Otto Von Guericke Birgie Bligzna Liisbet Leemets Otto Von Guericke Nov 20 1602- Mai 11 1686 Magdeburg, Saksamaa Saksa teadlane ja leiutaja Elu Õppis Leipzigi ülikoolis Õigusteadust Jena ülikoolis 1621 Matemaatikat ja mehaanikat Leydeni ülikoolis 1623 1631 sai temast mehaanik Gustavus II Avastused Leiutas esimese õhu pumba Uuris vaakumit 1663 leiutas ta kui nähtust esimese elektri Uuris õhu rolli generaatori põlemises ja Mis tootis hingamises staatilist elektrit, pöörleva väävli palli hõõrdumisel Avastused 1673 avastas, et väävli palli hõõrdumisel see hakkab hõõguma Ta avastas, et gaasi Õppis keskkonnas astronoomiat põlemine Ennustas, et tekkitab
Meetodid Osavõtjad 10 000 küsimustikku 5 332 vastati (53%) Ankeeti küsimusi gruppeerimine psühholoogilised sümptomid posttraumaatilise stressi sümptomid keha muutused sünnitamisega seotud sümptomid imetamise probleemid äge väsimus Vastused 10., 60. ja 90. päeval pärast sünnitamist Statistiline analüüs Tulemused Kõige rohkem sümptomeid oli naistel 10. päeval. Naiste tervis, kellel kasutati vaakumit, oli keskmine teiste sünnitamisviiside vahel. Uriinipidamatuse ja seljavalude risk oli kõrgem nendel, kes sünnitas vaakumi või tangide abil. Naistel, kellel oli erakorraline keisrilõige või sünnitamise ajal kasutatud tangid, tervis ja heaolu oli viletsam. Naistel, kellel oli sünnitamise ajal kasutatud tangid, kannatasid suurema tõenäosusega posttraumaatilise stressi sümptomeid 3 kuud pärast sünnitamist.
seguklapp avaneb, suurendades sellega kütuse koguse pealevoolu, mis tuleb anda mootorile selle töötamise kiiruse suurendamiseks. 4) Manifold Absolute Pressure Sensor (MAP): See andur mõõdab muutusi mootori kollektori surves, mis saadab signaali ECU-le, kui palju koormust peab mootoril olema minnes allamäge või ülesmäge ja kui kiiresti see peab juhtuma kiirendades või aeglustades. Kui andur loeb kõrgsurve siis ECU vähendab mootori vaakumit, et lisada rohkem kütust ja madalsurve korral vastupidi. 5) Vehicle Speed Sensor (VSS): See andur ütleb ECU-le, kui kiiresti auto liigub ja reguleerib kütuse pealevoolu vastavalt sellele. See andur saadab ka signaale spidomeeteri ja püsikiiruse hoidja kohta ECU-le.
meteoriidi või asteroidi suurusest. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks. 3.Atmosfäär Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 4.Pinnaehitus Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. Proovid on näidanud, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus.
alguseni, kui end neutraalseks kuulutanud Eestile poliitiliste ja sõjaliste mahhinatsioonide tulemusena sunniti peale Vastastikuse abistamise leping Nõukogude Venemaaga. See leping oli aluseks Punaarmee sissetoomisele Eesti territooriumile, mis viis omakorda noore riigi okupeerimiseni. Pärast Kolmanda Reichi tagasilöömist Eestimaa pinnalt loodi siia Eesti NSV. Nõukogude aeg kestis kuni 1991 aastani, kui keskvõimu lõtvumisest tekkinud vaakumit kasutas ära Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, kes võttis astu Deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, ning tuginedes juriidilisele järjepidevusele taastati 1918. aastal loodud Eesti Vabariik. 2007 aastal toimusid Tallinnas rahutused seoses Pronkssõduri teisaldamisega. 26. aprillist 29. aprillini toimusid Tallinnas ja mujal Eestis vandaalitsemised. Rüüstati Tallinna kesklinna erinevaid kauplusi, lõhuti trammliine, süüdati autosid. Eesti Vabariik tähistab 2008. aasta 24
olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. • Kuna Kuu ei liigu ümber Maa ühtlase kiirusega, siis on võimalik natuke "nurga taha" piiluda. See libratsiooni nime all tuntud efekt võimaldab näha 59% kogu Kuu pinnast. Terves ulatuses nägid inimesed Kuu tagakülge aga alles 1959. aastal, kui nõukogude automaatjaam "Luna 3" edastas sellest pärast möödalendu esimesed, paraku küll üsna udused fotod. Kuu esi- ja tagakülg on väga erineva välimusega
Tema patenti nimetati tegelikult vaibapühkijaks, mitte tolmuimejaks. Sellel vaibapühkijal olid ümmargused harjad, mis keerlesid, et korjata üles mustus. Tema leiutisel oli ka üksikasjalik lõõtsade süsteem, mis asetses masina peal, et tekitada imemiseffekti. Esimese käte jõul töötava puhastaja nimega „Tuulekeeris“, mis kasutas vaakumit, leiutas 1865 aastal Ives W. McGaffey. Ka see leiutis oli ilma mootorita, ning kasutas käsivänta, mis pani pöörlema ventilaatori, et tekitada imemist. See disain ei olnud väga massiivne, kuid see eest raskesti opereeritav tingituna asjaolust, et sa pidid keerama vänta samal ajal, kui sa masinat ennast mööda põrandaid liigutasid. Aastal 1869 patendeerib ta
suurusest. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)bassein ks. 3. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärse t atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 4. Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. Proovid on näidanud, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Merede pind aga koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit
valede vedelike kasutamine võib küdroajamid rikkuda. Tänapäeval on töövedelikele esitatud kõrged nõuded, et nad oleksid paremate tööomadustega ja keskkonnasõbralikumad. Pneumaatilised lahendused: · Sisepõlemismootor töötab gaaside soojuspaisumise jõul. Saadud energia muudetakse mehaaniliseks energiaks. · Kesklukustus on küll ise paigaldatud aga selleski kasutatakse nii vaakumit kui õhurõhku. Uksed avatakse rõhuga ja suletakse vaakumiga. · Rehvid Kasutusel on enamjaolt õhk.On kasutusel ka lämmastik, kuna see on temperatuuri kõikumistele palju neutraalsem. Õhu miinuseks on see, et soojemas keskkonnas rehvirõhk tõuseb ja jahedas keskkonnas rehvirõhk väheneb. Seetõttu on meil ebaühtlane rehvi kulumine ja suurem keskkonna saastamine. Kasutatud kirjandus: · ,,Pneumaatika ja hüdraulika" konspekt · http://www
tagasi suhteline rahuperiood. Mered ja merelised alad basseinides moodustusid ajavahemikus 2,5 kuni 3,7 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast on Kuu üldilme säilinud tänaseni. Hiljem on väiksemad kokkupõrked tekitanud vaid hulga kraatreid. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Miks on Kuu üks külg meie poole? Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Tõusu ja mõõna nähtused maal Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme
väline rõngastus nagu rõngussile kohane, kuid need sissesoonistused haaravad vaid epidermi. Apteegikaanil on keha sees 33 lülide (segmentide) jäänukit. Keha eesosas paiknevad viis lihtsa ehitusega silmapaari, mis tajuvad valguse muutusi ja liikumist. Apteegikaani eesmine, suuiminapp ümbritseb looma suud ja on tunduvalt väiksem kui lihasterikka ringvalliga ümbritsetud kausjas tagaiminapp. Iminapaga saab apteegikaan kinnituda substraadi või saaklooma külge. Iminapp toimib vaakumit tekitades. Eesmise iminapa põhjas paiknevad apteegikaani toitumisel olulisimad organid lõuad. Apteegikaanil on kolm kitiinist poolringikujulist Y-tähena paiknevat lõuga, mille kaarjas servas on 40100 väikest, kuid imeteravat hammast. Lihaste abil lõugu edasi-tagasi liigutades saetakse vaid mõne sekundi jooksul ohvri nahka Mercedese logo meenutav haav, millest imipump asub kohe verd imema.
Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel). Kui elavhõbedasammas on vahepeal etteantud väärtuselt langenud, suurendatakse vaakumit pumba abil, püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisreziimi saavutamisel. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee)
Visuaalne meetod on kõige lihtsam, aga ka kõige ebatäpsem, kastmisega kiputakse hilinema. Täpset kastmisreziimist kinnipidamist võimaldab instrumentaalne meetod , kus mulla niiskust määratakse sademetaga. Kõige töökindlamaks peetakse tensiomeetrit (irromeeter). See on veega täidetud toru, mille alumises otsas on mikroobne otsik, ülemises aga rõhumeeter. Kui tensiomeetri poorne otsik panna vette, siis rõhk on null, kui aga asetada tensiomeeter mulda, hakkab rõhumeeter näitama vaakumit, sest mullaveele mõjuvad kapillaarjõud ja seda suuremat vaakumit tensiomeeter näitab. Kui sademete või kastmisvee tõttu mullaniiskus suureneb, siis vähenevad ka kapillaarjõud ja vaakum tensiomeetris väheneb samuti. Tensiomeeter tuleb mikroobse otsikuga panna tegevkihti sellisele sügavusele ,mille järgi tahetakse kastmisel lähtuda. Tavaliselt piisab ühest tensiomeetrist ühel sügavusel, ainult viljapuude puhul soovitatakse panna kaks tensiomeetrit erinevatele sügavustele
imema välisosa gaasilist jahutusagenti ning surub selle kokku, andes tulemuseks kõrge rõhu ja temperatuuriga gaasi, mis suunatakse siseosa soojusvahetisse, kus see kondenseerub vedelikuks, vabastades soojuse salongi. Kapillaartorudest liibub vedelik tagasi väliseadmesse , kus see aurustub gaasiks, mis uuesti imetakse kompressorisse ning algab uus tsükkel. · Kesklukustus kasutatakse nii rõhku kui vaakumit. Uksed avatakse rõhuga ja suletakse vaakumiga. · Sisepõlemismootor töötab gaaside soojuspaisumise põhimõttel. Sellest saadud energia muudetakse mehaaniliseks energiaks. · Gaasiamordid gaasiamortidel saab eristada ühe ja kahetorulisi amorte. Kahetorulised (twin-tube) madalrõhugaasiamordid on tänapäeval kõige levinumad ja need, mida enamvähem kõik lihtsalt gaasiamortidena tunnevad.
iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Faasid Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena
(ühega toetades korki ning teisega kraani). Samal ajal jälgides, et kork ja kraan oleksid suunatud iseendast kui ka kaasõpilastest eemale. Aeg-ajalt pöörasime jaotuslehtri kraanipoolset otsa ülespoole, et tekkinud ülerõhku, kraani ettevaatlikult avades, välja lasta. 8. Asetasime jaotuslehtri ettevaatlikult tagasi rõngale ja eemaldasime korgi, et jaotuslehtris ei tekiks vaakumit ning vedelik sealt kraani kaudu välja saaks. 9. Lasime alumise kihi ehk veekihi ja 1-2 tilka orgaanilisest kihist jaotuslehtri all olevasse keeduklaasi. 10. Ülejäänud orgaanilise kihi ehk ekstrakti ehk planaarkromatograafia proovi lasime Eppendorfi tuubi. Taimelehtedes leiduvate värvainete eraldamine planaarkromatograafilisel meetodil: 1. Valmistasime elueerimisnõusse (siin keeduklaas) heksaanist ja etüülatsetaadist (suhtes
materjalist aurustunud niiskus eraldatakse koos kuivatusagensiga. Konvektiivne kuivatamine toimub tavaliselt atmosfäärirõhul. Kui materjal ei tohi pikemat aega olla kontaktis kuuma gaasiga, kasutatakse kontaktkuivatust. Kontaktkuivatusel antakse soojus materjalile läbi küttepinna, mis eraldab kuivatatavat materjali soojuskandjast või soojusallikast. Protsessi efektiivsuse määrab siin suuresti kuivatatava materjali hea kontakt küttepinnaga. Seejuures rakendatakse sageli ka vaakumit, et alandada aurustumistemperatuuri. (Riina Soidla, 2004) Sublimeerimisel ei toimu vee vedelat liikumist toote välispinnale, liigub vaid veeaur. 5 Külmkuivatamine • Plussid: säilivad hästi materjali algomadused (struktuur, maitse, toiteväärtus), muutub tihedus, mis taastub kiiresti toote vette asetamisel. • Puudused süsteemi keerulisus, suur soojus- ja elektrikulu, aeganõudvus
Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel). Kui elavhõbedasammas on vahepeal etteantud väärtuselt langenud, suurendatakse vaakumit pumba abil, püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisreziimi saavutamisel. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee)
Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel). Kui elavhõbedasammas on vahepeal etteantud väärtuselt langenud, suurendatakse vaakumit pumba abil, püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisreziimi saavutamisel. Edasi avatakse veidi kraani nii, et rõhk aparaadis suureneks (elavhõbedasammas langeks). Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse veidi küttespiraali pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur)
Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel). Kui elavhõbedasammas on vahepeal etteantud väärtuselt langenud, suurendatakse vaakumit pumba abil, püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisreziimi saavutamisel. Edasi avatakse veidi kraani nii, et rõhk aparaadis suureneks (elavhõbedasammas langeks). Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse veidi küttespiraali pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur)
takistuseta. Osad kaldusid kõrvale ja üksikud nagu põrkusid tagasi. Järeldused: 1) aatom koosneb enamus tühjusest ehk vaakumist 2) aatomis peab olema + laeng koondunud väga väikesesse kuid raskesse ruumiossa (aatomituum) 2. Planetaarne aatomi mudel (osakesed, asetus, laeng, mass, arvud + joonis) Aatom koosneb tema keskel asuvast tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomtuum koosneb prootonist ja nerutronist (v.a vesinik). Aatomituuma ja elektronide vahel on väga palju vaakumit. Mass - aatomi põhimass on koondunud tuuma. Prootoni mass võetakse võrdseks 1 a.m.ü'ga. Neutroni mass võetakse võrdseks samuti 1 a.m.ü'ga. El.mass on nendega võrreldes väga väike ehk ligikaudu 0 a.m.ü'd. Laeng - el.laeng on maailma väikseim laeng ja ta võetakse võrdseks -1'ga. Prootonil on samasuur aga + laeng ehk +1. Neutronil laeng puudub. Arv - tavalises aatomis on prootneid ja el. samapalju ehk kogulaeng = 0. Neutroneid on ka samapalju või rohkem kui prootoneid (v.a vesinik)
Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel). Kui elavhõbedasammas on vahepeal etteantud väärtuselt langenud, suurendatakse vaakumit pumba abil, püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisrežiimi saavutamisel. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm – h, kus Patm – atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee)
37. Mis erinevus on mähkimisel ja punumisel? Mähk: Liikuv vorm, immutamine vormil; Suur tootlikkus Pun: Seisev vorm, immutamine enamasti eraldi operatsioonina; Telgsuunaline armeerimine lihtne; Väike tootlikkus; Võimalik kolmemõõtmeline sarrus 38. Kirjeldage RTM protsessi. Injektsioonimeetodi ehk RTM-meetodi (Resin Transfer Moulding) korral paigutatakse armeerivad elemendid vormi, vorm suletakse ja surutakse seejärel vormi vaigumass. Võidakse kasutada ka vaakumit. Kui injektsiooni etapp on lõppenud toode kõvendatakse, eemaldatakse vormist ja viimistletakse. 39. Millised on nõuded kasutatavatele vaikudele infusioonimeetodite korral üldiselt? Vaik on poolkõvenenud olekus. Enne injektsiooni viiakse ta kuumutamise abil voolavasse olekusse. 40. Mida kujutab endast reaktsioonvalu? Kui suuri toooteid saab selle meetodi abil valmistada? Mis piirab maksimaalset detaili suurust?
tähtsam on probleemi tunnistamine! Loomulikult oleme ennetustööga jälle natuke hiljaks jäänud ning peame nüüd tagajärgedega tegelema. 4. Halb kasvatus Laps sünnib siia ilma vajadusega tunnetada ja teadvustada, kas ja kus on piirid. See on temasse looduse poolt sisse kirjutatud programm. Kui lapsepõlvekasvatus on olnud kõikelubav või kui lapsega pole tegeletud, siis jäävad tal piirid välja arenemata. Ta vajab neid piire sama palju kui õhku. Sellist lapse elutunnetuslikku vaakumit toidab headusest vohav vabakasvatus. Hiljemalt teismelisena, murdeeas, hakkab ta piire jõuliselt otsima ja kompama. Seda siis juba väljaspool oma kodu: koolis, tänaval, baarides jne. Alkohol, narkootikumid, möllud, joomingud, laamendamine, lõhkumine jne. Kui ta ikka piire ei leia mida tohib, mida mitte - siis hakkab ta vägivallatsema teiste omasuguste ja eelkõige endast nõrgemate kallal. Inimeste, asjade, loomade, looduse kallal
see soojuskiht inimese ümbert ära, tekib soojakadu. Riided vähendavad soojakadu. Aurustumine:aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks. Vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust, seega ka higistamisel on inimesele jahutav toime. Soojuskiirgus:soojuskadu kiirgusena toimub infrapuna kiirguse toimel, eriti katmata kehaosadelt. Tavatemperatuuris, puhkeolekus toimub soojakadu soojuskiirguse tõttu. Soojuskiirgus ei sõltu molekulide liikumisest. Soojuskiirgus võib läbida vaakumit ja jõuda Maale päikeselt. Kriitilised temperatuurid: Temperatuurivahemikus 25-30, ei kulu temperatuuri hoidmiseks energiat, kui see temperatuur muutub kõrgemaks või madalamaks, peab organist kulutama temperatuuri säilitamiseks lisaenergiat. Ülemine kriitiline temperatuur- Kui kehatemperatuuri ei suuda säilitada normaalsena ei vereringe intensiivistumine ega higistamine, kui see on täielikult sellega kaetud. Keha temperatuur tõuseb kiiresti,
5. Rõhk on pinnaühikule ristsihis mõjuv jõud. Si rõhuühik on paskal (Pa) mittesüsteemse rõhuühikuna on ka kasutusel bar. Pa=N/m2 1bar=100kPa(umbes 1kgf/cm2) Tahked kehad annavad neile mõjuva rõhu edasi ainult mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid kõikides suundades ühesugused. Absoluutrõhk Absoluutskaalal mõõdetakse rõhku nullväärtusest ehk absoluutsest vaakumist alates. Skaala null punk tähistab absoluutset vaakumit(vaakumi ülempiir on õhurõhk). Absoluutskaala eristamiseks suhtelisest, lisatakse rõhuühiku taha lühend abs. Õhurõhk (parameetriline rõhk) Õhu rõhk [parameetriline rõhk, atomosfääri rõhk (atm)] on maakera ümbritseva õhu kaalust tingitud rõhk. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust 6. Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii suhtelise skaalaga mõõteriistu.
orgaanilistel lahustitel baseeruvate immutusainetega ja 11% kreosoodiga. Kreosoot on neist vanim puiduimmutusvahend. Pärast aurumasina leiutamist ja ratastele asetamist tekkis vajadus raudteeliiprite järele, need aga vajasid kaitset. KreosooMiga hakati raudteeliipreid Inglismaal immutama juba aastal 1838, hiljem pikendati samal viisil ka ülekandeliinide postide eluiga. Kreosoot annab parima kaitse mädanemise vastu ja ehkki meetod on suhteliselt kallis, sest vajab immutusprotsessis nii vaakumit, survet kui ka kuumutamist, on ta mõningate täiustustega kasutusel tänini. Eestis on kreosoodi asemel kasutatud sarnaste omadustega põlevkivist saadavat immutusõli, ka immutusprotsess on kreosootimmutusele üsna lähedane. Mida tähendavad tähed CCA, CCB jne? Need tähistavad immutusaines sisalduvaid komponente. Immutusained jaotuvad koostisainete järgi: * CCA vask, kroom ja arseen; * CCB kroom, vask ja boor; * CCP kroom, vask ja fosfaat; * CC kroom ja vask;
kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks. Kuni kolb soojeneb, fikseeritakse elavhõbedasamba kõrgus esimesel etteantud väärtusel (rõhul), avades korraks minimaalselt kraani 11. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel). Kui elavhõbedasammas on vahepeal etteantud väärtuselt langenud, suurendatakse vaakumit pumba abil, püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisrežiimi saavutamisel. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm– h, kus Patm – atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee)
suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Eks märg pinnas ole ju tumedam kui kuiv
v2 p = ( l + ) d 2 2. PNEUMOSÜSTEEMI ARVUTUS PUHTA ÕHU VOOLU KORRAL Rõhu muutused torustiku imev- ja surveosas. Joonisel kujutatud lihtsaim torustik koosneb imev- osast (lõikest 5 vasakul) surveosast (lõikest 5 paremal). Jooned OO, O´3 ja O´8 on tõmmatud paralleelselt torude telgedega ja kujutavad absoluutse vaakumit. Kõrgemal kujutatud jooned AA, A´3 ja A´8 vastavad atmosfäärirõhule. Joonte vahekaugus on 1,01.105 Pa. Keskel on kujutatud rõhu muutus torustiku pikkusel: kogurõhk pideva joonega ja staatiline rõhk kriipsjoonega. Viirutatud ala kujutab dünaamilist rõhku. 3 PNEUMOTRANSPORDISÜSTEEMI ARVUTUS Joonis 3. Rõhkude skeem imev-puhuvsüsteemis /1/
Blaise Pascali innustusel pani ta oma tulemused kirja teoses "Arvutusest hasartmängudes" (1657). Huygensil on teeneid ka matemaatilises analüüsis. Avastas maakera lameduse pooluste kohtades, soovist oma kellu täiustada. Otsis alternatiivi ankrusüsteemile ja leidis, et ankrut võiks asendada spiraalvedru abil. Batenteeris taskukella idee. Otto von Guerice (20.november 1602, Magdeburg - 11.november 1686) Oli saksa teadlane, leiutaja ja poliitik.Uuris vaakumit füüsika ühes teadusharus. Leiutas kompressori, et saavutada vaakumit. Tõestas ära katseliselt vaakumi olemuse. Leiutas esimese elektrostaatilise generaatori. Robert Boyle (25. jaanuar 1627 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid. Oli keemia kui katselise teaduse rajajaid. Ta tõi eksperimendi füüsikas ja keemias aukohale. Kvalitatiivne keemiline analüüs.
Kontaktide kasutuskestust vähendab vooluahela katkestamise käigus toimuv erosioon. Kaitselüliti kasuliku tööea pikendamiseks võivad neil olla vahetatavad kontaktid. Kui vooluahel katkeb, tekib elektrikaar. See kaar tuleb enamasti hoida kaitselüliti korpuse sees, jahutada ja kustutada kontrollitud moel nii, et kontaktid oleks ka edaspidi võimelised koormusvoolu liigselt kuumenemata juhtima. Erinevates kaitselülites võidakse kasutada keskkonnana kus elektrikaar tekib kas vaakumit, õhku, mõnda muud isoleerivat gaasi või õli. Lõpuks, kui rikketingimused on kadunud, tuleb kontaktid jällegi sulgeda, et saaks taastada pinge katkenud ahelas. Madalpingekaitselülituste liigitus Sõltuvalt ehitusest, võib madalpingekaitselülitid jagada kolme suuremasse klassi: Minikaitselüliti (ingl. lüh. MCB - Miniature Circuit Breaker): ühepooluselistest kinnistest moodulitest (mis sisaldavad eneses enamasti termomagnetilist
baseeruvate immutusainetega ja 11% kreosoodiga. Kreosoot on neist vanim puiduimmutusvahend. Pärast aurumasina leiutamist ja ratastele asetamist tekkis vajadus raudteeliiprite järele, need aga vajasid kaitset. Kreosoodiga hakati raudteeliipreid Inglismaal immutama juba aastal 1838, hiljem pikendati samal viisil ka ülekandeliinide postide eluiga. Kreosoot annab parima kaitse mädanemise vastu ja ehkki meetod on suhteliselt kallis, sest vajab immutusprotsessis nii vaakumit, survet kui ka kuumutamist, on ta mõningate täiustustega kasutusel täni-ni. Eestis on kreosoodi asemel kasutatud sarnaste omadustega põlevkivist saada-vat immutusõli, ka immutusprotsess on kreosootimmutusele üsna lähedane. Mida tähendavad tähed CCA, CCB jne? Need tähistavad immutusaines sisaldu-vaid komponente. Immutusained jaotuvad koostisainete järgi: * CCA vask, kroom ja arseen; * CCB kroom, vask ja boor; * CCP kroom, vask ja fosfaat; * CC kroom ja vask;
t rõhu, milles sisaldub ka õhurõhk Ülerõhu sünonüüm on manomeeterrõhk, sest manomeeter ise on õhurõhu all ja mõõdab ainult ülerõhku. Kui absoluutrõhk on õhurõhust väiksem, siis on süsteemis vaakum . Vaakumi ülempiiriks on õhurõhk. Rõhku on hüdraulikas sageli otstarbekas väljendada vedelikusamba kõrgusega . 1.8 Ülerõhu ja vaakumi mõõtmine Rõhku ( nii ülerõhku kui vaakumit) mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu põhjustatud deformatsiooni kaudu. Esimest moodust kasutatakse vedelikmanomeetrites (piesomeetris, elavhõbedamanomeetris või vaakummeetris), teist vedrumanomeetrites või vaakummeetrites. Piesomeeter on pealt lahtine läbipaistev püsttoru, mille alumine ots ühendatakse toru või mahutiga, milles soovitakse mõõta. Vedelikusamba kõrguse kaudu piesomeetris saab vedeliku tihedust teades arvutada rõhu: ja .
iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui
1 m H2 O = 9,81 *103 Pa = = 9,81 k Pa . 10mm H2 O = 1 kgf /cm2 = 9,81 Pa . Mõõteriistades kasutatakse sageli elavhõbedat ,mille tihedus on 13 600 kg / m3. Õhurõhku mõõdetakse elavhõbedamillimeetrites või millibaarides (hektopaskalites): 1 mmHg (torr) = 1,33 * 102 Pa , 760 mm Hg = 1013,25 hPa ( mbar ) = 0,1 Mpa. 1 Pa = 0,102 kgf/ m2 (mm H2O ) = 1,02 *10-5 kgf / cm2 ( at ) = 9,87 * 10-6 atm = = 10-5 bar = 7,5 10 -3 mmHg = 1,02 *10-4 m H2O . Rõhku ( nii ülerõhku kui vaakumit ) mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu põhjustanud deformatsiooni kaudu. Esimest moodust kasutataks vedelikmanomeetrites ( piosomeetrites ,elavhõbedamanomeetrites või -vaakummeeris jt. ) , teist vedrumanomeetrites või -vaakummeetrites. Hüdrostaatika põhivõrrand ja selle rakendamine : Punktis M , mis paikneb h = z - x sügavusel vabapinnast , valitseb rõhk p= p+ g(z-z ) ehk p=p + gh. See on hüdrostaatika põhivõrrandi rakendusvorm
Tehniliselt koosneb massispektromeeter proovisisendist (joonis 1), kuhu viiakse uuritav proov, iooniallikast, kus proovi molekulid ioniseeruvad ja kus tekkinud ioonid lagunevad fragmentideks, mis on antud molekulile spetsiifilised. Tekkinud fragmendid sorteeritakse massianalüsaatoris vastavalt fragmendi m/z väärtusele ja fikseeritakse detektoris. Siin tuleb ka mainida, et iooniallika, massianalüsaatori ja detektori süsteemides tagatakse sügavat vaakumit (10-4 10-7 Torr) näiteks turbomolekulaar pumba abil. Detektori signaal esitatakse nüüdisajal arvutis graafikuna, kus x-teljel on massi ja laengu suhe ja y-telje tekkinud fragmendi suhteline hulk. Seda graafikut nimetatakse massispektriks. Kui rääkida orgaanilise materjali analüüsist, siis kasutatakse massispektromeetriat tavaliselt kombinatsioonis teatud lahutamisprotsessiga nn kromatograafiaga, kus toimub orgaaniliste
oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Eks märg pinnas ole ju tumedam kui kuiv. Fantaasiarikkad nimed andis
toote maht väheneb, lahustunud ainete kontsentratsioon tõuseb. Tihendamine toimub kas lahtises katlas või vaakumis. Lahtises katlas keedes produktis olevad mikroobid hävivad, kuid toote tihenemisel kasvab oluliselt kõrbemisoht, halvenevad toote omadused. Vaakumkatlas keeb toode ligikaudu 50 °C juures. Vesi eraldub, toimub tihenemine, kvaliteet säilib. Toode ei puutu protsessi käigus kokku õhuhapnikuga. Puuduseks on see, et toode vajab peale vaakumit täiendavat steriliseerimist. Kondenseerimist kasutatakse kondenspiima ja mahlakontsentraatide tootmiseks. 13 3.7. Kuivatamine Kuivatamine on üheks toiduainete konserveerimise meetodiks, mille puhul suur osa toiduaines olevast niiskusest eraldatakse aurutamisega. Kuivatatakse 12-14 %-lise niiskussisalduseni. Nii on
hulka ja põhineb liitekohale suunatud laserkiirguse energia kasutusel. Gaaslaseritest (CO2) või tahkislaseritest (Nd/YAG laseritest) saadakse suunatav ja fokuseeritav kindla lainepikkusega monokromaatiline elektromagnetkiirgus e. laserkiirgus. Keevituse soojussisestus e. energiahulk õmbluse pikkusühiku kohta on murdosa kaarkeevitusel kasutatavast, mistõttu termomõju tsoon ja keevitusdeformatsioonid on minimaalsed, keevismetalli löögisitkus kõrge. Keevitamisel ei vajata vaakumit, sageli kasutatakse kaitsegaasina heeliumi. Ühe läbimiga saab keevitada kuni 40 mm paksust terast ja keevisõmbluse ristlõige on spetsiifilise kujuga. Kontaktkeevitus e. elekterkontaktkeevitus (RW) on survekeevituse rühma protsesside üldnimetus, kus metallide ühendamine toimub detaile läbiva elektrivoolu ja survejõu rakendamise toimel. Keevisõmbluse geomeetria järgi eristatakse: - punktkontaktkeevitust (RSW), - joonkontaktkeevitust (RSEW), - reljeefkontaktkeevitust (PW),
- vedelik imiktorus liigub väga aeglaselt vi 2 / 2g = 0 , - imiktorus pole vedelikul takistust hti= 0, Siis z1 = hi = põ/(g) Ehk teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes vedeliku imemiskõrgus võrduks keskkonna rõhu poolt tekitatud surve kõrgusega . Kui põ = 760 mmHg = 101325 Pa ja vee tihedus 1000kg / m 3 , siis pumba teoreetiline maksimaalne imemiskõrgus : z1 = hi = põ /(g)= 101325 /(1000 x 9,81) =10,33 mH2O Reaalses olukorras ükski pump ei suuda tekitada absoluutset vaakumit , vedelik voolab teatud kiirusega veetorus , mille tulemusena esinevad imitorus rõhukaod. Reaalses olukorras võib lugeda, et veepinnal vedeliku asendienergia ja vee kiirus on null st. z0= 0 ja v0=0 , siis põ/(g) =z1 + pi/(g) + vi2 /(2g) + hti , siit tegelik imikõrgus z1 = hi = põ/g ( pi /(g) + vi2 /(2g) +hti) Järeldame , et tegelik imemiskõrgus on vähem kui 10,33 saadud valemi sulgudes esitatud avaldise võrra. pi /(g) > 0 on absoluutsurve pumpa sisenemisel
Kuu on oma suuruselt väike, tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem Maa omast, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10 000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks, sest märg pinnas on tumedam kui kuiv. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Joannes Riccioli 1651. aastal
Seejarel toode jahutatakse. Põhilised polümeerkomposiittoodete valmistustehnoloogiad Käsitsi lamineerimine - kasutatakse ühepoolseid vorme, sobilik suurte mõõtmetega toodete (näiteks vannid, paadid) tootmiseks, kõvenemine toimub ruumitemperatuuril. Pihustamismeetod - sideaine ja kiudude segu pihustatakse vormile Vormimine vaakumkoti abil - selle meetodi korral surutakse käsitsi asetatud materjalikihid kokku elastse vaakumkoti abil, kasutades vaakumit. Kerimine e. mähkimine - kasutatakse tsisternide ja mahutite valmistamiseks. Üldiselt kasutatakse ringja või ovaalse ristlõikega toodete valmistamiseks. 8.Tehnokeraamika, klaaskeraamika Tehnokeraamika liigitus koostise (oksiid-, mitteoksiid-, segakeraamika) ja kasutusotstarbe järgi. Tehnokeraamilisi materjale liigitatakse mitmeti. Enam kasutamist on leidnud liigitamine keemilise koostise ja kasutusalade järgi. Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnokeraamika kolme gruppi:
1.9 Rõhk Rõhk on pinnaühikule ristsihis mõjuv jõud. SI rõhuühik on paskal (Pa). Mittesüsteemse rõhuühikuna on käibel ka baar (bar). Pa = N/m² 1 bar = 100 kPa (umbes 1 kgf/cm² ) Tahked kehad annavad neile mõjuva rõhu edasi ainult mõjuva jõu suunas, vedelikud ja gaasid aga kõikides suundades ühesuguselt. Absoluutrõhk Absoluutskaalal mõõdetakse rõhku nullväärtusest ehk absoluutsest vaakumist alates. Skaala nullpunkt tähistab absoluutset vaakumit (vaakumi ülempiir on õhurõhk). Absoluutskaala eristamiseks suhtelisest lisatakse rõhuühiku taha lühend ABS. 8 Õhurõhk (baromeetriline rõhk) Õhurõhk [baromeetriline rõhk, atmosfäärirõhk (atm)] on maakera ümbritseva õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel 150C juures on 1,01325 bar. Et õhurõhku mõõdetakse tavaliselt baromeetriga, siis nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks.
1.9 Rõhk Rõhk on pinnaühikule ristsihis mõjuv jõud. SI rõhuühik on paskal (Pa). Mittesüsteemse rõhuühikuna on käibel ka baar (bar). Pa = N/m² 1 bar = 100 kPa (umbes 1 kgf/cm² ) Tahked kehad annavad neile mõjuva rõhu edasi ainult mõjuva jõu suunas, vedelikud ja gaasid aga kõikides suundades ühesuguselt. Absoluutrõhk Absoluutskaalal mõõdetakse rõhku nullväärtusest ehk absoluutsest vaakumist alates. Skaala nullpunkt tähistab absoluutset vaakumit (vaakumi ülempiir on õhurõhk). Absoluutskaala eristamiseks suhtelisest lisatakse rõhuühiku taha lühend ABS. Õhurõhk (baromeetriline rõhk) Õhurõhk [baromeetriline rõhk, atmosfäärirõhk (atm)] on maakera ümbritseva õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel 150C juures on 1,01325 bar. Et õhurõhku mõõdetakse tavaliselt baromeetriga, siis nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk
hakkab võnkuma. Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast. Esimesed fotod Kuu tagaküljest edastas Nõukogude automaatjaam Luna 3. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 5 Kuu pind ja ehitus Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea
poole päeva järel. [6] Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. [6] Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist magnetvälja, kuid mõnedes uuritud piirkondades on leitud kohalikke magnetvälju. Nende mõnesaja kilomeetrise ulatusega aladel küünib magnetvälja tugevus vaid miljondikuni Maa keskmisest. Ka on magnetiseerunud Kuu kivimid, seejuures seda tugevamalt, mida vanemad nad on. Ilmselt on Kuul olnud varasematel aegadel magnetväli.[3] (Pilt 4.)
Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal.
instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. E-riigist: mis on xtee. TRANSISTOR – 1947. a kolm meest Bell Telephone Laboratories’ : William Shockley, Walter Brattain ja John Bardeen, leiutasid transistori, said hiljem ka Nobeli preemia selle eest, transistori tööpõhimõte on analoogiline raadiolambile: elekter tahab vahekihist (metallisulamitest, kus vaakumit/õhku pole) läbi minna, tuleb kas pinge peale panna (käivitab läbimineku) või vastupidi- ei pane pinget peale/blokeerib, on palju eri variante transistore – üldine põhimõte on peaaegu alati sama(kolm juhet, millest üks juhib, kas elekter saab kihtidest läbi või mitte), peale leiutamist neid veel laialdaselt ei toodetud, tehti parandusi ja läks aega SAMUEL – 1952. a kirjutas Arthur Samuel IBM jaoks AI kabeprogrammi(the first AI programm to run in the U.S)
Kõik lisandid suurendavad oluliselt titaani kõvadust ja tugevust, eriti lahustunud gaasid ja süsinik. Vesiniku sisaldus üle 0,01% põhjustab titaani haprust (vesinikrabedus). Puhas titaan ja paljud titaanisulamid on plastsed, hästi survetöödeldavad, kuid kuumal survetöötlemisel peab kuumutamiseks kasutama kaitsekeskkondasid. Valandite saamine on titaani keemilise aktiivsuse tõttu raskendatud sulatus nõuab kaitsekeskkonda või vaakumit ning vormideks erimaterjale (Zn O2 ). Titaani lõiketöödeldavus on terasega võrreldes halvem madala soojusjuhtivuse ja plastsuse tõttu. Laialdast kasutamist leiavad titaanisulamid. Peaaegu kõigis sulameis on legeerivaks elemendiks alumiinium, paljudes vanaadium, molübdeen ja kroom. Struktuurilt eristatakse kolm klassi sulameid: 1. Ühefaasilised α -struktuuriga sulamid, peamiselt
annaabi.ee 
