4-Puiduliigid (0)

4



    26   4. Puiduliigid  
 
4.1 Kodumaised puuliigid 
 
Eestis levinuimad okaspuud on mänd, kuusk, lehis, kadakas ja jugapuu. Harilik mänd 
ja  kuusk  on  tavalised  metsapuud,  kadakad  kasvavad  aga  nii  metsa  all  kui  loodudel. 
Soojemast kliimaperioodist pärinev jugapuu, mis kasvab Hiiu- ja Saaremaal, on Eestis 
hävimisohus ja seetõttu looduskaitse all. Sissetoodud liikidest on levinumad lehised, 
harilik  elupuu,  seedermännid  ja  torkav  kuusk.  Viimase  üht  vormi  tuntakse 
hõbekuusena. 
Eesti pindalast on üle 50% kaetud metsadega, enim leidub meil okaspuid, männikuid 
ja  kuusikuid,  hõlmates  ligi  60%  puistude  pindalast.  Lehtpuudest  on  esindatud 
kaasikud,  lepikud  ja  haavikud,  ülejäänud  lehtpuud  moodustavad  2,5%  (saared, 
vahtrad, tammed jne). Eesti puistude pindala puuliigiti on esitatud joonis 34.    Joonis 34. Kodumaiste puiduliikide protsentuaalne jaotus 
 
4.2 Kodumaised okaspuud 
 
Mänd (Pinus) on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, 
kus  enamik  teisi  puid  kasvada  ei  suuda.  Mänd  on  lülipuiduline  puu.  Maltspuit  on 
kollakasvalge  värvusega,  lülipuit  roosakas  kuni  pruunikaspunane.  Värskeltraiutud 
puidul  erineb  lülipuit  maltspidust  vähe,  kuid  aja  jooksul  tumeneb.  Aastarõngad  on 
kõigil  lõikudel  hästi  eristuvad.  Vaigukäike  on  arvukalt  ja  nad  on  koondunud 
aastarõngaste sügispuiduosasse. 
 
Männi puit on pehme ja seega hästi töödeldav, kuid seejuures võrdlemisi tugev. Kiud 
on  sirged,  mis  teevad  puidu  hästi  lõhestatavaks.  Suur  vaigusisaldus  teeb  puidu 
vastupidavaks mädanemisele ja hästi säilivaks. Männi puit on laialt kasutatav. Sellest 
saab  head  ehitusmaterjali  ja  ilusa  mustriga  mööblit,  parketti  või  vineeri.  Mänd  on 
tuntud ka ravimtaimena. Temast valmistatakse ka tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja 
tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve, ehteid. 
Peamiselt  männimetsade  vaigust  on  tekkinud  merevaik  (ammu  elanud  puude 
kivistunud vaik), mida kasutatakse nii kunstis kui ka meditsiinis ja ravimeid. 
Eesti suurimate mändide kõrgus on 42-43 m ja jämedaima läbimõõt u. 140 cm. 
 
Kuusk  (Picea  abies)  ehk  harilik  kuusk  on  umbes  45  kuuseliigist  ainus  Eestis 
looduslikult kasvav kuusk. Leviala suuruselt jääb kuusk harilikule männile veidi alla. 
Eestis kuulub kuusk kolme tähtsama metsapuu hulka, 21% riigi metsafondi pindalast 


    27   on  tema  all,  teda  edestavad  mänd  ja  kask.  Harilikult  elab  kuusk  250  aastat  vanaks, 
maksimaalselt 500 aastat. 
 
Kuusk  on  küpspuiduline  puu,  värvuse  poolest  ei  erine  tema  südamikupuit  tavaliselt 
koorelausest puidukihist nagu näiteks männil, mis on lülipuiduline puu. Kuusepuit on 
üks pehmemaid, see jääb alla männile, rääkimata juba lehisest või ebatsuugast, kuid 
on  vaigusisalduse  tõttu  küllalt  kaua  püsiv  ning  kergesti  töödeldav.  Aastarõngad  on 
kõigil lõigetel hästi eristuvad. Puit on valge nõrgalt kollaka või roosaka varjundiga.  
Puidu  kõvaduse  ja  raskuse  poolest  edestavad  lehtpuud  okaspuud.  Okaspuude  seas 
kuulub kuusk kõige kergemate hulka. 
 
Kuuske  tarvitatakse  ehituspuiduks,  mööbli  tegemisel  ja  väga  heade  kõlaomaduste 
tõttu  ka  orelite,  klaverite  ja  viiulite  valmistamisel.  Kuusk  annab  toorainet  paberi, 
kinofilmide,  tehissiidi  ja  tsellofaani  tootmiseks,  veel  tehakse  ka  puitplaate,  liipreid, 
küttepuiduna  on  kuusk  väheväärtuslik.  Kuuse  koor  sisaldab  10%  parkainet,  mida 
kasutatakse nahaparkimisel. Koorest ja kändudest toodetakse vaiku. 
Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas 
kasvukohas  võistelda  männiga,  samuti  ohustavad  teda  kevadised  öökülmad.  Kuusel 
on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist sööb tema puitu. Nii võib sageli 
metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. 
 
Lehis  (Larix  sp.)  Puhtaid  lehise  puistusid  esineb  Eestis  vähe.  Lehis  on  meile  sisse 
toodud  puu, mis on sobiva kliima tõttu  siin hästi kohanenud.  Lehis  on lülipuiduline 
puu.  Lülipuit  on  punakaspruun  ja  erineb  teravalt  kitsast  valgest  maltspuidust. 
Aastarõngad on kõigil lõigetel hästi näha. Vaigukäike on vähe. 
Lehise puit on väliselt sarnane männi puidule, kuid märksa raskem ja kõvem. Paistab 
silma  veel  suure  tugevuse,  väikese  okste  arvu  ja  mädanemiskindluse  poolest.  Säilib 
hästi vees. Puuduseks on raske töödeldavus, suur kokkukuivamine ja sellega kaasnev 
lõhenemine.  Lehise  tekstuur  on  väga  sarnane  männile  erineb  peamiselt  selgemini 
eristuva sügispuidu osas. 
 
Lehise puitu kasutatakse suurt tugevust ja head säilivust nõudvates kohtades (liiprid, 
sillad, tugipostid jmt). 
                      Mänd          Kuusk   


    28        Lehis            Lehisest põrand  4.3 Kodumaised kõvad lehtpuud  Saar (Fraxinus excelsior)  
 
PLUSSID 
• Sobib painutamiseks 
• Tugev 
• Iseloomuliku mustriga 
• Peitsimine teeb huvitavaks 
• Vähe puidurikkeid 
 
MIINUSED 
• Aja jooksul kolletub 
• Eraldab kiude ja kude pilpaid 
•  Kevad-  ja  sügispuit  on  erineva    kõvadusega   
PUIDU OMADUSED 
• Tihedus õhukuivalt 550 ... 800 kg/m3 
• Kahanemine 8,5 ... 13,6% 
• Kõvadus otspinnal 760,  Radiaalpinnal 400 ... 610 Janka       
Leviala: Saaremetsi on Eestis natuke vähem kui tammikuid. Eestis kasvab harilik saar 
peamiselt salu- ja lodumetsades ning (eriti Saaremaal) puisniitudel. Saare enamusega 
puistud  ehk  saarikud  moodustavad  Eesti  metsadest  ~0,4%.  Harilik  saar  on 
kiirekasvuline  (just  esimesed  10  aastat),  mullaviljakuse  ja  valguse  suhtes  nõudlik, 
väga  hiliskülmaõrn,  kasvab  meil  27m  kõrguseks  ja  saab  200-300  aastat  vanaks. 
Saarepuitu hinnatakse kui ühte ilusamat ja tugevamat puud. 
 
Puit: Lülipuiduline puu, esineb ka küpspuitu, maltspuit on lai, nõrgalt kollakasvalge; 
lülipuit hallikaspruun, tihti nõrgalt eristatav. Puit on võrdlemisi raske (mahukaal 0,65) 
ja  kõva.  Aastarõngad  ristlõikes  selgelt  eristatavad,  vanadel  puudel  aastarõnga 
piirjooned  koore  läheduses  nõrgalt  lainjad;  pikilõikes  puit  ribalise  tekstuuriga. 
Sügispuit  tume,  ristlõikes  vaadatuna  väikesed  sooned  koondunud  rühmadesse  ning 


    29   nähtavad  heledate  täppidena.  Säsikiired  on  väga  kitsad,  radiaallõikes  nähtavad 
ribadena, teistes  lõigetes ei  ole nähtavad. Saare puit on omapärase lõhnaga (sisaldab 
mitmesuguseid õlisid). 
 
Kasutus:  Saare  puit  on  ilusa  tekstuuriga,  mistõttu  kasutatakse  seda  laialt  mööbli 
valmistamiseks,  vineeri,  parketi  ja  suuskade  tootmiseks,  masinaehituses,  siseviimistluseks,  on  ka  kõrge  kütteväärtusega.  Puidul  on  veel  üks  eriomadus:  seda 
saab  kergesti  koolutada.  Saare  (koor,  seemned  ja  lehed)  leiab  kasutust  ka 
rahvameditsiinis eelkõige temas sisalduvate eeterlike õlide tõttu. Koort on tarvitatud 
ka naha parkimisel ja musta, pruuni ning sinise värvi saamisel. 
 
stabiilsus Mõlemad head, kuid olge ettevaatlik otslõhede suhtes. Vastupidavus Välise 
kasutuse korral vajab immutust; kahjurite vastu suhteliselt kindel. 
Kõverdunud  kohtades  on  puitu  raske  päästa  killunemise  eest.  Kui  saepuru  asemel 
hakkab eralduma tolmu, on aeg tööriistu teritada. 
Lõiketöötlemine Killunemise oht, kuid kiud on harva põimunud, nii et tuleb leida õige 
lõikamise või hööveldamise suund. 
Kuju  andmine  Vähendage  laastu  paksust,  liiga  suure  ettenihke  korral  kipub  puit 
killunema. Teravate tööriistade puhul saab hea kandi. 
 
 
 
Harilik tamm (Quercus robur).  
PLUSSID 
• Iseloomulik värvus ja süümuster 
•  Tugev,  kuid  suhteliselt  kergesti  töödeldav  •  Avatud  tekstuuri  võib  kasutada 
eriefektide saavutamiseks 
 
MIINUSED 
• Võib olla kallis 
• Suured kaod puidurikete tõttu 
• Laineline kiud võib tekitada raskusi 
 
PUIDU OMADUSED 
• Tihedus õhukuivalt 690 ... 700 kg/m3 
• Kahanemine 12,6 ... 15,6% 
• Kõvadus otspinnal 690 ... 715,  Radiaalpinnal 450 Janka   
     
Leviala: Tammikud on veel vähesel määral säilinud Lääne- ja Põhja-Eestis, mujal on 
tammi  üksikutena  segametsas  või  väikeste  saludena,  moodustades  Eesti  metsade 
üldpindalast vaid 0,5 %, tamme enamusega puistutest on 16 % puhtpuistud. Ainult 1/7 
meie tammikutest on vanemad kui 100 aastat. 
 


    30   Puit:  Tamm  on  lülipuiduline  puu,  maltspuit  on  kitsas  ja  kollakasvalge,  lülipuit 
kollakas-  kuni  tumepruun,  maltspuidust  hästi  eristatav.  Aastarõngad  tulevad  väga 
selgelt esile muutes puidu eriti kauniks, puit on kõva ja võrdlemisi raske. Säsikiired 
on  kitsad  ja  laiad;  viimased  on  ristlõikes  nähtavad  heledate  läikivate  ribadena, 
radiaallõikes pikkade heledate või tumedate lintidena. 
Tähelepanuväärne on ka see, et kui paljud teised puud kaotavad vees ligunedes suure 
osa  oma  väärtusest,  siis  tamm  muutub  vees  üha  hinnalisemaks:  ta  muutub  peaaegu 
mustaks, ilus muster tuleb veel paremini nähtavale ja puit muutub ülikõvaks. Sellist 
peaaegu kahjustamatut puitu nimetatakse mustaks tammeks. 
 
Kasutus:  Vastupidavus  väga  hea,  varem  valmistati  tammest  sõjalaevu.  Hoiab  hästi 
serva ja profiili, kuid pilbastub kergesti. Tamme puitu kasutatakse mööbli-, parketi- ja 
vineeritööstus,  kuulsad  on  tammepuust  vaadid.  Koort  ja  pahka  tarvitati  varem  ka 
meditsiinis  ning  värvainete  ja  tindi  saamiseks.  Tamm  on  populaarne  ka  treimiseks, 
avatud tekstuur võib anda huvitavaid efekte. 
Koort  ja  pahka  tarvitati  varem  ka  meditsiinis  ning  värvainete  ja  tindi  saamiseks. 
Tamme  kasutatakse  tihti  ka  ehituses  kuivatamata  laua  kujul.  Puidu  kvaliteet  sõltub 
kasvukohast ja töötlemisest, kuid kvaliteetne tamm on üsna kallis. 
 
Harilikku  tamme  on  väga  raske  töödelda  peamiselt  lainelise  kiu  tõttu.  Sellele 
vaatamata paljud meistrid armastavad seda materjali. Lõiketöötlemine käigus lainelise 
kiu  tõttu puit lõheneb ja killuneb. Vaja on väga teravaid ja häid  tööriistu ning õiget 
tehnikat.  Koostamine  Hästi  liimitav  ja  võimalik  on  teha  täpseid  tappe.  Metallide  ja 
vett  sisaldava  liimi  mõjul  võib  puidupind  tuhmistuda.  Omakorda  põhjustab  tamm 
kruvide  ja  naelte  korrosiooni.  Viimistledes  puitu  õli,  vaha,  Šellakpolituuri  ja  polüuretaanlaki  abil  saab  pindu  kaunilt  ja  lihtsalt  viimistleda.  Koreda  tekstuuriga 
pinda (sooned) täidetakse harva, kuid  harilikku tamme on kerge peitsida  või  lihtsalt 
veidi tumedamaks muuta. Tammepahk on populaarne treimiseks ja spooni kujul.  
 
Kuivatamisel kasutatakse aeglast õhkkuivatamist, sest tamm kipub pragunema. Kaod 
Tihti suured, defektide ja heleda maltspuidu tõttu.  
 
 
Harilik jalakas  (Ulmus glabra). 
PLUSSID 
• Sobib painutamiseks 
• Tugev 
• Iseloomuliku mustriga 
• Peitsimine teeb huvitavaks 
• Vähe puidurikkeid 
 
MIINUSED 
• Aja jooksul kolletub 
• Eraldab kiude ja kude pilpaid 
•  Kevad-  ja  sügispuit  on  erineva    kõvadusega   
   


    31   Mitmeaastane  heitlehine  ühekojaline  lehtpuu.  Kasvab  25m  30  (harva  40)  m 
kõrguseks. 
Esineb  peaaegu  kogu  Euroopas  ja  ka  Väike-Aasias.  Eestis  looduses  hajusalt, 
haljastuses tavaline. Peamiselt salulehtmetsas, harvem okaspuu-lehtpuu segametsades, 
lammimetsas,  lamminiidul.  Täiesti  külmakindel.  Varjutaluv,  mistõttu  kasvab  sageli 
hästi  alumises  puurindes.  Mullastiku  suhtes  nõudlik,  vajab  viljakat  huumusrikast 
värsket liivsavimulda. Talub hästi linnatingimusi. 
 
 
 
 
 Esineb  eestis  üksikute  puistudena  ja  pargipuudena.  Lülipuiduline  puu,  maltspuit  on 
kitsas ja hele, lülipuit punakas- või tumepruun. Lülipuit maltspuidust kergelt eristatav. 
Aastarõngad  hästi  eristatavad,  säsikiired  kitsad  ja  puidus  selgesti  eristatavad  andes 
lõikele omapärase tekstuuri. 
 
Harilik  jalakas  (Ulmus  glabra)  kasvab  kuni  40  m  kõrguseks,  tüve  ümbermõõt  võib 
ulatuda  7  meetrini  ja  eluiga  küündida  500  aastani.  Tema  lehtede  iseloomulikuks 
tunnuseks  on  14-20  paari  külgroodusid  ja  keskroo  suhtes  veidi  ebasümmeetrilised 
poolmed. 
Põldjalakas (Ulmus minor) võib kasvada 30 meetri kõrguseks, tema lehel on ainult 12 
paari külgroodusid.  
Künnapuu  (Ulmus  laevis)  tunneb  kergesti  ära  erineva  suuruse  ning  keskroo  suhtes 
nihkunud lehepoolmete tõttu.  
Nii  harilikku  jalakat  kui  künnapuud  kasvatatakse  sageli  ilupuudena  parkides  ja 
puiesteedel. 
  
  
                         Saar      Tamm        Jalaksa   


    32   4.4 Kodumaised lehtpuud  Vaher  (Acer  platanoides).  Korraliku  metsapuuna  saab  seda  liiki  Eesti  metsades 
näha. küllalt harva, vahtra puhtpuistud ehk vahtrikud on meil veelgi haruldasemad.    Metsakorralduse  andmeil  leidub  Eestis 
vahtra  enamusega  puistuid  kokku  napilt 
üle 20 hektari.  
Vaher  on  maltspuiduline  puu,  puit  on 
kollakas  või  punakasvalge.  Säsikiiri  on 
ristlõikes rohkesti, need on tumedad ning 
ots- ja radiaallõikes hästi nähtavad. 
Aastarõngad  eristuvad  kõikides  lõigetes, 
nende  piirjooned  on  tumedad.  Puit  on 
kõrgelt  hinnatud  sitkuse,  painduvuse  ja 
vastupidavuse  tõttu.  Kasutatakse  parketi, 
vineeri,  mööbli  ja  muusikariistade 
tootmiseks.  Õisi  hinnatakse  mesinduses 
nektarirohkuse  tõttu.  Kevadel  annab 
suhkrurikast  mahla.  Koores  leidub  parkaineid  ja  lehtede  piimmahlas  kautšukit.  Laialt  kasutatakse  dekoratiivtaimena, talub hästi kärpimist. 
   
Kask (Betula sp.) Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega 
ja  pikkade  rippuvate  okstega.  Eestis  kasvavatest  lehtpuudest  moodustavad  suurema 
osa kaasikud (ligi 27%).     Nii Eestimaal kui ka mujal Euroopas on 
looduses vaid 4 liiki kaski. Neist aru- ja 
sookask on puukujulised ning vaeva- ja 
madal  kask  põõsakujulised  soo-  või 
rabataimed. 
Maltspuiduline  puu,  puit  punakas-  või 
kollakasvalge, võrdlemisi raske ja kõva. 
Aastarõngad  ja  säsikiired  on  halvasti 
näha.  Puidul  on  rohkesti  negatiivseid 
omadusi,  eelkõige  halb  töödeldavus 
(puidu  ebakorrapärase  ehituse  tõttu  on 
ta  halvasti  lõhestatav),  suur  kokkukuivamine  ja  väike  mädanemiskindlus.  Puitu  kasutatakse 
vineeri-,  mööbli-  ja  suusatööstuses, 
hästi  poleeritav.  Ühe  vormi,  karjala 
kase puit on mitmevärviline, väga kõva, 
hinnatud  mööbli  ja  iluesemete  tegemisel.  Treimis-  ja  nikerdustöödel 
on  väärtuslikud  pahad.  Puidust  toodetakse  ka  sütt,  äädikhapet,  tõrva, 


    33   atsetooni.  Koort  kasutatakse  naha  parkimisel.  Leiab  laialdast  kasutust 
meditsiinis.   
Haab (Populus tremula) Haaba on Eestis umbes 2,5% metsade üldpindalast,  
    kasvades peamiselt salu- ja lodumetsades, 
aga ka teiste metsakoosluste servadel. 
Maltspuiduline  puu,  puit  valge,  kerge, 
pehme,  hästi  lõhestatav.  Aastarõnga 
piirjooned  nõrgalt  eristuvad,  säsikiired 
nähtavad  vaid  radiaallõikes  veidi  tumedate läikivate ribadena.Haab on väga 
vastuvõtlik  seenhaigustele,  enamik  Eesti 
suurematest haabadest on mädaniku poolt 
kahjustatud.  Haava  puit  on  kergesti 
lõhestatav  ja  seetõttu  tehakse  temast 
katuselaaste,  kastilaudu,  tikke,  vineeri, 
aga ka kauneid punutisi. 
Kasutatakse  tiku-,  tselluloosi-  ja  paberitööstuses.  Haava  puidust  valmistatakse  puulusikad,  kuna  ta  ei 
sisalda  vaiku  ega  anna  maiku,  kuid 
peamiselt  kasutatakse  teda  siiski  küttepuuna. 
  Pärn  (Tilia  sp.)  Peale  Eestis  looduslikult  kasvava  hariliku  pärna  (Tilia  cordata) 
kasvatatakse  siin  veel  kümmekonda  võõrliiki.  Eestis  leiab  harilikku  pärna  ainult 
ligikaudu 90 hektaril, peamiselt põhjarannikul ning Lääne-Eestis.    Pärna  puit  on  pehme  värvuselt  valge  või 
kreemikas,  kergelt  pruuni  või  punaka 
varjundiga.  Aastarõngad  nõrgalt  eristuvad,  nende  piirjooned  on  heledad. 
Säsikiired  moodustavad  radiaallõikes 
veidi tuhme ribasid või täppe. 
 
Pärn  pole  küll  eriti  vastupidav  mädanikele  ja  kahjuritele,  kuid  see-eest 
kergesti  lõhestatav,  eriviisidel  töödeldav 
ja  immutatav  ning  seetõttu  leidnud 
laialdast  kasutust  tisleri-,  treimis-  ja 
nikerdustöödel. Koor sobib niine pikkade 
kiudude  tõttu  sidumismaterjaliks,  varem 
valmistati  temast  viiske.  Nektaririkastest 
õitest  saab  kvaliteetmett,  õied  on  laialt 
levinud ka ravimtaimena. 
   
 


    34   Must ehk sanglepp (Alnus gutinosa) Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade 
ja puisniitude tavaline asukas hõlmates 3% puistute pindalast. Sanglepp on omapärane 
ja kahtlemata ilus puu. Hästi torkab silma tema tumepruun või hallikas, vahel peaaegu 
must ja väga paks koor. Selle järgi on ta oma teise nime saanud: must lepp.    Erinevalt  meie  teisest  lepast,  hallist 
lepast,  kasvab  ta  tõeliseks  puuhiiglaseks. 
Lehtede  järgi  on  teda  lihtne  eristada 
hallist  lepast.  Nimelt  on  sanglepal 
lehetipp  tömp  või  sageli  isegi  sisselõikega,  halli  lepa  leht  aga  terava 
tipuga, umbes nagu kasel. 
 
Sanglepp  on  maltspuiduline  puu,  mille 
puit  on  punaka  varjundiga  või  punakaspruun.  Enne  puu  langetamist  on 
puit  ilus  säravvalge,  kuid  õhu  käes 
muutub  see  kollakaks,  siis  oranžimaks, 
seejärel  tumeoranžiks  ja  lõpuks  tuleb 
juurde veel roosasid ja lillasid toone. See 
näitab,  et  puus  on  peidus  mitmeid 
huvitavaid värvaineid.    
Aastarõngad on raskesti eristatavad, säsikiiri pole palja silmaga näha. Puit on kerge, 
pehme, hästi töödeldav, kuivanult roosakas, vees vastupidav.  Sellest  toodetakse  vineeri,  joonestuslaudu,  mööblit,  kasutatakse  ka  nikerdustöödeks  ja  kütteks,  hinnaline  suitsutatud  toodete  valmistamisel.  Sanglepast 
valmistatakse  kõrgekvaliteedilisi  muusikariistu,  koor  sisaldab  park-  ja  värvaineid 
(sobivad naha värvimiseks ja parkimiseks). 
 
Hall  lepp  (Alnus  incana)  Sagedasti  moodustab  hall  lepp  tihedaid  lepavõsasid 
metsaservades ja endistel lagendikel. Puistude pindala jääb alla 2%. 
Lehe  järgi  on  teda  kerge  oma  suguvennast  eristada.  Halli  lepa  leht  on  terava  tipuga 
ning  matt,  sanglepa  lehe  tipp  oleks  nagu  ära  hammustatud  ning  leht  on  läikiv.        
Maltspuiduline  puu,  sarnane  sanglepale,  kuid  säsikiiri  on  vähem.  Puit  on  kergem  ja 
läikivam  kui  sanglepal.  Halli  lepa  puit  sisaldab  rohkesti  värv-  ja  parkaineid,  mida 
näitab  see,  et  puud  langetades  või  koorides  muutub  valge  lõikepind  õige  pea 
punaseks. 
 
Kiiresti kasvava risupuuna on ta rahva seas vähe hinnatud, peamiselt kasutatakse teda 
kütteks. Halli  lepa rabe ja kergesti mädanev puit ei  kõlba tarbematerjaliks. Puitu on 
kasutatud naha parkimisel ja värvimisel. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


    35   4.5 Võõramaised puuliigid 
Mööblitööstuses  kasutatakse  väga  laialt  võõramaiseid  puuliike,  mis  paistavad  silma 
ilusa välimuse ja heade mehhaaniliste omaduste poolest. Antud peatükk annab põgusa 
ülevaate meil enim kasutust leidvatest võõramaistest puiduliikidest. 
 
Harilik pöök (Fragus silvatica) Küpspuiduline, puit ühtlase punakasvalge värvusega 
kogu ristlõikes, võrdlemisi raske ja kõva. Hajulisooneline, väikesed sooned pole palja 
silmaga  nähtavad.  Aastarõngaste  piirjooned  ümmargused,  hästi  eristatavad. 
Tangentsiaallõikes on säsikiired nähtavad iseloomulike väikeste triipudena. 
 
Puitu  on  kerge  lõhestada,  töödelda  ja  viimistleda,  aurutades  muutub  puit  punakaks. 
Halvaks  omaduseks  on  kuivamis-kahanemisel  suured  kujumuutused  (tingitud  puidu 
tihedusest). 
 
Pööki  kasutatakse  laialdaselt  mööblitööstuses,  temast  valmistatakse  hulgaliselt 
majapidamisesemeid,  jäätise-  ja  kompvekipulki,  parketti,  ristvineeri,  mänguasju  jmt. 
tarbeesemeid. 
 
Valge pöök (Clarpinus betulus) Maltspuit hallikasvalge värvusega, lülipuit puudub. 
Hajulisooneline  puuliik,  sooned  pole  palja  silmaga  nähtavad.  Puit  on  raske,  tihe  ja 
kõva.  Kasutatakse  selliste  puittoodete  valmistamisel,  mis  vajavad  suurt  kulumis-  ja 
löögikindlust, näiteks tööriistade varred ja pidemed, keeglikerad. 
 
Punane  puu  kasvab  väga  arvukate  liikidena  Aafrikas,  Austraalias  ja  Kesk-
Ameerikas. Aafrikast pärit punase puu liikidena kasutatakse okumee, sapeli, kasipo, 
makoree  jne  puiduliike.  Enim  on  kasutust  leidnud  mahagon.  Mahagoni  puidunimele 
lisandub  sageli  kasvukohamaa  nimetus  nt.  hispaania  mahagon,  nigeeria  mahagon, 
ameerika mahagon. 
 
Ameerika mahagon (Swietenia  macrophylla) on üks  troopika parimaid puiduliike, 
tema maltspuitu tavaliselt ei kasutata, on halli või kollakasvalge värvusega. Lülipuit 
on  värskena  roosaka  või  lõhevärvi,  hiljem  muutub  kuldse  läikega  punakaspruuniks. 
Puit  on  enamasti  sirgkiulise  struktuuriga,  kõva,  tihe  ja  raske.  Suhteliselt  stabiilsete 
mõõtudega, niiskusmuutumise korral deformatsioonid väikesed, kaardub vähe. 
 
Kasutatakse  mööbli  tööstuses,  peentisleritoodete  valmistamisel,  treimis-  ja 
nikerdustöödel, klaverite, raadiote  ja mitmesuguste instrumentide valmistamisel. 
 
Aafrika  mahagoni  (Khaya  ivorensis)  puit  on  jämedama  struktuuriga  kui  ameerika 
mahagonil,  punakas  või  pruuni  värvusega.  Aastarõngad  selgelt  eristatavad.  Puidu 
kasutusalad on sarnased ameerika mahagonile. Paadiehituses sobib peaaegu kõikideks 
osadeks, välja arvatud painutatud osad. 
 
Pähkelpuu  (Juglans  sp.)  maltspuit  on  kitsas,  hallikasvalge  kuni  punaka  värvusega. 
Kreeka  pähklipuu  lülipuit  on  hallikaspruun  kuni  pruun,  ebaühtlaste  tumedate 
joontega.  Musta  pähklipuu  puit  on  tumedam  pruunikas  violetja  varjundiga. 
Hajulisooneline  puuliik,  jämedate  soontega,  mis  on  suuremad  kevadpuidus.  Puidu 
heade omaduste tõttu kasutatakse teda mööbli ja sisustustarvete valmistamisel, samuti 
massiivpuiduna ja vineeri tootmisel. 
 


    36   Tiikpuu (Tectona grandis) maltspuit ei leia tööstuslikku kasutust, lülipuit on toorelt 
rohekaskollane,  peale  kuivamist  muutub  mustade  triipudega  tumepruuniks.  Väga 
dekoratiivse ehitusega puit, millel on rasvane läige. Rõngassooneline puuliik, puidul 
teatud sarnasused tammepuiduga. 
 
Puit  sisaldab  hulgaliselt  mitmesuguseid  õlisid,  konserveeriva  toimega.  Kergelt 
kuivatatav, kuid raske liimida. Puidus leiduv räni annab puule suure kulumiskindluse. 
Viimase  tõttu  ületab  tiikpuu  kõik  Euroopa  puuliigid.  Vastupidav  mädanikele, 
putukatele,  tule  ja  hapete  vastu.  Väga  heade  ilmastikutingimuste  tõttu  leiab  laialdast 
asutust  välistingimustes,  laevanduses,  sildade  ehituses,  sellest  valmistatakse 
raudteevaguneid, aiamööblit, välisuksi, aknaid, põrandaid jmt. 
 
Eebenipuu  (Diospyros  sp.)  ehk  mustpuu  on  lülipuiduline  hajulisooneline  lehtpuu 
kitsa  kollakasvalge  maltspuidu  ja  musta  või  mustjaspruuni  lülipuiduga.  Puit  on 
homogeense ehitusega, mistõttu aastarõngaid pole näha. 
Puit on äärmiselt raske, tihe (940-1320 kg/m3) ning väga kulumiskindel. Kasutatakse 
muusikariistade, iluasjade, ehete, vineeri valmistamisel.