Fossiilid (0)

Fossiilide leidmine
Fossiilid on haruldased ja raskesti leitavad. Teadlased otsivad fossiilide leiukohti läbi uurimuste/vaatluste. Uurijad uurivad maastikke, et leida vihjeid kus võib leiduda fossiile. Kui nad on kindlaks teinud fossiilide tõenäolise asukoha, hakkavad nad välja kaevama , üritades säilitada võimalikult paju informatsiooni. Fossiilid, surnud jäänuste jäljendid, on ainukesed tõendid füüsilisest elust antiiksetel aegadel mis on meie kätes. Mõtle, et fossiil on kui skulptuur või külmutatud kujutis, mis on tehtud mineraalidest mitte orgaanilisest koest. Kivistumine on suhteliselt haruldane keemiline protsess mille käigus mineraalid asendavad elusorganismi originaalsed rakud ja see saab juhtuda ainult teatud tingimustel. Matmine- settetega, mudaga, tõrvaga, tuhaga või veeall- on kõige tavalisem . Vahest eralduvad hambad või kondid ülejäänud kehast tänu raipesööjatele või vee liikumisele. Õppeainet, mille käigus saadakse teada mis juhtub kondiga alates ajast mil organism sureb kuni ajani mil ta avastatakse, kutsutakse taphonomyks(The study of what happens to bones and other materials between the time they are deposited and the time they are discovered . This includes the study of how objects deteriorate, carnivore and scavenger activity, erosion, weathering, and other processes.). suured kivististe leiukohad avastatakse tihti juhuslikult kaevurite või algajate koopauurijate poolt, aga enamasti avastatakse need hoolika teadusliku uurimuse( ja planeeritud kulmineerumise) käigus. piirkonna geoloogia ja endine kliima võivad anda palju vihjeid tõenäolise kivististe asukoha kohta. samuti ka inimeste tegevusalade kohta. Uurijad kasutavad ka satelliitpilte, et saada maastikust korralik ülevaade. jagades piirkond võrdseteks ruutudeks, kõnnivad nad need ruudud ükshaaval läbi, skanneerides maapinda,lootuses leida mõni tehisese ( An object made or modified by humans) või tõendusmaterjal pinnaalustest kohtadest . kui tõotustlubav koht on leitud, võivad teadlased selle välja kaevata. väljakaevamis tehnika mida nad kasutavad, sõltub täielikult tõendist mida nad otsivad: uurija kes on huvitatud õietolmu andmete kogumisest kasutab rohkem teravamaid tööristu/ tehnikat kui see kes on huvitatud puu tööriistadest. kuna väljakaevamine on hävitav protsess ja iga uurimusküsimus nõuab oma väljakaevamisstrateegiat, säilitavad arheoloogid igast kohast natuke ka tulevastele uurijatele. Kohad kaevatakse aeglaselt vältimaks kahjustusi. iga võimalik detail salvestatakse piltidele kaartidele ja päevikutesse.