vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Mitte iga arusaamatus ei pruugi olla läbinisti negatiivne. Oluline on ära tunda ka konflikti positiivseid külgi. KUIDAS LAHENDADA KONFLIKTE /PROBLEEME? Konfliktide lahendamiseks on kuus tähtsat astet: Aste 1. Tee kindlaks oma probleem ja rahuldamata vajadused Aste 2. Kohtu oma partneriga Aste 3. Kirjelda oma probleemi ja vajadusi Aste 4. Võta arvesse oma partneri vaatekohta Aste 5. Leidke lahendus Aste 6. Viige oma otsused ellu! Oluline on näha konflikti osapooli kui partnereid ning arvestada ka teise poole huvidega. Igal juhul tuleb kasuks positiivne ja avatud suhtumine, sest enamus konflikte on lahendatavad. Konfliktid referaat Rain Kauge Kehra Gümnaasium 10.klass 17.10.2010
ühemõttelisust Paindlik -Vaba -Skitseeriv, -näitlikustav -Avarasihiline -Lubab mitmetähenduslikkust Otsene Sirgjooneline -Otsib korrektseid vastuseid -Ranged eeskirjad -Järgib reegleid -Suletud lahendiala Hajus Külgnev -Otsib sobivaid vastuseid -Vabad mõtterajad -Otsib erandeid reegleist -Piire-piiranguid nihutav Järjestikuline -Range tegevuste järjestus -Samm-sammult aste-astmelt -Eelistab ühte vaatekohta -Liigub järkjärgult edasi Holistiline -Vaba tegevuste järjestus -Vaatleb kõike korraga -Vaatleb erinevaid seisukohti -Hüppab edasi tagasi TT(team think) MEETOD probleemide analüüsiks ja probleemide lahendamiseks. probleemi olemuse põhjalikule ja üksik-asjalikule analüüsile, mille järel on probleemi enese lahendamine juba palju hõlpsam. väga põhjaliku eeltöö tulemusel tööde lõppfaasis on vähem vigu. Töö toimub rühmas, mida juhib juht. TT meetod koosneb neljast osast:
Kui võrrelda tema vaateid Platoni omadega, siis torkab muidugi silma väga erinev suhtumine naise rolli inimestevahelises läbikäimises. Kui naist käsitletakse perekonnaski "loomupäraselt" mehel alluvas rollis, ei teki muidugi küsimustki, kas naine võiks olla valitseval positsioonil ühiskonnas või riigis. Kui siin oleks tegemist pelgalt Aristotelese individuaalse hoiaku väljendusega, siis poleks see filosoofiliselt huvipakkuv. Kuid tundub, et antud Aristotelese vaatekohta saab käsitelda ka paratamatu järeldusena tema filosoofilisest põhihoiakust. Nagu eelpool käsitletud, mõistab Aristoteles empiiriliselt sedastatavat faktilist olukorda tegeliku olemisena, faktiline olukord aga oli tol ajal selline, et naistel ei olnud poliitilist võimu ja nad olid allutatud positsioonis ka perekonnas. Samasuguse "loomuliku" nähtusena nagu meeste ja naiste ebavõrdsus, käsitleb Aristoteles ka orjust
Eri rahvaste kultuurid on erinevad, Relativism hoiatab: on naiivne uskuda, et seepärast pole ka universaalset moraali. kõik meie eelistused põhinevad mingil Kui pole universaalseid standardeid, ei ole ratsionaalsel standardil. ka sõltumatut vaatekohta kritiseerimiseks. Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele, avatusele. Sallivust ehk tolerantsust ennast peetakse
Miski pole püsiv, kõik on pidevas muutumises. Petised Maailmaparandajad ja utopistid. Sotsioloogia eesmärk ei ole maailma parandamine, vaid teadus omaette, lähtudes olemasolevatest teooriatest. Uurida tuleks sotsioloogilises mõttes huvitavaid nähtusi, mitte sotsiaalseid probleeme. Erapoolikus. Kuna konventsionaalne teadus ei aita meil otsustada, milline omavahel võistlevatest vaatekohtadest on õige, peaksime lähtuma teadusharuvälistest kaalutlustest ning asuma erapoolikult mingit vaatekohta toetama. Taolisel puhul pole enam tähtis, et idee oleks õige, vaid millised on selle tagajärjed - praxis (tegelik kasutus, Marx). Erapooletuse kaitseks. Erapoolikuse toetajad väidavad, et ühiskonnateadused ei saagi olla objektiivsed, kuna sotsioloogid on oma ideoloogiast mõjutatud maailmavaadete vangid. Relativism. Relativistid on laiendanud nende teadmiste ringi, mida võib pidada isikliku eelistuse küsimuseks, ning ühtlasi suurendanud ka inimeste õigust vastu vaielda.
"Igatahes mitte täiest kõrist kaaslase peale karjumine, kui hing lõplikult täis läheb. Eestimaal peetakse paraku üllatavalt tihti agressiivset käitumist enesekehtestamiseks ja ei kujutata ettegi teistsuguseid võimalusi ennast maksma panna. Rakenduspsühholoogias toimus aga juba umbes kakskümmend viis aastat tagasi suur murrang enesekehtestamise käsitlemisel. Tuntud California psühholoog Thomas Gordon (keda tuntakse eelkõige efektiivsustreeningu loojana) hakkas propageerima vaatekohta, et enese eest seismine saab laiemas plaanis edukas olla üksnes siis, kui arvestatakse ka teiste asjaosaliste huvisid. Kui ma konfliktses olukorras arvestan üksnes endaga ja surun teistele peale enda jaoks soodsa lahenduse, tekib neis väga tõenäoliselt (vähemalt alateadlik) pahameel ja kättemaksuhimu ja nad ei tegutse meeleldi minu lahenduse heaks. Kui ma aga enese vajadustest loobun, kasvab minus rahulolematus ja vaevalt et ma tegelen kõigest hingest iseendale liiga tegemisega.
tantsupidu kandsid rahvakunstiõhtute nimetust. Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. (Üldtantsupidu 2011) Väiksemaid öölaulupidusid toimub nii Tartus kui ka Tallinnas igal aastal. 2009 aastal toimus Tallinna Lauluväljakul öölaulupidu ,,Märkamisaeg", kus osales ligikaudu 70 000 inimest (Seaver 2008). Ürituse ajal oli lauluväljak nii paksult rahvast täis, et raske oli liikuda ja vaatekohta leida. Selle ürituse täielik õnnestumine näitas, et rahvuslik teema sobib ürituste sisuks Eestimaal suurepäraselt ja rahvuslikke öölaulupidusid võiks Eestis regulaarselt korraldada. Meelelahutusüritused on väga atraktiivsed ja meelitavad ligi suuri rahvamasse. Suured rahvamassid annavad eeldused suure kasumi teenimiseks. Ka veini ja toidufestivalid on maailmas populaarsed. Paljudes veinipiirkondadel toimuvad traditsioonilised veinifestivalid ja
• Selgitus, milles seisneb töö uudsus, millest varasemad uurimused on mööda vaadanud? • Lühikokkuvõte töö ülesehitusest Teoreetiline osa • Uurimisküsimuse seisukohalt relevantse kirjanduse ülevaade (olulisemad teooriad ja empiirilised uuringud antud spetsiifilises kontekstis) – s.o. ülevaade valdkonna hetketeadmistest • Eesmärk: – välja tuua lüngad valdkonna teadmistes või – selgitada Sinu töö unikaalset vaatekohta või – teoreetilise raamistiku kujundamine, mis võimaldab testida olemasoleva teadmise paikapidavust • Demonstreerib kursisolekut valdkonnaga Näiteid teooriatest • Mänguteooria • Võrgustike teooria • Institutsionaalne teooria • Evolutsiooniline majandusteooria • Avaliku valiku teooria • Organisatsiooniteooria • Bürokraatiateooria • ... Kirjanduse ülevaate koostamine • Raamatukogu, andmebaasid, ajakirjad
inimese oma jutustustes välja toovad. Sel juhul rõhk ei lange mitte sellele, mis juhtus, vaid sellele, kuidas inimesed juhtunut tajuvad ja tõlgendavad. Narratiivi analüüsi pooldajad väidavad, et inimesed tajuvad oma elu ja selle sündmusi jätkuva protsessina ning katsed mõista sotsiaalset elu, mis seda tõsiasja ignoreerivad, ei võta arvesse uurimuses osalejate vaatekohta. Rõhk konteksti leidmisele ning sellele, kuidas inimesed tajuvad oma rolli mingis olukorras. Eristatakse 4 mudelit: · temaatiline analüüs - rõhk pigem teemale, st sellele, mida öeldakse, mitte niivõrd sellele, kuidas öeldakse. · strukturaalanalüüs teeb rõhu viisile, kuidas lugu seostatakse; · interaktsiooniline analüüs asetab rõhu dialoogile rääkija ja kuulaja vahel; · performatiivne analüüs keskendub narratiivile kui esitusele uurides sõnade ja zestide kasutamist loo
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
sisukas Geza Vermes’i „The „Son of Man“ Debate“ (1978). Vermes’i artikkel on küll oluliselt vanem, kuid on tähtis, sest taaskäivitas 20. sajandil suuna, mis uurib kreekakeelse tõlke põhjendatust ja aramea keelest tulenevaid võimalikke kasutusi Inimese Pojale. Mis puudutab Beckstromi artiklit, siis valisin selle kahel põhjusel. Esiteks on tegemist värske artikliga, teiseks kannab Berckstormi tekst teist kõige mõjukamat vaatekohta, nimelt arusaama, et Inimese Poeg on kasutusel tiitlina ja lisab sellele omapoolse interpretatsiooni, mida Burkett oma raamatus tegelikult ei mainigi. Seega on Berckstorm ühelt poolt hea näide kontekstuaalsest lähenemisest Inimese Poja analüüsis ja teiselt poolt esindab ühte värskemat võimalikku tõlgendust. Burketti raamatu võtan kõige aluseks, sest ta esitab küllaltki tervikliku ja neutraalse ülevaate kogu Inimese Poja küsimuse ajaloost ja selle teema arengust ning
seadusi. Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini. Universaalne inimloomus on olemas hulk moraaliprintsiipe, mis rakendatavad kogu inimkonnale. Kultuurirelativism moraalinormid sõltuvad kultuurist Konventsionalism sõltuvad traditsioonist Subjektivism üksikust hindajast Objektivism loomult objektiivsed Eetiline subjektivism eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta, moraalihinnang on igaühe enda asi ning moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (vrd. Ilu vaataja silmas). Sellest tuleneb, et · Igaühe arvamus on võrdselt tähtis · Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset · Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija Relativism erineb sekptitsismist moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe.
Ideaalne vaatleja on sõltumatu, informeeritud. 26. Mis (vahe) on eetiline absolutism? Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. See usub universaalsetesse moraalireeglitesse, et on olemas selliseid moraaliprintsiipe, mida mitte kunagi ei tohi eirata. Absolutismi esindab kõige ehedamalt loomuõiguse teooria: moraalne kord on looduse poolt antud. 27. Mis on eetiline subjektivism? Eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta. Moraalihinnang on igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). Eetilisest subjektivismist tuleneb: o Igaühe arvamus on võrdselt tähtis. o Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset, halba. o Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija, stabiliseerija. 28. Mis on eetiline objektivism? Eetiline objektivism jagab absolutisti seisukohta, et moraaliprintsiibid on universaalsed
on jagatud ja grupi liikmed on põhimõtteliselt võrdsed. Suletud süsteem aktsepteerib oma kogukonna liikmete väärtusi. VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid Radikaalsed vaated saavutasid sotsiaaltöös suurema tähelepanu 1970tel aastatel ja praegu on nende mõju taandunud. Lähenemisviis on seotud jõustamisega, kaitsmisega ja teadlikkuse tõstmisega. Rojek (1986) eristab kolme marksistlikku vaatekohta sotsiaaltööle: · Progressiivne positsioon sotsiaaltöö on muutuste positiivne toetaja, sotsiaaltöötajad on kollektiivsete aktsioonide ja teadlikkuse tõusu soodustajad, airdates seeläbi kaasa muutustele (Galper 1980, Bailey ja Brake 1975) · Reproduktiivne positsioon sotsiaaltöötajad on klassikontrolli esindajad (riigi poolt palgatud ametnikud), kindlustades kapitalistlikus ühiskonnas töölisklassi rõhumise (Skenridge ja Lennie 1971)
Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel * Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele * Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? · Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi ei seisne ainult teatud valdkondade vastu, vaid nende erinevate valdkondade omavaheliste seoste Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 1 Sotsioloogia alused Liina Käär vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. · Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o
Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud, muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas. Nt abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem. 5. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? - Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. - rõhk inimkäitumise kontekstil. -tähendus tekib ühiskonnas inimestevahelise suhtlemise tulemusena. - rõhk asetatakse ühiskonnale ja indiviidide vahelistele suhetele. 6. Mis on sotsiaalne fakt? Sotsiaalsed faktid- kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 7
" Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid nt sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused,organisatsioonid, ideed jne. 6. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Sotsiaalsete faktide kogum ongi ühiskond, st teoreetiliselt ja empiiriliselt tunnetatud sootsium. Institutsioonid moodustavad ühiskonna sotsiaalse struktuuri. 7. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi ei seisne ainult teatud valdkondade vastu, vaid nende erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena.
Rituaal Sümboolne tähendus Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? · Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult majanduslik tegevus või poliitilised süsteemid, vaid seosed majanduse ja perekonna, poliitika ja teiste elu valdkondade vahel, samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. · rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid.
Mõistus aitab meil avastada need seadused, mis on vajalikud inimese õitsenguks. Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ja neid tuleb kasutada, kui hindame individuaalseid ühiskondi ja positiivseid seadusi. Absolutist usub, et on olemas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda. Moraalinormid on eranditeta. 29. Mis on eetiline subjektivism ? subjektivism ehk subjektiivne eetiline relativism. Eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta. Moraalihinnang on igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). Igaühe arvamus on võrdselt tähtis. Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset, halba. Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija, stabiliseerija. 30. Mis on eetiline objektivism ? Vaade, et moraaliprintsiipidel on objektiivne kehtivus, ükskõik kas inimesed neid sellisteks peavad või ei
Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud, muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas. Näide abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem. 4. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? Iseloomustavad järgmised peamised tunnused: Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi seisneb erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena.
Nt seadus, keel, norm.(eksisteerib sõltumatult indiviidi teadvusest ja tahtest) 6. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID JA FAKTID MÕJUTAVAD INIMESTE MÕTLEMIS- JA KÄITUMISVIISE. NT: PEREKOND ÕPETAB SOTSIAALSEID NORME NING RÄÄGIB, MIS POLE LUBATUD (EHK HÄLBED), KOOLIS SAAB TEISTEGA SOTSIALISEERUDA, RELIGIOONIST TULENEB KULTUUR JNE. . 7. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? Iseloomustavad järgmised peamised tunnused: Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi seisneb erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena.
ka organisatsioonid, ideed jne. Iga uut põlvkonda ootavad ees väljakujunenud sotsiaalsed faktid perekond, kool jm, mille materiaalne loomus tuleneb sellest, kui suur on nende mõju ja sund indiviidi suhtes. Inimesed sageli lihtsalt järgivad ühiskonna üldiseid käitumismustreid. Sotsiaalsed faktid võivad varieeruda otsesest karistusest sotsiaalse väljaheitmiseni või lihtsa sotsiaalse mittemõistmiseni. 7. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi seisneb erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena.
kuuluvad just nimelt normikeelde, siis on valdajaid väga vähe. On eri arusaamu, millisele sotsiaalsele rühmale õieti kuulub normikeel. John Joseph leiab, et ta ei ole kellegi emakeel. See on keel formaalsete funkstioonide täitmiseks ja sisaldab keelelisi jooni, mis on õpetatavad alles peale esimese keele omandamist, st peale 4-5 eluaastat. Michael Stubbs leiab, et normikeel on kindla sotsiaalse kihi emakeel: haritud keskklassi oma. Seda vaatekohta jagab hulk lingviste. 17 II. Eesti sotsiolektid Selles osas vaatleme lähemalt eesti keele sotsiolingvistilt problemaatikat. Suuresti toetume eelnevalt esitatud mõistestikule ja rahvusvahelises uurimises saadud tulemustele, kuid mitte ainult. Lisaks eespool toodud alaosadele peatume eraldi ka slängiprobleemil, millega rahvusvaheline sotsiolingvistika üldiselt ei tegele. 1. Terminoloogia
Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks. Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu 3 küsimusele: kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas, kus asub see ühiskond inimajaloos ja milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab. 1.4. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsioloogiline vaatekoht»? Sotsioloogidel on oma terminid ja teoreetilised lähenemised (vahendid ja tööriistad). Igasugune lähenemine on vaatekoht. Sotsioloogilist vaatekohta iseloomustavad peamised tunnused: huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, rõhk inimkäitumise kontekstil, tähendus tekib sotsiaalsest interaktsioonist, rõhk ühiskonnal ja indiviididevahelistel suhetel. Sotsioloogiline lähenemine eeldab, et on olemas kollektiivne tegevus, mida saab uurida. 1.5. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsiaalsed faktid»? Lahterdatud korrapärasused, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi.
Väärtused kujunevad sõltuvalt ajaloost ja ümbrusest, individuaalsest ja sotsiaalsest kogemusest. Teise kultuuri sündinuna peaks inimene õigeks hoopis teistsuguseid seisukohti. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali. Eetiline relativist väidab: · See, kas mingit tegu pidada moraalselt õigeks või valeks, sõltub kultuurist. · Eri rahvaste kultuurid on erinevad, seepärast pole ka universaalset moraali. · Kui pole universaalseid standardeid, ei ole ka sõltumatut vaatekohta kritiseerimiseks. Eetilises relativismis positiivne · Eetiline relativism osutab, et meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelistusi. · Relativism hoiatab: on naiivne uskuda, et kõik meie eelistused põhinevad mingil ratsionaalsel standardil. · Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele, avatusele. Sallivust ehk tolerantsust ennast peetakse positiivseks väärtuseks. Tolerantsuse paradoks
keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus?... tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Sots kujutlus põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Nt. tassi tee joomine- rituaal- sümboolne tähendus. viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele. 4. millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? o Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi ei seisne ainult teatud valdkondade vastu, vaid nende erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu, samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. o Rõhk inimkäitumise kontekstil s. o välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. o Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni ( suhtlemine) tulemusena
Skandinaaviamaades on tavapärased kompost-käimlad (pigem siiski suhteliselt madala kasutusega paikades). Kulud on väikesed ja rajamise hind pole suur. Rajad Külastaja ootab infot ettevalmistatud radade kohta: kui pikad, kuhu viivad, millise raskusastmega, kas on läbitav lapsekäruga või ratastooliga ja millise ajaga peaks arvestama. Enamus inimesi eelistavad pigem kulgeda piki etteantud marsruuti (pole ohtusid) kui minna kaardi järgi maamärki või vaatekohta avastama. Põhjamaades on metsades peamisteks rajatisteks suusarajad sinna juurde kuuluvate juurdepääsuteede ja parklatega. Radade kvaliteet varieerub märkimisväärselt. On väga hästi ettevalmistatud radu (peamiselt linnalistes piirkondades), mis sobivad laiale kasutajaskonnale (sealhulgas liikumispiirangutega inimesed), teised on lihtsamad. Põhjamaades on pikk ja järjepidev vabaõhupuhkuse traditsioon, eriti matkamise osas. Maapiirkondades ja kaugel-
annaabi.ee 
