Öine mõrv Oli vaikne pime öö. Ilm oli tuulevaikne ja taevas paistis täiskuu. Tundus , nagu Lasnamäel ei elaks kedagi. Kaks tüdrukut tulid õhtul sõbra sünnipäevapeolt. Õige pea hakkas neid jälitama keskealine meesterahvas , kellel oli seljas must pintsak ja jalas teksapüksid , vööl oli tal läikiva toruga summutatud püss. Ta hakkas tüdrukutele järele jooksma. Kui mees oli laskeulatuses , haaras ta oma vöölt püssi. Kõlas kaks summutatud lasku. Tänaval lebas kaks surnud neidu , kuul peas. Mõrvar oli aga jälietult kadunud. Hommikul , kui päike alles tõusis , olid uurijad John ja Toomas juba mõrvapaigal. John pildistas laipadest ja mõrvapaigast pilte. Toomasl oli just lõpetanud ala piiramise politseilindiga ning nüüd asus ta kirjutama mõrvapaiga kirjeldust. Kui Toomas ja John olid oma tööd ära teinud , jõudis kohale laibaauto. Mehed tõstsid naised autosse ja käskisid surnukehad vi...
mõõta; + laboratoorsel hea mõõta, - inimene ei pruugi käituda loomulikult); vestlus ( + vahetu kontakt ja saab jälgida kehakeelt, - tulemus sõltub vestluse koostajast; jõuab väga vähe inimesi välja töödata; eelarvamus vestluse koostajal); ankeet (+ jõuab väga palju, - raske töödelda); test (+ jõuab väga palju; lihtsam vastata; olemas normid ja vastusevariandid,- kõigile ei sobi; kõik ei talu teste); juhtumiuuring (+ saada olukorrast täpne pilt, - sõltub palju uurijast; raske tõlgendada); tegevustulemuste analüüs (+ kasutatakse palju materjali, - materjali on palju; sõltub uurijast; matrerjal ei pruugi olla saadav). Psühholoogi eetika psühholoog peab tagama katesisikule privaatsuse, eksperimentides/uurimustes osalemine peab olema vabatahtlik ja peab põhinema informeeritud nõusolekul; eksperimendist ei tohi tuleneda kestvat häda; psühholoog peab olema objektiivne ning tal ei tohi tekkida inimesest eelarvamust
Näota Mõrvarid kokkuvõte Näota Mõrvarid on lugu lahutatud politsei uurijast Kurt Wallanderist, kelle ülesandeks on välja selgitada Lõuna-Rootsi talus mõrvatud vanapaari mõrvarid. Wallander peab tegelema depressiooniga pärast lahtust, samuti tema tütre emotsionaalse ja füüsilise lähedusega ning tema enda probleemidega sööömise ja joomisega. Vahepeal peab ta tegelema meediasse lekkinud teemaga, et tapjad olid välismaalased, põhjustades põgenikuvastase vägivalla, sealhulgas veel mõne muu mõrva. Wallander toob tapjad õigluse ette läbi vaevalise
Äärmuses - arvamus et kultuuri tuleb mõõta vaid selle enda mõõdupuude järgi, tegelikkuses aga raske teostada, sest siis saaks kultuuri uurida vaid kohalikud. Vastand etnotsentrism-rahvuskesksus, maailma hindamine ühe kultuuri seisukohalt, oma (Lääne) kultuuri paremaks pidamine (loomulik tunne, väljendab ka oma kultuuri väärtustamist, kuid negatiivne teadlase puhul). Emic- vaade sotsiaalse rühma seest e. lähtudest kohalike vaadetest Etic- vaade väljast, ehk lähtudes uurijast ja sellest mida ta oluliseks peab. (Kumbagi aga ei saa 100 % protsenti rakendada, enamasti jääb kuskile vahepeale.) Võtmesümbolid e. baasväärtused e. kultuurifookus idee et igas kultuuris on kesksed elemendid, mis määravad kogu kultuuri olemuse, avavad suure pildi.. Enkulturatsioon kultuuri õppimine kultuuri sisestamise läbi. Kolm etappi (üle kantavad ka inimeste arengusse: 1väikelaps,
[4] Ahti Heinla on lisaks kõigele loonud koos Jaan Tallinnaga ja Priit Kasesaluga Skype programmi. Skype on 2003. aastal loodud arvutisüsteemi programm, mille kaudu saab teha tasuta telefonikõnesid igaühega, kes omab samuti seda programmi. Nüüdseks on Skype'i omanikuks Microsoft. [2] 3 KOKKUVÕTE Töö eesmärk oli esitada referaat logistika eriala olulisest uurijast. Valik langes Ahti Heinla kasuks. Ta on andnud olulise panuse Eesti logistikaarengusse. Tänu temale ja Janus Friisile loodi pakirobot, mis on võimeline lühistel distantsidel toimetama väikesi saadetisi maksimaalselt 30 minuti jooksul. Robot on 99% ulatuses isejuhtiv. Masin on ühe laadungi kohta väga kokkuhoidlik ning lisaks ka keskkonnasõbralik. Samuti on Ahti Heinla oma varasematest projektidest tuntud ka kui Skype'i programmi üks loojatest. 2003
Hiljem olevat nendesse kohtadesse mets kasvanud, et ümbruskonna rahvas paganateks jääks.” Veel olevat toona kõneldud, et Põrguhauas pidavat õhtustel tundidel käima vilgas elu. Keset hauda keenud katel ja ümbruskonna männik kubisenud askeldavatest põrgusulastest, kes varunud lõkke jaoks puid. Julgemad söandanud seda elu isegi vaatama minna ja märganud kaugelt lõkkekuma. Lähemalt ei julgenud asja keegi uurida, sest siis pidavat uudishimulikust uurijast põrgusulane saama. Põrguhaua läheduses kardeti öelda sõna „kurat”: seepeale viivat põrgusulased eksinu kohe kuradi enese juurde Vanasti käidi lähedal olevast Rebasemäe ja Huule külast otse Põrguhauast mööda, Veriora mõisa aladele. Põrguhauast möödudes hoiti kõvasti keelt hammaste taga, et halb sõna üle huulte ei libiseks. Iseäranis olid kimbatuses karjapoisid ja lapsed, kes seda kanti kartsid.
l.) lähedased tõelisele väärtusele. Viga koosneb süstemaatilisest ja juhuslikust komponendist. Kuna igasuguse mõõtesuuruse (sh analüüsitulemuse) tõeline väärtus on teadmata ja seda pole reeglina põhimõtteliselt võimalik teada saada, on meetodi tõesus teatud määral abstraktne mõiste. Meetodi valikul tuleb arvestada, et meetodi viga oleks võimalikult väike. Metoodika viga summeerub meetodi veast, vigadest valimi moodustamisel, uuringu korraldamisel, uurijast endast ja uuritavast. Uuringu korralduse vead jagunevad: a)sisemistekstuleneb uurimuse plaani ebatäpsest järgimisest uuringu teostamisel (ei järgita täpselt meetodit ning näiteks tingimusi, kus uuringut läbi viiakse) b)välisteksseisneb uuringu korralduse mittevasta- vuses uurimisülesandele. Viga tekib järelduste tegemisel. Uurijast tingitud vead tulenevad meeleelundite piiratusest, ebakorrektsusest ja subjektii- vsusest. Ei tohiks esineda subjektiivsusest tingitud vigu.
Loodusteadus ja sotsiaalteadus Palju on räägitud sellest, et sotsiaalteadused erinevad mitmes olulises punktis loodusteadustest (nagu füüsika). Peamised erinevused on: - loodusteadlase uurimisobjekt (nt. aatom) pole teadlik sellest, et teda uuritakse; sotsiaalteadlase objekt (inimene) aga on ja võib seetõttu oma tegevust sihilikult muuta; - loodusteadlased uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt uurijast endast, sotsiaalteadlase objekt on aga üldjoontes samasugune nagu uurija ise, mistõttu sotsiaalteadlast võivad segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias Igal teadusel on omad suured teoreetilised probleemid, millega kõik selle teaduse tegijad suuremal või vähemal määral tegelevad. Neid probleeme on mugav esitada vastandustena, vastand-mõistete paaridena, millede vahelt uurija peab tegema valiku.
tervikliku plaani kavandamine; abstraktsete seoste loogilise süsteemi koostamine. 20. Meetodi ja metoodika viga mõiste, milles seisneb, kust vead tulevad, vigade liigitus. Reliaabluse ja valiidsuse olemus. Vigade vältimine. Meetodi viga iseloomustab ebatäpsuse suurust. Meetodi viga koosneb süstemaatilisest ja juhuslikust komponendist. Metoodika viga summeerub meetodi veast, vigadest valimi moodustamisel, uuringu korraldamisel, uurijast endast ja uuritavast. Uuringu korralduse vead jagunevad sisemisteks (intervjueerija esitab kõsimuse valesti) ja välisteks (viga tekib järelduse tegemisel). Uurijast tingitud vead tulenevad meeleelundite piiratusest, ebakorrektsusest, subjektiivsusest. Meetodi viga on iseloomustatav selliste näitajatega nagu valiidsus ja reliaablus. Uurimuse reliaablus tähendab mõõtmistulemuste korratavust ja näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud
Mõjustamise psühholoogia Robert B. Cialdini Süstemaatilised mõjutamisekspertid: 1) Müügiinimesed. 2) Annetusekogujad. 3) Reklaamitootajad. 4) Teised. - Osalusvaatus - uurimismeetod, mille puhul uurijast saab midagi spioonitaolist. Kuigi elukutselised mõjustajad kasutavad nõustumise saavutamiseks tuhandeid erinevaid taktikaid, võib enamiku neist paigutada peamisse kategooriasse: 1) Vastastikkus. 2) Kohustumine ja järekindlus (järelpidevus). 3) Sotsiaalne tõendus. 4) Meeldivus. 5) Autoriteetsus. 6) Nappus. 1 Mõjustamisrelvad
5 Turundusuuring Uuringu käigus tegutsevad juhid ja uurijad ühiselt. Juht teab paremini, mida tuleb teha, uurija aga seda, kuidas püstitatut saavutada. Uurijad kontrollivad vigu, mis võivad tekkida kõigil etappidel. Eristatakse statistilisi, väljavõtu- ja muid vigu. Juht on uurijast enam seotud 2 järgneva etapiga: 4.1. Infovajaduse määratlemine. See on etapp, milles infot vajava juhi osalemine on väga tähtis. Uurimuse teostaja aitab juhil defineerida probleemi,selgitada tausta, alternatiivseid tegevussuundi ja uuringu kasutamisvõimalusi. Edutute turu- uuringute põhjuseks on enamasti ebaõnnestumine just sellel etapil. Näide: Üks pakendifirma viis oma meediumite kohta läbi uuringu, mille eesmärgiks oli
Hetke valik (instantaneous sampling) vaatleja otsustab mingid kindlad hetked, millal vaatlus toimub ja salvestab selle, mis toimub täpselt sellel hetkel 29. Vaatluse kui uurimismeetodi tugevused ja puudused. Käitumise uurimine loomulikus keskkonnas kõrge ökoloogiline valiidsus Kasulikud uuringu varases staadiumis Mõnikord pole eksperimendi tegemine võimalik/eetiline Laboritulemuste kinnitamine Puudused: Nõusoleku puudumine (eetilisus) Uurija kalle tulemused sõltuvad uurijast Selektiivne tähelepanu Väike sisuvaliidsus - raske hinnata sündmuste vahelisi seoseid Reaktiivsus -> madalam konstruktivaliidsus (kas käitumine peegeldab seda, mida me arvame, et see peegeldab) 30. Kuidas vaatluse puuduste mõju vähendada? Süstemaatilisus vaatluse planeerimisel: Vaadeldavate kategooriate defineerimine Kriteeriumid kategooriatele Operatsionaalne defineerimine: selgelt määratletud vaatluse tulemuste saamise ja
A. Schmidt 1924. aastal. Selle kohaselt koosneb kasvukuhiku initsiaaltsoon 1) tuunikast, mis moodustub ühest või mõnest antiklinaalselt jagunevast rakkude kihist ning 2) korpusest, mille rakud jagunevad mitmes erinevas suunas. Seega on korpus keskne jagunevate rakkude rühm, mida katab tuunika. Katteseemnetaimede enamikul esineb kahekihiline tuunika, kuid on leitud ka 4-5 kihilist. Piir tuunika ja korpuse vahel pole alati selgesti eristatav ning siis sõltub juba uurijast, kas ta vaidlustatavad kihid arvab tuunika või korpuse hulka. Paljasseemnetaimedel puuduvad stabiilselt antiklinaalselt jagunevad rakukihid ning tuunikat pole võimalik eristada. Kirjeldatust erineb klassikaline, I. Hansteini esitatud histogeenide teooria, mille kohaselt epiderm, esikoor ja kesksilinder kujunevad kasvukuhiku
Rahvaluule on tekstiteadus. · Kontekstikeskne kogunemine. · Rahvaluule kogum on puhas tekstide kogum ajast ja ruumist puhastatud- mondernismieelsesse aega.. · Uuemas ajas on tähtis pärimusrühm. · Hakati kasutama filmimist. Informatsiooni tekkis palju. Filmis on heli, teksiosa, liikumine, jälgimine. · 20 sajandu esimesel poolel, eeldati uurija mittesekkumist, aga teisel poolel hakkas see juba võimatuks saama. · Kogu ei ole uurijast vaba. · Välitööd- teaduslikud ekspeditsioonid · stipendiaadid. · Kolmandaks on niisugused tekstid, kes on vabatahtlikud aktivistid. Nad koguvad ka lisaks oma juttudele ka teiste käest tekste. · Rahvaluule uurija peab suutma sulanduda massi, kuna sellest sõltub kas ja kui palju talle usaldatakse. Rahvaluule uurijal on tähtis vanus, elukogemus ja paratamatult pisut ka sug Kogumine Kogumisüleskutsed ja kogumised korrespondentide abil
mõõtma sama konstrukti. Võib juhtuda, et uurimus on reliaabne, kuid pole valiidne. Nt võime mõõta inimese käepigistuse tugevust ja pidada seda intelligentsuse mõõtmiseks sobivaks kriteeriumiks. Me võime mõõta käepigistuse tugevust väga reliaabselt, kuid see ei tähenda, et meil on valiidne intelligentsuse mõõt. Kvalitatiivsete meetodite puhul on küsimus selles, mil määral on uurimistulemused sõltumatud uurijast ja meetodist. Kas uuritavad probleemid on sedavõrd selged, et uurimuse lähtekohad on sobilikud nende väljaselgitamiseks? Kas erinevad allikad (küsitlused kirjalikud andmed) annavad samalaadseid tulemusi? Kas andmeid on kogutud piisavalt laialdaselt ajaliselt, juhtumite poolest ja vastajate poolest võrreldes probleemiga? Kas eri uurijad ja küsitlejad on kasutanud samalaadseid määratlusi ja skeeme?
Ohutegur - c 43 d 85 Juhtkontrolluuring – sansside suhe on (a/c)/(b/d)= ad/bc =1,98 – vaatleb kahe grupi erinevust: efekti suurust ja seose tugevust (tõenäosus et minevikus olnud harjumus on seotud haiguse tekkega) Kohortuuring – relatiivne risk (a/a+b) / (c/c+d) = 1,49 – risk haigestuda, põhineb jälgimisel Epidemioloogia peamised uurimismeetodid analüütiline epidemioloogiline uuring uurijast sõltumatud tulemused uurija poolt manipuleeritavad tulemused vaatlevad uuringud Eksperimentaalsed uuringud Juhtkontroll- kohortuuringud Ühiskondlikud Sekkumise katsed uuringud katsed Eksperimentaalne uuring Vahelesekkumise Ühiskondlik katse uuring/Mõjutusuuring Vahelesekkumine kas
o Anoomiline suitsiid tuleneb radikaalsetest sotsiaalsetest muutustest, kui sotsiaalsed normid on liiga nõrgad Anoomia sotsiaalsed normid on nõrgenenud ning selle tulemusena tekib ühiskonnas anoomiline seisund; sotsiaalse struktuuri seisund; indiviidide ihasid ei kontrolli normid ning kaob moraal Postivismi kriitika: Universaalsuse nõue ei pea paika, et kõike saab samade meetoditega uurida; meetod sõltub uurijast ning uurimisobjektist Objektiivsuse nõue - võimatu saavutada uurija täielikku objektiivsust (oma eelarvamused, arusaamad, taust) Positivism on edukalt kasutatav teatud nähtuste ja probleemide uurimisel, teiste puhul jätab aga olulised aspektid välja Durkheimi panus: Funktsionaalse lähenemise rajamine loogikale sotsiaalsete nähtuste uurimiseks Mis funktsioon on konkreetsel nähtusel, et tervik töötaks; mis on osa mõju tervikule
Hoidumine kõikehõlmavatest teooriatest A. Krikmann töötab suurte teooriate kallal, et tõestada nende mittetoimimist. 2) Tekstikeskne kontekstikeskne uurimine Tekstikestkne e filoloogiline, kontekstikeskne e etnoloogiline. Filoloogilise suuna uurimismeetodid: soome ehk geograafilineajalooline meetod (vt http://agrikultuur.euni.ee). Vt slaid 3) Objektiivne subjektiivne aspekt Objektiivne uurimisobjekt ei tohi lähtuda uurijast. Peab kasutama umbisikulist tegumoodi. II Eesti rahvaluule 1. Rahvaluule liigitamise põhimõtted (Mõistete ,,liik" ja ,,zanr" tähendus, rahvaluule liigitamise teoreerilised lähtekohad) pärimustekstide liigituse alused: · liik kui teaduslik kontseptsioon nähtustele on omased tunnused, mille põhjal nad üksteisest erinevad. · liik kui püsiv vorm vorm sama, täidetakse uue sisuga.
• Eristatakse mittelõhkuvaid ja muistist lõhkuvaid uurimismeetodeid • Enamasti kasutatakse neid (vähemalt osaliselt) kombineeritult • Väliuuringuid võib jagada ka välitööde põhjuse järgi: eeluuringud, järelevalvetööd, proovikaevamised, uurimiskaevamised, päästekaevamised Kaevamised kui üksiküritus Ajalist määratlust raske anda, enamik 19. sajandi kaevamisi, kuid levinud ka 1920.-30. aastatel Objekti ja metoodikavalik sõltus konkreetsest uurijast Üldiselt aktsepteeritav kaevamismetoodika puudus, määrasid konkreetse arheoloogi teadmised ja huvid Rahvusvahelises plaanis toodud välja paralleel sõjaväega – süsteemsus, plaanipärasus, töökorraldus jne Palju edukaid näiteid, kuid ka juhtumeid, kus saame vaid nentida, et varasemad kaevamised on toimunud Teaduslikkus arheoloogias: korrisesüsteem Iseloomulik Saksa kultuuriruumile, ingliskeelses maailmas pole kunagi terviklikult rakendatud
3. situatiivsed füüsilise raamistu ja situatsioonilise raamistu mõju Sellistel uurimustel puuduvasd tõsised teoreetilised lähtekohad, uurime ja vaatame, mis saab Stabiilne isikuruum areneb välja 10-12 a vanuses paralleelselt üldiste sotsialiseerumisprotesessidega Teine osa võrdleb ebastabiilsete inimeste isikuruumi suhteid normaalsete inimeste omaga. Normaalne on see mida teevad 51% inimestest ja ülejäänud on ebanormaalsed 1/3 ja ka 2/3 sageli jaotatakse, sõltub uurijast ja tema maitsest. Horowitz - aastast 64, on leidnud, et skisofreenikute isikuruum on suurem kui normaalsetel inimestel ja ka varieeruvus on silmapaistvalt suurem, normaalsete puhul langeb see kitsamasse vahemikku, neil on palju suurem. Kinzel aastast 70, vägivallale kalduvatel vangidel on isikuruum suurem, sotsioprobleemidega inimestel on suurem isikuruum normaalsetest Kleck et al aastast 78, Normipäratud hoiavad normaalsetest eraldi, suhetel on kahepoolne iseloom,
Ebaeetiline on tahtlikult moodustada valim või kasutada sellist uurimismeetodit, mis juba algselt oleks ebaesinduslik. 2. Vastajaga seotud eetilised probleemid: a. Turundusuuringu kasutamine toote müügiks. Toote müümine turundusuuringu tegemise ettekäändel on ebaeetiline. b. Vastaja eraellu sekkumine. Vastajal on õigus privaatsusele, anonüümsusele ja konfidentsiaalsusele. 3. Tellijaga seotud eetilised probleemid: a. Uurijapositsiooni kuritarvitamine. Kui klient on uurijast oluliselt vähemkompetentsem ning uurija püüab seda enda huvides ära kasutada b. Mittevajaliku uuringu pakkumine. Kui turundusjuhile pakutakse uurimisprojekte, mis tegelikult ei pruugi lahendada käsilolevat turundusprobleemi. c. Uurija asjatundmatus. Kui turundusuuringufirma võtab omale mittejõukohase uuringu d. Identiteedi avalikustamine. Mõnikord tahab ka tellija avalikustada, et tema on uuringu tellija, sellisel juhul peab uurija tagama tellija anonüümsuse. e
Tugevdas kuningavõimu, pani ulatusliku seadusandlusega aluse üleriigilisele feodaalsele õigusele (common law) ja vandekohtule. Võimaldas feodaalidel asendada sõjaväekohustust kilbirahaga. Talle kuulus Inglismaa, Normandia, ja ka pool Prantsusmaad feodaalvaldustena kõikuma löönud sisekorra taaskehtestamiseks lõi reforme võimu tsentraliseerimiseks läbi kohtuvõimu ja majanduse reformimise. Kohtusüsteemis tekkis vandekohus, mis koosnes, eri seisusest 12 kuriteo uurijast ehk vandemehest. Rüütlitel tekkis võimalus end vabaks osta, nõnda andes raha Henry palgasõdurite hankimiseks ja vältides nõnda aadlikkude möödahiilimist sõjaväeteenistusest. Thomas Becket inglise kirikutegelane, aastast 1155 kuningas Henry II kantsler. Saanud 1162 Canterbury peapiiskopiks, asus kaitsma katoliku kiriku traditsioonilisi, eriti kohtupidamisalaseid õigusi. Vastustas kuninga maksustamispoliitikat. Sattus kuningavõimu lepitamatusse vastuollu ja
Tugevdas kuningavõimu, pani ulatusliku seadusandlusega aluse üleriigilisele feodaalsele õigusele ja vandekohtule. Võimaldas feodaalidel asendada sõjaväekohustust kilbirahaga. Talle kuulus Inglismaa, Normandia, ja ka pool Prantsusmaad feodaalvaldustena kõikuma löönud sisekorra taaskehtestamiseks lõi reforme võimu tsentraliseerimiseks läbi kohtuvõimu ja majanduse reformimise. Kohtusüsteemis tekkis vandekohus, mis koosnes, eri seisusest 12 kuriteo uurijast ehk vandemehest. Rüütlitel tekkis võimalus end vabaks osta, nõnda andes raha Henry palgasõdurite hankimiseks ja vältides nõnda aadlikkude möödahiilimist sõjaväeteenistusest. Thomas Becket inglise kirikutegelane, aastast 1155 kuningas Henry II kantsler. Saanud 1162 Canterbury peapiiskopiks, asus kaitsma katoliku kiriku traditsioonilisi, eriti kohtupidamisalaseid õigusi. Vastustas kuninga maksustamispoliitikat
et me seda seletada suudaksime. Loodusteadus ja sotsiaalteadus Palju on räägitud sellest, et sotsiaalteadused erinevad mitmes olulises punktis loodusteadustest (nagu füüsika). Peamised erinevused on: - loodusteadlase uurimisobjekt (nt. aatom) pole teadlik sellest, et teda uuritakse; sotsiaalteadlase objekt (inimene) aga on ja võib seetõttu oma tegevust sihilikult muuta; - loodusteadlased uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt uurijast endast, sotsiaalteadlase objekt on aga üldjoontes samasugune nagu uurija ise, mistõttu sotsiaalteadlast võivad segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias Igal teadusel on omad suured teoreetilised probleemid, millega kõik selle teaduse tegijad suuremal või vähemal määral tegelevad. Neid probleeme on mugav esitada vastandustena, vastand-mõistete paaridena, millede vahelt uurija peab tegema valiku
ei ole. Relativistid ei eita kõike, ei ütle, et ajaloolane määrab kõik selle, mil- le moodustab teadmine. See, millest ajalugu on kokku pandud, sõltub siiski nende seisukohast ainult ajaloolasest või kultuurist, milles ajaloolane elab. Teise seisukoha relativistid ütlevad, et ajalooteadmist ei saa eristada väär- tustamisest. 3.3.1 Mõiste Mõiste “Objektiivne” on keeruline. Tegelik teadmine ei sõltu uurijast. See ongi teadmine. 3.3.2 Vastuväited Üks levinumaid vastuväiteid, on: ajalooteadmine ei ole objektiivne, sest me ei tea ajaloost kõike. Selline seisukoht defineerib objektiivsuse kui kõige- teadmise. Kui ruumis viibijad teavad, et selles klassis on vähemalt üks süle- arvuti, ei ole see teadmine õige, sest samal ajal ei teata, mitu molekuli selles ruumis on. Teisalt käib selline teadmine kõigi teadmiste kohta — mitte ai- nult ajaloo kohta. 15
annaabi.ee 
