piirkonnad: Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv, küünarluunärv, kodarluunärv, roietevahelised närvid. 166. Roietevahelised närvid, nende arv, paiknemine, funktsioonid: Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel, innerveerides roietevahelisi ja kõhulihaseid, kopsu ja kõhukelmet. 167. Nimmepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad:
6 Kael kuulub kere juurde, kuid tavaliselt vaadeldakse seda omaette - eesosa: päriskael - tagaosa: kuklatagune Kere jaotub rindkereks ja kõhuks. Rindkere ja kõhu tagaosa on selg Rindkere eesosa on tuntud rinnana Kõht jaotatakse mõtteliselt kolme horisontaaljoonega kolmeks. - ülakõht - keskkõht - alakõht Alakõhu keskosa e. häbemepiirkond. Alakõhu külgosad e. kubemepiirkonnad. Ülajäse jaotub vöötmeks (õlavööde) ja vabaosaks. Vabaosa: - õlavars - küünarvars - käsi Käsi: - ranne - kämmal - sõrmed Alajäse jaotub vöötmeks (vaagnavööde) ja vabaosaks. Vabaosa: - reis - säär - jalg 7 Jalg: - kand - pöid - varbad 1.6. Inimese keha jaotumine mediaan- ja horisontaaltasapinnast lähtuvalt Inimese keha saab jaotada mitmeteks tasanditeks.
samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks. Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid organeid). Jaotus - vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere,-pea,- ja jäsemete luudeks. Kere luude olulisemateks koostisosadeks on selgroog, millel rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak. Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks. Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised, jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks. Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil. Tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 10. Lihaste kuju ja ehitus: Lihaste kuju on väga mitmekesine. Eristatakse: Pikad lihased, Laiad lihased, Lühikesed lihased Enamik lihaseid algab ja lõppeb kõõlusega Lihaskiudude erinevate seostusviiside alusel kõõlustega jaotatakse lihased : - liht- ehk dünaamilisteks - sulgjateks ehk statodünaaimilisteks
kämbla-lüliliiges mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje. 40) Sõrmelülide vahelised liigesed Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. 41) Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud? Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme luudest (2 puusaluud, mis on omavahel kokku kasvanud kolmest luust: niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust) ja alajäseme vabaosa luudest (2 reieluud; sääreluud: 2 sääreluud ja 2 pindluud; jala luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli. 42) Häbemeliidus Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu
36) Sõrmelülide vahelised liigesed? Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist. 37) Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud? Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme luudest (2 puusaluud, mis on omavahel kokku kasvanud kolmest luust: niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust) ja alajäseme vabaosa luudest (2 reieluud; sääreluud: 2 sääreluud ja 2 pindluud; jalalaba luud 1)Kanna luud kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud 5 pöialuud 3)Varvaste luud varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli. 38) Vaagna ehitus, jagunemine suur- ja väikevaagnaks? Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli,
36) Sõrmelülide vahelised liigesed? Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist. 37) Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud? Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme luudest (2 puusaluud, mis on omavahel kokku kasvanud kolmest luust: niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust) ja alajäseme vabaosa luudest (2 reieluud; sääreluud: 2 sääreluud ja 2 pindluud; jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli. 38) Vaagna ehitus, jagunemine suur- ja väikevaagnaks? Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli,
36) Sõrmelülide vahelised liigesed? Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist. 37) Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud? Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme luudest (2 puusaluud, mis on omavahel kokku kasvanud kolmest luust: niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust) ja alajäseme vabaosa luudest (2 reieluud; sääreluud: 2 sääreluud ja 2 pindluud; jalalaba luud 1)Kanna luud kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud 5 pöialuud 3)Varvaste luud varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli. 38) Vaagna ehitus, jagunemine suur- ja väikevaagnaks? Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli,
Esineb ka õla degeneratiivseid probleeme, mistõttu koed on kahjustatud ning ei funktsioneeri korrektselt. Õlavalu võib olla lokaalne või kiirguda teistest ümbritsevatest piirkondadest kas õlga või kätte. Sapipõie, maksa või südamehaigustest, aga ka lülisamba kaelapiirkonna probleemidest tingitud valu, võib samuti kiirguda piki närve õlani. Abaluu piirkonnas tuntav valu saab peaaegu alati alguse kaelast. Õlaga seotud terminid Ülajäse jaotub: õlavööde ja vabaosa Õlavööde - abaluu ja rangluu Vabaosa - õlavars, küünarvars, labakäsi Õlaliiges ühendab omavahel õlavöödet ja vabaosa Abaluu kehal eristatakse eesmist ehk roidmist pinda ja tagumist pinda. Acromion = õlanukk Pr. coracoideus = kaarnajätke Cavitas glenoidalis ( fossa glenoidalis) = liigeseõõnsus Spinae scapulae = abaluu hari läheb sujuvalt üle õlanukiks. Art. humeri = õlaliiges Õlaliiges on tüüpiline keraliiges. Õlaliigest võib vaadelda kui üht liigest, kuid
Vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere,-pea,- ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosadeks on selgroog,millel rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak.Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Näokolju luud on toeseks näole ning aitavad moodustada nina-ja suuõõnt.Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised,jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks.Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil.Tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 6. Rinna-, kõhu- ja vaagna õõs Rinnaõõs sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein, suunaga väljast sissepoole, järgmistest kihtidest : nahk, pindmine
Vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere,-pea,- ja jäsemete luudeks.Kere luude olulisemaks koostisosadeks on selgroog,millel rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak.Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks.Näokolju luud on toeseks näole ning aitavad moodustada nina-ja suuõõnt.Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised,jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks.Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil.Tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 6. Rinna-, kõhu- ja vaagna õõs Rinnaõõs sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein, suunaga väljast sissepoole, järgmistest kihtidest : nahk, pindmine
annaabi.ee 
