Esitlus - J.L.Baird, värvitelevisioon, televisiooni tulevik (0)

John Logie Baird,
värvitelevisioon ning
televisiooni tulevik
John Logie Baird
Sündis 1888. ja suri 1946.aastal.
Teda tunti kui töötu soti leidurina ja televiisori leiutajana.
Tahtis luua midagi sellist, mis tooks talle kiiresti edu ja
koos eduga ka rikkust. Kuid siiski oli ta vaene, ainuüksi
sellepärast, et tema ideed ei viinud teda eesmärgile mitte
sugugi lähemale.
Teised leiutised: elektriline äratuskell, paberist sisetallad,
klaasist raseerimisaparaat, pneumatilised sokid
lampjalgsetele.
Tegeles seebi, austraalia mee ja kookoskiu äriga.
Teenitud summa elektroonika alaste katsete teostamise
peale.
Suri 58aastasena, olles ise pettunud ja kibestunud
sellepärast, kuidas teised tema leiutistega ümber käisid.
Televisiooni toimimise tööpõhimõte
Stuudio mikrofoni ja kaamera abil muudetakse heli ja pilt
elektriliseks signaaliks, mille edastus sagedus on 25 korda sekundis.
Saatja tekkinud võimendatud ja moduleeritud raadiosignaal
edastatakse antenni abil raadiolainetena kas sateliidile,
kaabelvõrku või ümbritsevasse ruumi.
Sidesateliit võtab vastu, vahendab ja saadab edasi telesaatjatelt
edastatavaid raadiolaineid
Televisioonivastuvõtja ehk teler tuuner eraldab teataval sagedusel
edastava kandelaine, mis demoduleeritakse ja pildisignaal
suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse.
Teleri tööpõhimõte
TUUNER eraldab teataval sagedusel leviva
kandelaine
KINESKOOP kallutusplaatide abil saadab
ekraanile ridade kaupa pilti
EKRAANkineskoobi elektronkahurist
tuleva elektronivoog muutub helendavateks
punktideks.
KÕLAR elektromagnetlained muutuvad
helilaineteks.
Esimene televisioonikujutis
1924.aastal konstrueeris Baird Nipkowi ketta eeskujul pöörleva
ketta.
Ketta leiutamiseks kasutas ta kõiki koduseid vahendeid, milleks olid
karp, vana valamu, vana elektriventilaatori mootor, sukanõelad,
jalgratta laterna klaas ja raadio varuosad.
Tehas nõudis Bairdilt, et ta demonstreeriks oma leiutist kaubamajas
publiku ees. Tema leiutatud ketas andis ainult segaseid ja
kahvatuid kujutisi välja.
Bairdi ülekantavad pildid oli kõik ebatäpsed. Need olid heleroosad ja
triibulised. Kuna üle kanti ainult 10 kaadrit sekundis, siis pilt
väreles ja seda oli suhteliselt raske jälgida.
Värvitelevisioon
Põhivärvid on punane, roheline ja sinine.
Ülesvõetavalt objektilt peegeldunud valgus jaotatakse
peeglitest ja prismadest koosneva süsteemi abil kolmele
sobivalt filtreeritud saatetorule, nii lahtub valgus kolmele
sobivalt filtreeritud saatetorule.
Kui on ülesvõetav kujutis on täielikult roheline, siis saame
rohelise filtriga saatetoru väljundis signaali, kahe
ülejäänud toru väljundis signaali pole, sest punane ja sinine
filter rohelist valgust läbi ei lase.
Analoogtelevisiooni võtavad telerid üldjuhul vastu kas PAL
(näiteks Eestis), SECAM (näiteks Prantsusmaal ja
Venemaal) või NTSC (näiteks Ameerika Ühendriikides)
süsteemile vastavalt. Telerite seadistamisel on võimalik
seda muuta. Mõnede uuemate teleritega on
digitaaltelevisiooni võimalik vastu võtta ilma eraldi
seadmeteta (digiboksita).
J. L. Bairdi ajajoon
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
Kasutatud allikad
http://www.solarnavigator.net/inventors/john_logie_baird.htm,
04.12.11
http://www.cs.tlu.ee/~rinde/mm_materjal/pdf/mm_video.pdf, 04.12.11
Repossi, G. 1983. Nähtamatu hiiglased. Elektroonika illustreeritud
ajalugu. Tallinn: Valgus, 157 lk.
Turk, D. 2011. Tehnikaajaloo konspekt.
Verstraete, L. 2003. Kelle vaimuvälgatus see oli?. Kuidas sündisid
leiutised. Egmont, 154 lk.
Wikipeedia koduleht. Kättesaadav:
http://et.wikipedia.org/wiki/Televisioon, 04.12.11
Wikipeedia koduleht. Kättesaadav:
http://et.wikipedia.org/wiki/Televiisor, 04.12.11