Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurimustöö Kriket". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kriket, väljak, jooks, pallija, meeskond, kohtunik, field, pitch, jookse, mats, matsi, jooksud, 3bhttp, spordiala, puutu, jooksude, wide, vise, kümnes, tegemis, extra, kapteni, cricket, austraalia, sport, söötja, joosta, close, paus, kurikas, palliga, rate, lööki, jooksja, suurbritannia, 0cayq, auoaq, viskab, koguda, jookseb, meeskonnadPesapalli mängitakse suurel väljakul. Väljakul mängitakse nelinurkne ala,mille sees asub eesväljak, sellest väljapoole jäävad tagaväljak ja vaheala ehk jooksurada. Nelinurga kolmes tipus on pesad, neljandassöödulaud (kodupesa)ja püüdja ala. Nelinurga keskel, 18 meetri(60jala) kaugusel, on spetsiaalne söödukoht. Siit viskab söötja kaitsjale. Pesapallimängus on kummalgi meeskonna eesmärgiks sooritada kestel võimalik palju jookse. Jooks sooritatakse, kui lööja(kaitsja) lööb kurikaga palli ning mängijad liiguvad 2 enne järjega söödulaua juurde tagasi jõudmist läbi kõigi pesade. Iga täisringümber nelinurga on üks jooks. Pesapallimäng koosneb üheksast mänguvoorust. Ühe vooru jooksul tegutseb kumbki meeskond korra lööjana ja korra püüdjana. Voor lõpeb, kui kaitses oleva meeskonna kolm liiget on mängust väljas
Pesapall on võistkondlik sportmäng, milles osalevad kaks 9-liikmelist võistkonda, kes tegutsevad vaheldumisi ründajate ja kaitsjatena. Mängitakse spetsiaalsel 100120 m läbimõõduga sektorikujulisel väljakul. Neli nn pesa moodustavad väljakul ruudu, mille küljepikkus on 27,43 m. Pesadevaheline mõtteline joon jaotab väljaku eesväljakuks ja tagaväljakuks. Ründava võistkonna mängijad löövad kurikaga vastasvõistkonna söötja poolt ette visatud palli väljakule. Kohtunik jälgib, kas tegu on õige või vale sööduga. Reeglitekohasel pallile pihtasaamisel muutub lööja jooksjaks ja tema ülesandeks on jõuda esimesse pessa enne palli. Ründajad püüavad väljakul kindlas järjekorras läbi joosta neli pesa; ühel pesal võib korraga olla ainult üks jooksja ning üks jooksja ei tohi teisest mööduda. Kaitsev pool püüab ründavat poolt punktisaamisel takistada, püüdes palli kinni enne selle mahakukkumist, toimetades palli
ülesanne on teise palli mängimine e tõstmine, ründemängija e lööjad on rünnakuga palli üle võrgu mängimine e ründelöögi sooritamine, kaitsemängija e libero on pallingu vastuvõtt ja kaitsemäng Varustus- põlvekaitsed, võrkpallijalanõud e tossud, põlvekaitsmed pehmendavad põrutust Mängu juhtimine- teevad kohtunikud, esimene kohtunik- asub pukil ja juhib mängu tema otsused on lõplikud, teine kohtunik asub vastas väljaku küljel abistab esimest, kohtunik sekretär istub laua taga ja täidab võistlusprotokolli, piirikohtunik seisab vabaalas väljaku nurkades ja jälgivad piire, Mängu käik- algab loosimisega, valida on pall või vastuvõtt, väljakupool, palli paneb mängu tagumine parempoolne mängija e 1 tsoon, mängitakse 25 punktini, otsustav geim kahepunktilise vahega, iga viga on punkt, üle ühe korra järjest ei tohi puudutada,
Karistuslöögist ehk penaltist saadud värav (pealelöök tehakse kohast, kus viga tehti, kusjuures karistatav võistkond ei tohi pealelööki segada) annab 3 punkti. N- ö maa põrkest lööke (drop kick) võib sooritada iga mängija, kuid 3 punkti saadakse üksnes juhul, kui pall läbib püstlatid otse värava põiklati kohal. Kohtumise võidab võistkond, kel mänguaja lõppedes on rohkem punkte. Tehnika ja Taktika Palli valdav meeskond võib viia seda edasi kas käte abil (söötes) õi jalaga lüües. Palli kandev mängija võib vastase värava suunas ka joosta, tema liikumise osas ei ole piiranguid. Palli mängimine jalgadega moodustab osa kaitsetaktikast. Kui mängija saab kaitses olles palli kätte ja ei saa meeskonnakaaslasele sööta, lööb ta selle jõuliselt oma värava alt ära. Palli viimine vastase esimese kaitserivi taha võib olla ka osa ründetaktikast, et sundida vastasmeeskonda oma territooriumile taganema.
loovutab. Sulustamisel on lubatud puudutada palli vastase pool võrku tingimusel, et ei segata vastase mängu ega tema käsi. Pärast ründelööki võib mängija viia oma käe üle võrgu tingimusel, et löök ise toimub oma mänguala piires. Mängija võib astuda vastase väljakule, kui pall on mängust väljas. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Palli põrgatamine või käelt käele liigutamine on lubatud. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Enne kohtuniku vilet sooritatud pallingut ei loeta ja seda korratakse. Vastase pallingut ei või sulustada. Kui pall on mängust väljas, võib selgituste saamiseks ja võistkonnakaaslaste palvete ja küsimuste edastamiseks kohtuniku poole pöörduda ainult kapten. Kui selgitus ei rahulda mängivat kaptenit, võib ta esitada selle otsuse vastu protesti ja viivitamatult
vahetada vaid mängijana, kes talle platsil koha loovutab. Sulustamisel on lubatud puudutada palli vastase pool võrku tingimusel, et ei segata vastase mängu ega tema käsi. Pärast ründelööki võib mängija viia oma käe üle võrgu tingimusel, et löök ise toimub oma mänguala piires. Mängija võib astuda vastase väljakule, kui pall on mängust väljas. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Palli põrgatamine või käelt käele liigutamine on lubatud. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Enne kohtuniku vilet sooritatud pallingut ei loeta ja seda korratakse. Vastase pallingut ei või sulustada. Kui pall on mängust väljas, võib selgituste saamiseks ja võistkonnakaaslaste palvete ja küsimuste edastamiseks kohtuniku poole pöörduda ainult kapten. Kui selgitus ei rahulda mängivat kaptenit, võib ta esitada selle otsuse vastu protesti ja viivitamatult teatama kohtunikule,
NB! Mängijad võivad liikuda ainult juhul, kui mängujuht hõikab „heeringas, heerigas üks- kaks-kolm“ mitte juhul, kui mängujuht seljaga on! Uss mängib jalgpalli Osalejate arv: vähemalt 6 Vajalikud vahendid: pall Ettevalmistus: jagunemine võistkondadeks, rivistumine kolonnidesse Mängu kirjeldus: Meeskonnad hoiavad üksteise puusast kinni, olles ise kolonnides. Meeskonnad hakkavad märguande peale liikuma (pidev puude ees oleva mängijaga on kohustuslik ehk uss ei tohi katki minna!) Meeskond peab torbikute vahelt liikuma ühel jalal hüpates. Esimesel mängijal on pall, mida ei tohi ära kaotada ning peab jalaga koguaeg kaasa vedama (ESIMENE MÄNGIJA VÕIB MÕLEMA JALAGA MAAS OLLA, SEST PEAB PALLI KAASA VEDAMA). Võidab meeskond, kes läbib raja esimesena. Häbiplekk Mängijate arv: 10+ Mängu eesmärk: Kiiruse ja reaktsiooni arendamine, üksteise tundmaõppimine. Mänguks vajalikud vahendid: Pall Mängijate paiknemine väljakul: Mängijad on üksteise kõrval ringis.
kahte ossa jaotatud mänguväljakul. Temas on palju erinevaid versioone eriolukordadeks, mis muudavad mängu mitmekülgseks ja vaatemänguliseks igaühele. Mängu eesmärgiks on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul ning takistada palli maandumist oma väljakul. Võistkond tohib palli lüüa kolm korda (lisaks puutele sulustamisel), et saata pall vastase väljakule. Pall pannakse mängu pallinguga: pallija lööb palli üle võrgu vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb "välja" või võistkond ei saada palli määrustepäraselt tagasi. Võrkpallis saavutab punkti võistkond, kes võidab pallimängimise (inglise keeles: Rally Point System). Kui palli vastuvõttev võistkond võidab pallimängimise, siis saab ta punkti ja pallimise õiguse ning ta mängijad liiguvad ühe koha võrra edasi kellaosuti liikumise suunas. Sissejuhatus
või väljaspool mänguväljakut (aga ikka mängu ajal). Sellele järgneb alati 2-minutiline karistus võistkonnale, see tähendab, et mänguväljakul olevate mängijate arvu vähendatakse ühe võrra. See karistus erineb jalgpalli punase kaardi karistusest, sest pärast karistusaja möödumist võib seda mängijat asendada. KOHTUNIKUD. Igat mängu juhivad kaks võrdsete õigustega kohtunikku, keda abistavad ajamõõtja ja sekretär. Loosimise viib läbi üks kohtunik teise kohtuniku ning mõlema võistkonna kapteni juuresolekul. Kohtunikud peavad mängu kestel korduvalt teineteisega väljakupooli vahetama. Tavaliselt on üks kohtunik kaitsjate ja teine ründajate selja taga. Mängu ajal tohivad kohtunike poole pöörduda ainult võistkondade vastutavad ametlikud isikud. http://www.eok.ee/content/k%C3%A4sipall
või muust sobivast 3 cm paksusest asendusmaterjalist. PALL Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning käetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab jääma vahemikku 74,9 cm - 78 cm ning kaal 567 g kuni 650 g. Kui põrgatada täis-pumbatud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2 m - 1,4 m kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodu-mängu ajal peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras käsutatud palli. Kumbki meeskond ei tohi soojendusel seda palli käsutada. RIIETUS Korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne - varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided antakse tavaliselt klubi poolt, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija peab kandma individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 cm ning seljal 20 cm kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel käsutatakse numbreid 4 -15. Kohalikel võistlustel võib käsutada ka numbreid 20-25, 30- 35, 40-45 ja 50-55
Kas sina sobid vutikohtunikuks? Kui vastad õigesti 75%-le küsimustest, võid ennast jalgpallireeglite alal igati kompetentseks pidada. Millised on jalgpalli värava mõõdud? a 2,40x7,34 m b 2,44x7,32 m c 2,32x7,44 m Kui väljakul on korraga kaks palli, siis kohtunik... a Peab kohe peatama mängu ja eemaldama teise palli b Lubama mängul jätkuda seni, kuni teine pall hakkab mängu segama c Lubama mängul jätkuda ning peatama mängu kohe, kui ohtlik moment on möödas Kui vahetusmängija siseneb väljakule ilma loata hetkel, kui pall on mängus, siis kohtunik jätkab mängu...? a Karistuslöögiga sealt, kus rikkumine toimus b Vabalöögiga sealt, kus antud hetkel pall oli, kui kohtunik mängu peatas
aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. Mängureeglidgpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele. Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA. Pall
Tartus ja Tallinnas oldi vastamisi kahel korral lätlastega ja võideti mõlemad kohtumised 2:0, kusjuures lõunanaabritele kingiti kahe mängu peale kokku vaid viis punkti. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Meeste konkurentsis võidutses Tallinna Sport, naistest Tallinna Flora. 1932. aastal võeti ette Euroopa turnee. Teiste seas alistati kaks korda 2:0 ka Tehhoslovakkia meeskond, keda loeti tollal üheks maailma tugevamaks. Euroopale tutvustati nn. Eesti pallingut bumerangservi. 3 .VARUSTUS Mänguala Mänguala koosneb mänguväljakust ja vabaalast. Mänguala peab olema ristküliku kujuline ja sümmeetriline. See kujutab endast ristkülikut mõõtmetega 18 x 9 m, mis on ümbritsetud vähemalt 3 m laiuse sümmeetrilise ristküliku
sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõduks on 74,9 – 78 cm. Pall kaalub 567 – 650 gr. 1,8 m kõrguselt puupõrandale põrgatatud pall peab tagasi põrkama 1,2 – 1,4 m kõrgusele. Riietus Riietus on suhteliselt lihtne. Mängijal on varrukateta särk ja lühikesed püksid. Jalas on korvpallibotased, mis on kas kõrge või madala lõikega. Botaste suurimaks ülesandeks on hüppamisel tekkivate põrutuste ja vigastuste vähendamine. Kogu meeskond kannab ühesugust rõivastust. Igal mängija onindividuaale number, mida tuleb mängu ajal ka kanda. Number on rinnal 10 cm ning seljal 20 cm kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel on kasutusel numbrid 4 -15,kohalikel võistlustel kasutatakse ka numbreid 20-25, 30-35, 40-45 ja 50-55. Mängust Mäng algab keskringist hüppepalliga. Meeskonnad peavad erinevaid tehnikaid rakendades palli vastasmeeskonna korvi viskama
Jalgpall Referaat Sisukord SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. Mängu reeglid...............................................................................4 1.1. Väljak.....................................................................................4 1.1.1. Äärejooned............................................................................5 1.1.2. Karistusala.............................................................................6 2. Varustus.......................................................................................7 2.1. Mängijate põhivarustus..................................................................7 2.2. Jalanõud....................................................................................8 2.3. Pall..........................................................................................8 KOKKUVÕTE....................................................................
Võrk madalal. Ilma hüppeta. Üks paarilistest lööb endale ettevisatud palli üle võrgu, teine üritab blokeerida. Paarides. Võrk madalal. Üks paarilistest viskab palli kahe käega ülalt üle võrgu, teine asetab pallile käed vastu aktiivse randmete kattega. Sama aga hüppega. Treener seisab kõrgemal, viskab palli üles ja lööb. Õpilased kordamööda üritavad blokeerida. Ühelt poolt tehakse otselööke, teiselt poolt sulustatakse.(A. Beljajev, M. Savin, 2002) Hetkel, kui pallija lööb palli, peavad kummagi võistkonna mängijad asuma oma väljaku piirides õiges kohavahetuse korras (välja arvatud pallija). Mängijate asetus on nummerdatud järgmiselt: Kolme piki võrku asuvat mängijat nimetatakse eesliinimängijateks ja nad võtavad enda alla väljakualad: eesvasakpoolne, ees-keskmine ja ees-parempoolne. Ülejäänud kolm mängijat on tagaliinimängijad ja nad võtavad enda alla väljakualad: taga- vasakpoolne, taga-keskmine ja taga-parempoolne.
aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele) ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta olümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. Mängu reeglid Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatud väravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalal). Mängus on 2 poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad
Pall Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning käetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab jääma vahemikku 74,9 cm - 78 cm ning kaal 567 g kuni 650 g. Kui põrgatada täis-pumbatud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2 m - 1,4 m kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodu-mängu ajal peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras käsutatud palli. Kumbki meeskond ei tohi soojendusel seda palli käsutada. Riietus Korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne - varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided antakse tavaliselt klubi poolt, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija peab kandma individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 cm ning seljal 20 cm kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel käsutatakse numbreid 4 -15. Kohalikel võistlustel võib käsutada ka numbreid 20-25, 30-35, 40-45 ja 50-55. Jalanõud on väga tähtis varustuse osa
Lisaks neile annab punkte õnnestunud karistuslöök. Katta võib mõlemas mängus üksnes palliga mängijat. Katmine peab toimuma õlavööst madalamal ning selle eesmärgiks on palliga mängija mahatõmbamine. Ragbi liidu mängus järgneb palliga mängija katmisele kas ruck (kui mängijad ja pall on maas) või maul (kui pall on püsti seisva mängija käes). Mõlemal juhul on tegemist täpselt reeglistatud võitlusega, milles kumbki meeskond püüab palli enda valdusesse saada. Ragbi liiga mäng katkeb pärast katmist, kaitsval meeskonnal on õigus 10 m võrra vastase väravajoonele lähemale liikuda ning pall mängitakse uuesti lahti. 4 Järvamaa Kutsehariduskeskus Ragbi liiga mängus puudub ragbi liidu mängule iseloomulik element line out ning on harva kasutusel scrum
mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel. Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise
Tartu Tamme Gümnaasiumis on rahvastepalliga tegeletud juba mitukümmend aastat. Nendest viimased kuus aastat on korraldanud Eesti Koolispordi Liidu (edaspidi EKSL) Dumle- rahvastepalli võistlusi. Minu praktilise töö eesmärgiks on korraldada EKSL Dumle- rahvastepalli võistluse Tartu linna voor. Selleks, võistlusi läbi viia 1. Teen turniiritabelid. 2. Koostan mängude järjekorra tabelid. 3. Õpin selgeks võistlusmäärused ja olen kohtunik. Teiseks eesmärgiks on jälgida erinevate koolide mängutaktikaid ja neid analüüsida. Veel pakun välja erinevaid rahvastepalli mängimise variante, mida saab kasutada treeningutel. Mina oma tööga tahan õppida neid võistlusi korraldama. See töö on kasulik, kuna annab teadmisi võistluste korraldamise kohta ja neid oskusi saab ka edaspidi kasutada. Turniiritabelite koostamine, mängude järjestuse määramine, kohtuniku töö - neid oskusi saab üle kanda teistele sportmängudele
liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis mängijat ja neid võib vahetada. Vahetusmängijast saab mängija ja mängijast saab vahetusmängija siis kui kohtunik lubab vahetusmängijal tulla väljakule või siis kui minutilisel vaheajal või mänguvaheajal teatab vahetusmängija vahetusest sekretärile. Mängijate võistlusriietuses tuleb jälgida, et see koosneks nii eest kui tagant ühte värvi särkidest, kõik mängijad mängu jooksul kannaks särke pükstes. On lubatud "ühes tükis" mänguriietus, mängijail ei oleks T-särke, sõltumata tegumoest, võistlussärgi all, välja arvatud juhtudel kui selleks on kirjalik arstipoolne soovitus
kuni 650 g. Kui põrgatada täis-pumbatud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2 m - 1,4 m kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodu-mängu ajal peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras käsutatud palli. Kumbki meeskond ei tohi soojendusel seda palli käsutada. Riietus - korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne - varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided antakse tavaliselt klubi poolt, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija peab kandma individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 cm ning seljal 20 cm kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel käsutatakse numbreid 4 -15. Kohalikel võistlustel võib käsutada ka numbreid 20-25, 30-35, 40-45 ja 50-55. Jalanõud on väga tähtis varustuse osa. Korvpallibotased on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaks olema parajad ning piisavalt paksu tallaga, et vähendada
Tallinna Tehnikagümnaasium ' Jalgpall, sprint ja kaugus hüpe Referaat Lota Aadla 11.c klass @ Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus jalgpall ............................................................................................................................3 Jalgpalli meeskond...............................................................................................................................4 Jalgpalli väljak......................................................................................................................................5 Jalgpalli reeglid.................................................................................................................................6-8 Jalgpalli riietus....................................................
Distsiplinaarkomisjon võib raskendavatel asjaoludel karistust suurenda Lõppenud hooajast ära kandmata mängukeeld kandub edasi järgmisse hooaega olenemata võistkonnast, kus mängija mängib. TURNIIRISÜSTEEM: Võistkonnad loositakse nelja alagruppi. Mängitakse kaks võrdset 10 minutilist poolaega. Kui mäng jääb normaalajal viiki, siis mängitakse lisaaeg pikkusega 3 minutit "kuldse värava" põhimõttel ehk lisaajal esimese värava löönud meeskond võidab mängu. Kui lisaajal väravaid ei lööda, siis lõpetatakse mäng penaltite löömisega. Futsali Talveliiga turniiridel viike ei ole. Punkte saavad võistkonnad järgmiselt: võit on 3 punkti, kaotus lisaajal 1 punkt ja kaotus normaalajal 0 punkti. Kasutatud kirjandus www.futsal.ee www.jalgpall.ee TURNIIRISÜSTEEM:
Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna- Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. 3 Mänguväljak ja varustus Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga
kui väravajoon. Pikkus : minimaalselt 90 m, maksimaalselt 120 m; laius : minimaalselt 45 m ja maksimaalselt 90 m. Rahvusvahelistel mängudel peab pikkus olema : minimaalselt 100 m ja maksimaalselt 110 m; laius : minimaalselt 64m ja maksimaalselt 75 m. Väljaku tähistus Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse väravajoonteks (otsajooned). Ükski joon ei ole laiem kui 12 cm. Väljak on keskjoonega jagatud kaheks pooleks. Keskjoonele on märgitud väljaku keskpunkt, mille ümber on 9,15 m raadiusega keskring. Värava-ala Värava-ala on mõlema värava all määratud järgnevalt: Mõlema väravaposti siseküljest 5,5 m kauguselt tõmmatakse väravajoonega täisnurkne 5,5 m pikkune joon. Jooned ühendatakse väravajoonega paralleelse joonega. Nende joontega piiratud ala nimetatakse värava-alaks. Karistusala
SISUKORD SISSEJUHATUS 1.JALGPALL 1.1Mängu reeglid 1.2Väljak 1.3Varustus 1.4Jalgpalli levik 1.5Ajalugu 2.JALGPALLI LEVIK KEILAS 2.1Asukoht 2.2Koolid 2.3Võimalused jalgpalli mängimiseks 3.ANALÜÜS 3.1Küsimustiku analüüs KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD SISSEJUHATUS JALGPALLI REEGLID Jalgpall on ,sportlik mäng mida mängib kaks võistkonda ristküliku kujulisel väljakul mille otstes on väravad. Mängu eesmärgiks on jala või peaga mängides lüüa palli vastase väravasse ja võidab võistkond kes lööb palli vastase väravasse rohkem kordi . Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatudväravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalal). Mängus on 2 poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid teinud v�
viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Palli ümbermõõt peab olema 74,978
Peakohtunik peab arvestust peatatud mänguaja kohta (vigastustest tingitud pausid, vahetused jne) ja võib normaalaja lõpus mänguminuteid lisada. · Kui tähtsate võistluste (nt. maailmameistrivõistluste) medalimängus jääb seis normaalaja lõppedes viiki, mängitakse kaks 15-minutilist lisaaega. Kui ka pärast seda püsib viik, lüüakse penalteid. Kui ka pärast viit penaltivooru on seis ikka viigis, jätkatakse teiste mängjatega 11m karistuslööke, kuni üks meeskond võidab. Kohtunikud: · Mängu juhib väljakukohtunik (peakohtunik). Teda abistavad kaks piirikohtunikku, kes jälgivad mängijate suluseisu ning neljas kohtunik, kes annab mängu ajal mängijatele, numbritablood kasutades, vahetusest/vahetustest teada. Tal on veel teisigi kohustusi, sealhulgas peakohtuniku asendamine, kui viimane ei suuda mängu lõpuni jätkata. · Viienda kohtuniku kohustuseks on abikohtuniku (piirikohtuniku või neljanda kohtuniku) väljavahetamine
Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring.Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga
palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. (Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14.) Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring.
12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest · vahetusest kohtunikule teatamise eest Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast. Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. Mäng algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas. Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks. Mäng jaguneb kaheks 20- minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit
annaabi.ee 
