moritz hermann jacobi elektrimotor Ermo Kuusk 8.b klass Kiili Gümnaasium Leiutajast Sündis 21. september 1801. Ta õppis Göttingenis ja Königsbergis ehituskunsti. Ta oli Tartu Ülikooli professor aastatel 18351840, 18351837 ühtlasi Tartu Ülikooli arhitekt. Alates aastast 1837 oli Jacobi Peterburi Teaduste Akadeemia uurimiskomisjoni liige, aastast 1840 akadeemia adjunkt, 1847 akadeemik. Jacobi uuris elektromagnetismi, eriti masinaehituse seisukohalt. Ta oli galvanoplastika leiutaja. Samuti uuris ta elektrimootoreid ja traadiga telegraafi. 1834 hakkas ta tegelema elektrimootoritega, et uurida elektromagnetjõu kasutamist liikuvatel seadmetel. Ta uuris elektromagnetjõudu mootorites ja elektrigeneraatorites. Elektrimootorist
Moritz Hermann von Jacobi Moritz Hermann von Jacobi oli saksa päritolu vene füüsik ja arhitekt. Ta sündis 21. september 1801 Potsdam ja suri 10. märts 1874 Peterburi. Ta õppis Göttingenis ja Königsbergis ehituskunsti. Ta oli Tartu Ülikooli professor aastatel 18351840. Alates aastast 1837 oli Jacobi Peterburi Teaduste Akadeemia uurimiskomisjoni liige, aastast 1840 akadeemia adjunkt, 1847 akadeemik. Jacobi uuris elektromagnetismi, eriti masinaehituse seisukohalt. Ta oli galvanoplastika leiutaja. Samuti uuris ta elektrimootoreid ja traadiga telegraafi. 1834. hakkas ta tegelema elektrimootoritega, et uurida elektromagnetjõu kasutamist liikuvatel seadmetel. Ta uuris elektromagnetjõudu mootorites ja generaatorites.Jacobi sõnastas maksimaalse võimsuse teoreemi: "Maksimaalne võimsus edastatakse siis, kui vooluallika
mille?) järellisandi puhul on koma ühepoolne, Niisugune on Issanda, teie Jumala tahe. Seoses minu 16-aastase poja, Eesti koondise liikme osavõtuga Euroopa juunioride võistlustest vabandage tema puudumised. Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud. EESLISAND ÜLDISELT KOMATA, ENT kui põhisõna ees on kaks või rohkem LAIENDATUD lisandit siis kasutame ikka koma! Ettepanekut tutvustas uurimiskomisjoni liige, keemiainstituudi juhataja Paul Presjärv. Dokumendid ulatati ostja seaduslikule esindajale, nõukogu liikmele Maibaumile. Ajalehes võttis sõna politseinik, endine kaugushüppaja Tiit Lumiste MITU LAIENDAMATA EESLISANDIT · Kõik tervitasid tänavapühkijat härra Usinat. · Lõpetajaile esines kõnega rektor professor Rein Raud. Kui põhisõna ees on kaks või rohkem lisandit, millest laiendatud on üksnes ESIMENE, ei käi nende vahele koma.
sõjakuriteod. Sõjad ja massilised mõrvamised on inimsusevastased kuriteod. Tänapäeval toimuvad sõjad Iraagis ja Afganistanis. Möödunud aastal toimus sõda Venemaa ja Gruusia vahel. See konflikt sai alguse 28.juulil 2008. Gruusia konfliktis hukkus kokku 64 sõdurit, 283 sai haavata ja 3 jäi kadunuks. Gruusia sõnul hukkus 228 grusiinist tsiviilisikut ja 169 sõjaväelast. Venemaa peaprokuratuuri uurimiskomisjoni sõnul on seni dokumenteeritud 165 lõunaosseetlase surm, kuid kriisi ajal teatas Venemaa, et hukkunud lõunaosseetlasi oli 2000. 1.septembril 2008 ühendasid sajad tuhanded inimesed Gruusias ja paljudes teistes riikides käed ketiks, et protestida Venemaa püüde vastu see riik tükeldada ja nõuda okupatsioonivägede väljaviimist. Euroopa Liit mõistis Venemaa hukka ja nõudis Vene vägede viivitamatut lahkumist Gruusiast, millega ka sõda oli lõppenud.
16. jaanuaril 1993 sattus Diana II tormi kätte ning visiir avanes. Indikaatorlambid komando 18 Lisa 4. Kokkuvõte KOKKUVÕTE Siinne uurimistöö andis vastused enamikule püstitatud küsimustele ning kinnituse arvamusele, et Estonia huku küsimuste käsitlemisel on hukkunute omaksed jäetud kõrvale. Uurimistööst selgus, et rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõppjäreldused ei rahulda enamikku vastanutest (94%). Vastanud leiavad, et uurimiskomisjoni lõpparuanne ei ole objektiivne ja tõene, kuna seal käsitleti vaid visiiri eraldumise tehnilisi probleeme. Tähelepanuta jäeti fakt, et laevale omistatud ohutustunnistused ei vastanud tegelikkusele. Komisjoni töö puudusena märgiti, et on jäetud uurimata rida olulisi küsimusi, nagu keda nägid tuukrid kaptenisillal, kas käidi autotekil jt. Umbusaldust tekitas asjaolu, et osa
· perioodil 1922-1924 vahetati vana raha (sovznakid) tservoonetsite vastu. 1924. aasta veebruariks olid kõik vanad rahad vahetatud (1 tservoonets = 60 000 sovznakki. Ainuke kord NSV Liidu ajaloos, kui selle riigi raha oli maailmaturul kõrges hinnas! (Hiljem seoses industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega kaotab raha jälle oma väärtuse). Punane terror · ametlikult kuulutati välja 1918. aasta sügisel, pärast seda, kui Leninile oli tehtud atentaat (Uurimiskomisjoni juhtis eesti kommunist Viktor Kingissepp). Atentaadis on palju segast. Tegelikult oli terror alanud juba varem (juulis 1918 tapeti Nikolai II koos perekonnaga) · surmaotsused langetati revolutsiooniliste tribunalide poolt ilma kohtuta · rakendati pantvangide võtmist · Trotski algatusel hakati rajama kontsentratsioonilaagreid, kuhu paigutati nn kontrrevolutsioonilised elemendid · täpsed andmed hukatutest puuduvad, aga hinnanguliselt on pakutud, et 1918- 1922
Nad ei naase enam kunagi. Sõjaväelased tõmbavad kaardile sirkliga ringe. Tekib 10- ja 30kilomeetrine tsoon. 30 kilomeetri tsoon, nagu hiljem selgub, on seotud võimaliku uue võimsa plahvatuse ohuga. Versioonid, miks tuumareaktor Tsernobõlis plahvatas 1. Ametlik versioon: meeskonna vead reaktori käitamisel. Siiani räägitakse, et plahvatus on öise eksperimendi tagajärg. Seda versiooni toetasid reaktorit projekteerinud akadeemikud ja teadlased, kes kuulusid ka uurimiskomisjoni. Nende arvates on Tsernobõlis kasutuses olnud RBMK-1000 tüüpi reaktor sama ohutu kui samovar pane või Punasele väljakule seisma. 2. Süüdimõistetute versioon: õnnetuse põhjustasid konstruktsioonivead. Selle tõestuseks on sama tüüpi reaktori avarii 1975. a. Leningradi tuumaelektrijaamas ning 1982. a. Tsernobõlis. RBMK reaktorid väljusid kontrolli alt, kui väikese võimsuse juures avariinupule vajutati, ehkki teoreetiliselt pidanuksid seiskuma
(Pillak 1999:5) 1920-1929 juhtis Laidoner Eesti delegatsiooni iga-aastasel Rahvasteliidu täiskogu istungjärkudel, osales Rahvasteliidu relvastuse vähendamise komisjonis, esindas Eestit sõjariistadega kauplemise üle kontrolli kehtestamise konverentsil (1925) ja ülemaailmsel desarmeerimiskonverentsil (1932-1934). 1925 määrati ta Rahvasteliidu poolt Iraagi-Türgi piiritüli lahendamiseks moodustatud uurimiskomisjoni juhiks. Erakordne autoriteet ja populaarsus muutis Laidoneri Vabadussõja ajal kutseliste poliitikute silmis ohtlikuks isikuks. Polnud mingi saladus, et Laidoneril pruukinuks vaid soovida ja temast saanuks piiramatu võimuga diktaator. Selline hirm näris paljusid poliitikuid ja viis inetute intriigideni. 1929 lahkus Johan Laidoner Põllumeestekogudest ja loobus kandideerimast IV Riigikogu valimistele, deklareerides lakooniliselt: "Mina ei armasta teha tööd,
Otsustav veel riigilaenude tegemise ja muude varaliste kohustuste võtmise üle, kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. - valimisfunktioon, teiste riigivõimuorganite legitimeerimine e. valimisfunktsioon. Osaleb kõigi kõrgemate ametiisikute ametisse nimetamisel. - kontrollifunktsioon, juba seadute vastuvõtmine on lahutamatu kontrollifinktsiooni osa. Sarnaselt kontrolliva iseloomuga on riigieelarve. Teeb arupärimisi, uurimiskomisjoni moodustamine ning riigieelarve täitmise aruande kinnitamine. Arupärimisi saab esitada iga riigikogu liige. Korresspondentsi puutumatus Korrespondentsi puutumatus tähendab igaühe õigust vabalt ilma segamiseta teiste inimestega informatsiooni vahetada. Piirangutena tulevad kõne alla pealtkuulamine. Korrespondentsi saladus kehtib kõigi isikute suhtes, seega on salajase kirjavahetuse pidamise õigus ka näiteks kinnipeetavatel.
kontrolliaruande; - tegeleb avaliku sektori auditeerimise küsimustega; - arutab Riigikontrolli kontrolliaruandeid ja ülevaateid ning riigikontrolöri tõstatatud olulisi küsimusi; - teavitab Riigikontrolli probleemidest, mis on jõudnud komisjoni liikmeteni suhtlemisel ameti- ja eraisikutega; - võtab Riigikontrolli informatsiooni alusel seisukoha Riigikontrolli tegevuse takistamise juhtude kohta Uurimiskomisjon • Riigikogu võib moodustada uurimiskomisjoni avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (RKKTS § 20 lg 1) • Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus (RKKTS § 20 lg 2) • Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande (RKKTS §20 lg 3) • Riigikogu uurimiskomisjon võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks
põhimõte tuleneb Riigikohtu sõul PS §1 lg 1 st. Peab olemas olema: · avalikkuse kontroll kontrollimehhanism parlamendi üle, mis väljendub istungite avalikkuses PS §72 ja valimiste perioodilisuses §60 lg 3. · Parlamentaarne kontroll kontroll täitevvõimu üle. Tänased mehhansimind on arupärimis võimalus PS §74, võimalus avaldada umbusaldust (umbusaldusavaldus)(ministri puhul §65 p 13 , §92 lg 1 p3 ja §97, §98). · Probleem: uurimiskomisjon, PS-s pole sätestatud uurimiskomisjoni. Uurimiskomisjon, et ta oleks efektiivne, peab saama moodustatud parleamentaarse vähmuse poolt. §73 aga välistab vähemuse otsusel millegi moodustamise. Uurimiskomisjon tagaks enamuseomavoli välistamise. Kontrollimehhanism uurimiskomisjoni näol tänapäeval puudub. 1.HÄÄLEÕIGUS a) Struktuur PS §57 · Rahvahääletusõigus (räägime kevadel keskendudes valimisõiuse põhimõttetele) · Valimisõigus: 1. Aktiivne õigus valida (ise minna valima) 2
Samuti olen ülimalt täinulik Vello Salole, kes leidis aega vastata mu küsimustele ja andis nõu, kui mul seda vaja oli. 5 1. PÜHA BIRGITTA 1.1. Elulugu ja ordu asutamine Pärast oma abikaasa surma hakkas Birgitta ilmutusi nägema sagedamini. Sellepärast pöördus ta oma pihiisa Magister Mathiase poole. Viimane tegi omakorda juttu peapiiskopiga, kes moodustas uurimiskomisjoni, mis jõudis samale järeldusele nagu Mathias - nimelt, et Birgitta ilmutused kujutasid endast tõepoolest Jumala kuulutust. (Jörälv, 2003: 27). Hiljem kirjutas Mathias kuulsa eessõna Birgitta ilmutuste esimesele kogumikule. Alvastra abikloostriülem Petrus Oalvi sai Birgitta sekretäriks, kellele Birgitta dikteeris oma ilmutusi ja kes need omakorda ladina keelde tõlkis. 1345. aasta paiku tuli Birgittal mõte asutada uus
a.i. Ühiskondlik kontroll (läbi meedia ja ühiskonna gruppide, nt õpetajate streik) a.ii. Parlamendi kontroll a.ii.1. Riigikogu liikmetel on õigus aru pärida valitsuse liikmetelt (intelpellatsiooniõigus) a.ii.2. Üleskutsumisõigus ehk resolutsiooniõigus a.ii.3. Ankeetõigus õigus moodustada uurimiskomisjoni a.ii.4. Umbusaldusõigus valitsusele või valitususe liikmele b. Majanduskontroll teostab riigikontrolör, peakontrolör vastutab b.i. Riigikontrolör kontrollib riigi vara kasutamise õiguspärasust ja otstarbekust b.ii. Kontrollib kõiki riigiasutusi c. Õiguskantsleri järelvalve õiguskantsler kontrollib õigusaktide vastavust põhiseadusele c.i
rakendab II. Väline kontroll – vä ljaspool haldusorganisatsiooni teostavad ametiasutused ja ametnikud Poliitiline kontroll – teostavad kodanikud, ajakirjandus, erakonnad Uc hiskondlik kontroll (lä bi meedia ja ü hiskonna gruppide, nt õ petajate streik) Parlamendi kontroll: 1. Riigikogu liikmetel on õ igus aru pä rida valitsuse liikmetelt (intelpellatsiooniõ igus) 2. Uc leskutsumisõ igus ehk resolutsiooniõ igus 3. Ankeetõ igus – õ igus moodustada uurimiskomisjoni 4. Umbusaldusõ igus – valitsusele võ i valitususe liikmele Majanduskontroll – teostab riigikontrolö r, peakontrolö r vastutab Riigikontrolö r kontrollib riigi vara kasutamise õ iguspä rasust ja otstarbekust Kontrollib kõ iki riigiasutusi ON iguskantsleri jä relvalve – õ iguskantsler kontrollib õ igusaktide vastavust põ hiseadusele Ex ante – ennetav kontroll Ex poste – jä relkontroll
2) Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon) 3) Probleemkomisjon, RKKS §21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamise probleemkomisjon) 3. Komisjonide pädevused: 1) Üldpädevus RKKS §22 I 2) Uurimiskomisjoni pädevus RKKS §22 I, II (§23) (võib tekkida probleem PS §22 III; tunnistaja kaitset võib vaja olla. Puuduvad tagatised; menetlus on täieseti puudu. Ja veel see, et opositsioon ei saa algatada uurimiskomisjone koalitsioonile ebameeldival teemal, kuna uurimiskomisjoni loomise jaoks on vaja riigikogu otsust. ) V Riigikogu Fraktsioonid §71 II, III; RKKS 5 PTK. 1. Mõiste: RKPJKo 02.05
2) Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon) 3) Probleemkomisjon, RKKS §21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamise probleemkomisjon) 3. Komisjonide pädevused: 1) Üldpädevus RKKS §22 I 2) Uurimiskomisjoni pädevus RKKS §22 I, II (§23) (võib tekkida probleem PS §22 III; tunnistaja kaitset võib vaja olla. Puuduvad tagatised; menetlus on täieseti puudu. Ja veel see, et opositsioon ei saa algatada uurimiskomisjone koalitsioonile ebameeldival teemal, kuna uurimiskomisjoni loomise jaoks on vaja riigikogu otsust. ) V Riigikogu Fraktsioonid §71 II, III; RKKS 5 PTK. 1. Mõiste: RKPJKo 02.05
2) Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon) 3) Probleemkomisjon, RKKS §21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamise probleemkomisjon) 3. Komisjonide pädevused: 1) Üldpädevus RKKS §22 I 2) Uurimiskomisjoni pädevus RKKS §22 I, II (§23) (võib tekkida probleem PS §22 III; tunnistaja kaitset võib vaja olla. Puuduvad tagatised; menetlus on täieseti puudu. Ja veel see, et opositsioon ei saa algatada uurimiskomisjone koalitsioonile ebameeldival teemal, kuna uurimiskomisjoni loomise jaoks on vaja riigikogu otsust. ) V Riigikogu Fraktsioonid §71 II, III; RKKS 5 PTK. 1. Mõiste: RKPJKo 02.05
Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon) 3. Probleemkomisjon, RKKS §21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamise probleemkomisjon) 3. Komisjonide pädevused: 1. Üldpädevus RKKS §22 I 2. Uurimiskomisjoni pädevus RKKS §22 I, II (§23) (võib tekkida probleem PS §22 III; tunnistaja kaitset võib vaja olla. Puuduvad tagatised; menetlus on täieseti puudu. Ja veel see, et opositsioon ei saa algatada uurimiskomisjone koalitsioonile ebameeldival teemal, kuna uurimiskomisjoni loomise jaoks on vaja riigikogu otsust. ) V Riigikogu Fraktsioonid §71 II, III; RKKS 5 PTK. 1. Mõiste: RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 → aknaalused ei saanud fraktsiooniks.
Riigikohus: Mida püsivam on valimistel kandideerivate erakondade püsivus, seda stabiilsem peaks olema vastutus (poliitik vastutab oma ametiaja lõpus) - Parlamentaarne kontroll: - Õigus aru pärida - Võimalus avaldada umbusaldust ministrile - Avaldada umbusaldust peaministrile (ehk kogu valitsusele) Põhiseaduse uurimiskomisjoni kontroll! (moodustatakse poolthäälte enamusega ning kontrollitakse samuti enamus ehk siis enda kontrollimiseks; probleem komisjoni efektiivsusega (eeldab enesedistsipliini, kuid pole seotud poliitilise vastutusega) Komisjon ei saa kohut mõista (§146 Õigust mõistab ainult kohus.), kuid saab välja selgitada asjaolud (uurimisorganite ehk politsei ja prokuratuuri abil) või trahvida 300 trahviühikuga (trahviühik 4 EUR). Tegelikud
sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. 73. RK organid Riigikogu on ainus vahetult rahva poolt valitud riigiorgan. Vahetu demokraatlik legitimatsioon muudab Riigikogu positsiooni tugevamaks kui teiste riigiorganite oma.(Seadusi peavad järgima nii täitevvõim kui kohus).Riigikogu on Eesti Vabariigi kui avalik- õigusliku juriidilise isiku organ. 13 74. Alatise komisjoni, uurimiskomisjoni, erikomisjoni ja probleemkomisjoni vahetegu Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks ja erikomisjonideks. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. (eri)
Riigikogu teostab kontrollifunktisooni mitmete vahenditega: 1. Seaduste vastuvõtmine on kontrollifunktsiooni osa, sest seadused seovad täidesaatvat võimu. 2. Kontrolliva iseloomuga on ka riigieelarve, mis paneb piirid täidesaatvale võimule raha kulutamisel. 3. Umbusaldusavaldu on kontrollifunktsiooni osa legitimeeriva funktsiooni tõttu. 4. Kontrollifunktsiooni osaks on ka riigikontroll ja ombudsman. Riigikogul on seaoses kontollimisega ka õigused: arupärimised, uurimiskomisjoni moodustamine ja riigieelarve täitmise aruande kinnitamine. Arupärimisi saab riigikogu iga liige esitada Vabariigi Valitsuse liikmele, Eesti Panga nõukogu esimehele, Eesti Panga presidendile, riigikontrolörile, õiguskantslerile, kaitseväe juhatajale või ülemjuhatajale. Arupärimise sisuks saavad olla eelkõige adressaadi tegevust puudutavad küsimused, millega soovitakse teada arvamust või hinnangut mingi riigielu küsimuse kohta.
avalikustab riigi kõrgemate ametiisikute – Vabariigi President, Riigikogu liikmed, Vabariigi Valitsuse liikmed jt – majanduslike huvide deklaratsioone ning erakondade valimiskampaaniate rahastamise aruandeid; iii. riigieelarve kontrolli erikomisjon jälgib koostöös Riigikontrolliga, kuidas täitevvõimu asutused kasutavad riigi vara ja riigieelarve vahendeid. c. Uurimiskomisjoni võib Riigikogu moodustada avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude selgitamiseks. Uurimiskomisjonil on teiste komisjonidega võrreldes ulatuslikumad volitused. Näiteks võivad nad komisjoni istungile kutsuda selgitusi andma eraisikuid, keda ilmumata jätmise või selgituste andmisest keeldumise korral võidakse karistada rahatrahviga (vt RKTS § 23). d. Probleemkomisjoni võib Riigikogu moodustada keerulise ühiskondliku
-tegeleb avaliku sektori auditeerimise küsimustega; -arutab Riigikontrolli kontrolliaruandeid ja ülevaateid ning riigikontrolöri tõstatatud olulisi küsimusi; -teavitab Riigikontrolli probleemidest, mis on jõudnud komisjoni liikmeteni suhtlemisel ameti -ja eraisikutega; -võtab Riigikontrolli informatsiooni alusel seisukoha Riigikontrolli tegevuse takistamise juhtude kohta 3.13 Uurimiskomisjon •Riigikogu võib moodustada uurimiskomisjoni avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (RKKTS §20 lg 1) •Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus (RKKTS §20 lg 2) •Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande (RKKTS §20 lg 3).
1983. aastal koostas NSA aruande "Polügraafi kasutamise täpsuse ja kasulikkuse" kohta, kus jõuti järeldusele, et kuritegude uurimisel on polügraaf väga efektiivne riist. Kaitseministeerium püüdis 1980te aastate lõpul saada luba detektori laialdaseks kasutamiseks (töölevõtmisel, salajastele andmetele ligipääsu lubamisel, rutiinsel kontrollil) ning tulemuste põhjal otsuste tegemise õigust. Kongress seda õigust Kaitseministeeriumile ei andnud ja kutsus ellu spetsiaalse uurimiskomisjoni, mis pidi andma täpse hinnangu valedetektori teaduslikule põhjendatusele. Komisjon hindas detektori kasutamise võimalusi ja põhjendatust väga mitemekülgselt ja jõudis paljude arvates liialt negatiivsele järeldusele. Polügraafi kasutatakse palju Kanadas, Jaapanis (armees alates 1951. ja politseis alates 1956.), Israelis (alates 1959.). Aga näiteks Austrias on polügraafi kasutamine kuritegude uurimisel seadusega keelatud, kuna kriminaalprotsessi koodeksis on
Teaduste Akadeemia auliikmeks. 4 1920-29 juhtis Laidoner Eesti delegatsiooni iga-aastasel Rahvasteliidu täiskogu istungjärkudel, osales Rahvasteliidu relvastuse vähendamise komisjonis, esindas Eestit sõjariistadega kauplemise üle kontrolli kehtestamise konverentsil (1925) ja ülemaailmsel desarmeerimiskonverentsil (1932- 34). 1925 määrati ta Rahvasteliidu poolt Iraagi-Türgi piiritüli lahendamiseks moodustatud uurimiskomisjoni juhiks. Erakordne autoriteet ja populaarsus muutis Laidoneri Vabadussõja ajal kutseliste poliitikute silmis ohtlikuks isikuks. Polnud mingi saladus, et Laidoneril pruukinuks vaid soovida ja temast saanuks piiramatu võimuga diktaator. Selline hirm näris paljusid poliitikuid ja viis inetute intriigideni. 1929 lahkus Johan Laidoner Põllumeestekogudest ja loobus kandideerimast IV Riigikogu valimistele, deklareerides lakooniliselt: "Mina ei armaste teha tööd, kus ma ei näe tagajärge või
ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord. Riigikogu X koosseisus on erikomisjonidena moodustatud Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Uurimiskomisjoni võib Riigikogu moodustada avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande. Riigikogu võib moodustada probleemkomisjoni olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks.
annaabi.ee 
