Islam ja kalifaat. Mõisted 1. Araabia rändkarjakasvatajad - beduiinid 2. Jumala saadik ja sõnumitooja, Muhamedi tiitel - prohvet 3. Araablasest prohveti Muhamedi rajatud usk - islam 4. Islami järgija - moslem 5. Prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kalifaadi ehk islamiriigi kõrgeim juht - kaliif 6. Islami usuõpetuses püha sõda usu kaitseks, relvavõitlus uskmatutega - džihaad Islami kultuur Mõisted 1. Islamiusuliste palvepaik - Mošee 2. Mošee juurde kuuluv torn, kust usklikke palvele kutsutakse - minarett 3. Islamiusuliste vaimulik, juhatab mošees ühispalvust - imaam 4. Islami pühakiri-koraan Millistel teadusaladel olid moslemid eriti edukad? 1. Arstiteadus 2. täheteadus 3. Astronoomia 4. Matemaatika 5. Filosoofia 6. Ravimiteadus
LASTE RISTISÕDA Laste ristisõjaks nimetatakse aastal 1212 toimunud umbes 50 000 lapse ebaõnnestunud rännakut Jeruusalemma. Võitluses uskmatutega innustusid isegi lapsed. Et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, siis arvati, et Jumal on nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne. Ta kuulutas ennast uueks Mooseseks, rändas mööda maad ringi ja rääkis: "Minu juhatusel liikuva ristiväe ees taganeb meri kahte lehte laiali. Kuiva jalaga viin ma need, kes mulle järgnevad, Pühale maale." Kui paavst Innocentius III sellest kuulis,
RISTISÕJAD PÜHALE MAALE iter in Terram sanctam Eva-Lotta Künnap Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud. "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja
I - sunniidid II - šiidid ● Kes on kaliif, mis on kalifaat? Vastus: kaliif - aimuliku ja ilmaliku võimuga valitseja tiitel islamimaades Kalifaat - vastloodud riiki kutsuti nii ● Nimeta varakeskaja kolm kalifaati (kui võimaliks, siis koos pealinnadega). 1. Abbassiidide Bagdadi kalifaat 2. Umaijaadide Damaskuse kalifaat 3. Rashiduni kalifaat Selgita järgnevaid mõisteid: I Džihaad - islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega II Koraan - muhamedlaste pühakiri, millest lähtuvad põhilised islami tõekspidamised III Mošee - islami pühakoda. IV Medrese - islamiusuliste noormeeste kesk- v. kõrgõppeasutus.
Mosee juurde tekkisid koolid-medresed. Araabia mees võis võtta kuni neli seadusliku naist. 4.Mõisted-Koraan- muhamedlaste pühakiri. Beduiin-araabia rändhõimud Araabias ja Põhja-Aafrikas. Kalifaat- araabia riik perioodidel. Islam- Muhameedi rajatud laia levikuga usund, muhamedi usk. Prohvet- juudi usus, kristluses ja islamis jumalate tahet v. ilmutusi kuulutav jutlustaja. Kaaba tempel- asub mekas mille ümber korraldatakse palverännakuid. Dzihaad- islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Emiir-valitseja, vürsti vm. kõrgema võimukandja tiitel islamimaades. Vesiir-kõrgem riigiametnik islamimaades. Sunna- Koraani täiendav ja seletav usuline pärimus islamis. Sariaat- koraanil ja sunnal põhinev islami õigus-, usundi- ja moraalinormide kogu. Imaam-vaimulik v. ilmalik juht islamimaades. Mosee-islami pühakoda. Medres- islamiusuliste noormeeste kesk- v. kõrgõppeasutus
Stensby lepinguga sõlmiti liit uute paganate maade vallutamiseks, millest Liivi ordu pidi edaspidi saama ühe kolmandiku ja Taani kaks kolmandikku. Lepingu raames sai sellel ajal Euroopa suurriik Taani voli vallutada Läänemere kaguosa piirkonda Ingerimaa, et laiendada Taani võimu all olevaid maa-alasid, mis ulatusid vaid Narvani. Laste ristisõda (1212) Laste ristisõjas ebaõnnestunud rännakut Jeruusalemma osalesid umbes 50 000 lapst. Võitluses uskmatutega innustusid isegi lapsed. Et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, siis arvati, et Jumal on nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne. Ta kuulutas ennast uueks Mooseseks. 30 000 prantsuse last ja nendega liitunud täiskasvanud jõudsid Marseille'isse. Kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia. Kaks teele asunud laeva sõitsid
Poolas), kust sai hästi juhtida võitlust paganlike leedulastega. Pärast leedulaste ristimist ja eriti pärast ordu lüüasaamist Tannenbergi ehk Grunwaldi lahingus 1410. aastal oli Saksa ordul jällegi probleeme oma olemasolu põhjendamisega: paganaid Preisimaa naabruses enam ju ei olnud. Kuid kõigele vaatamata suutis Saksa ordu Preisi valdusi enda käes hoida kuni 1525. aastani. 12. Milline on rüütliordude pärand? Sõdimine uskmatutega polnud vaimulike rüütliordude ainus eesmärk. Hiliskeskajal sai tähtsaks ka see, et ordud võimaldasid vaesemate aadlike noorematel poegadel vastavalt seisusele ära elada. Mehele, kes ei pärinud rohkem kui oma isa tiitlit, võimaldas ordu tal tõusta kõrgele ametipostile. Nii muutusid ordud aadlikorporatsioonideks, kus sõjalisi ja vaimulikke ideaale peeti küll kõrge au sees, kuid mis sõjaväljal enam suurt rolli ei mänginud.
suureneb. Kõrgkeskajal jooksul muutus madalamast päritolust meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujuneb järk-järgult pärilik seisus - aadel. Ristisõdade ajal kujunevad Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks vennaskonnad ehk vaimulikud ordud. Liikmed korraga nii mungad kui rüütlid! Ordurüütel Andnud mungatõotuse. Ei tohi rajada perekonda. Kogu oma elu pühendab võitlusele valeusuliste ja uskmatutega. Orduvendadele tehti rohkelt kingitusi (maa, raha, lossid jne) Vaimulikud ordud : Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu, Mõõgavendade ordu Pärisorjus Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. Pärisorjust iseloomustab feodaalide politsei ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja
Inkvisitsioon- Katoliku kiriku kohtupidamine, suunatud ketseritele ja eesmärgiga inimest ümber veenda ning vajadusel karistada. 1. tuleriit 2. veeproov Benediktlane- “Mustad kuued”, 6. saj Benedictuse rajatud ordu. Tsistertslane- “Valged kuued” Frantsisklane- halli rüüga kerjusmunk. Ristisõda- Kiriku poolt organiseeritud sõjakäik “pühadel eesmärkidel” Ordurüütel- Ordurüütel on munk, võitleb usu nimel uskmatutega 7 vaba kunsti:1.grammatika 2.matemaatika 3.retoorika 4.dialektika 5.aritmeerika 6.muusika 7.astronoomia Skolastika- keskaegne filosoofia, mis lähtus kirikust. Tsunft- käsitööliste ühing Gild- kaupmeeste organisatsioon Skraa- tsunfti põhikiri Moslemite 5 põhisammast: 1.Usutunnistus (ainujumala, Allahi kummardamine) 2. Palvus (5x päevas) 3.Iga-aastane paastumine (ramadani kuus) 4.Palverännak Mekasse (kuuaasta viimasel kuul-Hadž) 5
Sunniite on umbes 90% moslemitest. Shi-iidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslimitest 10 15%. Qadi (kaadi) moslemite kohtunik-ametnik. Kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma. Imaam moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Ummah islami kogukond, mis sai alguse Mediinas. Dzihaad islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim Mancipatio õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud), in iure cessio
Kardinal Richelieu kasutas head ,,riigi huvi" ära, sõnastades, et valitseja huvi on avalik huvi ja seega tähtsam kui indiviidide erahuvi, erahuvi on samuti ebakõlas terviku huvidega Friedrich II tunnistas, et keiser on oma rahva teener ja peab alati vooruslikult ja moraalselt käituma, tähelepanu pööramata oma kasule, kuid siiski tungis 1740 kallale Austriale. Sõda 1.Vana ja Uus Testament sõjapidamisest. Vana Testament põhimõtteliselt ütleb, et sõdida tuleb uskmatutega, et nad ei teeks enam pattu jumala vastu, nende linnade hävitamine, meeste tapmine ja riisumine on igati õigustatud. Uus Testament keelab aga igasuguse vägivalla (keera teine põsk, headusega võidad kurjuse jne), sest ülim kohtu mõistja on jumal ja kurjategijate patud saavad nii kui nii karistatud. 2.Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin. Piibli käsk armastada ja mitte vastata kurjusele kurjusega ei välista sõdimist
Just Veneetsia oli sild, mis ühendas Euroopat Aasiaga. Veneetsia oli nimelt aidanud võidelda Bütsantsil normannidega ning seetõttu said Veneetsia kaupmehed soodustusi. Algselt toimetati ju Aasia kaubad Euroopasse Bütsantsi vahendusel. Et vabaneda Bütsantsi vahetalitusest , tahtsid Euroopa kaupmehed luua Vahemere idarannikule toetuspunkte, mille kaudu oleks teostunud kaugete idamaade turgude vallutamine. Sellest tekkisid aga kokkupõrked. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti tähtsaks loeti selle maa vallutamist, kus Kristus oli olnud. Kui see oleks vallutatud, oleksid sinna kanda kinnitanud kaupmehed ja ja idamaadelt pärit kaubad ei oleks pidanud jõudma Euroopasse Bütsantsi vahendusel. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam palverändureid. Rändamine Palestiinasse oli kujunenud igapäevaseks ja see oli suur vagaduse näitaja
Veneetslased suutsid seejärel ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. 12. aprillil 1204. aastal vallutatigi tormijooksuga Konstantinoopol. Linna laastamine oli julm ja Bütsantsile hukatuslik. Soov pidada ristisõdu Idamaades hakkas seejärel vaibuma. Euroopa avastas enda jaoks peagi teisi rahvaid, kelle vastu mõõga ja ristiga minna. Nende hulgas olid ka meie, eestlaste esivanemad. Laste ristisõda Võitlusest uskmatutega innustusid isegi lapsed. Usuti, et kuna lapsed pole veel jõudnud Jumalale meelevastaseid tegusid korda saata, siis on Jumal nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita. Aastal 1212 toimus Laste ristisõda. Mitukümmend tuhat last nii Prantsusmaalt kui ka Saksamaalt asus teele Pühale Maale. Paraku lõppes nende ettevõtmine üsna kurvalt: sihtpunkti ei jõudnud neist keegi, suur osa sattus pettuse läbi kaubaks orjaturule, osa hukkus raskel teekonnal. Ainult väike
Eelkõige karistussõda, mitte kaitsesõda. 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi. Õige autoriteet - Valitseja käsk. Õiglane põhjus - Õigusrikkumine. Õiglane eesmärk - Eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu. 4. "Püha sõja" ja "õiglase sõja" erinevused ja sarnasused. * Õiglane sõda kristlike naabritega. Ideeline alus: vägivald tuleb üldiselt hukka mõista, ent lubatav teatud tingimustes. Vägivalla positiivseks küljeks vaid korra taastamine. * Püha sõda uskmatutega. Vägivald on moraalselt neutraalne, moraalne hinnang tuleneb osalejate kavatsustest. Võib olla tervikuna positiivne: võitlus Jumala riigi nimel ja hüveks. Siiski: ka Pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase piirangud. Paganlus pole piisav sõjapõhjus. Ristisõdu kujutati kui kaitse- või tagasivallutussõdu. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglsest sõjast: põhierinevused. * Skolastikud: Keskmes individuaalne patt. Kuna sõda on vastus
1 Wikipedia: Al-Qaeda; 10.05.2011; [WWW] sajandil inimkonnale tõi. Al-Qaeda rühmituse liikujad on eelkõige äärmuslikud islami fundamentalistid, kelle teod võime tõlgendada järgmiste ideede alla: 1. Tõeline moslem tõestab oma usku tegudega, mitte sõnadega. Usu nimel tuleb tegutseda. 2. Tõelised moslemid on vaid need, kes liituvad haridzhiididega. Kogu ülejäänud maailm on usust taganejad ja tuleb seetõttu hukata. 3. Võitlus uskmatutega peab olema halastamatu. Ei tohi halastada ka mitte nende naistele ja lastele. 4. Tõeline moslem peab tunnistama oma usku ka siis, kui sellele ülestunnistusele järgneb surm. 5. Kõik, kes on kasvõi ühe korra eksinud islami seaduste vastu, on usust taganenud ja nad tuleb hukata. Viimane idee on ehk kõige olulisem, mis eraldab neid paljudest teistest äärmuslastest. Al- Qaeda püüabki oma tegevusega taastada need kõige algsemad islami põhimõtted.2
· Õige autoriteet: valitseja käsk · Õiglane põhjus: õigusrikkumine · Õiglane eesmärk: (õiglane) rahu 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused · Õiglane sõda: kristlike naabritega; ideeline alus: vägivald tuleb üldiselt hukka mõista, ent lubatav teatud tingimustes, vägivalla positiivseks küljeks vaid korra taastamine; kohuseks inimesele kui vasallile ja patrioodile · Püha sõda: uskmatutega; vägivald moraalselt neutraalne, moraalne hinnang tuleneb osalejate kavatsustest; võib olla tervikuna positiivne: võitlus Jumala riigi nimel ja hüveks; kaasnes pattude andekssaamine; kohuseks inimesele kui kristlasele; ka pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase kriteeriumid 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglsest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud: hispaanlased, enamasti Salamanca ülikooli juures, ka protestandid;
3) Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi Õige autoriteet Valitseja käsk Õiglane põhjus õigusrikkumine Õiglane eesmärk eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu. 4) ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused Õiglane sõda kristlike naabritega. Ideeline alus: vägivald tuleb üldiselt hukka mõista, ent lubatav teatud tingimustes. Vägivalla positiivseks küljeks vaid korra taastamine. Püha sõda uskmatutega. Vägivald on moraalselt neutraalne, moraalne hinnang tuleneb osalejate kasvatusest. Võib olla tervikuna positiivne: võitlus Jumala riigi nimel ja hüveks. Ristisõdade õigustamine. Kaasnes pattude andekssaamine. Kohuseks inimesele kui kristlasele. Siiski: ka Pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase piirangud. Paganlus pole piisav sõjapõhjus. Ristisõdu kujutati kui kaitse- ja tagasivallutussõdu. 5) 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused
Õiglane põhjus - Õigusrikkumine. Õiglane eesmärk - Eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu. 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused Õiglane sõda kristlike naabritega. Ideeline alus: vägivald tuleb üldiselt hukka mõista, ent lubatav teatud tingimustes. Vägivalla positiivseks küljeks vaid korra taastamine. Kohuseks inimesele kui vasallile ja patrioodile Püha sõda uskmatutega. Vägivald on moraalselt neutraalne, moraalne hinnang tuleneb osalejate kavatsustest. Võib olla tervikuna positiivne: võitlus Jumala riigi nimel ja hüveks. Kaasnes pattude andekssaamine. Kohuseks inimesele kui kristlasele. Siiski: ka Pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase piirangud. Paganlus pole piisav sõjapõhjus. Ristisõdu kujutati kui kaitse- või tagasivallutussõdu. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglsest sõjast: põhierinevused
- Immuniteedid -> mingid seadused neile ei kehti Riigpea, valitsusjuht ja välisminister võivad kirjutada lepingutele alla ilma volituseta. Rahvusvaheline sõjaõigus ● Õiglane sõda: - Antiik- Vana Testament (viljapuid ei tohi sõja ajal hävitada, et tsiviilisikud saaksid süüa), Sun Tze (Hiina kõige klassikalisem sõjapidamise õpetuse autor; linnasid ei tohiks rünnata, kui see pole just hädavajalik?), India, Kreeka-Rooma, Islam (sõda uskmatutega). - Keskaeg ● Jus ad bellum -> seda, kes võib sõda pidada ● Jus in bello -> õigus sellest, kuidas sõjaväljal käituda Jus ad bellum ● Sõja kriminaliseerimine - Viini kongress (vastuseks Napoleoni sõdadele), Rahvaste Liiga (vatuseks I MSile), Briand-Kellogi pakt (vastuseks I MSile). ● ÜRO Harta - Jõu kasutamise keeld -> riigid ei tohi üksteisega suheldes jõudu kasutada ega jõuga ähvardada. - Tülide rahumeelne lahendamine
Valitseja käsk 2. Õiglane põhjus (iusta causa). Õigusrikkumine 3. Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused Õiglane sõda: Kristlike naabritega Vägivald halb, ent teatud tingimustes vajalik Vägivalla positiivne külg: korra taastamine Kohuseks inimesele kui alamale, vasallile, patrioodile Püha sõda: Uskmatutega Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest Võitlus Jumala riigi hüveks, pattude andeksandmine Kohuseks inimesele kui kristlasele 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused 20 Neoskolastikud toetusid Augustinusele ning Aquino Thomasele. Nad väitsid: kuna
Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et need viivad ristisõdijad kohale. Veneetslased esitasid aga tingimuse: ristisõdijad peavad aitama vabaneda kaupmehi kimbutavatest mereröövlitest. Veneetslased suutsid seejärel ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. 12. aprillil 1204. aastal vallutatigi tormijooksuga Konstantinoopol. Laste ristisõda Võitlusest uskmatutega innustusid isegi lapsed. Usuti, et kuna lapsed pole veel jõudnud Jumalale meelevastaseid tegusid korda saata, siis on Jumal nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võtta. Aastal 1212 toimus Laste ristisõda. Sihtpunkti ei jõudnud keegi ning ainult väga vähesed jõudsid koju tagasi, teised hukkusid või sattusid orjaturule. Ristisõjad ei saavutanud Püha Maaga seotud eesmärke. Ometi avardasid need sõjad eurooplaste maailmapilti. Tihenes kaubavahetus Idamaadega.
Õigusrikkumine c. Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused Õiglane sõda: · Kristlike naabritega · Vägivald halb, ent teatud tingimustes vajalik · Vägivalla pos külg: korra taastamine · Kohuseks inimesele kui alamale, vasallile, patrioodile Püha sõda: 24 · Uskmatutega · Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest · Võitlus J riigi hüveks, pattude andeksandmine · Kohuseks inimesele kui kristlasele 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Varauusaegsed traditsioonid: neoskolastikud: · Hispaanlased, enamasti Salamanca ülikooli juures: dominiiklane Francisco de Vitoria (1492-1546), jesuiit Francisco Suárez (1548-1617). Ka protestandid · Toetusid Augustinusele ja Aq
Valitseja huvi on avalik huvi ja seega tähtsam kui indiviidi erahuvi, mis on ebakõlas terviku huvidega. Friedrich II: valitseja on rahva teener, kes peab alati vooruslikult ja moraalselt käituma, pööramata tähelepanu omakasule, nagu ta peaks igal hetkel aru andma kaaskodanikele. Lähtus pragmaatilisest välispoliitikast. Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest VT: Sõdida tuleb jumala käsul, kui jumal on end ilmutanud ja käskinud naabrite vastu sõdida. Sõdida tuleb uskmatutega, et nad ei teeks pattu jumala vastu. Uskmatute linnade hävitamine, meeste tapmine ja paljaksriisumine on õigustatud. Samas on 10 käskude seas ,,Sina ei pea mitte tapma". UT: Tapmine ja üldine vägivald on keelatud (keera teine põsk, headusega võidad kurjuse). Ülim kohtumõistja on jumal ja kurjategijate patud saavad karistatud. Inimesel pole õigust teist karistada jumala viha karistab. Kättemaksust loobumine
· Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad) Grupikuuluvuse ajalugu · Homo sapiens sapiens grupiloom. Ajaloos · grupikuuluvus muutunud.Esmane - sugulusgrupp: hõim, sugukond, perekond · Indiviidi piirid = grupi piirid. Kriitilised otsused. Veritasu.Ohverdamine.Usugrupp. Hõimu laiendamine. Uus meie. Sotsiaalne reform. Uskmatutega võitlemine. · Territoriaalne grupp/võimugrupp. Isanda alluvad. Riik ja ühiskond. · Täna kuulumine paljudesse gruppidesse. Jäänud grupiteadvus: omad ja võõrad + eelarvamuslikkus teistsuguste suhtes. · Grupikuuluvus määrab (sotsiaalse) maailmapildi Grupi mõju · Sotsiaalse mõju kanalid (konformism, järeleandlikkus, allumine) kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui võõraste/mitteseotute puhul. Grupisurve ja grupile allumine. · Grupikuuluvus loob turvatunnet
Vägivalla pos. külg: korra taastamine Riigisisene õigus = positiivne õigus (valitseja tahe) Pattu saab vältida, ent keeruline Mis peaks olema „rahvaste õiguse“ (ius gentium) alus? Kohuseks inimesele kui alamale, vasallile, patrioodile Vastus: loomuõigus Uskmatutega Keskajal loomuõigus = Jumala positiivne õigus. Nüüd eristus: loomuõiguse Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest lahutamine moraaliteoloogiast Tervikuna positiivne: võitlus J riigi hüveks Loomuõiguse avastamise meetod: inimloomuse vaatlemine väljaspool riiki
ajutised/spontaansed grupid, töörühmad/tiimid Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad) Grupikuuluvuse ajalugu Homo sapiens sapiens grupiloom. Ajaloos grupikuuluvus muutunud. Esmane - sugulusgrupp: hõim, sugukond, perekond Indiviidi piirid = grupi piirid. Kriitilised otsused. Veritasu. Ohverdamine. Usugrupp. Hõimu laiendamine. Uus meie. Sotsiaalne reform. Uskmatutega võitlemine. Territoriaalne grupp/võimugrupp. Isanda alluvad. Riik ja ühiskond. Täna kuulumine paljudesse gruppidesse. Jäänud grupiteadvus: omad ja võõrad + eelarvamuslikkus teistsuguste suhtes. Grupikuuluvus määrab (sotsiaalse) maailmapildi 37 Grupi mõju Sotsiaalse mõju kanalid (konformism, järeleandlikkus, allumine) kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui
• Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad) Grupikuuluvuse ajalugu • Homo sapiens sapiens – grupiloom. Ajaloos grupikuuluvus muutunud. • Esmane - sugulusgrupp: hõim, sugukond, perekond • Indiviidi piirid = grupi piirid. Kriitilised otsused. Veritasu. Ohverdamine. • Usugrupp. Hõimu laiendamine. Uus meie. Sotsiaalne reform. Uskmatutega võitlemine. • Territoriaalne grupp/võimugrupp. Isanda alluvad. Riik ja ühiskond. • Täna – kuulumine paljudesse gruppidesse. Jäänud grupiteadvus: omad ja võõrad + eelarvamuslikkus teistsuguste suhtes. • Grupikuuluvus määrab (sotsiaalse) maailmapildi Grupi mõju • Sotsiaalse mõju kanalid (konformism, järeleandlikkus, allumine) kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui võõraste/mitteseotute puhul. Grupisurve ja grupile allumine.
positiivne: võitlus Jumala riigi nimel ja hüveks. · Siiski: ka Pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase piirangud. · Paganlus pole piisav sõjapõhjus. Ristisõdu kujutati kui kaitse- või tagasivallutussõdu Õiglane sõda · Kristlike naabritega · Vägivald halb, ent teatud tingimustes vajalik · Vägivalla pos külg: korra taastamine · Kohuseks inimesele kui riigi alamale, vasallile, patrioodile Püha sõda (õiglase sõja üks vorme) · Uskmatutega · Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest · Võitlus Jumala riigi hüveks, pattude andeksandmine · Kohuseks inimesele kui kristlasele Varauusaegsed traditsioonid I: uus-skolastikud Inimesed, kes kommenteerisid Aquino Thomase teoloogias esitatud seisukohti ja püüdsid neid kohandada kaasaegses ühiskonnas · Hispaanlased, enamasti Salamancas: dominiiklane Francisco de Vitoria (14921546), jesuiit Francisco Suárez (15481617). Ka protestandid.
annaabi.ee 
