puulehed, veidi punakalt kumamas. Värvilised puulehed võivad teatud kontekstis tekitada õdusa ning sügisese tunde, kuid antud lavastuses mõjuvad need kui millegi negatiivsena, nagu peatselt saabuva lõpuna. Pimeduses astub lavale pikk ja sihvakas naine valges riietuses. Ta sammub rahutult ringi ning viskab järsku suure hulga lilli jõuga vastu seina, mille järel on kuulda halvaendelist klaverimängu. Vaatajaile jääb arusaamatuks, kas klaverimäng tuleb plaadilt või mängib keegi seda reaalses elus. Kurjakuulutav klaverimäng annab publikule koheselt aimu, et tegemist ei ole lõbusa komöödiaga. Pimedus, punakas valgusvihk, halvaendeline muusika ning surnud lilled ja lehed laval on esimesteks märkideks, et algav etendus on kurvatooniline ning nagu etenduse lõpus selgub, siis ka traagiline. Selliste märkide
üks mu lemmiklauludest. Metallica andis Tallinnas kontserdi suurejoonelise maailmaturnee "World Magnetic Tour" raames. Esmakordselt Eestis andis bänd võimsa sisekontserdi, samuti sai esimest korda Eestis näha 360° produktsiooni, kus lava oli paigutatud Saku Suurhalli saali keskele. Uudse lavalahendusega oli bändi kontakt publikuga parem, garanteeris vahetu kontserdielamuse ning hea nähtavuse lavale igast saali osast. Arvan, et kõigile vaatajaile andis 360° lava hoopis uutmoodi elamuse, samuti mahub lava vahetusse lähedusse tunduvalt enam inimesi.
Siiski kokkuvõttes olid näitlejad oma osadega väga hästi hakkama saanud ja sobitunud. ''Misantroobi'' lavakujunduseks oli must kaldpõrand ja selle taga must sein, rekvisiidiks kriit, millega näitlejad ülejäänu seinale ja põrandale joonistasid. Kui miski joonistatust ,,üles võeti'', tõmmati sinna kriidiga rist peale, uuesti maha pannes joonistati see jälle. See oli väga huvitav ja lihtne, kuid jällegi on mul tunne, et eespoolsed asjad võisid tagaridades olnud vaatajaile hoomamatuks jääda. Muusikalist osa näidendil ei olnud ja heliefektidki tekitati laval ise. Tegu oli väga hea ja huvitava ning kindlasti meeldejääva etendusega. Tükk polnud liiga pikk, kuid siiski venis pisut, kuna saalis oli jahe. Samas lõbusad kohad viisid aega kiiresti edasi ja nalja lisas ka üks mees, kes naeris enneolematult koomiliselt.
kontserdi juures kõige rohkem. Lugudest meeldis mulle kõige rohkem „Nothing Else Matters“, mis on ka üks mu lemmiklauludest. Metallica andis Tallinnas kontserdi suurejoonelise maailmaturnee "World Magnetic Tour" raames. Uudse lavalahendusega oli bändi kontakt publikuga parem, garanteeris vahetu kontserdielamuse ning lisaks ka hea nähtavuse igas saali osas olevale kuulajale. Arvan, et kõigile vaatajaile andis 360° lava hoopis uutmoodi elamuse. Minule isiklikult kontsert väga meeldis ja sealt sai vägagi laheda elamuse. Kahju on kõigist, kes tulla ei saanud, kuigi oleks seda soovinud. Samas arvan ka, et iga inimene, kellele muusika meeldib oleks ennast seal hästi tundnud. Alati ei peagi olema selle kindla žandri või bändi austaja vaid piisab ka tavalisest muusika armastusest. Ainuüksi elamus oli piletiraha väärt ning kui Metallica kunagi veel Eestisse tulema peaks, olen
Tema sümboliks oli öökull. KREEKA TEATER Juba esiaja rahvastel olid kujunenud teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks Ateena linnriik korraldas teatrietendusi kaks korda aastas. Etendused olid näitekirjanike dramaturgide võistlused. Iga osavõtja pidi esitama 3 tragöödiat ja ühe lõbusa sisuga teose. Etendused toimusid vabas õhus. Kreeka teater koosnes kolmest osast: ümmargusest väljakust orkestras, vaatajaile määratud paigast (teatron) ja lavast (skeene). Esialgu esinesid näitlejad ja koor orkestral, mille ümber seisid vaatajad. Hiljem rajati istmed amfiteatrina mäenõlvakule, kuhu mahtus tuhandeid inimesi (Ateena Dionysose teatris oli 17 000 kohta). Lavaeesriiet ei tuntud. Kasutati aga teatrimasinaid -- ratastel liikuvat väikest lava ning seadeldist, mis vajaduse korral tõstis näitlejad õhku. Kreeka näidendites esines alati vaid 3 meesnäitlejat,
Tema sümboliks oli öökull. KREEKA TEATER Juba esiaja rahvastel olid kujunenud teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks Ateena linnriik korraldas teatrietendusi kaks korda aastas. Etendused olid näitekirjanike dramaturgide võistlused. Iga osavõtja pidi esitama 3 tragöödiat ja ühe lõbusa sisuga teose. Etendused toimusid vabas õhus. Kreeka teater koosnes kolmest osast: ümmargusest väljakust orkestras, vaatajaile määratud paigast (teatron) ja lavast (skeene). Esialgu esinesid näitlejad ja koor orkestral, mille ümber seisid vaatajad. Hiljem rajati istmed amfiteatrina mäenõlvakule, kuhu mahtus tuhandeid inimesi (Ateena Dionysose teatris oli 17 000 kohta). Lavaeesriiet ei tuntud. Kasutati aga teatrimasinaid — ratastel liikuvat väikest lava ning seadeldist, mis vajaduse korral tõstis näitlejad õhku. Kreeka näidendites esines alati vaid 3 meesnäitlejat,
Sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri. 4. Mida iseloomulikku oli internatsionaalse stiili kõrghoonetes? Risttahukakujulised mahud, klaasist seinad, lamekatused, igasuguste mittefunktsionaalsete kaunistuste vältimine, kandevõime teraskarkassil KÜSIMUSED VASTUSED 5. Seleta lahti L. Mies van der Rohe põhimõte "vähem on rohkem". Veendumus, et võimalikult lihtne vorm on kõige ilusam. Klaasist seinapinnad on peegliks väljaist vaatajaile ja teistele majadele. 7. Kuidas puudutas internatsionaalne stiil Eestit? Pärast stalinistliku arhitektuuti hukkamõistu 1955.aastal hakati käsu korras juurutama NSVLiidus normeeritud ja standardset funktsionalismi varianti. KÜSIMUSED VASTUSED 9. Kelle projekteeritud on Guggenheimi kunstimuuseum New Yorgis? See on Frank Lloyd Wrighti projekteeritud. 9. Mille looduslikuga võiks võrrelda selle ehitise kuju? KÜSIMUSED VASTUSED 10. Mida tead Alvar Aaltost
5) farss e jant kerge lõbusasisuline näidend, sündmustikku juhib juhus, esikohal lossi või templi fassaadi (miks?). muid dekoratsioone ei kasutatud. Tapmist, enesetapmist jämekoomika, tegelaste iseloomud välja töötamata; ei kujutatud see olevat käinud skeene taga, kustvahendati vaatajaile. Skeene välisukse 6) vodevill 1vaatuseline anekdootliku süzee, põneva intriigiga komöödia, muusika- kõrval oli masin, mille abil ilmus naäitlejajumal keerulist olukorda lahendama deus ex tantsu, kiire tempoga jne. machina. 3) theatron vaatajad, kelle jaoks istmed esialgu puust, siis kivist, esiridades Konflikt toob näidendisse dramaatilise pinge
tajutavamaks. Ruume ja tegevuskohti oli etendusel mitmeid ja nende vaheldumine oli sujuvalt ülesehitatud. Laval kujutati Ivanovi kodu (osa kodust kujundati rahva seas rõdul), õuehoovi, kirikut, metsa (kujutati lavaümbrusena) ja Lebedevite kodu. Menutükis mängiti muusika ja valgusega professionaalselt ja tähtsamatel kohtadel kanti valgus hetkes olevale tegelasele. Valgus mängis etenduses olulist rolli ja see andis vaatajaile mõista karakteri üksildusest ja üksildustundest. Sellega mängimine mõjutas publikut ka nii, et sai tunda emotsioone, mis valdasid hetkelises ajas osatäitjat. Muusika oli samuti oluline osa sellest vaatemängust, sest see andis publikule emotsioone juurde ja tegi loo sümpaatsemaks. Etendus lõppes suurepärase muusikapalaga, mis võttis kokku kõik nähtu. “Ivanov” oli huvitav ja kaasahaarav ka selle poolest, et kasutati tollele ajale sobivaid kostüüme ja grimmi
"Mona Lisa" 1508. aastal. See maal asub praegu Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole kindlalt teada, kuid teooriaid selle kohta, kes see olla võiks, on mitmeid. Arvatakse, et see võis olla rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. Arvatakse ka, et Leonardo võis maalil kujutada ennast naisena. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning ka tuntuks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule ning ka pildi vaatajaile. Põhjuse üle, miks naine maalil naeratab on palju juureldud ning see on ka põhjuseks miks Leonardo kaasaegsed seda kohe jäljendama hakkasid. 6 Kokkuvõte Leonardo da Vinci jõudis mitmete aastate jooksul väga palju korda saata ning jättis ka palju küsimusi enda loomingute kohta õhku rippuma. Ta jäi silma just saladuslikkusega, mida ta enda loomingisse peitis. Oma tugevast temperamendist ja pealahakkamisest
Seepärast oli Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees paiknesid pingiread, taga oli aga keerukalt väljaehitatud, tihti kahekorruseline lavasein. Meie ajaarvamise esimesteks sajandieks oli rooma teatreid ehitatud kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal ning Põhja-Aafrika kolooniais. Publiku jaoks püstitati varikatuseid, rahvast teenindasid puuviljamüüjad ja palavatel päevadel lõhnaveedusid. Ometi olid need teatrid vaid ilusad tühjad kestad, kus vaatajaile pakuti surevat kunsti. Rooma teatrites mängiti enamasti jämekoomilisi nilbeid ja roppe miime ja farsse, mille sisuks põhiliselt purjutamine, ahnus, abielurikkumine või efektsed akrobaatilisd numbrid, kus napis riides tantsijannad pilku püüdsid. Rooma iidne amfiteater Colosseum on alati masse lummanud. Antiikajal meelitasid rahvast amfiteatri areenal korraldatud elu ja surma peale võitlevate gladiaatorite vaatemängud. Tänapäeval on
Mulle isiklikult väga meeldib selline ajastu ka Euroopas, eriti kleidid, mis sellel ajal olid. Ma siia maani mäletan, et Flora maskiballikleidil oli ülemine osa sinine ja alumine osa kuldne. Floral olid peas jaanalinnusuled ning Violetta must kleit oli samuti väga efektne. Lava kujundus oli ka suurepärane. Kõikides vaatustes välja arvatud teise vaatuse esimeses pildis oli kasutatud peegleid. Peeglid olid pandud täpselt nii, et vaatajaile tundus nagu oleks lava ning selle kõrval ja taga veel suur ja lai saal. Esimeses vaatuses oli lava keskel suur purskkaevu taoline kuju ja laes olid vanaaegsed lambid. Teise vaatuse esimeses pildis andis lavale hea mõju suur puu, mis täitis kogu lava. Kolmandas vaatuses oli keskendutud Violetta voodile, mis koos suure looriga oli ainus asi laval. Vahepeal, kui tulid välja kuradid muutus valge loor ja Violetta voodi valgustuse abil punaseks, mis andis hea mulje.
patriootlikku tummfilmi "Noored kotkad" (1927) peetakse sõjaeelse Eesti mängufilmi parimaks saavutuseks. Nii pole tegelikult juhus seegi, et "Noori kotkaid" õnnestub müüa Saksamaa ekraanidelegi. Väärib ka mainimist, et Luts filmis „Noored kotkad“ just Toporkovilt ostetud kaameraga. Vaatamata soliidsele eale pole see kaotanud suurt oma toonasest uudsusest ja seda on põnev jälgida ka tänapäeval. Film on selgelt kõiki menufilmi valemeid silmas pidanud ja pakub vaatajaile nii humoorikaid, põnevaid kui ka romantilisi hetki. Esimest korda võis Eesti filmis näha niivõrd palju, hoogsaid ja efektseid lahingukaadreid, mille eheduse ja kaasahaaravuse tagas režissööri enda osalemine Vabadussõja lahingutes, kes seetõttu teadis täpselt, kuidas sõda kujutada ka valgel kinoekraanil. K. A. Hindrey kirjutas 1927. aasta detsembris kõnealuse filmi kohta järgmist: „film “Noored kotkad” on osalt üllatavalt hea. Ta käsitab meie vabadusvõitlust ning ületab
Laidoner sõjavägede ülemjuhataja, korraldas 1934. aastal koos Pätsiga riigipöörde. 3) E. Rutherford Briti teadlane, kes teostas 1919. aastal esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 4) C. Chaplin kuulus tummfilmides näitleja ja lavastaja. Tema komöödiad olid tuntud üle maailma. 5) M. Dietrich 1930.ndate üks kuulsamaid filmitähti. Teerajaja moemaailmas. 6) S. Dali maailmakuulus Hispaania kunstnik, kelle maalid esitasid vaatajaile pööraseid unenäolisi kujutelmu. ,,Unenägu, mis on põhjustatud sekundilise ärkveloleku ajal mesilase lennust ümber granaatõuna" 7) E. Hemingway uue põlvkonna kirjanik. 8) K. Palusalu maadleja, võitis Berliini olümpiamängudel 2 kuldmedalit. 9) P. Keres tippmaletaja, üks maailmameistri tiitli pretendente. 3. Dateeri. 1) EV välja kuulutamine- 24.02.1918 2) Vabadussõda- 1918-1920
ripuvad ning iga asja peale ütlevad: ,,Mul pole aega, mul on kiire," kuid tegelikult see nii ei ole. Imestama pani näitleja selge ning kõlav hääl. Telefoniga rääkides ei olnud nähagi, et Aarma oma suud lahti teeks, kuid iga lause oli sõna sõnalt arusaadav, olenemata kui kiiresti ta jutustas. Isegi, kui laua ümber kooki söödi ning advokaat sõna pidi võtma, oli tema jutt selge, mis siis et suu toitu täis oli. Näitleja oskas suurepäraselt toime tulla oma rolli edastamisega vaatajaile. Esialgu tundus nagu mees ei hooliks oma naisest ning on väga ükskõikne. Ta oli isegi uhke, et poeg teist last lõi. Kuid härra Reille'l läksid jalad alati nõrgaks, kui ta oma abikaasat või külastatava pere ema kurvana nägi. Mees tõttas kohe lohutust pakkuma ning pani oma toetava käe õlale. Üksasi on tegelase iseloomu välja mängimine ning teine see, kuidas laval olla. Oli näha, et Jüri Aarma tundis end rahva hulgas väga koduselt ning oli kohanenud lava paigutuse ning iga
Edgar Degas 1834-1917 - Kuulsamaid pastellimaalijaid. - Viib pastellmaali moodsa kunsti radadele. - Kujutab balletiartiste ja hobuseid, sest neile on ühised liikumine. - Balletiartiste maalib kulisside taga, mitte publiku vaates. - Kunstliku valguse (lavavalguse) suurepärane edasiandja. - Omapärased on Degas' aktid, mille poosid on vabad st pingevabad · "Tänu vaatajaile" artist kummardab publiku poole · "Arapesk" balletikunsti üks poose · ............... - paljas naine peseb end. Näib, nagu oleks läbi lukuaugu maalitud Auguste Renoir 1841-1919 - Teda loetakse suurepäraseks koloristiks (vormivõte) - Kannab edasi prantsuse maalikunsti võtteid. - Saanud inspiratsiooni rokokoo maalistiilist. - Järjekindel figuraalkompositsioonide meister.
Terrass lossimüüril; paremal ja vasakul torniuksed. Tähevalge, väga külm. (Riiginõukogu saal, Tuba Poloniuse majas, Lahtine koht lossimüüri jalal) Teine vaatus- Audientsisaal kuningalossis. Taamal paistab eesriiete vahelt vaheruum, mille tagaseinas on uks. (Tuba Poloniuse majas) Kolmas vaatus- Audientsisaali vaheruum; seintel vaibad, keskel laud, külgseina ääres palvepult Ristilöödu kujuga. Lossi saal; kummalgi pool ääres istmed vaatajaile; taamal kõrgend eesriidega, mis varjab siselava. Vaheruum palvepuldiga nagu enne; tagapool audientsisaal. Kuninganna tuba; rippvaibad, ühel seinal kuningas Hamleti ja Claudiuse pilt; istmed ja voodi. Neljas vaatus- Kuninganna tuba. (Teine tuba lossis, audientsisaal, tuba Helsingöri lossis.) Lagendik ühe Taani sadamalinna lähedal. Viies vaatus- Kalmistu jugapuude ja väravaga. 3. Ülevaade sündmustikust vaatuste kaupa. Esimene vaatus:
See-eest püüti võimalikult kaasakiskuvalt kujutada tegelaste kannatusi. Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat, jutustati inimeste ja jumalate vahelistest teravatest konfliktidest. Tihti olid õnnetu või traagilise lõpuga. Olid kirjutatud värsi vormis ja pidulikus keeles. Lõpus saabub lahendus, aga pärast rohkeid kannatusi ja vägivalda. Tapmisis ja veretöid laval ei näidatud. Nendest jutustas vaatajaile koor. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalistes ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid, tihti kujutati päevasündmusi. Tunnuseks tegelaste madaldamine. Üheks tegelaseks oli sageli sõnakuulmatu või põgenenud ori. Need olid mõeldud rahva naerutamiseks. Komöödiate tekst oli teravmeelne, kuid räme, sisaldades palju nilbet nalja. Võistlus - igal aastal korraldati 2 korda Ateenas tragöödia- ja komöödiavõistlusi, mille peaauhinnaks oli luuderohust pärg
koht, puudesalu. akropol ehituskompleks, Vana-Kreeka tuumik, linna kindlustatud osa. Paiknes kõrgel künkal, kuhu püstitati linnriigi kõige esinduslikumad hooned. akvedukt üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. ambulácrum (ld.) puudega piiratud jalutustee või lehtlakäik ambulatio (ld.) jalutustee amfiteater Vana-Kreeka teatris poolringina küngaste nõlvakuil asetsenud istmeread vaatajaile; Vana-Roomas ülalt katmata ümmargune või elliptiline ehitis gladiaatorite ja loomade võistluste korraldamiseks, koosnes areenist ja seda ümbritsevaist trepistikuna tõusvaist istmeridadest vaatajaile. ampiirstiil hilisklassitsistlik stiil Lääne-Euroopa arhitektuuris ja kunstis 19. saj I veerandil, tekkis Prantsusmaal Napoleon I keisririigi ajal. Ampiirstiili iseloomustavad ranged suuremõõtmelised vormid ja Vana-Egiptuse ning
meistritest, kelle jaoks on keha alati kesksel kohal. Rodinil ei õnnestunud plastikat arhidektuuriga ühendada; see määras nurjumisele ka tema monumentaalse ,,Põrguvärava", milele lõi ta mitmeid suurepäraseid figuure. Sageli pehmetest vormidest hoolimata pääseb vormikäsitlus Rodini skulptuurides nagu antiikteosteski maksvusele kogu oma jõus; paisutatud musklid, figuuride kontuurid. Rodin ehitas oma kujud üles nii, et nende väljendusrikkus ja liikumise mitmekesisus avaneb vaatajaile kogu täiuses, ükskõik kus nad vaataja suhtes asuksid. Pärast Michelangelot olid seda vaid vähesed kujurid teinud. 7 Rodin püüdis kujutada vormide ,,vedelust", pehmeid kurve ja masse. Tema juugendperioodi skulptuurid, nii mees- kui naisfiguurid, on sageli justkui kinnistunud kivisse, millest nad on taotud. Nii kivi kui keha moodustavad orgaanilise terviku. Üks ilusamaid näiteid on skulptuur ,,Danaiid", kus naise selja, kaela ja juuste graatsilised
ant teatreid triumfide või matuste puhul. Maske näitlejad Plautuse ja Terentiuse ajal arvatavasti neid ei kantud veel. Publik oli lihtne ja kunstist ei teadnud suurt midagi, pealegi etenduse ajal sagis teatri vaatajad ringi, kes tulid vaatama ja kes läks ära, ühesõnaga üks suur segadus ja sagimine. Sellepärast tutvustati proloogides tegelasi ja sisu juba ette ära enne, kui etendus oli alanud. Lisaks tuletavad Plautuse tegelased mõnikord ka tegevuse käigus vaatajaile meelde, et kes on laval kes ja mis asja ta seal teeb ja mis asju ta ajab. Plautuse komöödiais oli ohtrasti monoloogilist ja dialoogilist laulu. Need laulud tegid komöödiast. Plautuse pärandis on mitmesuguseid komöödiaid. Karakterkomöödia näiteks võiks tuua ,,Potikomöödi", milles vaene vanamees leiab kullapoti ning kaotab meelerahu, peites seda aina ühest kohast teise kohta ära. See komöödia sai aluseks prantsuse kirjaniku Moliere'i komöödiale ,,Ihnus"
vajatud. Seepärast oli Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees paiknesid pingiread, taga oli aga keerukalt väljaehitatud, tihti kahekorruseline lavasein. Meie ajaarvamise esimesteks sajandiks oli rooma teatreid ehitatud kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal ning Põhja-Aafrika kolooniais. Publiku jaoks püstitati varikatuseid, rahvast teenindasid puuviljamüüjad ja palavatel päevadel lõhnaveedusid. Ometi olid need teatrid vaid ilusad tühjad kestad, kus vaatajaile pakuti surevat kunsti. Rooma teatrites mängiti enamasti jämekoomilisi nilbeid ja roppe miime ja farsse, mille sisuks põhiliselt purjutamine, ahnus, abielurikkumine või efektsed akrobaatilised numbrid, kus napis riides tantsijannad pilku püüdsid. Kokkuvõtte Roomlased armastasid väga veriseid vaatemänge- elukutseliste gladiaatorite võitlusi. Mõõgavõitlejate jõukatsumuste kõrval nautisid roomlased veel hobukaarikute võidusõite hipodroomil
saj. eKr.) Skeene – lavaehitis, kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum; proskenion - esinemiskoht. Epidaurose teater (3.saj.eKr.) on kõige paremini säilinud Vana-Kreeka teater (nüüdisajal taas kasutusel, mahutas 12000 pealtvaatajat). Epidaurose teater. Terrakotast teatrimaskid 2.-1. saj. eKr. Kreekas esitati alates 6. saj. lõpust eKr. tragöödiaid, komöödiaid ja saatüridraamasid kõigist ühiskonnakihtidest vaatajaile. Vaesemate piletiraha tasus riik. Näitlejad kandsid maski, kostüümid vastasid näidendi laadile. Etenduse mõju suurendamiseks kasutas lavastaja mitmesuguseid teatrimasinaid. Arhailise perioodi Vana-Kreeka skulptuurid mõjuvad veel skulptuur ebaloomulike ja egiptusepärastena. Neid iseloomustab sirge, tardunud seisang, tihedalt vastu külgi surutud käed ja grimassitaoline naeratus. Arhailisel ajal loodud kujud on alasti meesfiguurid –
teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Surmatantsu-teema oli keskaja kunstis ja kirjanduses väga populaarne. Selle üheks põhjuseks oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud katkulaine, mida tuntakse Musta Surma nime all. Pildid, kus luukerena kujutatud Surm tantsib vaheldumisi eri seisusest inimestega, pidid vaatajaile meenutama kõige maise kaduvust ja kutsuma mõtlema surmale – memento mori! Surelikud on piltidel reastatud seisuse järgi, alustades keskaja maailma vägevaimatega – paavsti ja keisriga – ning lõpetades talupoja või hällilapsega. Pildid näitlikustasid, et surma ees on kõik inimesed võrdsed: ei loe seisus, jõukus, elukutse ega vanus. Tallinna Niguliste muuseumis asuv “Surmatants” on tuntud üle kogu maailma. Selle autoriks
vähem düstressis ja füsioloogiliselt vähem ärritatud kui need, kes normaalselt neid ei vaadanud. Uurijate arvates muudab vägivaldsete TV-saadete eriti ,,ülirealistliku" vägivalla pidev vaatamine inimesed tegeliku elu vägivalla suhtes tundetuks ja ükskõikseks. Samal viisil oletasid Parke ja tema kolleegid (1977), et vägivaldse seisuga TV programmid alandavad normaalset sotsiaalset ohjeldatud vägivalla suhtes pakkudes vaatajaile mitte ainult imiteerimist võimaldavaid modelle, vaid näidates ka niisugust käitumist, millist normaalselt sotsiaalselt vastuvõtmatuks peetakse. Osalt on see tingitud televisiooni võimust vaatajate maailma kujundamise üle. Gerbner ja Gross (1976) leidsid, et palju televiisorit vaatavatele inimestele tundub maailm palju ohtlikuma paigana, kui see tegelikult on nad ülehindavad kuritegevuse määra ja muutuvad võõraste suhtes väga umbusklikuks. Agressiivsuse keskkonnategurid
aastal asutatud gravüüride ja joonistuste kogus on muu hulgas Albrecht Düreri joonistuste album, Rembrandti ja Rubensi töid, üks Giovanni Bellini visandite vihikutest, 20 Michelangelo joonistust, 20 000 J. M. W. Turneri joonistust ja palju kaarte. 3) Moodsa kunsti muuseumid 1. New Yorgi moodsa kunsti muuseum New Yorgi moodsa kunsti muuseum on 1929. aastal New Yorgis asutatud ning täielikult moodsale kunstile pühendatud muuseum. Vaatajaile avati muuseumiuksed 7. novembril 1929. Muuseumi üheks asutajaks oli Abby Aldrich Rockefeller. Tänapäeval on muuseum üks tähtsamaid ja kuulsamaid 20. sajandi kunsti eksponeerivaid muuseume maailmas. Muuseumis asub üle 172 000 kunstiteose, seal hulgas 22 000 filmi. 2. Pariisi linna moodsa kunsti muuseum Pariisi moodsa kunsti muuseum (prantsuse Musée d'Art moderne
Selles näidendis esines ainult üks näitleja -- Thespis ise, kelle monoloogid vaheldusid koori lauludega. Seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks mitte ainult Kreekas, vaid kogu maailmas. Ateena linnriik korraldas teatrietendusi kaks korda aastas. Etendused olid näitekirjanike- dramaturgide võistlused. Iga osavõtja pidi esitama 3 tragöödiat ja ühe lõbusa sisuga teose. Etendused toimusid vabas õhus. Kreeka teater koosnes kolmest osast: ümmargusest väljakust orkestras, vaatajaile määratud paigast (teatron) ja lavast (skeenee). Esialgu esinesid näitlejad ja koor orkestral, mille ümber seisid vaatajad. Hiljem rajati istmed amfiteatrina mäenõlvakule, kuhu mahtus tuhandeid inimesi (Ateena Dionysose teatris oli 17 000 kohta). Lavaeesriiet ei tuntud. Kasutati aga teatrimasinaid -- ratastel liikuvat väikest lava ning seadeldist, mis vajaduse korral tõstis näitlejad õhku.
Sisupeatükkides on lähemalt käsitletud foobia tunnuseid, tekkepõhjuseid, ravi ning hirmude klassifikatsiooni. Teoreetiliste allikatena on kasutatud üheksat allikat, millest neli on internetiallikad. Enim informatsiooni on saadud teostest ,,Haiguslikud hirmud" (2002) ning E. Bourne ,,Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat" (2007). Töö praktiliseks osaks on jaanuaris valminud lühifilm, mis koosneb kolmest intervjuust ja ühest vaheklipist. Filmi eesmärgiks on edastada vaatajaile foobia läbi selle all kannatavate inimeste silmade ning seda koos Tallinna 32. Keskkooli koolipsüholoog Kristi Raava seletustega. 4 1. FOOBIA OLEMUS JA RAVIVÕIMALUSED 1.1. Mis on foobia? Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne. Seda iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Sõna ,,foobia" pärineb kreeka- keelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust
vääreeskujudest mõjutatul suurem riskioht hakata alkohoolikuks või narkomaaniks. Tegelikult on inimesed ju unustanud, mis on konflikti mõte. Ekslikult arvatakse, et see on üksteisest ülekarjumine. Siiski mõte seisneb hoopis asjade selgeks rääkimises, probleemi lahendamises ja vastuse leidmises - küsimuseks jääb, kuidas seda teha. Meie peretraditsioonis pole keerdküsimuste selgeksrääkimine kuigi levinud, kindlasti on see tuttav aga ameerika seriaalide vaatajaile. Tavaliselt ütleb siis üks abielupooltest: "Sul paistab paha tuju olevat. Kas sa tahaksid sellest rääkida?" Täiesti õige suhtumisviis. Nii saab oma halva tuju ilma suurema kärata maha laadida. Mis veelgi parem: kui oma tunded sõnadesse panna, võib ebameeldivat sündmust näha uues valguses. Kui üks pooltest domineerib, on teine enamasti sõltuv või alistuv. Tavaliselt on siis nõrgemal poolel oma nõudmisi raske esitada, pealegi teab ta ette oma kaotust
ilma agressiivsuseta, on vähem agressivsemad (Leifer, Gordon, Graves). Televisioonivägivallal on «desensibiliseeriv» efekt selles mõttes, et harjumuspäraselt vägivaldseid programme vaatavad inimesed on palju vähem düstressis ja füsioloogiliselt vähem ärritunud, kui need, kes normaalselt neid ei vaadanud (Thomas). 17 Vägivaldse sisuga TV programmid alandavad normaalset sotsiaalset ohjeldatust vägivalla suhtes - pakkudes vaatajaile mitte ainult imiteerimist võimaldavat modelle, vaid näigates ka niisugust käitumist, millist normaalselt sotsiaalselt vastuvõtmatuks peetakse (Parke). Palju televiisorit vaatavatele inimestele tundub maailm palju ohtlikuma paigana, kui see tegelikkus on (Gergner, Gross). Inimesed muutuvad agressiivseks tõenäolisemalt mürarikkas kui vaikses keskkonnas (Donnerstein, Wilson). Inimesed reageerivad provotseerimisele agressivselt tõenäolisemalt kuumas keskkonnas kui jahedas (Baron, Bell)
Luuakse positiivset imidžit. Toetus tegevus võib olla firmasisene (firmal on oma suhtlusosakond või suhtekorraldaja) või firmaväline (teenus tellitakse suhtekorraldusfirmast). 7.6.2 Avaliku arvamuse kujundamise planeerimine Avaliku arvamuse kujundamise eesmärkideks on üldsuse mõjutamine, soodsa suhtumise loomine ja positiivse kuvandi tekitamine. Firma annab teabe ajakirjandusele, televisiooni, raadiosse lootuses köita toimetajate tähelepanu, et nad vahendaksid seda lugejaile, vaatajaile, kuulajaile. Avalikkuse tähelepanu saab võita ka kokkutulekute, spordiürituste, festivalide, näituste ja pidude korraldamisega. Press on omaette nähtus ning nende nõudmistega ja vajadustega tuleb suhtekorralduses hea positsiooni säilimiseks arvestada. 51 8.HIND 8.1 HINNA OLEMUS JA OSA TURUNDUSMEETMESTIKUS
kogemust. Üheks võimaluseks huvitavat infot pakkuda on näiteks avaliku elu tegelase või teatud valdkonna eksperdi kaasamine. Neutraalne ekspert on tooteomaduste hindamisel meediale firma esindajatest usaldusväärsem infoallikas, samuti saab eksperdilt küsida laiemat taustainfot valdkonna kohta. Avalikkuse jaoks tuntud tegelase kommentaarid lisavad üritusele värvi ja on huvitavad nii ajakirjanikele kui ka väljaannete lugejaile-vaatajaile. Põneva kogemuse ja lisateadmiste pakkumiseks kasutatakse näiteks teemaga seotud koolitusi (toiduvalmistamine, fotograafia, maalikunst jne). Tooteesitluse puhul võib koos ajakirjanikega proovida selle kasutusvõimalusi siin võib sisse tuua mängu, testi või muu loomingulise tegevuse vormi (nt proovida spetsialisti käe all uut toiduretsepti või katsetada kohapeal mõnd iluprotseduuri). Huvitava viisina toote tutvustamiseks on tehtud ka näitemängu või performance'it.
annaabi.ee 
