Muinaseestlaste loodususund Loodususundiks nimetatakse harilikult põlisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusnähtuste ja looduslike objektide (mägede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) või nendega seotud üleloomulike olendite austamisel. Teatud mõttes võib loodususundeiks nimetada ka 20. sajandil tekkinud või taastatud looduskeskseid usundeid (mitmesugused uuspaganluse vormid, Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ning selles esineb ka esivanematekultust. Samuti seotakse loodususundeid tihti rahvakalendriga. Muinaseestlaste usund oligi just eelkõige loodususund. See tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Maailmas leidus eri paigus, eri esemeis ja eri olendeis erineval määral maagilist väge, mida oskaja inimene võis käsutada nii millegi või ke...
Araablased ja islamimaad Geograafilised ja looduslikud olud Araabia poolsaar asus varaseimate tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Elanikkond kõneles semiidi keeli ja tegeles rändkarjakasvatusega. Jeemeni riikide jõukus põhines niisutuspõllundusel ning kaubandusel. Enamik Araabia poolsaare asukaid teenisid elatist beduiinidena. Ühiskond - patriarhaalne. Araabia poolsaar Ühiskond ja usk Polüteistlik. Austatakse palju loodusobjekte, nt must meteoriit Araablaste tähtsaim usukeskus. Allah oli kõige tähtsam jumal. Kaaba tempel on pühendatud Allahile ja 360 teisele jumalale, kelle puust kujud olid sinna püstitatud. Kaaba tempel Muhamed ja tema kuulutus Prohvet. Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi asutamist ainujumalana. Sellises usust sai islami usk ja selle pooldajad o...
Saaremaal Asvas ja Ridalas ning Tallinna lähedal Irus. Surnud maeti sel ajal kivikirstkalmetesse. Varased põlluharijad õppisid metalle tundma. Vanimad metallesemed, mis Eestist on leitud on pronksist. Pronksi saadi vahetuse teel naabrite käest. Pronks oli kallis ning seepärast olid kaua aega kasutusel kivist ja luust riistad. Hiljem tuli kasutusele raud, mida õpiti saama kohalikust soomaagist. Tööriistad muutusid tugevamaks ja käepärasemaks. Muinaseestlaste uskumustest. Meie esivanemad uskusid , et kui teed loodusele halba, siis vastab see samaga. Nad arvasid, et igal loomal, linnul, puul, kivil ja taimel on hing ja, et kogu ümbrus on vaime täis. Vees elasid näkid, metsas ja kodudes haldjad. Tuntumaid koduhaldjaid oli Tõnn ja setudel viljasalves elav Peko. Tuli oli puhastava toimega. Usuti, et lõkketule valgus, eriti pööripäevadel, ajab ära kurjad jõud. Lõke tehti kõrgemale kohale, et see kaugele paistaks. Jaaniõhtul toodi isegi loomad
Tallinna Ühisgümnaasium Jaapan Teostas: Kristiina Pärn 11c Juhendaja: Õp. Merike Tuisk Tallinn 2009 Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse kui Jaapani kodusaartena. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshu, Hokkaido, Kyushu ja Shikoku. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapani kliimaolud on ühed soodsaimad terves Ida- Aasias. Riik läbib mitut agrokliimavöödet, enamus asub siiski parasvöötmes ja niiskes lähistroopikas. Vegetatsiooniperiood on vastavalt 7 ja 8- 10 kuud, viimasel juhul võib saada ka kaks saaki aastas. Niiskust ...
VASTLAPÄEV!! Vastlapäev on kevadiste liikuvate pühade seas esimene kuulutab katoliku kirikukalendri paastu algust. Vastlapäevaga lõppes talviste koduste tööde periood. Kuna paastu ajal liha ei söödud , ssis on vastlapäeva nimetatud Lõuna-Eestis ka lihaheite päevaks: ,,Vanasti olevat lihaheitepäeval perele viimast korda liha süüa antud ja siis üeldud ,et soo, nüüd on liha ära heidetud ja nüüd tulevad räimed käsile võtta. Vastlapäev on alati teisipäeval ning paikneb ajavahemikus 8.veebruarist 7. märtsini. See tuleneb liikuvate kevadiste pühade väljaarvestamise reeglist ,kus olulised on ühtaegu nii kuu kui päike.Vastlad on alati noorkuu ajal. Vastlapäeva tavanditoidud valmistati nii viljast kui ka lihast. Eriti Lõuna-Tartumaal ,aga ka mujal Lõuna-Eestis keedeti odratangu-või odrakruubiputru.Siit pärineb pudrupäeva nimetus.Saaremaal küpsetati leiba (siis leib ei lähe sel...
..... Gümnaasium Referaat ajaloos Vana-Kreeka usundid ... 23.02.2010 Sisukord: 2 Sissejuhatus : Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. 3 Maailma loomine: Alguses oli Kaos ( taeva ja maa korrastamata olek, hiigelsuur tühjus, oli sootu erinevalt teistes jumalatest isikustamata kuid piiritult viljakas. Teda ei kummardatud). Kaos lõi maa Gaia, see kasvasja muutus kauniks. Si...
LASSID Lassid on Indiast pärinevad jogurtipõhjalised joogid, mis aitavad leevendada põletavate maitseainete toimet. Lassi sisaldab alati ohtralt purustatud toidujääd, mis aitab organismi jahutada. Lassit võib meie toidukultuuris pakkuda ka järelroana, serveerides seda eelnevalt sügavkülmas hoitud kõrgetest klaasidest ja pikavarrelise teelusikaga varustatuna. Indias elab palju rahvaid, suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on eri paikades erisugused. Paljud usundid on toitlustamise suhtes rangete nõuetega. Selle kõige tagajärjel ei ole olemas ühtset india kööki. Kuigi looduslikud eeldused toiduainete tootmiseks on enamikul maal väga head, on paljude Indias elavate inimeste toit kehv. Mitmed usundid keelavad liha ja igasuguse lihasaaduste, isegi kalade, munade ja piima tarbimise. Seepärast on hulk rahvast puhtakujulised vegetaarlased ja söövad peamiselt riisi, putrusid, aedvilju. Kellel piima kasutamine on lubatud, need...
Muinasaeg kestis kuni XIII sajandini. Sellest ajajärgust ei tea me eriti palju, kuna kirjalikke märkmeid on vähe. Enamus meieni jõudnud informatsioonist selle aja kohta on tänu suulistele pärimustele, arheoloogilistele väljakaevamistele ning ,,Henriku Liivimaa kroonikale". Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist. Muistise avastasid geoloogid, kes märkasid vana kruusaaugu uurimise käigus mitme meetri paksuste liivakihtide all õhukest huumuseriba, mis sisaldas loomaluid. Järgnenud arheoloogilistel kaevamistel uuriti läbi üle 1100m2 suurune ala. Avastati mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja taimejäänuste vanusemäärangute järgi elati selles jõe kaldal paiknenud laagripaigas umbes 9000-8550 aastat e.Kr. Eestlased hakkasid ennast eestlasteks kutsuma alles ülem...
Mida eestlased usuvad? Kristian Päll 11.LO 1) Eestlased on alati uskunud end olevat religioosselt leige rahvas, kellele on omane ratsionaalsus ja eluterve skepsis. Postimehe arvamustoimetaja Liisa Tagel kirjutab oma arvamusloos 2015. aasta uuringust ''Elust, usust ja usuelust''. Selle uuringu tulemusena saadi teada, et Jumala olemasolu usub 39 protsenti Eesti elanikkonnast, nendest 38 protsenti eestlastest ja 62 protsenti mitte-eestlastest. Ristitud on 46 protsenti eestlastest ja 80 protsenti mitte-eestlastest. Peamisteks usunditeks on õigeusk ja luteriusk. Infot otsisin märksõnadega: eestlase usk, religioon Eestis, eestlase suhtumine usku. 2) Artiklite pealkirjades oli välja toodud lühidalt juhtlõigu tekst. Artiklite juures polnud diagramme ega graafikuid. Mõlema artikli kirjutajad on kirjutanud teksti nii, et on kasutanud väga palju tsiteerimist, kuid enamus on ikkagi enda mõeldud t...
Eduard Ülevain 11. saj lõpul eKr - iisraellaste riigi algus. 1000-962 eKr – kuningas Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 eKr – iisraellaste riigiõitseng. 10 saj lõpp eKr – iisraellaste riik jaguneb kaheks. 597 eKr – Juuda riik vallutatakse. • Taavet (u 1004-965 eKr) – sõjalised vallutused ning Jumala lubadus. Peetakse Jeesuse otseseks esiisaks. • Kuningas Saalomon (valitses 961-922 eKr) -Jeruusalemma esimene juudi tempel. • Iisraellaste ajalugu, usku, kombeid • ja seadusi puudutavate andmete • peamine allikas on Vana Testament. • See on heebreakeelsete tekstide kogum. • Enam-vähem lõpliku kuju omandas 3.-2. saj eKr. • Paljud legendid on üle võetud Mesopotaamiast. • Lisaks maailma kujunemisele räägib ka iisraeli rahva ajaloost. Iisraellased austasid alates varajasest ajast ainult ühte jumalat – Jahvet. Jahve lubas esiisa Aabrahamile iisreallasi t...
Võib ju arvata, et kauges minevikus olid kõik inimesed ühesugused ning iga rahvas ja rahvus uskus samu asju, et neil olid samad ettekujutused ja traditsioonid. Nii see siiski ei olnud. Igas piirkonnas olid (ja on tegelikult siiani) välja kujunenud omad kombed, uskumused ja traditsioonid. Võtkem näiteks egiptlased ja mesopotaamlased ning nende ettekujutused surmast ja hauatagusest elust. Egiptlaste uskumustest hauatagusest elust ja surmast saab lugeda "Sinuhe jutustusest". See räägib mehest nimega Sinuhe, kes oli Egiptuse kuningahaaremi teener, kuid pidi kodumaalt põgenema, kuna kuulis kogemata pealt uue vaarao tapmisplaanidest ja lõi kartma. Aastaid hiljem soovis Sinuhe väga, et ta kombekohaselt maetud saaks, sest ta oli ju ikkagi egiptlane ja tahtis, et temalgi elu jätkuks pärast surma. Selleks pidi ta naasma kodumaale ja laskma oma keha mumifitseerida
põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid.
Selle mootori käivitajaks on ettevõtlus. * Ettevõtlus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduselik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Tavamajandus Vanim majandussüsteem, kus mida, kuidas ja kellele valikute tegemisel sõltuvad inimesed eelkõige tavadest ja kommetest. * Tavamajanduse piirkonnad: paljud Aafrika ja Aasia riigid, mõned Ida-Siberi põlisrahvad * Majandusteostuste tegemisel ei lähtuta ratsionaalsusest vaid uskumustest, veendumustest ja tavadest. Segasüsteemid * Need majandussüsteemid tähtsusvatad eraomandit ja vabatahtlikku vahetust, aga nad lasevad valistusesl mängida paljude kodanike majanduselus tähtsat osa. Majandusringlus * Majapidamine on ühise eelarvega majandavate inimeste kodum, kellel on järgnevad majandusrollid: - ressursiomanikud - tarbijad
· Roomlastele vastuvõetamatu -Kõik inimesed võrdsed jumala ees -Jäid oma usule truuks -Peab olema alandlik ja sõnakuulelik -Peale surma läheb hing paradiisi · 313 Rooma keiser Konstantinus lubab ristiusku · 380 muutub ristiusk ametlikuks usuks · Varakristlikust peamised kunsti leiud seina ja laemaalid, millel on kristli sümboolika · Vaba skulptuuri ei tehtud -Tahtsid erineda paganlikest uskumustest · Basiilikast (Kohtu ja turuhoone) areneb välja ristiusu kirikutüüp -Lihtne pikergune hoone, mille 2 rida samabaid jagab 3 kitsaks lööviks -Hoone alati ida-lääne suunaline -Pikihoone ida poolses osas asus põikihoone ehk transept -Poolkaar ehk apsiid Asub altar -Ladina rist Ristiusu kiriku plaan Näide: Rooma Vana Peetri kirik Bütsantsi kunst 6 sajand 15 sajand · Umbes 5
sigadele, kes said võtme kätte ja pidid hakkama ise endale toitu otsima - "tsia ruih vällä". Sigadesse puutuvast kombestikust on paljugi analoogne vastlapäevaga. Nii on maarjapäevalgi kohati tehtud kontidest vurre, viidud kondid metsa või kesaväljale, et sead seal suvel püsiksid ja vilja sisse ei tükiks. Teiselt poolt leidub ühisjooni lihavõtetega, eelkõige komme metsast laaste tuppa tuua - siis leiduvat suvel palju linnupesi. Põllundusega seotud uskumustest on kõige olulisem kartus, et akendest paistev valgus kahjustab rukkiorast. Seepärast hoiduti maarjapäeval tule ülesvõtmisest ja üldse lõpetati siitpeale õhtune töö tulevalgel. Põllundust peab silmas ka rohke ilmaennustamine, mille levinumaks variandiks on arvamine, et soe maarjapäev toob sooja kevade, külm aga külma. Üldiselt suunduvad ilmaennustused otse eelolevale kevadele.
1. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? Oleva olemuse / olemise ja olemuse loomuse küsimus. Mis on olevatele asjadele olevatena iseloomulik? Mis on olemus? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat See, mis meile näib olevat pole tegelikkus ning on see-tõttu muutlik ja mitteolev. Tegelikult olevad asjad on muutumatud ja igavesed. Tegelikult olevad asjad on tegelikult näivate asjade arhetüübid, milles nähtavad asjad imiteerivad oma arhetüüpe. Neid arhetüüpe on võimalik mõtlemise (meenutamise või siis taasmäletamise) teel näha. 3. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemusest endast, eeldades neilt eelnevat ontoloogilist staatust. Mis teeb asjast asja? Selle õpetusega jõuab vastuseni küsimusele "Mis see on?" 4. Mis on substants? Substants on olev asi, enesele ja enesekohaselt. 5. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühe näitega. Substants tekib (või kaob), siis kui mateeria võtab vormi (või kaotab selle). Näi...
Sellele järgnes 12.saj tuulejõu rakendamine. Lääs arenes kiiresti jõumasinate, tööjõudu säästvate seadmete ja autonoomika arendamisel. Lääne teadustraditsioon- 11.saj lõpupoole, tänu massilisele araabia ja kreeka teaduslike tööde tõlkimisele ladina keelde. Keskaegne vaade inimesele ja loodusele Mida inimesed keskkonnaga ette võtavad sõltub sellest, kuidas nad näevad iseennast suhtes ümbritsevate asjadega. Inimökoloogia on tugevalt mõjutatud uskumustest- religioonist. Kristlus on kõige inimkesksem religioon, mida maailm on kunagi näinud. Jumala tahe on, et inimene tarvitaks loodust endale sobivatel eesmärkidel. Antiikajal oli igal puul, ojal künkal kaitsevaim, kui inimesed võtsid midagi looduselt siis andsid nad selle mingil moel tagasi- lepitad vaimu. Paganliku animismi hävides tegi kristlus võimalikuks looduse sellise ekspluateerimise, mille juures jäädi loodusobjektide tunnete suhtes ükskõikseks
Rehepapp Andrus Kivirähk Raamat "Rehepapp" räägib vanade eestlaste uskumustest ning kommetest, mis panevad nii naerma, kui ka mõtlema. Rehepapp, keda kutsuti rehe-Sandriks, oli küla kõige targem mees. Ta andis alatasa teistele külaelanikele nõu ning mõtles pidevalt välja uusi nippe, kuidas vanapaganat, tõvesid ja kolle ülekavaldada. Rehepapp elas üksikut elu koos oma kratiga, kelle nimi oli Joosep. Tollel ajal oli varastamist väga palju. Rööviti peamiselt mõisa, kuid ka enda naabreid ning sõpru. Selleks, et kõige selle näppamisega
helletused ja hüüded, mida kasutati kutsumise või ohu korral. Palju lauldi itkusid e. nutulaule. Sama oli ka pillidega-varem kasutati ühehäälseid lihtsaid käepäraseid pille, takti löömiseks, hiljem aga laulude saateks.Need pillid, mis teevad ise häält (parmupill,käristi) olid idiofonid.Eestlased tegid pille kõikvõimalikest nahkadest-membranafonid(trummid,põsepill) Keerulisema ehitusega olid aerofonid(lõõtspill,sopill). Pillid ja muusika said alguse eestlaste uskumustest, et muusikal on maagiline ja raviv toime. Näiteks mängiti surijale kannelit, et pikendada eluiga. Algul mängiti muusikat tantsu saateks, hiljem aga laulude saateks. Arvan, et Eesti rahvamuusika tundmaõppimine on peamiselt oluline ajaloolastele, kuigi ka mulle. Rahvamuusika kaudu saab teada vanade eestlaste kombeid,uskumusi ja käitumist. Rahvamuusika aitas vanadel eestlastel vahetada muusika kaudu infot. Eesti rahvamuusika tundma õppimine tegi mind Eesti muusika
Egiptlaste ja mesopotaamlaste ettekujutus surmast ja hauatagusest elust Paartuhat aastat eKr oli inimestel ettekujutus surmast erinev. Üldiselt jagunesid inimesed oma arusaamadega kaheks ühed, kes arvasid, et surm on kurb ja kartsid seda ning teised, kes ei näinud surmas midagi kurba, vaid elasid selleks, et surra. Ka tänapäeval mõnes religioonis on surm pigem rõõmus sündmus näiteks budismis. Egiptlaste ja mesopotaamlaste arusaamad ja kujutused surmast ja sellele järgnevast olid täiesti erinevad. Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Nad uskusid, et peale inimese surma lendab hing ära. Inimesel oli aga ka teisik, kes sündis siia ilma koos temaga, avaldades täielikult ennast alles pärast inimese surma. Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega. Egiptlased uskusid, et teisik peab elada saama hästi n...
enamuse soovi. Parim näide selle kohta on referendum - rahva enamuse otsus on riigile kohustuslik. Teine Eesti demokraatia tugevus on võimude lahusus. Riigikogu, valitsus, president ja kohus on lahus, kuid üksteisest sõltuvad ning hoiavad üksteist tasakaalus. Näiteks kui Riigikogu võtab seaduse vastu, siis see enne kehtima ei hakka, kui president on selle kinnitanud. Kolmandaks tugevuseks võib nimetada kindlasti vabasi valimisi. Teisisõnu valimisõigus ei olene soost, rassist, uskumustest ja muust sellisest. Valimisõigus on üldine ja valida võivad kõik, kellel on selleks seaduslik õigus. Millised on Eesti demokraatia nõrgad küljed? Peamine nõrkus Eesti demokraatial on väga suur korruptsioon. Korruptsiooni märkamise indeksi tabelis on Eesti 32. kohal (kõige väiksema korruptsiooniga riigid on tabeli eesotsas). Selle tabeli järgi on isegi riikides nagu Katar ja Botswana vähem korruptsiooni kui Eestis.
inimene püüab mõista ja mõtestada teiste inimeste kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Sotsiaalse taju, seaduspärasused ja mõjutavad protsessid: Valivus Organiseeritus Terviklikkus Meie taju on mõjutatud: Isiksus Intelligentsus Motivatsioon Võimed Kogemused Vilumused Eesmärgid Huvid Ootused Karikas või profiil? Mina-pilt. Enesehinnang Mina-pilt on psühholoogias inimese ettekujutus endast ja oma võimetest. Mina- pilt koosneb uskumustest ja teadmistest oma välimuse, tausta, päritolu, oskuste, huvide, võimete ja teadmiste kohta. Mina-pilt ja enesehinnang on otseses seoses - üks mõjutab teist ja vastupidi, kuid need on erinevad mõisted. Mina-pilt aitab juhtida, kontrollida ja reguleerida inimese tegevusi ja mõjutab inimese kohanemist uute olukordade, inimeste ja tegevustega. Mina-pilt ei ole kaasa sündinud, vaid kujuneb välja elu jooksul, inimene õpib end tundma terve elu ja muutub aja jooksul.
11.Milline monumendi liik sai alguse roomast (võesti taaskasutusele renessansis)? Relfieefid 12.Millise kunstiliigi õitsengu põhjustas roomlaste esivanemate kultus? Porteeskulptuur 13.Milliste linnade järgi tunneme Rooma seinamaali, kirjelda? Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. 14.Mille poolest erineb ristiusk roomlaste uskumustest? Alandlikkus, käsk armastada ka vaenlasi ja Jumala ees on kõik võrdsed 15.Milline Rooma Keiser muutis ristiusu lubatuks? Keiser Constatinus 16.Milleks kasutati katakombe? Sinna maeti surnud 17.Milline ehitustüüp võeti kasutusele kiriku arhitektuuris? Relieefkunst? 18.Kes oli Bütsantsi tuntuim valitsejapaar ja mis ehitus rajati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora. Hagia Sophia katedraal 19
Maausk on seotud oma piirkonna kommete ja tavade järgimisega, aga paganlus on lihtsalt oma elu elamine nii nagu ta on. Maausk on väga sügavalt läbi põimunud tavadest ja kommetest mida järgitakse. Maausulised ei loo uusi traditsioone ega laena neid teistelt rahvastelt. Ainuüksi eesti aladel on viimase 10000 aasta jooksul leitud usulisi mõjutusi peaaegu üle terve maakera leiduvatest religioonidest. Nii ka maausk. Seal leidub mõjutusi nii kristlusest, kui ka idanaabrite uskumustest. Paganlus on usu vabadus mis on ajatu. Tegemist on pigem maailmatunnetuse kui usuga. Paganusteks st paganateks nimetasid algkristlased neid, kes keeldusid omaks võtmast ristiusku ja jäid vanade traditsiooniliste kohalike usundite juurde. Mõned uurijad on märkinud, et paganuse kõrvaltähendus oli tsiviilelanik vastandina nn Kristuse sõjameestele. Iga religioon tunustab oma usku. Kuid neil võivad olla sarnaseid tunnusjooni.
XIII sajandi alguses elas u 45 Eesti kihelkonnas 160 000 inimest. Hetkel on Eestis rahvahulk mitmeid kordi suurem. Eesti oleks olnud kindlasti paremas seisus, kui neil oleks õnnestunud edukalt läbi viia pealetung Riiale. Eesti oleks olnud tugevam nii sõjaliselt, kui ka materjaalselt, kuna sel juhul poleks Eestlased oma riiki valveta jätnud. Võibolla poleks ristiusk Eestisse jõudnudki. Ei teagi, mis usku me oleksime, kuna mitte keegi ei tea meie algsetest uskudest, uskumustest mitte midagi. Sakslased laastasid Eestit mitmeid kordi, kuid edututult. Mis oleks Eestist järel olnud hetkel? Kas seda üldse eksisteerinud oleks? Arvatavasti oleksid paljud asjad teisiti, kui sel ajal oleks olnud rohkem haritud inimesi. Eriti teadlasi, tänu kellele oleks meil olnud suurem arenguriik minevikus. Parem haridus ja sellest tingitud rahva teadlikus oleks võinud meid juba palju varem maailmale teatavaks teha. Hetkel ei teata maailmas Eestist kuigi palju.
hieroglüüfkiri. Kirjanduses andsid egiptlased väga palju tänapäeva kirjandusse. Egiptlaste kuulsamad zanrid olid ülistuslaulud jumalatele, püramiidideraamatud ja surnuteraamatud. Neid peetakse ühtlaselt ka novellivormi leiutajateks. Kirjandus ja usk oli Egiptuses tihedalt põimunud. Hümnid ja ülistuslaulud jumalatele on ühtaegu vaadeldavad ka kirjandusteosena ja annavad ka teavet egiptlaste uskumustest. Egiptlased andsid edasi maailma kultuuri ajalukku ka väga palju teaduses. Nii on näiteks tänapäeval kasutuselolev Rooma kalender otseseks järeltulijaks egiptlaste loodud päikesekalenderile. Egiptlaste oskus arvutada püramiidi ja silindri pindala pani aluse geomeetriale. Vaatamata egiptlaste jumalakartlikkusele ei pidanud nad haigusi jumala kättemaksuks, vaid uskusid et need tekkisid looduse mõjul mille ravitsemiseks on vaja inimese poolt avastatud või leiutatud ravimeid
kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid. Kreeka polis ja valitsemisvormid.Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta.Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased
,,Dekameron" Giovannu Boccacio See raamat jutustab erinevaid lugusid renessansiaja inimestest. Rühm inimesi, kes on kakuepideemia ajal varju pugenud, räägivad igaüks 10 juttu. Raamatust võib leida pajatusi paljudel erinevatel teemadel. Osad ülistavad vaimseid rõõme ja lõbusid, teised jällegi hoiatavad abielukaride eest ning kolmandad hoopis kõnelevad uskumustest ning jumalasulaste silmakirjalikkusest ja liiderlikkusest. Kogu teoses toimuvat võib võtta kokku lühida kirjeldusega. Nimelt räägib raamat ühiskonnast, mida ümbritsevad müstika ning õudsed ja tundmatud asjad. Kõik see ründab rahvast parasjagu siis, kui nad tunnevad rõõmu rahulikust elust. Novellides käsitletakse paljusid probleeme, mis on seotud varanduslik ebavõrdsusega, armuprobleemidega, valede ja kannatustega
jäänud kestma? Juba ammustel aegadel kasutati kunsti. Kiviajal maaliti koopa seinadele pilte, tänapäeval kõige kuulsamad koopamaalingud on vast Prantsusmaal Marseille'si lähedusest leitud pildid. Meie eelkäijad joonistasid selliseid pilte, sest nad lootsid läbi nende joonistuste ellu viia oma uskumusi, näiteks parandada küttimise õnne ja nii edasi. Meie jaoks on need aga olulised infoallikad, mille abil saame teada nende juhtumistest, uskumustest ja igapäeva elust. Kunstistiile on olnud mitmeid ning paljud neist on allunud usule. Peamiselt keskajal julgeti maalida ainult seda, mida kirik või piibel lubas. Kunst on eneseväljendamine ning sellepärast arvan, et keskaja kunst võis olla ilus kuid see on väheusutav ning sellest pole inimestel kasu. Usun, et kui oleks siiamaani see kunst, mida usk lubab, ei oleks kunst kestma jäänud. Alates eelmisest sajandist ei tähenda kunst enam erinevaid taieseid ja skulptuure vaid ka fotosid.
Maailma keeleline mitmekesisus hüve või nuhtlus? Keeled on inimkonna üks suuremaid saavutusi. Keelte vahendusel saame suhelda, emotsioone väljendada ning kanda edasi oma riigi kultuuri. Maailmas on hilisemate andmete kohaselt umbes 6000-7000 keelt, seega saab väita, et maailm on keeleliselt väga mitmekesine. Siiski on võimalik vaielda, kas suur keelte arvukus on ühiskonna jaoks pigem hüve või nuhtlus. Maailma keeleline mitmekesisus on hüve. Osates kõnelda erinevates keeltes, arendatakse erinevate väljendusviiside kasutamise oskust ning tehakse tutvust erinevate kultuuridega, mis laiendavad silmaringi. Teadusuuringud on tõestanud, et rohkem kui ühte keelt kõnelevad inimesed kasutavad rohkem avastavat ehk divergentset mõtlemist, on loovamad ja suhtlustundlikumad. Sellest saab järeldada, et maailma keeleline mitmekesisus on ühs oluline loomingulisemate ja sotsiaalsemate inimes...
Naised ei saanud rahalisi toetusi nagu seda said mehed, seega ei olnud neil võimalik oma projekte lõpule viia. Usuti, et naised peaksid jääma naistetööde juurde ning teadustöö peaks jääma meestele. 7. Kuna naiste soov teadusega tegeleda oli ühiskonna jaoks uudne, siis esines nende tõrjumist sellest valdkonnast. Nende osakaal teaduses oli väike ning neid ei võetud sellel alal tõsiselt. See võis aga tingitud olla just erinevatest religioonidest, uskumustest ning traditsioonidest, et mees teeb tööd ja naine on kodune. 8. Jällegi, kuna naisteadlaste tööd ei võetud väga tõsiselt, siis kajastati nende tegemisi ja töid vaid nendel aladel, mis on rohkem sobilikud naistele, olgu selleks siis keemia- või meditsiinialane või hoopis võrdlev teadus. 9. Üheks suureks raskuseks oli naisteadlaste jaoks ka see, et naisi hoiti teadusest teadlikult eemal
Kõik mida Timo tegi oli Peetrile vastumeelt. Keiser andis Peetrile korralduse Timo järgi valvata. Tal olid Timo elukoha kõik võtmed, isegi kirjutuslaua, tänu millele oli tal kontroll isegi selle üle mida naisevend kirja pani. Peeter tundis end väga tähtsana, ei kujutanud ennast Timo olukorras ettegi. Peetrit ja Timo võib võrrelda, kui halba ja head. Mõlemad hoidsid kinni oma uskumustest ning mõlemal oli erinev elukäsitus. Võiks küll arvata, et mõlemad aadlikud peaksid siiski endast kõrgemale alluma ehk keisrile, leidus siiski Timo, kes vastu astudes uskus, et suudab olukorra riigis paremaks muuta, satub hoopis vangi ning saab karistuse. Peeter, kes on väga ustav keisrile, jääb truuks oma maailmapildile, samas olles kahepalgeline ja õel. Timo trumbiks võib asetada ja
igiomaseks saanud, et aastavahetust hapukapsata vastu võtta oleks kui ujuda veeta meres. Nobeli majanduspreemia laureaat Friedrich Hayek küsis ühes oma kirjutises: ,,Miks kanduvad traditsioonid põlvkonnalt põlvkonnale üle, olgugi et neile enamasti vastu punnitakse, olgugi et nende mõju ei osata hinnata?" Ja vastas ise: ,,Need inimrühmad, kes traditsioonidest kinni peavad, jäävad lihtsalt ellu ja nende arvukus suureneb." Pisikesi mööndusi tehes, võib ka eestlasi pidada oma uskumustest ja tavadest kõvasti kinni hoidmaks rahvaks. Kuigi meie arvukus just ei suurene, ei ole murdnud Maarjamaa rahvast ei sirp ja vasar ega Ruhnu karugi mitte. Teatud vasturääkivus tekib siin kasvatusteadlase Peeter Põllu 1933. aastast pärit väitega, nagu oleks eestlaste häda traditsioonide puudus, see tähendab kommete, harjunud viiside puudumine, mis annaksid stabiilsuse. Irratsionaalsena tunduv ütlus ei seleta mitte kuidagi
" "Ei!Ei!Ei!" vastas Carmen. DonJosé lõi teda kaks korda, Carmen langes teisest hoobist, ilma ainsa karjeta. DonJosé jäi pikalt ta laiba juurde ning talle meenus kuidas Carmen soovis metsa maetud saada, seda ta ka tegi. DonJosé andis end üles esimeses vahtkonnas. Tsitaat, mis raamatu algul öeldud oli käis täpselt Carmeni kohta. Raamat on väga haarav ning sisaldab ohtralt mustlaskeelseid sõnu. Neljandas peatükis räägitakse põhjalikult mustlaskultuurist, nende uskumustest ja paljust huvitavast. "Carmen" sisaldab samuti palju mustlasvanasõnu.
1.3. Mõned kaasaegse humanismi esindajad John Stuart Mill Friedrich Nietzsche Sir Julian Huxley Bertrand Russell 8 1.4. Kokkuvõte nüüdisaja humanismist (Raeper, Smith 2003:105) Humanism on veendumus, et praegune elu on ainus elu, mis meil on, mistõttu on tähtis, et see oleks hea. Humanism põhineb agnostitsismil ja ateismil. Humanistid peavad inimmõistust elu juhtivaks jõuks. Nad on ilmalikud ja soovivad ühiskonda vabastada religioossetest uskumustest, mis nende arvates vaid pärsivad inimprogressi. 9 Humanistid on materialistid, kes ei usu vaimsesse maailma; nad on empiirikud tunnetusküsimustes, arvates, et teadmiseni me jõuame meelte kaudu. Erinevalt kristlastest ei näe humanistid erilist väärtust ei usus, alandlikkuses, allumises Jumala käskudele ega enesesalgamises. Humanistlik kõlblus on inimlik kätumiskoodeks, mille inimene on koostanud iseenda hüvanguks.
1 Vanaajal ja varasel keskajal kasutati papüürust. Papüürus on troopikas ja Põhja-Aafrikas kasvav lõikeheinaline kaldataim ning selle vartest saadud paberitaoline kirjutusmaterjal. Piki papüürusevart lõigatud õhukesed ribad pressiti surve all lehtedeks. Egiptlased kirjutasid p-le hieroglüüfidega (vaaraodest, sõjakäikudest jm. sündmustest, uskumustest jms.), täiskirjutatud p-i säilitasid nad rullis. Hiinas leiutati paber ürikute andmeil 105. a. Surmanuhtluse ähvardusel õnnestus Hiinal paberi valmistamise kunsti umbes pool aastatuhandet teiste maade eest saladuses hoida. 6.--8. saj. levis see oskus ikkagi esmalt teistele Aasia maadele ja II aasta tuhandete alguses Lähis-Ida kaudu Euroopasse, kõigepealt Hispaaniasse ja Itaaliasse. Et paber on suhteliselt odav, piisavalt säiliv ja hõlpsasti
Siis oleks juurde tulnud veel paar tuhat meest ja oleks tõenäolisem, et nad oleksid suutnud nad alistada. Sakslasi toetas katolik kirik, mis oli sellel ajal Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline võim. Kuulutati välja ristisõda, mille näiliseks eesmärgiks oli paganlike maade ristimine ja pattude andeksandmine, kuid tegelikult soovis Saksamaa suurendada oma valdusi Läänemere ääres ja nii ka Eesti arvelt. Samas, kui eestalsed oleks suutnud oma uskumustest loobuda ja ammu ennast ristida lasknud, oleks see kõik olemata. Kuna Mõõgavendade ordu loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid. 1208. alustasid nad omal initsatiivil koos latgalidega ristisõda. 1208. tungisid latgalide soost kristlased Sakalasse. Nad tapsid kõik, kelle vaid leidsid ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist. Sakala maakond poleks nii palju kahju saanud, kui 1212. aastal sõlmitud Turaida vaherahu oleks varem sõlmitud
aru. Kui ma talle seletasin mida tähendavad sümbolid vanemas teose pooles, tekkis tal täiesti uus arusaam. Samas olen uute teadmiste omandamisel mõistnud, kui vähe ma tegelikult tean ja kui palju on veel ruumi areneda. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et kunst on väga suhteline mõiste kuid tuleks rohkem hinnata neid väheseid inimesi kellel on tõelised teadmised ja arusaam kunstist. Sellised teadmised täiendavad nii ühe kindla teose rikkust kui ka arusaama inimeste mõttemaailmast ja uskumustest läbi ajaloo. Olles kõike seda öelnud tuletan meelde, et uue info omandamisel ei maksa minna uhkeks ja ma ei väida, et kunsti mõistjad oleks mingit viisi paremad teistest inimestest. Tänan kuulamast
Siis oleks juurde tulnud veel paar tuhat meest ja oleks tõenäolisem, et nad oleksid suutnud nad alistada. Sakslasi toetas katolik kirik, mis oli sellel ajal Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline võim. Kuulutati välja ristisõda, mille näiliseks eesmärgiks oli paganlike maade ristimine ja pattude andeksandmine, kuid tegelikult soovis Saksamaa suurendada oma valdusi Läänemere ääres ja nii ka Eesti arvelt. Samas, kui eestalsed oleks suutnud oma uskumustest loobuda ja ammu ennast ristida lasknud, oleks see kõik olemata. Kuna Mõõgavendade ordu loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid. 1208. alustasid nad omal initsatiivil koos latgalidega ristisõda. 1208. tungisid latgalide soost kristlased Sakalasse. Nad tapsid kõik, kelle vaid leidsid ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist. Sakala maakond poleks nii palju kahju saanud, kui 1212. aastal sõlmitud Turaida vaherahu oleks varem sõlmitud
mageda joogivee puudus. Enamus mageveest peitub liustikes ning seda ei saa sealt just kuigi hästi kätte. Et suurenevat vee probleemi kahandada on loodetavasti arendatud tehnoloogiad, millega eraldada mereveest tarbimiseks piisavalt puhas ja mage vesi. Maa on inimeste poolt asustatud juba mitu millenniumi ning et see saaks veel vähemalt sama kaua püsida peavad riigid rahvaarvu kasvu kontrolli alla saama. Suurimaks murekohaks on vanadest harjumustest ning uskumustest kinni hoidmine. 52 aasta pärast on inimesed lõpuks aru saanud, et meditsiin on nii arenenud, et enam ei ole vaja sünnitad 8 last, et 2 neist täiskasvanuks elaks. Kui kogu maailma riikides oleks ühe naise kasvatad u 2 last, oleks maailma jätkusuutlikus kauemaks tagatud. Rahvaarvu vähenemine tähendab ühiskondade jaoks probleemi, sest inimeste vähenedes võivad väikesed rahvused kaotada oma inimesed ning kullast kallima kultuuri. Kuid ainult kultuuri hoidmisele mõtlemine ei
institutsioone võib analüüsida teaduse poolt ning neid parandada. Mõistus on tõe lõplik kohtumõistja. http://www.missouri.edu/~rlc4hf/3%20sphinxes.jpg 10 Jean-Francois Lyotard samastab modernismi korraigatsuse stabiiluse või totalisatsiooniga, mis saavutatakse metanarratiividega, lugudega, milles kultuur iseenesele räägib oma tegevustest ja uskumustest. Lyotard kinnitab, et tegelikult ka tänapäeva ühiskond sõltub ikka veel metanarratiividest, vaatamata sellele, et postmodernism (modernismile järgnev ajajärk) sellega ei nõustu. Jean-François Lyotard http://www.lacentral.com/autoresgif/lyotard.jpg 11 Modernses ühiskonnas oli teadus
Kaasaaegsematest kirjanikest võib välja tuua Kaur Kernderi, Kerttu Rakke ja Sass Henno. Kaasaegne eesti kirjandust põhineb sammuti elul enesel nagu ka varasemad teosed. Põhilisemad teemad mida käsitleb Peeter Sauter oma raamatus ''Pori'' on enesetapu probleemid, igapäevane noorte elu ja prostituudid. Sauteri kirjutatud raamat ''Indigo'' kirjeldab tema põlvkonnakaaslaste elu 80. ndatel. Andrus Kivirähnu kitjutatud teos ''Rehepapp'' räägib vanade eestlaste tegemistest ja uskumustest, kuid seda veidi müstilisemalt. Raamatus tuleb juttu ka armastusest mõisapreili ja Hansu vahel. Tegelasteks on seal kratid, kodukäiostjad ja teised ebatavalised olevused. Raamatus oli põhirobleemika ahnus, vilja ja küttepuude vargused ja ka tapmine, sõnavara on üldiselt normaalne, kuid kõige ebameelvivama ja ropuma suuga on Õunaendel. ''Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle'' on Andrus Kivirähnu poolt kirja
kohaks muumia valmistamine ning siis maeti ta uhkesse hauakambrisse. Hauakambri suurus väljendas enamasti lahkunu tätsust, kuid peamine funktsioon oli siiski lahkunut kaitsta, et ta saaks edasi elada oma järgmises faasis, selleks suleti hoolikalt, maskeeriti. Seega vaaraodele ehitati suuremad uhkemad püramiidid, ilmselt astmetega nö astmikpüramiid. Tasus elada ausalt ja heade kavatsustega, nii nagu tänapäevalgi. Olenevalt erinevatest praegustest religioonidest või muudest uskumustest, siis on ikkagi põhiliseks eesmärgiks ennast piisavalt täiendada, elada vastavalt ühiskonna kehtestatud normidele ja seadustele ning persoonile sobivat religiooni või filosoofia raamistikku järgides, ilma rikkumisteta, siis pääseb õndsusesse/ järgmisele levelile/ taevasse lähedaste juurde, kuidas kellegile meeldib uskuda.
Linn koondus künkal oleva kindluse ümber. Templeid polnud ja loss oli nende asemel. Enamik inimesi elas väikestes üheruumilistes majades ,mis olid põletatud tellistest. Rikkamatel olid kahekorruselised sisehooviga majad. Reoveesi läks kanalisatsiooni. Induse linnadel olid head kaubandussidemed. 1700ekr tekkis langus ja inimesed hülgasid linnad. Aarjalased tungisid sisse. Aarjalaste keelest arenes sanskriti keel. Püharaamatud e. veedad annavad ülevaate aarjalaste uskumustest ja ühiskonnakorraldusest. Tänu neile tekkis kastiühiskond. Brahmaanid e. preestrid korraldasid rituaale ja hoolitsesid pärimuste eest. Kšatrijad e. sõjamehed kaitseisd ja valitsesid kogukondi. Vaišjad e. kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. Šuudrad teenrid, pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Esimene riik mis hõlmas Indust ja Gangest kujunes V saj ekr. Saavutas oma võmsuse tipu IIIsaj ekr Ašoka valitsusajal.
Nende vahel suheldakse üleloomulike jõududega ning palutakse abi igapäevaste toimingute tegemisel. Rituaale on nii vihma välja kutsumiseks, jahiõnne tagamiseks ning näiteks ka haigete ravimiseks. Indiaani muusika mängib olulist rolli nii ajaloos kui ka hariduses, tuues tseremooniaid ja lugusi suuliselt uutele põlvkondadele edasi. Indiaanlased edastavad lugusid ja ajaloolisi fakte läbi laulu, muusika ja tantsu, seega on muusika lahutamatu osa nende uskumustest. Laulude ja tantsude puhul on tähtis roll ka sümboolikal, mis kajastub esitustavades, kehamaalingutes ja kostüümides ning kuulub ühe või teise tseremoonia juurde. Põhja-Ameerikas populaarsed hõimude kogunemised on pauvaud (powwow). Need on suurejoonelised rahvuspidustused traditsiooniliste kostüümide, laulude, tantsude ja toitudega. Pauvau võib kesta sageli kuni nädal aega. Iga pauvau algab suurejoonelise sisenemise või tantsijate rongkäiguga. Tantsijad sisenevad
pühal õhtusöömaajal. · Euroopa pärimustes püha objekt (enamasti karakas või kivi), mille imepärane vägi kingib elueliksiiri ja igavese nooruse · keskaegses kuningas Arthuri ja tema rüütlite legendis pajatati, et sellest karikast jõi Kristus pühal õhtusööma ajal. · Ristilöömisel koguti sellesse tema veri. Liivakell · Sümboliseerib aega ja selle paratamatut möödumist. Muna · Liitub erinevatest kultuuridest ja uskumustest tuntud mõte: muna kui loomise, viljakuse ja kasvu sümbol. · Sümboliseerib õnne, rikkust, tervist, sündi ja taassündi. · Kevadpühade ajal on muna maailma eri paigus kujutanud looduses tärkavat elu. · Muna, mis paistab elutuna, peidab endas uue elu algeid. · Kesk - Euroopa germaanlased matsid endistel aegadel mune mulda, et mõjustada sellega põllu viljakust. · Ristiusu tekkides viidi põllule õnnistatud mune ning paluti. Elu puu
Uusaeg 1 MA (1914-1918)poliitiline korraldus lakkas olemast 1961 Kuninganna Viktoria 1 sureb, lõppeb viktorialik ajastu 1871 Saksa- Keisri riigi sünd Lähiajalugu Kestab veel 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur (11000-7000 a tuh tagasi) Sai oma nime Lammasmäe asukoha järgi, elamuste kohta täpseid andmeid pole, kuid arvatakse, et alti püstkodades. Tööriistad (kivist ja puidust) olid kirved, paadid, odad, vibud (luu ja sarved). Elati jahist, kalapüügist ja korilusest. Uskumustest ei teate midagi. Kunda kultuur tuli lõunast. Palju kütiti kopraid ja hülgeid, peamiseks lihaloomaks oli põder. Kammkeraamika (7000-5000 a tuh tagasi) Kasvas välja Narva kultuurist (soomeugrid). Arenenumaks sai põlluharimine. Tõõriistadeks olid savinõud, kõplad, riided, kirved jne. Elati jahist, kalapüügist, põlluharimisest. Majad oli 4-nurksed, viilkatusega. Usuti teispoolsusesse (luud maeti maja alla, usuti elu peale surma). Nöörkeraamika (5000-???
esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige. Kaanekujundaja: Mari Kaljuste Sisukokkuvõte ,,Rehepapp" räägib saksa aegsest eestlaste elust. Sellest, kuidas inimesed käisid vargil mõisa ja ka teiste külaelanike sahvrites ning eestlaste uskumustest ning tõekspidamistest. Vargil käidi tavaliselt krati ehk pisuhänna või puugiga. Kratt ehitati kättesaadavatest tarvetest nagu vanad luuad ja kopsikud ning peale ehitamist tuli minna keskööl ristteele vanapaganaga kohtuma. Vanapagan andis kratile elu ning vastutasuks tuli anda oma hing. Selle kinnituseks tuli tilgutada vanapagana hingederaamatusse kolm tilka verd. Kuid ka vanapagan ei jäänud tüssamisest ilma. Kratt vedas kokku kõike seda kraami mida palusid, kuid mitte midagi rohkemat
noortekeskused, huviklubid. * Nimeta mõni raamatukogu Eestis, millel on oma lasteleht/-keskkond raamatukogu kodulehe juures. - Rapla Keskraamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu, Pärnu Keskraamatukogu, Häädemeeste Raamatukogu. * Mida rõhutab ÜRO Laste õiguste konventsioon? - ÜRO lapse õiguste konventsioonis rõhutatakse õigusi mis kuuluvad igale kuni 18-aastasele lapsele ja noorele inimesele kogu maailmas, hoolimata välimusest, nahavärvist, soost, emakeelest, uskumustest ja arvamustest ning rahvusest. * Nimeta laste ja noorte ealised sihtgrupid lasteraamatukogus. Väikelapsed, koolieelikud, esimene kooliaste, teine kooliaste, kolmas kooliaste. * Nimeta lasteteeninduse eesmärgid lasteraamatukogus. Kujundada lastes püsivat lugemishuvi, õpetada lapsi leidma ja tarbima nii trükisõnalist kui elektroonilist informatsiooni ning õpetada ja arendada lastes raamatukogu kasutamise oskuski ja vilumusi.
ja soovis Põhjasõjaga saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk ,,raiuda akent Euroopasse". Eesti paistis seal sõjas silma eduka Tartu kaitsmisega. Selleks, et elus püsida, ei ole ainult vaja tugevat sõjalist valmisolekut. Üks väga tähtis elujõu allikas on usk. Usk võib olla mingisse esemesse või olendisse, kuid usk iseendasse on kõige selle alus. Andrus Kivirähk on tänapäeva Eestis austaud arvamusliider ja tema teosed on läbi immutatud erinevatest uskumustest. Mina kui ateist naudin seda, et muinaseestlased on uskunud Põhja-Konna, mitte Jumalat. Põhja-Konn oli olend, kes aitas Eesti sõjamehi raudmeeste vastu. See on küll tühipaljas muinasjutt, aga juba usk sellesse, et eestlased olid tänu Põhja-Konnale võitmatud, annab jõudu edasi püüelda. Kõik eestlased olid veendunud selles, et ükskord võidame me niikuinii ja tänu nendele sõnadele suutsime me tervele maailma näidata, et sõnad ei ole ainult ütlemiseks,
annaabi.ee 
