13. Nimeta Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. 15. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? 16. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? 17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Kolm geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet: 1. Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; 2. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; 3. Eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed. Selle uurimissuuna esindajad on näiteks Kaarle Krohn, Walter Anderson 18. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus?
hiljem esimees. Albrecht Altma (1897-1969) Tema teadustöö põhisuunaks olid magnetdefektos- koopia probleemid, füüsikalised protsessid metallide mikropiirkonnas, ta oli ka röntgenstruktuur- analüüsi uurimissuuna algatajaid Eestis. Erich Jaakson (1891-1950) Tema teadustöö põhisuunaks oli kohaliku mineraal- ja allikavee keemilise koostise uurimine, Kopli- Paljassaare savide omadused ja tööstuslik kasutamine, algatas ja juhendas diatomiidi-
''üks suur ja elav ajalooraamat'' ja omas tähtsat rolli ajaloo kontekstis 16. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald Sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel. Hurt folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist. 17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod e ajaloolis-geograafiline meetod *Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid *eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed *Väärtustab suuri rahvaluulekogusid *Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist *Meetordi põhiseisukohas sõnastad Kaarle Krohn 18. Kuidas toimib W. Andresoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus?
kaastöölisi oli u 1400. Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja näitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt. 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Rahvaluule oli tema arvates kui üks suur ja elav ajaraamat (folkloori tähendus ajaloo kontekstis). 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajaloolise uurimissuuna esindaja oli Walter Anderson. See suund tunneb huvi tekstide päritolu ja ajas muutumiste kohta. Oluline on tekstide võrdlemine ning neis sarnasuste leidmine – kuidas osade lugude tuum püsib ajas sama, aga mõned muutuvad sootuks. Sellele meetodile on oluline ka tekstide rohkus, et oleks, mida võrrelda ning aja ja rahavaste seas kulgemise mõju uurida. Esindajaid: Anderson, K. Krohn. 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid
Need veendumused rahuldasid Saksamaa vajadusi. Martin Luther oma ideedega ja 1517nda aasta sündmustik on niivõrd oluline ajaloos, et selle põhjal on tehtud ka filme. Üks lausa 2003ndal aastal hollywoodilike maneeridega, mis siiski kogu oma uudsuse ja tänapäevalikkuse juures ei mata tolleaegse aja hõngu. Uute ideede levimine ja ajasõlmed Uute ideede levikul kultuurkondades on miteid viise ning kultuuriajaloolased on seda ka erinevalt tõlgendanud. Ühe kultuuriloo uurimissuuna antropoloogia kohaselt pole ideede kujunemine pelgalt normide, vaid pigem printsiipide omandamine. Ideid uuritakse nüüd märksa põhjalikumalt kui varem, mõistmaks, kuidas saab neist tegu ning hiljem juba sotsiaalne muutus kultuurkonnas. Bourdieu sõnul ei jätku traditsioonid inertsist ning nende levitamiseks tuleb vaeva näha, nõnda on ka nende ,,uute ideedega". Nende teostamine ei pruugi alati lihtne olla, need vajavad aega ja vaeva. Samuti ei jää traditsioonid alati oma
Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahend eestluse uueksloomisel. 17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel Hurt - folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus?
Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. 17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel Hurt - folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus?
J. Hurda arvates oli rahvaluule kui ,,üks suur ja elav ajaraamat" folkloori tähendus rahvasliku ajaloo kontekstis. 17. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline O. Kallase tegevus? O. Kallas tegi 1893. ja 1901. aastal välitöid keelesaartel; 1904-1921 korraldas EÜS-i rahvaviiside kogumisaktsiooni; üks ERM(Eesti Rahvusmuuseum)'i asutajatest. 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajalooline meetodi(e. Soome meetod) põhimõtted on nt: uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid, eesmärk on selgitada välja tekstide algupära, genees ja levikuteed, väärtustab suuri rahvaluulekogusid, on mõjutatud evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast. Selle meetodi esindajad: Kaarle Krohn, Axel Olrik 19. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? See toimus 20
Kordamisküsimused I Kirjelda uurimismeetodit. Millel meetod põhineb, mis on selle teoreetiline alus? Kust on meetod pärit, kes on selle loonud, kus ja milleks seda kasutatakse? Milliseid mõisteid ja vahendeid see meetod kasutab? Mis on meetodi tugevad ja nõrgad küljed? 1. Vestlusanalüüs Vestlusanalüüs tekkis 1960ndatel Californias, Berkley ülikoolis, kui Harvey Sacks ja Emanuel A. Schegloff lõid sotsioloogias uue uurimissuuna, mis tegeleb inimese tegeliku, salvestatud ja transkribeeritud vestluse analüüsimisega. Vestlusanalüüs uurib foneetikat, fonoloogiat, morfoloogiat, sünataksit, semantikat, pragmaatikat. Tegelikult kuulub vestlusanalüüs pragmaatikasse, kuna uurib eelkõige suhtlust ja suhtluskäitumist, seda mis toimub suhtluses ja vestluspartnerite vahel. Vestlust analüüsitakse loomuliku salvestuse abil, mis on toimunud spontaanselt, mitte salvestuse jaoks esile kutsutult
sajandi baltisaksa luulesse. 7 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. 8 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? ..................................................................... ....... 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 9 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Esimeste slaidide konspekt viimane lehekülg. 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal] 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud?
17.1. Kreutzwald kasutas rahvaluulet oma loomingu ainesena, muutis ja kohandas folklooritekste 17.2. Hurt lähenemine oli teaduslik(um), ta publitseeris tekste muutmata kujul 17.3. Kreutzwald kui sillaehitaja/vahendaja maarahva ja baltisaksa õpetlaste vahel; Hurt kui üldrahvaliku rahvaluulekogumise initsieerija 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die
17.1. Kreutzwald kasutas rahvaluulet oma loomingu ainesena, muutis ja kohandas folklooritekste 17.2. Hurt lähenemine oli teaduslik(um), ta publitseeris tekste muutmata kujul 17.3. Kreutzwald kui sillaehitaja/vahendaja maarahva ja baltisaksa õpetlaste vahel; Hurt kui üldrahvaliku rahvaluulekogumise initsieerija 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die
Situatsioonilised tegurid mõjutavad käitumist. Tarbija emotsionaalsuse selgitamseks kasutati S-O-R mudelit sest virtuaalne atmosfäär ja kodulehel navigeerimine on otseselt seotud e-tarbija emotsionaalse seisundiga. Uuringu tulemused ja autorite järeldused: on vaja veel uurida e-tarbijakäitumist turundus vallas, nagu näiteks maine roll, usaldus, interaktiivsus. Käesolev töö arendab välja mudeli, et uurida veel ka edaspidi e-tarbijate käitumist. Töö annab tuleviku uurimissuuna e- jaemüüjatele, et mõista ja rahuldada e-tarbijakäitumist. Töö kasulikkus, töö ühendab omavahel märkimisväärse osa tarbijakäitumise kirjandusest ja ühendab teoreetilise raamistiku määratleb vähe uuritud e-tarbijakäitumise turunduse kontekstis. 6 E-consumer behaviour Charles Dennis, Bill Merrilees, Chanaka Jayawardhena, Len Tiu Wright Mida internetis ostlejad tegelikult soovivad
oli märgatav mõju teoreetilises bioloogias kuni 1930. aastateni. Martin Heinrich Rathke. Kirjutas põhjapanevaid uurimusi loomaembrüoloogia ja võrdleva anatoomia alalt; avastas lindudel ja imetajatel lõpusepilud. 22. Nimetage 20. sajandi Eesti loodusteadlasi (5 näidet) Teodor Lippmaa. Uuris Eesti taimekoosluste ökoloogiat ja struktuuri ning geobotaanikat. Juhan Aul. Antropoloogilise uurimissuuna rajaja Eestis ja mongoloidsuse teooria ümberlükkaja. Harald Habermann. Rajas Eestis entomoloogiakoolkonna ning putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise. Heinrich Riikoja. Koostas Eesti järvede nimestiku ja ülevaate kaladest, eestikeelse zooloogia sõnavara looja. Hugo Kaho. Taimefüüsika laboratooriumi rajaja, uuris raku elusosa protoplasma kolloidstruktuuri.
• Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u. 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk rahvaluulekirjapanekuid (vt Kivike); • Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise printsiibi alusel; 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? • Rahvaluule kui “üks suur ja elav ajaraamat”; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis; 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; – Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; – Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; – Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; – Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn – vt Die Folkloris2sche Arbeitsmethode (1926); Esindajad: Kaarle Krohn (Soome), Axel Olrik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow
Hurda stipendiaadina; • 1892-1893 õppis Helsingi ülikoolis; kaitses samas 1901.a. doktoriväitekirja folkloristikas; • 1893 ja 1901 tegi välitöid keelesaartel; • 1904-1921 korraldas EÜS-i rahvaviiside kogumise aktsiooni; üks ERM-i asutajatest; • 1922-1934 EV suursaadik Suurbritannias ja Hollandis; 20. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. • Soome meetod ehk ajaloolisgeograafiline meetod; o – Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o – Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; o – Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; Nn soome meetodi arendaja Kaarle Krohn. Walter Anderson 21. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid?
rahvausundi kogumiseks; 17. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline O. Kallase tegevus? Kogus rahvaluulet Hurda stipendiaadina. 1893 ja 1901 tegi välitöid keelesaartel; 1904-1921 korraldas EÜS-i rahvaviiside kogumise aktsiooni. Üks ERM-i asutajatest. Esimene doktorikraadiga folklorist. 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk geograafilis-ajalooline meetod: Geograafilis-ajaloolise meetodi abil uuriti tekstide levikut, arvestamata inimeste jm. pärimuse levikutingimusi mõjutavate tegurite osalust. Eesmärk on välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid. Võrreldakse erinevaid rahvaluule pala variatsioone, et selgitada välja algupärane tekst ja selle asukoht.
rahvausundit. Läbi selle leidis ta umbes 1400 kaastöölist kelle materjale ta uuris ja mille kohta andis leheveergudel ka tagasisidet. Kogus kaastööd köidetesse. Avaldas kogumisaktsiooni varal rahvaluuleteoseid. 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Võttis rahvaluulet osana ajaloost. 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajalooline meetod uurib tekstide muutumist ajas ja nende päritolu ning seost piirkonnaga kust tekst pärit on. Tekste võrreldakse omavahel ja jälgitakse ühe teksti teisenemist läbi aja. Selleks on oluline välja selgitada teksti algupära ja ühe teksti teisenenud versioonid. Mida rohkem on materjali seda täpsemad on uurimistulemused. Selline uurimine on mõjutusi saanud evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast, positivismist.
Preparing for peace: Conflict transformation across cultures. Kultuur on jagatud teadmised ja skeemid, mis on loodud teatud inimhulga poolt tajumaks, interpreteerimaks, väljendamaks ja vastamaks sotsiaalseid/tele tegelikkusi/tele nende ümber. Culture is the shared knowledge and schemes created by a set of people for perceiving, interpreting, expressing, and responding to the social realities around them. Samuti pöörake tähelepanu dominantidele, mis ühe või teise uurimissuuna puhul esile kerkivad nt kas rõhutatakse eeskätt kultuuri ühiskondlikke aspekte või vaimseid, kas räägitakse ahistamisest või alateadvuslikest protsessidest, kas räägitakse identiteedist või ideoloogiatest. S.t iga traditsioon, koolkond, mõjukas autor, piiritleb kultuuri kui uurimisobjekti talle omasel moel. Teie ülesanne on õppida tundma seda keelt, milles kultuurist räägitakse ja neid piire, mida üks v teine mõtteviis sisaldab, et te oskaksite seda hiljem
Reichenbach-Erteli meridiaanringi ja tollal maailma parima Fraunhoferi teleskoobi. 43 Fraunhoferi teleskoop. 42 Zeissi refraktor. Allikas: Paljud tähetorni juhatajad peale Struvet on Taavet Rootsmäe Tartu Tähetorni Kalender samuti olnud silmapaistvad teadlased ning kollektiiviga. Allikas: Tartu Foto: 1914 Tähetorni Kalender igaüks on toonud kaasa uue uurimissuuna. Kui Struve uuris peamiselt kaksiktähti ning ülejäänud ka peamiselt kosmosega seonduvat, siis näiteks sajandivahetusel töötanud Grigori Levitski tegeles hoopiski seismoloogia ehk 27 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Tartu Tähetorni Astronoomiaring) (Puhkuseestis) 18 maavärinate uurimisega
paganlikele uskumustele. Kalendrikirjandus 1731 aastast on säilinud vanim teada olev eestikeelne rahvakalender ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender". Kalender ei olnud talupojale tähtis ainult ajaarvamise vahendina, vaid ka selles leiduva lugemismaterjali tõttu. Lugemiseks pakutakse peamiselt piiblilugusid. 18 sajandil olid kalendrid talurahva kõige loetum kirjavara. Hupel Valgustusaja esindaja, keeleteadlane, topograafilis-statistilise ja ajaloolis- etnograafilise uurimissuuna esindaja, paljude teoste autor, koostaja, tõlkija ja toimetaja (üle 60 väljaande) August Wilhelm Hupel sündis 1737 aastal Saksi-Weimaris, tuli pärast ülikoolis õppimist Riiga, töötas alguses koduõpetajana, hiljem pastorina Äksis ja Põltsamaal. Tunnustusena tema teoste eest valis Tartu ülikool ta kaks korda audoktoriks: filosoofia ja teoloogia alal. Ühiskondlik-poliitilistes vaadetes konservatiiv, toetas Katariina II valgustusaegse uuenduslikku poliitikat.
Vene teadlased 19.sajandi lõpuosas veetsid pika aja Siberis. Ei sattunud sinna vabatahtlikult, olid noored intellektuaalid ja tsaarivastase tegevuse pärast saati Siberisse asumisele. Teadlased said, kuna Boas leidis nad üles ja tegid koostööd, et uurida ka Siberi põlisrahvaid. Nas ei teinud alguses teadlikku teadust. Nende puhul see meetod ei omastanud suurt menu. 14 Osalev vaatlus lükkab positivistliku uurimissuuna kõrvale/varju , sest leiti, et osalev vaatlus annab hästi palju uut ja ootamatut; emotsionaalset, personaalset mõõdet. See uurimine ei ole koguaeg hästi intesiivne. Määratlemata fookusega. See on vaba ulatusega, kõikehaarav uurimine. Tuleb dokumenteerida igast asju, mis ette tulevad. Üldiselt tuleb kõige kohta midagi teada, et millestki konkreetset aru saada. Ohud, probleemid: Subjektiivsus tekib küsimus, kuidas saab kontrollida, et inimene räägib tõtt
laengut. Et staatiline laeng võib koguneda vaid isolaatoritel, seostus see tol ajal tuntud elektrit mittejuhtivate ainetega -- eeskätt merevaigu, hiljem ka klaasiga. Staatilise elektri matemaatiline uurimine algas 18. sajandil, kui selgelt formuleeriti kaht tüüpi laengute olemasolu. Sama sajandi lõpu kaks tähtsat avastust -- kondensaator (Leideni purk, 1785) ja keemiline vooluallikas (Volta sammas, 1799), lõid eeldused elektri uurimiseks; tehnoloogiliste rakenduste suur hulk kindlustas uurimissuuna rahaliselt. Leideni purk, "laengukoguja", praeguste kondensaatorite eelkäija. Volta sammas, esimene reaalselt töötav vooluallikas. 1 - 1 - väline metallkest, 2 - klaaspurk, vaskketas, 2 - tsinkkketas, 3 - seesmine metallkest, 4 - elektrood, mille 3 - vildist või kalevist vaheseib, mida immutati happega. kaudu antakse "purgile" laeng. Keemiliste vooluallikate tööpõhimõttest järgmises loengus.
John Paul Lederach 1995. Preparing for peace: Conflict transformation across cultures. Kultuur on jagatud teadmised ja skeemid, mis on loodud teatud inimhulga poolt tajumaks, interpreteerimaks, väljendamaks ja vastamaks sotsiaalseid/tele tegelikkusi/tele nende ümber. Culture is the shared knowledge and schemes created by a set of people for perceiving, interpreting, expressing, and responding to the social realities around them. Samuti pöörake dominantidele mis ühe või teise uurimissuuna puhul esile kerkivad nt kas rõhutatakse eeskätt kultuuri ühiskondlikke aspekte või puhtvaimseid, kas räägitakse ahistamisest või alateadvuslikest protsessidest, kas räägitakse identiteedist või ideoloogiatest. S.t iga tradtsioon, KK, mõjukas autor, piiritleb kultuuri kui uurimisobjekti talle omasel moel. Teie ülesanne on õppida tundma ja seda keelt, milles kultuurist räägitakse ja neid piire, mida üks