Filosoofia otstarve 1) Antud teksti põhiväide on : Filosoofia otstarve ja selle määramine küsimustüüpide põhjal. 2) Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimustele õigete vastuste leidmine ja suunamine. Autor on esitanud hea näite ,, Kus on mu mantel" Püstitades küsimuse mis paneb inimesi õiget vastust leidma. Isach Berlin on jaotanud küsimused empiirilisteks ja formaalseteks, mis kergendab vastuste leidmist . Ta justkui annab kätte suuna kust valdkonnast vastust otsida.
Filosoofia otstarve Antud artikli põhiväide on: aine valdkonna määratlemine filosoofiaks toimub küsimuse tüübi alusel. Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimused ise on arusaadavad ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Näiteks kui esitada kellelegi küsimus ,,Kus on mu mantel?", siis vastaja teab, mida vastuse leidmiseks teha. Seda tüüpi küsimused on arusaadavad seetõttu, et siin on võimalik vastuse leidmine vaatluse või katse abil. On olemas veel teine liik küsimusi, mille puhul tee vastuseni jõudmiseks on niisama selge,
Isiah Berlin. Filosoofia otstarve. Isiah Berlini artikli Filosoofia otstarve põhiväide on: aine valdkonna määratlemine filosoofiaks toimub küsimuse tüübi alusel. Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadus onleiutatud. Küsimused ise on arusaadavad siis ja ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Üldiselt võib küsimused jagada kolmeks eri tüübiks: a) empiirilised küsimused. I. Berlin kasutab selle näitena küsimust "Kus on mu mantel?". Selle küsimuse puhul vastaja teab, mida vastuse leidmiseks tuleks teha
CARS – Create a Research Space 1. uurimisvaldkond ( + toetav info). Määrad ära, milline on töö teema/valdkond. Määratlemine ei toimu nii, et paned lihtsalt märksõna lõpptulemusena kirja. Valdkond tuleb lahti kirjutada, mis seisneb selles, et esiteks püüad kuidagi valdkonda defineerida (millega valdkonnas tegeletakse). Määratled ära, mis on uurimisvaldkond, mille raames hakkad tegelema. Selleks, et teistel tekiks uurimisvaldkonna vastu huvi, algab sissejuhatus tugeva väitega, mis ütleb nt et "viimastel aastatel on sel teemal väga palju uurimusi läbi viidud", "hiljuti on toimunud murrang teaduse selles aspektis", "selle uurimine on väga tähtis seepärast, et sel on palju praktilisi rakendusi"... Tuuakse esile olulisemad asjaolud. Sellest peaks saama ühe lõigu kirjutatud, võib kirjutada ka mitu lehekülge/raamatut. 2. Luuakse nišš (nt kontrast, erinevad valimid)
149 ettevõtte kohta Inglismaal ning Uus-Meremaal aastatel 2000 ning 2001. Täpsemalt täitsid oma töökoha kohta ankeete MBA tudengid. Küsitlusankeedid määrasid ettevõtte tegevusvaldkonna, nende marketingi suunitluse nimetatud viie tüübi lõikes ning IT arengu ettevõttes. Sealjuures hindasid vastajad nii ettevõtte praegust seisu kui ka viie aasta tulevikuperspektiivi. Tulemused Mõlemas riigis vastasid ettevõtted laias laastus sarnaselt. Olulisima uurimisvaldkonna lõikes ehk e-turunduse lõikes hindasid selle kasutamist ekstensiivseks ainult 5% ettevõtetest ning kolmandik ettevõtetest antud praktikat suisa nõrgaks. Esile kerkisid mitmed erinevad turundusliikide kombinatsioonid, millest eriti tuleks välja tuua tugevat positiivset korrelatsiooni ja koos esinemise täheldamist suhteturunduse ja võrkturunduse ning e- turunduse ja võrkturunduse osas. Tugev positiivne seos oli ka andmebaasipõhise ja e-
detsembriks. Referaate hinnatakse 1-10 punktiga. Eksamil ei pea Te sellisel arvul küsimustele vastama. Arheoloogia mõiste archaios vana, muistne logos sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna "arheoloogia" kasutas esmakordselt Platon 4. sajandil e.Kr. dialoogis "Hippius" ARHEOLOOGIA jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkonna järgi: Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriarheoloogia Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheoloogia, islamiarheoloogia) Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskkonna järgi: Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia (õhuarheoloogia) Aeroarheoloogia Pronksiaegsed kalmed Saksamaal Pronksiaegsed kalmed Saksamaal EKSPERIMENTAAL- ARHEOLOOGIA
teadus hakkas kujunema alles 17. sajandil. Kõigile tuntud klassika sellest ajast on Newtoni mehaanika. Kuni tänapäevases tähenduses teaduste väljakujunemiseni teoretiseerisid filosoofid kõige üle. Hiljem aga tekkis küsimus, milline peaks olema teaduse ja filosoofia suhe. Võis jääda mulje, et filosoofia loovutab üha uusi uurimisvaldkondi. Kui määratleda nii teadused kui ka filosoofia teatud spetsiifilise uurimisvaldkonna järgi, siis näib vana tüüpi filosoofia kõrvaletõrjumine küll vältimatu olevat. Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiesti samu valdkondi, kuid lihtsalt erinevast aspektist ning erinevate meetoditega. Niimoodi arutledes võiksime eristada kolme liiki küsimusi: 1. Need, millele saab vastata kogemuse, st vaatluse või eksperimendi põhjal 2. Need, millele vastamiseks on vaja deduktiivselt arutleda 3. Need, millele ei saa vastata ei ühel ega teisel viisil.
Saussure) o Üksikmärki pole olemas, märk kuulub alati mingisse süsteemi. o STRUKTURALISMI aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. See, et inimesed saavad üksteisest valesti aru, võimaldab kultuuril areneda. Tekst on suhe lugeja ja teose (?) vahel. · Tekst toimib autori kavatsustest sõltumatult. · Suletud ja avatud tekstid Semiootikud jagatuna oma põhilise uurimisvaldkonna järgi: 1) märgi semiootika Peirce, Sebeok (ameerika) 2) keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes 3) deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev 5) kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Russelli järgi on deskriptsioonid võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele).
Artikli analüüs `` Picture Memory `` Gordon H. Bower, Martin B. Karlin, Alvin Duek Üliõpilane: Ants Aasmets, SOPH, 3k. 1. Üldine lühike uurimisvaldkonna / probleemi kirjeldus. Selles uurimuses tõendavad Bower, Karlin ja Dueck , et mõtteseoselised vihjed hõlbustavad õppimist ja aitavad kaasa lihtsate piltide mällu talletamisele. “Praimimisega” mälu paremaks muutmist mälutehniliste ehk mnemooniliste võtetega on ka varasemalt kasutatud lingvistilistes uurimustes, kuid kas inimesed õpivad pilte talletama samamoodi, eriti kahetähenuslikke pilte? Antud uurimus väidab, et inimesed jätavad paremini meelde mõttetuid pilte, kui nad
aspekte. Rõhuasetus ei ole indiviidi arengu seadsupärasuste uurimisel vaid kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse. Kasvatuse põhiküsimus on indiviidi arengu mõjutamine Sotsiaalpedagoogika enesemääratluse aluseks on idee viletsuse vähendamisest ja hädasolijate aitamisest pedagoogiliste vahenditega. 2) Millised olid sotsiaalajaloolised põhjused sotsiaalpedagoogika tekkeks iseseisva uurimisvaldkonna ja praktilise tegevusvaldkonnana? Sotsiaalpedagoogiline tegevus on vanem kui mõiste ise, mis võeti mõistena esmakordselt kasutusele Saksamaal 1840 aastatel. Kuigi kasvatuse mõju ühiskonnale tõstsid esile juba ka Platon ja Aristoteles ei leidu nende ideedest hädasolijate aitamist ja tõrjutuse takistamist ning leevendamist, mis sotsiaalpedagoogika mõistes on oluline. Nemad ei püüranud sellele tähelepanu.
poole. Kuna positivism tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis positivistlik kirjandusteadus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, s.o: autori erinevate elamustega; autori haridusteega; autori päritoluga ja tema kaasajaga. Kirjandusuurimus sarnaneb loodusteadustega, tuleb tegeleda sellega, mis on mõõdetav, vaadeldav, kirjeldav. Kirjandus peab olema samuti faktipõhine. Positivism teeb seega biograafiast olulise uurimisvaldkonna, mis peaks aitama kirjaniku loomingut paremini mõista ja seletada. Selle keskne arusaam on laenatud loodusteaduste maailmast: tuleb jätta kõrvale metafüüsilised spekulatsioonid ja tegelda mõõdetava, vaadeldava jms osaga kirjandusest, kasutades maksimaalselt loodusteaduslikku mõtlemist ja meetodeid. Oluline on uurija objektiivsus ja erapooletus hinnangute ja preskriptiivsuse asemel. Oluline eesmärk on põhjussuhete otsimine ja kirjandusloost saab põhjuse-tagajärje suhete rida
Artikli analüüs Peatükk 23,`` Alcohol and Condoms`` Tara K.MacDonald, Mark P.Zanna and Geoffrey T.Fong, 1996 Üliõpilane: Ants Aasmets, SOPH, 3k. 1. Üldine lühike uurimisvaldkonna / probleemi kirjeldus. Alkoholi tarbimine ja sellega seotud seksuaalne aktiivsus pole mitte ebaharilik ajaviide kolledžitudengite jaoks. Selle uurimuse autorid küsivad, kuidas alkoholi tarbimine potensiaalselt kahjustab otsust kasutada preservatiivi juhusliku seksuaalse suhte tekkimisel. MacDonald, Zanna ja Fong( 1996 ) ei käsitle seda teemat, kui lihtsalt ajakohast sotsiaalset küsimust vaid teevad seda uurimust ka metodoloogiliselt huvitaval moel
MIS ON FILOSOOFIA (Isiah Berlin) - Uurimisvaldkonna paistab määravat ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks vastavad valdkonnad on loodud. - Sõnastada küsimused nii, et nad oleks vastatavad kas empiirilisel formaalsel (st teatavaid formaalseid tehnikaid järgides) teel. - Filosoofia ülesanne on tuua päevavalgele need peidetud mudelid ja kategooriad, mille abil inimesed mõtlevad, isegi teadused. - Immanuel Kant: filosoofia tegeleb muutumatute kogemuse struktuuride uurimisega, filosoofia kui tunnetusteooria. - Isiah Berlin: „Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil, s.t. kategooriaid, mõisteid, mude...
aladistsipliini, peab see eristuma teistest uurimisala poolest ja omama spetsialistide gruppi. Samuti tuleb tegeleda formaalse sotsiaalse organisatsiooni loomise, konverentside korraldamise, publitseerimisvõimaluse ja ka professionaalsete arenguvõimaluste loomisega. Formaalselt on spordisotsioloogia ka sellega hakkama saanud. Lisaks peab üks aladistsipliin kui legitimeeritud uurimisvaldkond olema määratletud, aktsepteeritud ja integreeritud suurema uurimisvaldkonna poolt. Spordisotsioloogia rakenduslikul suunal huvitutakse enam spordist (sh spordiorganisatsioon ja -korraldus), sporditeadustest ja spordi teemadest, püütakse empiiriliste sotsioloogiliste uuringute kaudu sporti edendada ja aidata ning nähakse end paiknevat pigem sporditeaduste kui sotsioloogia väljal. Teoreetilisel suunal huvitutakse pigem sotsioloogiast või kultuuriuuringutest, sotsiaalsetest või
● vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest ning kannab täielikku isiklikku vastutust töö sisu ja kvaliteedi eest; ● vormistab töö nõuetekohaselt; ● kaitseb tööd komisjoni ees üleminekueksami päeval; ● võib töö teemat vahetada erandkorras kirjaliku avalduse alusel mitte hiljem kui detsembris. 4 Uurimistöö koostamise etapid: ● uurimisvaldkonna ja teema valimine, juhendaja kinnitamine – 10. klassi mai ● eesmärkide seadmine – september ● töö kavandamine, tutvumine materjaliga – oktoober ● materjali süstematiseerimine, analüüs – november ● töö kirjutamine, tulemuseni jõudmine – detsember-jaanuar ● lõppjärelduste tegemine, vormistamine, viimistlemine – veebruar ● uurimistöö esitamine retsenseerimiseks – aprill ● retsenseerimine – aprill-mai
teadmist. See aga sunnib asetama küsimuse metafüüsika võimalikkuse tingimuste kohta ülepea. Küsimuse all on niisiis see, kas on võimalikud sünteetilised otsustused a priori tahtevabaduse, hinge surematuse ja jumala olemasolu kohta. Positiivne vastus antud küsimusele teeks alles tee lahti tulevase teadusliku metafüüsika loomisele. Selles mõttes on tulevase metafüüsika esmaseks objektiks, mida tinglikult võib pidada ka selle metafüüsika uurimisvaldkonna osaks, sünteetilised otsustused a priori – nende allikas, kehtivusvaldkond ja piirid. Teadusliku teadmise võimalikkuse küsimuse mõte ja liigendus . Üks asi on küsida mõne sündmuse võimalikkuse tingimuste järele ja teine asi on küsida teadusliku teadmise võimalikkuse tingimuste järele. Sündmuse võimalikkuse tingimused on tema põhjused. Küsimus sündmuse võimalikkuse kohta on vastatud siis, kui tuuakse esile need asjaolud, mis viisid sellele, et sündmus aset leidis
Sisuline osa koosneb tavapäraselt kolmest põhiosast: 1) uurimisobjekti või -nähtuse iseloomustus; 2) materjal ja metoodika; 3) analüüs ja süntees. 1 Uurimuslikel töödel on põhiosadeks ülevaade probleemi senisest uuritusest, uurimismetoodika, tehtud täiendavad uuringud ning tulemuste analüüs ja süntees, mis peab andma uut informatsiooni. Töö koosneb järgmistest osadest: · sissejuhatus, · uurimisvaldkonna teoreetilise taust (kirjanduses esitatu ülevaade), · uurimismetoodika ning allikmaterjali iseloomustus (sarnaste meetodite ja allikmaterjalide olemasolul ka valiku põhjendus), · tulemused ja nende analüüs. Rakenduslikel töödel (keskkonnakorralduse erialal) esitatakse lähteülesanne, milles kirjeldatakse probleemi täpsemalt kui sissejuhatuses ja vajaduse korral esitatakse tellija soovid ning eritingimused. Tellija poolt kirjalikult esitatud tingimused ja soovid tuleb
1967. aasta katse näitas ka seda, et eraelu puudumine viib ärritumiseni. Pool nendest 12 ruutmeetrist oli instrumentide all ja katseisikuid jälgiti ööpäev läbi kaameratega. Saamaks ühesugust hapnikukogust, vahetasid nad iga kümne päeva tagant omavahel koikusid. See oli ka ainuke variatsioon nende igapäevaelus. 2.3 Ameeriklaste katsed Samal ajal, kui venelased keskendusid suletud bioloogilistele süsteemidele, tundsid ameeriklased selle uurimisvaldkonna vastu vaid tagasihoidlikku huvi. Arvatav põhjendus on see, et inimese kasutamine katses, mis talle au ei toonud, oli vastuolus Ameerika elufilosoofiaga ja nägemusega inimesest. See oli liiga pikaajaline ja kangelaslikkust polnud ollagi. Ameerika teadus oli tol ajal väga projektipõhine: siin on probleem- leidke sellele lahendus. Jõudke ruttu Kuule! Vaevalt on juhus, et mõtte suletud süsteemidest pidi USAs maale tooma grupp alternatiivse elukäsitlusega kollektiviste
mitmeid küsimusi: Miks on uuring vajalik ja millised tõendid seda kinnitavad? Kes veel antud alal on sinu uuringu sarnaseid aspekte puudutanud? Millal ja kus see uurimus läbi viidi? Kuidas see uurimus läbi viidi ning millised on selle mõjud sinu metodoloogiale ja spetsiifilistele meetoditele? Millised aspektid jäid uurimata või vajavad edasist tööd? (lk 35) Ilmselt peaksin läbi töötama kõik siintoodud küsimused, et uuringu olulisus ja mõttekus kindlustada. Soovitud uurimisvaldkonna mõistmisel läbi kontekstuaalse arvustuse võib eristada kahte silmnähtavat faasi: 1) Algsed uuringud, loomaks uurimisettepaneku põhjendusi ning rakendatavust, pakkumaks taustateavet ning aitamaks uurimisettepaneku fookusesse seadmist. Antud uuringutest kogunevaid asjakohaseid viiteid ja allikaid saab kokku koguda bibliograafiasse ja/ või mitte- tekstiliste allikmaterjalide kogusse. 2) Antud viidete/ allikate kasutamine, et luua oma uurimistöö kriitiline arvustus, mis viib
ka maailmast. 1. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimede suhtes). Selgitage! Blaise Pascal ütleb, et inimene looduses on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus, keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. See tähenda, et inimene asub täpselt kahe äärmuse vahel olematuse ja kõiksuse vahel. Kõik teadmised on lõpmatud oma uurimisvaldkonna ulatuvuses. Kõik teooriad toetuvad printsiipidele, mis omakorda toetuvad teistele printsiipidele ja teised printsiibid toetuvad kolmandatele printsiipidele. Ühel hektel meie mõistus enam kaugemae mõelda ei suuda ning me arvame, et see punkt on lõplik. Tegelikut on see punkt oma olemuselt lõputult jagatav. Meie mõistus lihtslat ei suuda minna nii kaugele nin ei hooma seda lõpmatust. Kuna inimesed on igas mõttes piiratud, siis avaldub kahe äärmuse vahel asetsemine
Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia · majandusarheoloogia · arhitektuuriarheoloogia · religiooniarheoloogia( piibliarheoloogia, kristlik arheologia, islamiarheoloogia) · surmaarheoloogia · militaararheoloogi Võib jagada ka uurimiskeskkonna järgi : · Allveearheoloogia · Koobastearheoloogia · Aeroarheoloogia. (õhuarheoloogia, terminit õhuarheoloogia ei kasut eriti tihti , arheoloogilisi obj
Kuid kui võrrelda kõikvõimsa maailma kõrval kõige väiksemaid looduses esinevaid organisme, näeme, et ka tibatillukeses aatomis on nii palju suurt, milleni inimese kujutlusvõime ei küündi. Ääretu loodus tibatillukese aatomi sees. o Ehk olemine olematuse ja olemise vahepeal. Inimene on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus. Kõik teadmised on oma uurimisvaldkonna ulatuvuses lõpmatud Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? o Loomus on esimene harjumu ja esimene harjumus ongi loomus. Kõik võib muuta loomulikuks. Mõistus muudab tunded loomulikuks ja samas võib kõik loomulikud tunded hävitada. Harjumus sunnitakse meile peale ühiskonna ja teiste inimeste poolt. Seda tehakse, kuini me ise tunneme et tahamegi seda mida meile surutakse peale
omakorda on väike täpp galaktikate grupis jne lõpmatuse suunas. Teistpidi vaadates on inimene suur, koosnedes üksustest, mille jaotamisel jõuame aatomini, mis veel omakorda koosneb aatomituumast ja elektronkattest, mis jaotuvad veelgi väiksemateks üksusteks jne olematuse suunas. Kumbagi äärmust me ei mõista, kuna see on tajutavaga võrreldes hoomamatu. Samuti on kõik teadused lõpmatud oma uurimisvaldkonna ulatuvuses. Teadmised toetuvad printsiipidele, mis on tuletatud teistest printsiipidest, mille aluseks on kolmandad printsiibid jne, kuni jõuame punkti, millest edasi meie meeled ei taju, kuigi see punkt on tegelikult veel lõputult jagatav. Meile on seega kättesaamatu nii kindel teadmine kui ka täielik teadmatus. Inimese piiratus ja keskne asend kahe äärmuse vahel avaldub ka kõigis tema võimetes, sest tema meeled ei taju midagi äärmuslikku
30 IV Termodünaamika alused 4.1. Soojusmasin. Soojusmasina kasutegur Vaatle siinkohal olid soojusülekandega seonduvad protsesse ja seaduspärasusi. Termodünaamika uuris alguses, kuidas muuta soojust tööks, st. kuidas muuta siseenergia (auru energia) mehaaniliseks tööks. Sellest on tuletatud üldised termodünaamika seaduspärasused, mida rakendatakse nii füüsikas, keemias, bioloogias ning tehnikas. Termodünaamika uurimisvaldkonna alla ei kuulu kehade molekulaarne struktuur ja siseehitus. Klassikalise termodünaamika aluseks on 2 printsiipi (vahel tuuakse neid siiski 3). Termodünaamika I printsiip: Süsteemile antud soojushulk Q läheb süsteemi siseenergia muuduks U ning töö A tegemiseks välisjõudude vastu: Q=U A . (4.1)
sotsiaalset rolli ja eesmärki tagada dokumentide efektiivne kasutamine. Gernot Wersigilt (1992) eitab raamatukoguteaduse kui iseseisva teadusala eksisteerimist. Tema argumendiks on, et ei ole veenev, et teatud organisatsioonid võiksid olla aluseks teadusliku või akadeemilise distsipliini tekkele. (nt pole olemas haiglateadust, vanglateadust jm). Tema arvates võib erinevad lähenemised kokku koondada teadmisteks, kuid see moodustab siiski pigem uurimisvaldkonna kui akadeemilise distsipliini. Peter Ingwersen (1992) käsitleb infoteadust üldnimetusena ja mõistab raamatukogundust kui sotsiaalset valdkonda infoteaduste sees. Raamatukogu käsitleb ta kui infoteaduslike uuringute rakendusvaldkonda. Raamatukoguteadus on Ingwerseni käsitluse kohaselt seotud infoprotsessidega raamatukogus. Sellisel juhul kutsutakse infootsingut teatmeteeninduseks ja infojuhtimist raamatukogujuhtimiseks. Seega soovitab ta infoteadust kui üldist nimetust ja
tervise küsimustele ja tegeldakse kurjategijate kliinilise hindamise ja/või kohtlemise probleemidega. Teiselt poolt vaadatuna võib kriminaalse käitumise ja kurjategija isiksuse teaduslik uurimine toimuda krimaalse käitumise kurjategija isiksuse teaduslik uurimine toimuda krimonoloogia ühe paradigma – psühholoogilise kriminoloogia – raames. Kuritegevusega tegelev kriminoloogia ehk teadus, on juba rohkem kui sajandivanune, kuid selle teadusdistsipliini aine, uurimisvaldkonna ja meetodite suhtes ei olda sugugi üksmeelsed. On väidetud, et kriminoloogia ei olegi üks konkreetne teadus, vaid rokem interdistsipliinaarne uurimis- ja rakendusvaldkond, mis rajaneb paljudel teaduste saavutuste kombineerimisel ja kasutamisel. Kriminoloogia puhul on seetõttu ka nenditud, et see on ikka veel tundmatu ja sageli vääralt mõistetav teadus, mis oli kaua aega õigusteaduse ja psühhiaatria varjus. (Saar, 2007, lk 11) 1.9.1 Kriminaalpsühholoogia kuuluvus
Samal ajal mõistetakse, et nimelt see on oluline. Hõlmamaks konkreetsete kriminaalteaduste uurimisorbiidist välja jäävat, kuid kuriteo ning kuritegevuse adekvaatse tunnetamise seisukohalt tähtsat nähtuse- ning probleemiringi, ongi tekkinud ja arenenud kriminoloogia. Ta on metateadus kriminaalteaduste jaoks. Ta uurib probleeme, mis on iga üksiku kriminaalteaduse aspektist fundamentaalsed. Sotsiaalteadusena on kriminoloogia tihedalt seotud teiste sotsiaalteadustega nii uurimisvaldkonna kui meetodite kaudu (võtab üle saavutusi ja pakub teistele väärtuslikke andmestikku uuritavate sotsiaalsete süsteemide anomaalsete seisundite kohta). Sarnane on seos ka hingeteadustega. Kriminoloogia klassikalised koolkonnad normativism ja positivism Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus
Otsustamise optimeerimisega tegelevad teadusharud - operatsioonanalüüs ja süsteem-analüüs. Operatsioonanalüüsi põhietapid on järgmised: 1. Ülesande püstitamine ja efektiivsuse kriteeriumi formuleerimine. 2. Uuritava süsteemi matemaatilise mudeli koostamine. 3. Lahendi leidmine mudeli abil. 4. Lahendi kontroll ja korrigeerimine. 5. Lahendi ellurakendamine. Süsteemanalüüs kulgeb tavaliselt järgmiste etappidena: 1. Ülesande püstitamine, mis hõlmab probleemi formuleerimise, uurimisvaldkonna piiritlemi-se, vajalike algandmete määratlemise ja soovitavate eesmärkide seadmise. 2. Alternatiivsete lahendite väljatöötamine. Sellel etapil töötatakse välja võimalikud la-hendite va-riandid. 3. Ressurssideuurimine. Sellel etapil uuritakse materiaalsete, inim- ja tehniliste ressurs-side raken-damise võimalusi antud probleemi lahendamiseks. 4. Mudeli koostamine. Sellel etapil koostatakse tegelikkuses uuritava protsessi mudel, arves-tades ainult kõige olulisemaid tegureid. 5
annaabi.ee 
