(täidab õppejõud) Algandmed: Võlli poolt käitavad võimsused: P1= 6 kW P2= 1 kW P3= 3 kW P4= 5 kW Võlli pöörlemissagedus: n = 500 p/min Materjali voolepiir: y = 295MPa Nõutav varutehgur: [S] = 8 1. Epüür P 2 n 2500 Pöördemoment ratastel on leitav valemist: = , kus nurkkiirus = 60 = 60 = = 52,36 rad/s (n pöörete arv minutis). Leian pöördemomendid: M1 = 6000/52,36 114,6 Nm M2 = 1000/52,36 19,1 Nm M3 = (6+1+3+5)*10^3/52,36 286,5 Nm M4 = 3000/52,36 57,3 Nm M5 = 5000/52,36 95,5 Nm 2. Ohtlik lõik, tugevustingimus väändele Ohtlik lõik on M3 M4 vahel, väändemoment antud lõigul on x = 152,8 Nm y 295
(täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) 1. Koostada võlli väändemomendi epüür 𝑃 Pöördemoment ratastel on leitav valemist: 𝑀 = , 𝜔 2𝜋𝑛 2∗𝜋∗500 kus nurkkiirus 𝜔 = = = 52,36 rad/s 60 60 (n – pöörete arv minutis) Pöördemomendid ratastel: 𝑃1 6000 M1 = = ≈ 114,5 𝑁𝑚 𝜔 52,4 𝑃2 1000 M2 = = ≈ 19 𝑁𝑚 𝜔 52,4 𝑃3 3000 M3 = = ≈ 57,2 𝑁𝑚 𝜔 52,4 𝑃4 5000
N= 2*π => ω = 60 => ω = 60 = 52,36 (rad/s) M = P / ω M 1 = P 1, / ω = 19.10 Nm M 2 = P 2, / ω = 13.37 Nm M 3 = P 3, / ω = 38.20 Nm M 4 = P 4, / ω = 19.10 Nm T = 19.1 + 13.37 + 38.2 + 19.1 = 89.77 Nm M - pöördemoment (Nm) P - võlliga käitatavad võimsused (W) ω - võlli nurkkiirus (rad/s) T - võlli suurim väändemoment (N*m) 2. Detaili ohtlik lõik ja tugevustingimus väändele Ohtlik lõik on vedava ja esimese veetava rihmaratta vaheline osa, mille pöördemoment on võrdne vedava rihmaratta pöördemomendiga. Terase voolepiir väändel: [τ y ] = 0.56 * σ y = 162.5 MPa Tugevustingimus: [τ y ] τ max ≤ [τ ] = [S] =>τ max ≤ 20.31 MPa 3. Täisvõlli ohutu läbimõõt τ max = WT 0 3 W 0 = π *16D
Arvutusskeem : MV M1 M2 M3 M4 P1 = 10 kW Võlli pöörlemissagedus : 500 p/min P2 = 10 kW Väändepinge : 295 MPa P3 = 8 kW Varutegur [S] = 8 P4 = 4 kW 2 πn 2 π ∙500 Pöörlemise nurkkiirus : = ω==52,359 ≈ 52,4 rad / s 60 60 Pöördemomendid ratastel : P1 10000 M1 = M2 = = ≈ 190,8 Nm ω 52,4 P3 8000 M3 = = ≈ 152,7 Nm ω 52,4 P 4 4000 M4 = = ≈ 76,3 Nm ω 52,4 ∑ M =0 Mv – M1 – M2 – M3 – M4 = 0 Mv = 610,6 Nm Sisejõudude analüüs ja väändemomendi epüür:
CD = DE = 500 mm Teras E295 - 295 [S] = 8 n 500 p/min G 73 Gpa = 0,65 = 0,65 295 = 191,75 MPa Tähised joonisel: L laager M hammasratas 3 2. Võlli väändemomendi epüür Leian hammasrataste pöördemomendid Selleks kasutan valemit: = 60 { 2 -> = 2 = 60 P võlli koormus W võlli nurkkiirus rad/s M pöördemoment Nm n võlli pöörlemissagedus - p/min 601 601500 1 = = = 28,65 29 Nm 2500 2500 602 602000 2 = = = 38,20 39 Nm 2500 2500 603 601000 3 = = = 19,10 20 Nm 2500 2500 604 601000 4 = = = 19,10 20 Nm 2500 2500
3. Täisvõlli ohutu läbimõõt 5 4. Täisvõlli tugevuskontroll 5 5. Õõnesvõlli ohutu läbimõõt 5 6. Õõnesvõlli tugevuskontroll 5 7. Väändenurga epüür 6 8. Lahenduse analüüs 6 1. Võlli väändemomendi epüür 2 Joonis 1: Võlli koormusskeem P1 = 1,5 kW P2 = 2 kW P3 = 1 kW P4 = 1 kW Võlli pöörlemissagedus : 500 min-1 Väändepinge : 295 MPa Varutegur [S] = 8 Pöörlemise nurkkiirus: 2 n 2 500 = = =52,359 52,4 rad / s 60 60 Pöördemomendid ratastel: P1 1500 M1 = = 28,6 Nm 52,4 P 4 2000 M2 = = 38,2 Nm 52,4 P3 1000 M3 = = 19,1 Nm 52,4 P 4 1000 M4 = = 19,1 Nm 52,4 M =0 Mv M1 M2 M3 M4 = 0 Mv = 105 Nm Kuna punkt-pöördemomente on viis, siis väändemomendi epüür tuleb koostada neljale lõikele.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Masinaelementide ja peenmehaanika õppetool Kodutöö MHE0011 Tugevusõpetus I Töö nimetus: VÕLL Töö nr. 4 Ülesande nr. 47 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm:Matb-31 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: P. Põdra 03.11.2010 05.11.2010 Variant 1. 1.Algandmed N=500p/min P1=7kw P2=8kw P3=9hj=6,62kw P4=10hj=7,36kw a=40cm=0,4m [ ] = 80MPa 2.Ülesande püstitus Määrata võlli läbimõõt tugevustingimusest. 3.Lahendus 3.1 Leian rihmratastele 1, 2, 3, 4 rakendatud pöördemomendid 2n Pi = = 52,359 52,4rad / s Mi = 60 M1=133,6Nm M2=152,67Nm M3=126,34Nm M4
2 Ühtlaselt väänatud ühtlase Tl ... ja suhteline T = ; = ; ümarvarda väändenurk: GI 0 väändenurk: GI 0 kus: T ühtlaselt väänatud varda ristlõigete väändemoment, [Nm]; G materjali nihkemoodul, [Pa]; I0 ristlõike polaar-inertsimoment, [m4]. 10.2.2. Astmeliselt väänatud ümarvarras Astmeline vääne = üksik- Igat ühtlast ja ühtlase väändemomendiga väändemomentide koostoime lõiku vaadeldakse kui eraldi ühtlaselt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MHE0061 MASINATEHNIKA" TÖÖ NIMETUS: VÄÄNE ÜLESANNE NR: 2 ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: AAAB30 Töö esitatud: 18.12.2016 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2016 M4 M3 M2 M1 V IV III II I A B C D E H V IV III II I l5 l4 l3 l2
Radiaal-tugilaager M = Vedav rihmaratas P = ülekantav võimsus, [W] = pöörlemise nurkkiirus, [rad/s] Veetav rihmaratas Radiaal-laager F3 Joonis 3.1 Arvutusskeem ei arvesta siin tühiseks loetud mõjureid: · varda paine (kuna laagrid on rihmaratastele küllat ligidal); · kõik vibratsioonid; · võlli pöörlemisest tekkinud dünaamilised koormused (tsentrifugaaljõud jms.); · hõõrdumine laagrites. Priit Põdra, 2004
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A9 B-0 Võlli tugevusarvutus väändele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Andmed: P1 = 1,5 kW P2 = 2 kW P3 = 1 kW P4 = 1 kW y = 295 MPa [S] = 8 n = 500 p/min 1. Leian pöörlemise nurkkiiruse 2. Leian pöördemomendid ratastel = 105 Nm 3. Sisejõudude analüüs Skeem
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Tallinn 2009 Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Leida mehaanikalise süsteemi mingi keha kiirus ja kiirendus, või mingi ploki nurkkiirus ja nurk- kiirendus vaadeldaval ajahetkel, kasutades kineetilise energia muutumise teoreemi. Mõningates variantides tuleb leida ainult mingi keha kiiruse. See, millise suuruse tuleb variandis leida, on täpsustatud iga variandi juures. Kõik süsteemid on alghetkel paigal. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Kõik rattad veerevad ilma libisemata. Kõik kehad on absoluutselt jäigad, niidid on venimatud ning kaalutud. Niidid plokkide suhtes kunagi ei libise
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES “MHE0061 MASINATEHNIKA” Vääne ÜLIÕPILANE: Vadim Petrov KOOD: 120992 RÜHM : AAAB31 TÖÖ ESITATUD: 16.10 .2013 TALLINN 2013 Võll on koormatud pöördemomentidega M 1 , M 2 , M 3 ja M 4 . Leida momendi M 4 väärtus. Arvutada võlli minimaalne läbimõõt. Võlli materjal on teras C45E. Koostada väändemomentide, väändepingete ja väändenurkade epüürid. Algandmed : B 9 l1, m 0,25 A 2 l2, m 0,27 M1, Nm 590 l3, m 0,34 M2, Nm -410 l4, m 0,48 M3, Nm -370 l5, m 0,12 1.1 Väändemomendid: m4-m3-m2+m1=0
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu
y = 325 MPa voolepiir tõmbel D1 = 140mm väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt R1= 70mm väiksema rihmaratta raadius D2 = 2D1 = 2 x 140 = 280 mm suurema rihmaratta efektiivläbimõõt R2 = 140mm suurema rihmaratta raadius 2 1.1 Võlliga ülekantav pöördemoment P 5500 M= = =275 Nm P - võimsus 21 2 n 2 200 = = =20,9 21 rad /s nurkkiirus 60 60 n võlli pöörlemissagedus 2. Võlli kesk-peatasand F A z y FB F = 2,5f rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos M =( F-f ) R=( 2,5 f -f ) R=1,5 fR Rihmarataste poolt võllile ülekantav moment M f= 1,5 R Väikse rihmaratta rihmade jõud : { M 275
mOA = m = 25 kg OA=l=50 cm z A 3 Variant 3. Varras OA liigub vertikaaltasapinnas ülespoole, pööreldes ümber horisontaalse telje mis läbib punkti O. Alghetkel on varda nurkkiirus 0 = 6,3 1/s. Leida liigendi O reaktsioonkomponendid sel hetkel, mil pöördenurk on parajasti võrdne väärtusega 1. A z mOA = m = 40 kg OA=l=80 cm 1/s
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond KEE-007 977 (rühm) (registri nr) (ees- ja perekonnanimi) Kontrolltöö (töö pealkiri) Elekriajamid (õppeaine) Kodutöö nr. 1 Juhendaja R. Kask Esitamine TPT-sse ............ 2009 Hinne ................. Kuupäev ............. Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2009 ÜLESANNE Nr. 1 (Variant 7) Määrata pikkihöövelpingi töölaua mehhanismi taanadatud inertsimoment. Mehhanismi kinemaatiline skeem on kujutatud joonisel 1.1 Andmed tabelis 1.1 Joonis 1.1 Tabe
oleks 0 (jooniselt nr3. on näha, et jõud FB projektsioon y- teljele võrdub nulliga). Koormuste komponendid telgedel y ja z: F Az =F A∗cos 30 °=730,1∗cos 30 ° ≈ 632,3 N ¿ −¿ F Ay =F A∗sin 30 °=730,1∗sin 30° ≈ 365,1 N ¿ ¿ { F Bz=0 F y =F B =365,1 N Joonis 3. Võlli ristlõigete keskpeateljed 3. Võlli sisejõudude analüüs 3.1 Väändemoment Väändemomendi epüüri koostan lõikemeetodit kasutades (arvestamata jätan laagrite hõõrdemomendid). TAB=M=21,9 Nm(-) Joonis 4. Väändemomendi epüür 3.2 Paindemoment kesk-peatasandis xy Joonis 5. Varda toereaktsioonid y telje sihis Paindemomendi epüüri koostan lõikemeetodiga. Varda paindemomendid telje z suhtes:
Andmed: P1 = 6 kW P2 = 9 kW P3 = 11 kW P4 = 3 kW y = 295 MPa [S] = 8 n = 500 p/min 1. Leian pöörlemise nurkkiiruse 2. Leian pöördemomendid ratastel 3. Sisejõudude analüüs 3.1. Skeem Lõige I T1=M1= 114,5 Nm (+) Lõige II T2=M1+M2= 114,5+171,8= 286,3 Nm (+) Lõige III T3=M1+M2-Mv=114,5+171,8-553,5= -267,2= 267,2 (-) Lõige IV T4= M4=57,3 (-) 3.2. Sisejõudude epüür Tmax=286,3 Nm 4. Tugevustingimus väändele Lubatav väändepinge 5. Leian võllide diameetrid Arvutan diameetri ring-ristlõikel Vastavalt eelisarvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 50 mm. Arvutan diameetri rõngas-ristlõikel Vastavalt eelisrvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 50 mm, seega d = 0,6*40 = 30mm 6. Leian võllide reaalsed varutegurid ja kontrollin tugevust Täisvõll: Tugevus on tagatud! Arvutan tegeliku varuteguri Toruvõll: Tugevus on tagatud! 7. Vastus Toruvõll on kindlasti otstarbekam valik, sest täisvõll kaalub ro
Kodutöö nr 4 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Ühtlasele võllile on paigaldatud kaks rihmaratast. Võlliga ülekantav võimsus on P = 5,5 kW. Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt on D1 = 140 mm. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt, kui see valmistatakse terasest E335 (voolepiir tõmbel y = 325 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus on [S] = 5. Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude s
163 Tugevusanalüüsi alused 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID 11.1. Varda elastne joon Elastne joon = painutatud varda telje (ehk Elastse joone igat punkti neutraalkihi) kujutis peatasandil iseloomustavad selle läbipaine ja puutuja pöördenurk (Joon. 11.1): Läbipaine = varda elastse joone Pöördenurk = elastse joone puutuja (telje) siire telje ristsihis (vB) tõusunurk (B) Painutatud konsool Konsooli elastne joon
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Vello Lääts Kursustöö ülesanne nr. 2 Kursusetöö õppeaines ,,Tõste- ja edastusmasinad" TE.0255 Tootmistehnika eriala TA MAG II Üliõpilane: "....." ................. 2012. a ......................................................... Vello Lääts Juhendaja: "....." .................. 2012. a ......................................................... lektor Eino Aarend Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põ
............................................... 11 Kasutatud kirjandus ............................................................................................. 11 Lisa 1 ................................................................................................................... 12 Lisa 2 ....................................................................................... 14 1. Mootori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus PT = T T kus T pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment D D 0,16 T =F mg = 600 * 9,81 * 471 Nm 2 2 2 kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; F - tõstejõud. Nurkkiirus 2v 2 * 0,12 T = = = 1,5 rad/s D 0,16 Siis vajalik võimsus PT = T T = 471 * 1,5 707 W Mootori võimsust saab tingimusest PT PM = 1 2 33
Sander Saarniit Lintkonveieri arvutus 110243 ALGANDMED ton := 1000kg ton Q := 280 lintkonveieri tootlikkus hr basalt transporditav materjal H := 8m tõustekõrgus := 12deg kaldenurk künakujuline lindi kuju köetav töökeskkond vähene abrasiivtolm keskkonnas ton := 1.600 basaldi erikaal (1, lk 24) 3 m ARVUTUS 1. Lindi
Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus kus T pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment kus F - tõstejõud. Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N Kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass. D 0,2 Siis T = F = 4415 441,5 Nm 450 Nm 2 2 2v 2 0,1 Nurkkiirus T = D = 0,2 = 1 rad/s Siis vajalik võimsus PT = T T = 441,5 1 = 442W 0,45 kW Mootorreduktori minimaalset vajaliku võimsust saab tingimusest
Siis Fmax = 7484 N < [F] = Ft/S = 59,7 / 5,5 10,9 kN Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt D = ed = 20*10mm= 200 mm kus e - tööreziimist sõltuv tegur, mis valitakse ehitusnormide järgi muutub vahemikus 20... 35, meie juhul e = 20 Valime D = 200mm reast 160, 200, 250, 320, 400, 450, 560, 630, 710, 800, 900, 1000 mm 4. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus PT = T * T kus T pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s Pöördemoment T=F*D/2 kus F tõstejõud ( F = Fmax = 7,484 kN ) Joonis 3: Trumli pöörlemiseks vajalik moment Siis T = F * D / 2 = 7484 N * 0,2m / 2 = 748,4 Nm Nurkkiirus T = 2v / D = (2* 0,1 m/s) / 0,2m = 1 rad/s Siis trumli pöörlemiseks vajalik võimsus PT = T * T = 748,4 Nm * 1 rad/s 748 W Mootorreduktori minimaalset vajaliku võimsust saab tingimusest
mw = f Iz Mz p = mw Lz I z dp/dt=f dL/dt=M f jõud M või Mz jõumoment m mass Iz inertsimoment v joonkiirus nurkkiirus w joonkiirendus nurkkiirendus p impulss L impulsimoment 9. Keha vaba telg on pöörlemistelg, mille asend ruumis säilib, ilma et talle peaksid mõjuma mingid välisjõud. 10. Jah.
Leian ristlõigetes mõjuvad momendid. I=m4=-19,1Nm II=m4+m3= 19,1+13,4=-32,5Nm III=m4+m3+m2=19,1+13,4+38,2=-70,7Nm IV=m4+m3+m2+m1=19,1+13,4+38,2+19,1=-89,8Nm 2. Tuvastan detaili ohtliku ristlõike ja koostan tugevustingimuse väändele. Ohtlik lõik on IV kuna seal mõjuv kõige suurem väändemoment. Tmax=89,8Nm 3 = , = 16 3 16 Tugevustingimus on 3. Arvutan täisvõlli ohutu läbimõõdu, valin tulemuse eelisarvude reast R10" Leian lubatava väändepinge, lähtudes et max = 0.6* max ja [S]=8 max lubatud=0.6*295/8=23MPa 3 89,816 = 3,142310 6
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Vello Lääts Kursustöö ülesanne nr. 1 Kursusetöö õppeaines ,,Tõste- ja edastusmasinad" TE.0255 Tootmistehnika eriala TA MAG II Üliõpilane: "....." ................. 2012. a ......................................................... Vello Lääts Juhendaja: "....." .................. 2012. a ......................................................... lektor Eino Aarend Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Madis Vitsut RIPPVAGONETI ELEKTRIAJAM Kursuseprojekt õppeaines „Tehnoloogiaseadmete elektriajamid” TE.0023 Energiakasutuse eriala EK MAG II Üliõpilane: “ “ 2016. a. ………… Madis Vitsut Juhendaja: “ “ “ 2016. a. ………… lektor Erkki Jõgi Tartu 2016 SISUKORD TÄHISED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1. TEHNOLOOGIA KIRJELDUS ................................
Fmax=5,89 kN<[F]=Ft/S=38,2/5,5=6,95 kN Trossi mõõt d = 8 mm. Siis trumli läbimõõt [2] D=ed=20*8=160 mm kus e tööreziimist sõltuv tegur, mis valitakse ehitusnormide järgi; muutub vahemikus 20 ... 35, meie juhul e = 20 [2]. Valime D = 160 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm [2]. 4. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus PT=T*T kus T pöördemoment, Nm; T nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment T=F*D/2 kus tõstejõud F=Fmax=5,89 kN. T=F*D/2=5886*0,16/2=470 Nm Nurkkiirus T=2*v/D=2*0,06/0,16=0,75 rad/s Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus PT=T*T=470*0,75=353 W
f1 2 = 210 0 a=0,3m F1 z n=1000p/min a a a a z Arvestades, et nurkkiirus n 100 rad = = 30 3 s on ülekantav võimsus P = T1 = T2 saame P 100 3 T1 =T 2= = = 0,955 kNm 100 Kuna f 1d 1 T1 = F1r1 - f1 r1 = 2 f1 r1 - f 1r1 = f1 r1 = 2 millest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
