Vitamiinid ja koensüümid Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida organism vajab väikestes (katalüütilistes) kogustes, ent mida ta ise sünteesima pole võimeline või mille sünteesikiirus pole piisav organismi vajaduste katmiseks. Vitamiinid jaotuvad vastavalt füsikokeemilistele omadustele vees lahustuvateks ja lipiidides ehk rasvades lahustuvateks. Vees lahustuvad vitamiinid on organismist väljutatavad uriiniga ning nende liig ei oma tavaliselt toksilist efekti. Samas ei akumuleerita vees lahustuvaid vitamiine organismis tagavaraks märkimisväärsel hulgal ning seetõttu peame neid pidevalt toiduga juurde saama. Rasvades lahustuvate vitamiinide liiast organism nii lihtsalt ei vabane, seetõttu on nad suures koguses toksilised. Paljude lipiidides lahustuvate vitamiinide tagavara on korraliku toitumuse korral organismil olemas, näiteks vitamiin D varu jätkub tavaliselt paariks kuuks.
· teda leidub erütrotsüütides, mis omab erilist tähtsust hapnikuvahetusel, · stimuleerib neerusid eraldama mürgiseid ülejääke, · abistab kõrge vererõhu madaldamisel, · oluline naha tervisele. Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: · reflekside puudulikkus, häired lihaste töös, · närvisüsteemi häired, · raskused hingamisel. Liigtarbimine Kaaliumi liig eritatakse tavaliselt uriiniga. Väga suured kaaliumi annused võivad olla toksilised, eriti neeruprobleemidega inimestel. Allikad Põhilisteks kaaliumi allikateks on taimse päritoluga toiduained. Teda on palju rosinates, datlites, kapsastes, kartulites, porgandites, sibulates, peedis, spinatis, aprikoosides, õuntes, viinamarjades, kirssides ja banaanides. Lisaks leidub teda ka vähesel määral lihas. Vajalik närvi- ja ajurakkude tööks ning osmootse rõhu reguleerimiseks. Teeb koostööd naatriumiga
· vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks, · osade ensüümide aktiivsuse tagamiseks, · lihaste töö tagamiseks, valkude ja süsivesikute ainevahetuseks, · hapnikuvahetusel, sest seda leidub erütrotsüütides, · neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks, · naha tervisele. Kaaliumivajadus suureneb: · oksendamise ja kestva kõhulahtisuse korral, · rohke higistamise korral, · diureetikumide kasutamisel, · kaaliumi suurenenud väljutamisel uriiniga, mis võib olla tingitud: - ülemäärasest naatriumi, - kohvi, - suhkru ja/või, - alkoholi tarbimisest ja - madalast veresuhkru tasemest. Kaaliumi puudujääk võib kujuneda: · seedetrakti haiguste põdemisel, · suhkurtõve puhul, · kestval ühekülgsel toitumisel ja · pideva stressi korral. Parimateks kaaliumiallikateks on taimse päritoluga toiduained, eriti köögiviljad ja kaunviljad. Kaaliumi päevane soovitus on 3100-3500mg, 3300 mg kaaliumi sisaldub näiteks:
Erituselundkond Erituselundkond koosneb neerudest, kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist. Uriiniga kõrvaldatakse organismist lämmastikku sisaldavaid jääkaineid, sooli ja liigset vett. Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 neer erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD
perifeerseid kui ka südame pärgartereid tugeva veresooni lõõgastava toime tõttu kutsub esile süstoolse ja diastoolse vererõhu languse; vähendab südame koormust perifeerse vastupanu vähendamise tõttu, tulemusena väheneb südamelihase hapnikutarve; otsene südame pärgartereid lõõgastav ja neis verevoolu suurendav toime · P.o.absorbeerub täielikult, kuid allub esmasele maksapassazhile, eritub rinnapiima; metaboliseerub ja väljub uriiniga inaktiivsete metaboliitidena, T1/2 2t · Kõrvaltoimed: peavalu, kuumahood, soojatunne, peapööritus, vererõhu langus ja pulsisageduse tõus; jalgade tursed. Iiveldus ja kõhukinninsus ning allergilised nahareaktsioonid. Mööduv igemete hüperplaasia, vanematel meestel on mööduv rindade suurenemine. Müokardi isheemia süvenemine Kaltsiumi kanalite blokaatorid Verapamiil · Näidustused: hüpertensioon, stenokardia, supraventrikulaarsed
eriti jalalihased. · Sügav defitsiit: luude kõhetumine-nõrgenemine, arteriaalne hüpotensioon. Tavamarkerid on tetaania (lihaskrambid), osteomalaatsia (luude pehmumine, luude mineralisatsiooni häired) ja osteoporoos (luude urbsus/pooristumine, luude massi vähenemine, rohkem vanainimestel). · Lisafaktorid: rohke kohvijoomine (üle 4...5 tassi päevas, s.o. 600...750 ml); alkoholiga liialdamine viivad osa Ca uriiniga välja. Väikelapsel võib Ca puudusel tekkida rahhiit. Täiskasvanul osteomalaatsia. Liigsuse kliinilised markerid · Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on 1500 mg. · Ca ja vitamiin D megadoosid: hüperkaltseemia, järgneb intensiivne luude ja kudede (eriti pehmete kudede, just neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes); · Kestev liigsus häirib närvikoe (depressioon, väsimus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe
7,43 • Keskmine : pH 7,4 • Happelised ainevahetusproduktid lähevad verre. • Happe- leelis tasakaalu hoiavad konstantsena vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja eritusmehhanismid neerudes. • Kõrvalekalle normaalsest pH-st pärsib vajalike ensüümide aktiivsust Neerude pH regulatsioon •• Väljutab mittelenduvaid happeid (nt väävelhapet). • Normaalse toitumise korral produtseerib inimene 24h jooksul 12-15 mooli CO2-e ja uriiniga väljutatakse 50 mmol hapet uriiniga. • Suure happe liia korral on terve neer võimeline eritama ka rohkem vesinik ioone. • Aluselise liia korral vesinikioonide sekretsioon väheneb. • väljutatakse põhiliselt seotuna ja külge Neerude pH regulatsioon • Normaalsetes tingimustes imenduvad kõik ioonid neeru (proksimaalses) torus tagasi. • See muudab uriini pH happeliseks. • Uriini pH= 4-4.5 • Päevas saab väljutada maksimaalselt
mitmesugused peavalu põhjustavad allergiad, mõõdukas diabeet, alkoholism, peavalud, stenokardia (südame isheemiatõve üks levinumaid ning tuntumaid väljendusi), unetus, vinnlööve noorukitel, väikelastel kõhulahtisus ja koliit(krooniline jämesoole põletik). Kaaliumi on vaja väga erinevate haiguste vältimiseks ja raviks. Kaalium imendub kiiresti peensoolest. Tema imendumist, aga ka omastamist rakkude poolt, soodustab vitamiin B6. Kaalium väljutatakse peamiselt uriiniga, märkimisväärselt ka higiga. Ülemäärane naatriumi, kohvi, suhkru, alkoholi tarbimine suurendab kaaliumi väljutamist uriiniga. Et normaalne kaaliumi omastamine vajab ka vastavahulgalist magneesiumi tarbimist, siis on alkohol kaaliumi suhtes kahekordne antagonist(vastane), sest ta soodustab ka magneesiumi väljutamist. Kaaliumi ülemäärast eritumist soodustab ka madal veresuhkru tase. Kaaliumi ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on erinevatel andmetel umbes 1,4...3,0g
NAATRIUM Milleks vaja? Vajalik närviimpulsside edasikandmisel Lihaste tööks Happetasakaalu säilitamisel organismis Normaalse veevahetuse tagamiseks vere ja koerakkude vahel Naatriumi saab peamiselt.. Kõikides toitudes, kõige rohkem sisaldab seda sool Looduslikest toitainetest näiteks liha, kartul, köögiviljad Töödeldud toidud, poes müüdavad pooltooted näiteks leib, just, sink, viinerid (peamine allikas) Lisatakse toiduvalmistamisel, inimese enda toidulaud Naatriumi liigtarbimine Koormab neere Tekitab turseid (häirub normaalne veevahetus vere ja koerakkude vahel) Võib tekitada vererõhutõusu Toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga Naatriumi puudumine Toitumuslikku naatriumi defitsiiti ei esine Võib kujuneda rohkel higistamisel, suure koguse vee tarbimisel, oksendamisel või kõhulahtisuse korral Sümptomiteks lihaskrambid, isutus, imendumishäired Sügav puudus võib lõppe...
langetamiseks, · osade ensüümide aktiivsuse tagamiseks, · lihaste töö tagamiseks, valkude ja süsivesikute ainevahetuseks, · hapnikuvahetusel, sest seda leidub erütrotsüütides, · neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks, · naha tervisele. Kaaliumivajadus suureneb: · oksendamise ja kestva kõhulahtisuse korral, · rohke higistamise korral, · diureetikumide kasutamisel, · kaaliumi suurenenud väljutamisel uriiniga, mis võib olla tingitud: · - ülemäärasest naatriumi, · - kohvi, · - suhkru ja/või, · - alkoholi tarbimisest ja · - madalast veresuhkru tasemest. Kaaliumi puudujääk võib kujuneda: · seedetrakti haiguste põdemisel, · suhkurtõve puhul, · kestval ühekülgsel toitumisel ja · pideva stressi korral. · Parimateks kaaliumiallikateks on taimse päritoluga toiduained, eriti köögiviljad ja kaunviljad.
A-hemofi ilia tekib faktor VIII ja B- hemofi ilia faktor IX puuduse tõttu Põhjustatud X-kromosoomis oleva hüübimisgeeni defekti poolt Retsessiivselt päritav PÄRILIKKUS AVALDUMINE Raskem vorm avaldub lapseeas, kergem täiskasvanuna Iseloomulik iseeneslik või traumast põhjustatud verejooks liigestesse, lihastesse, pehmetesse kudedesse ning siseelunditesse Põhjustab valu ja liigese turset Haavad veritsevad kaua Väljaheite või uriiniga või erituda verd Võib tekkida eluohtlik verejooks VÄLINE VERITSUS SISEMINE VERITSUS DIAGNOOS NING RAVI Veritsuse esinemine inimesel ja suguvõsas Täpsustamiseks määratakse hüübimisnäitajad Konkreetne ravi puudub Ajutiseks leevendamiseks süstitakse puuduva või mitteaktiivse faktori konsentraati ENNETAMINE Vältida vere hüübivust vähendava aspiriini tarbimist Ei tohi teha lihasesiseseid süste, ennetamaks verejooksu
Naatriumi leidub ka juustus, vorstis, singis, margariinis, konservides, puljongikuubikutes, liha-ja kalatoodetes ja paagaritoodetes. Taimedest sisaldab naatriumi kõige rohkem just maitsetaimed. Väga oluline naatriumiallikas on ka naatriumirikas.pudelivesi. Naatriumi ohutu päevase tarbimise ülempiir on 20-30 g. Halvimal juhul võib liigne tarbimine põhjustada maovähki, insulti, osadel hüpertoonia teket, aga ka jalgade ja näo turseid, kaaliumi liigset eritust uriiniga. Naatriumi mõju vererõhu tõusule: a)liigne naatrium häirib rakkude ioontasakaalu b)naatriumi seob verevahetusel verega liigselt vett. Naatriumi puudujääk võib tekkida kehavedelike kaotamise tagajärjel, näiteks rohke higistamise korral kuid ka sooladevaese vee megatarbimise korral, näiteks allikavee. Naatriumi puuduse tunnused on kehakaalu langus, isutus aga ka näiteks oksendamine. Samuti võib tekkida puudujääk pikaajalise taimetoitluse tagajärjel.
Insuliini vähesuse tõttu on rasvade lagundamine puudulik ning selle tulemusena moodustuvad toksilised kõrvalsaadused - ketokehad Ketokehad : atsetoon, atseetoatsetaat (pH < 7), β- hüdroksübutüraat (pH < 7) Kui ketokehade kontsentratsioon ületab organismi lagundamisvõime tekib pH langus ning seejärel metaboolne atsidoos Elektrolüüdid Hüperglükeemia ja hüperketoneemia reabsorptsiooni lävi neerutuubulites ületatakse → liig väljub uriiniga Need ketokehad(-) võtavad kaasa katioonid (K+, Na+) Koos oksendamisega, kõhulahtisusega, suurenenud urineerimisega (tavaline ketoatsidoosi puhul) tekib elektrolüütide puudus → rakufunktsioonid häiritud, + glomerulaarne filtratsioon aina väheneb → neerupuudulikkus Kasutatud kirjandus: http://www.vetfolio.com/internal-medicine/understanding-and- treating-diabetic-ketoacidosis https://www.slideshare.net/ivsdsm/diabetic-ketoacidosis-or-dka-in- cats
Näiteks 2006 aasta septembris sai üle 330 inimese Hiinas mürgistuse süües sealiha, mis oli saastunud klenbuterooliga. Klenbuterooli analüüs toidutoormes toimub seireprogrammis. Kõigepealt analüüsitakse liha, piima jt. proovid mikrobioloogilise agar-difusioonmeetodiga, positiivsed proovid edasi kinnitamiseks ja kvantiteerimiseks kromatograafilise meetodiga. Ainevahetus: Katsed mis on tehtud klenbuterooli manustamisel suukaudu loomadele on näidanud, et enamus osa ravimist eraldub uriiniga. Süstimisel lihasesse (eriaegadel samasse looma erinvatesse piirkondadesse) katse tulemused näitasid, et süstimise kohas oli klenbuterooli jääkide sisaldus kõrgem mitu tundi pärast süstimist, kui koheselt pärast süstimist. Toksilisus põhjustab inimorganismis peavalu, mao ärritust, pearinglust, lihaste värinaid, iiveldust, oksendamist, südamepekslemist ja higistamist.
Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebane on uudishimulik. Sobiva tuule korral võib rebane üsna lähedale tulla, enne kui ta inimese ära tunneb. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Rebase eluviis on öine. Jahti alustab tavaliselt õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta siiski jahti ka päeval. Rebase kiirus on kuni 48 km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Urul on alati mitu väljapääsu kuni viis, et vajaduse korral saaks kiiresti põgeneda.Mööda oma maa-ala ringi liikudes ja toitu otsides märgistab rebane juba läbivaadatud kohad uriiniga, et mitte hakata sealt uuesti otsima. Rebase...
Kraapimistõbi Mis see on? Kraapimistõbi on surmav haigus, mis mõjutab lammaste ja kitsede närvisüsteemi. Nimi tuleneb sellest, et loomad kraabivad oma villkatte kivide, puude ja aedade vastu maha. Haigus põhjustab sügelust loomadel. Muude haiguse tunnuste hulka kuuluvad muutunud kõnnak ja kramplik kokkuvarisemine. Haigus on nakkav ja üks loom võib haiguse üle kanda teisele, seepärast on üks levinumaid viise selle ohjeldamiseks panna nakatunud karantiini ja hävitada. Kuid haigus võib ka tulla esile varasemalt terves karjas. Viisi, kuidas haigus levib, pole täielikult veel mõistetud, kuid hiljutised uuringud näitavad, et prioonid võivad levida uriiniga ja püsida keskkonnas aastakümneid. Kraapimistõvi avaldub tavaliselt 3-5 aastaselt. Ilme on võimalus, et haigus on edasi kandunud platsenta kaudu. Pole leitud tõendeid, et see haigus on inimesele nakkav. Prioonide mõju Prioonid sisenevad alguses läbi soolestiku nahk...
Näiteks kaltsium ei saa imenduda ilma piisava hulga D-vitamiinita. Oma osa on samuti A- ja C- vitamiinidel. Magneesium ja kaltsium mõjuvad üheskoos südame- ja veresoonkonna tegevuse tõhususele ning kaltsiumi ja fosfori omavaheline suhe peab olema tasakaalus, et moodustada efektiivselt luukudesid. Ükskõik millise eelmainitud ainepuudus organismis takistab organismi kaltsiumit omastada. Valgu tarbimise tõstmine suurendab uriiniga eralduva Ca hulka, seega valgurikas toit viib organismist Ca välja. Kaltsiumi imendumist pidurdab alkohol. Imendumist soodustab laktoos, seega piimatoodete tarbimine. Uuringud on näidanud, et Ca on potentne kolesterooli hävitaja, samuti võib ta alandada vererõhku ning hoiab ära osteoporoosi. Kaltsiumi sisaldavad kõige rohkem piim, jogurt, pudruhelbed, lõhe ja luudega sardiinid. MAGNEESIUM (Mg) Magneesium on neljas sagedasem katioon inimkehas. See element oli üks esimesi, mis
juustust ja valmistoitudest ning väljaspool kodu süües saadakse 77% naatriumi. Kodusel söögivalmistamisel ja vahetult enne sööma hakkamist lisatakse ise soolana veel 11% naatriumi. Naatriumi on aga vaja: 1) vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu mõjutajamiseks 2) happe-tasakaalu säilitamisel organismis, 3) närviimpulsside edasikandmisel. Naatriumi liigtarbimine võib põhjustada: 1) naha ja limaskestade kuivamist, 2) vee ja kaaliumi ülemäärast eritumist uriiniga, 3) anu, mille tõttu suurenenud vedelikutarbimine suurendab tursete teket. Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame võime pumbata verd, tekib südamepuudulikkus, halveneb organismi varustatus hapniku ja toitainetega, 4) kaltsiumi väljutamist uriiniga ja võib tekkida osteoporoos, mistõttu on vaja kaltsiumit rohkem tarbida, sest Naatrium on luudele kahjulik ja see mitte ainult ei
läheb verre. 5. Maksa funktsioonid · Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll · Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine · Sapi tootmine · Kolesterooli, plasmavalkude süntees · Vitamiinidevaru säilitamine · Punaliblede süntees lootel 6. Eritamine ja veebilanss Neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust osmoregulatsioon. Ultrafiltratsioon: · Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse · Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbt- sioonil Vee allikad: · Toit ja jook 2100 cm³ (ööpäevas) · Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) 200 cm³ Veekadu: · Naha kaudu 350 cm³
2.ELUVIIS Amuuri tiiger asustab hiigelsuuri territooriume, mille pindala on isasloomal 800-1000 km², emasloomal tavaliselt 100-400 km². Isikliku territooriumi suurust mõjutab ka seal elavate saakloomade hulk, nende vähesuse korral on ka territoorium suurem. Kui toitu on piisavalt, jääb tiiger oma ala piiridesse aastaringselt. Püügiloomade nappusel juhtub, et tiiger surmab ka suuremaid koduloomi ja koeri. Sarnaselt isatiigrile märgistab ka ematiiger oma territooriumi uriiniga või kraabib küüniste abil puukoort. Tiiger kontrollib regulaarselt oma lõigul ringi patseerides oma või teiste tiigrite jäetud märke. Lõhnatunnused omavad tähendust vaid püügiterritooriumi märgistamisel, ent võimaldavad ka erinevast soost tiigritel innaajal kohtuda. Omavahel ristuvad vaid emas- ning isasloomade lõigud, kuna isatiigrid kaitsevad oma territooriumi teiste isaste eest. Isased tiigrid elavad erakuelu, emased on harilikult seltsivamad. 3.TOITUMINE
veetasemega osade vahel Väär 3. Hüdrofiilsed ained, näiteks rasvad, vees ei lahustu Väär 4. Vesi on fotosünteesi saadus Väär (lähteaineks on vesi) 5. Vesi on Maal leiduv ainus aine, mis esineb looduses kolmes olekus Tõene 6. Pindpinevuse tõttu moodustab vesi tilkasid Tõene II ühenda vee ülesanded õige väitega 1.Vesi tagab rakkude siserõhu 6.Ainevahetusjäägid eritatakse kehast uriiniga 2. Vesi osaleb keemilistes 8.Veemolekuli lagundamine reaktsioonides valguse toimel on üks fotosünteesi esimesi etappe 3. Vett on vaja organismide 7.C-vitamiin on vees lahustuv paljunemiseks aine, mida inimestel on vaja saada toidust 4. Vesi reguleerib soojust 5.Meduusi keha koosneb üle 95% ulatuses veest 5. Vesi on rakkude 1.Põuaperioodil taimed
Soola (NaCl) ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on erinevatel andmetel 2,56 g, teatud juhtudel kuni 8 g ja see sõltub: * Kehakaalust * Füsioloogilisest seisundist * Kliimatingimustest * Füüsilisest aktiivsusest * Neerude võimest imendada naatriumi tagasi * Toitumisviisist Soola kahjulikkus Soola nö kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Naatriumi liigtarbimine võib põhjustada: * Naha ja limaskestade kuivamist * Vee ja kaaliumi ülemäärast eritumist uriiniga * Janu * Vererõhu tõusu Soola tarbimise mõistlik vähendamine ei ole tervisele ohtlik, magedama toiduga harjumine toimub kiiresti! VESI Keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Normaaltingimustes vedel, kuid võib olla ka tahke ning gaasiline. Kuulub kõikide kudede koostisesse Leidub kõikides toiduainetes Annab 0 kcal Elavate organismide eksisteerimisel esmajärguline Vesi kui ravim Puhta vee joomine on eluliselt oluline! Inimene koosneb 70 % veest. Keskmises inimeses on 42 L vett
A-Vitamiin Siivo-Sandre Tänavots Mida see tähendab A-Vitamiin on retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline nimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin Kust kohast me seda saame? Saame rasvastest kaladest, kalamaksast, loomamaksast, võist, rasvasematest piimatoodetest Parimad allikad Parimateks allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranžides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Vitamiini tähtsus A-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks,luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina Milleks on vaja A-vitamiine? Nägemisprotsessiks Paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks Antioksüdantseks regulatsiooniks Organismi vi...
korral alles täiskasvanueas · Iseloomulikuks on verejooks liigestesse ja lihastesse, mõnikord ka siseelunditesse · tekib mõne aja pärast peale tagasihoidlikku traumat või iseeneslikult · Verejooks liigestesse põhjustab valu ning liigeste turset ja võib põhjustada püsivaid liigeskahjustusi · Kaasneb artriit Haavad veritsevad kaua Sisemine verejooks soolde või kuseteedesse põhjustab vere eritumist väljaheitega või uriiniga Eluohtlikud on ajusisesed verejooksud ja hingamisteede sulgust põhjustavad verejooksud Diagnoosimine, uuringud Diagnoosi täpsustamiseks määratakse vere hüübimisnäitajad: faktor IX, faktor VII, trombotsüütide hulk, APTT (osaline tromboplastiini aeg), PT (protrombiini aeg), veritsusaeg, fibrinogeen Eluiga on ravi saamise puhul umbes 10 aastat lühem kui terve inimese eluiga Ravi ·
kartulikrõpsud Naatriumi on vaja: normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel; happe-tasakaalu säilitamisel organismis; närviimpulsside edasikandmisel; lihaskontraktsioonide tagamiseks Naatriumi liigtarbimine: Koormab neere; Tekitab turseid (häirub normaalne veevahetus vere- ja koerakkude vahel); Võib tekitada vererõhutõusu; Toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga (mis aga ei võta turseid maha) Kasutatud allikad: http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/mine raalained/naatrium https://et.wikipedia.org/wiki/Naatrium http://moodle.e-kooli.info/mod/url/view.php?id=1550
orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks. Proteiini kääritamise käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu sünteesiks. Liiga kiire proteiini lõhustumise korral aga ei suuda nad kõike ära kasutada, tulemuseks on ammoniaagi tõus vatsas. Osa vabanenud ammoniaagist imendub vatsast verre ja see liigub verega maksa, kus moodustub karbamiid, millest osa eritub uriiniga. Sellega kaotab organism lämmastikku ning söödaproteiini kasutamise efektiivsus väheneb. Lämmastikukadu vähendatakse aeglustades proteiini lõhustumisprotsessi tavaliselt proteiinisöötade kuumutamine. Seede käigus liiguvad mikroobirakud libedikku e pärismakku, kus nad seedeensüümide pepsiini ja lipaasi toimel tõeliselt seedivad. Rasvade ja süsivesikute seedimist mäletsejaliste libedikus ei toimu, sest süsivesikuid lõhustavad ensüümid ei toimi mao happelises
kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega. Arenenud maades on podagra leviku suurenemist seostatud puriinirikaste toitudega ja alkoholi tarvitamisega. Puriinid on lämmastikku sisaldavad looduslikud orgaanilised ained. Inimese organism saab puriine ühelt poolt toiduga ja teiselt poolt tekib organismis eneses rakutuuma ainete lagunemisel. Puriinide lagunemise lõpp-produktiks on kusihape, mida eritatakse uriiniga. Normaalselt on kusihape teke ja tema soolade ehk uraatide eritamine uriiniga tasakaalus. Sümptomid Podagra hoog avaldub ägedas liigesepõletikus. See haarab tavaliselt üht või mitut liigest. Umbes pooltel haigetest algab podagra suurvarba tüviliigesest, mis hakkab valutama ja paistetab üles, tavaliselt öösel. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud.
kromosoomist on 3 eksemplari, normaalne on 2), ülejäänud võivad olla 21. kromosoomi translokatsiooni mõjul. Downi sündroom sai oma nime inglise arsti John LangdonDowni poolt, kes kirjeldas seda kromosoomihaigust esmakordselt aastal 1866. Suhkurtõbi Suhkurtõbi on haigus, millele on iseloomulik liiga kõrge veresuhkru tase ning sellest tingitud häired. Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju suhkrut. Liigne suhkur eritub neerude kaudu uriiniga, viies kaasa vedelikku. Selle tagajärjel uriinikogused suurenevad, tekib pidev janutunne ning kaalulangus. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rilikud_haigused http://et.wikipedia.org http://www.inimene.ee/?
Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on üle 10 mg/dl siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga. Janu. Sage urineerimine. Kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini. Teist tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeet on põhiliselt vanemaealiste tüsedate haigus. Nende organism eritab insuliini, kuid selle toime on
olla isegi alla 40% keha massist. Peamine veehulk organismis asub rakkudes, raku protoplasmas. Vee massi jäävuse seadus: organismi siseneva vee mass peab üldjuhul võrduma organismist väljuva vee massiga. Keskmiselt eraldub ööpäevas inimorganismist kokku 2-2,5 l vett. Ööpäevas eraldub kopsudest väljahingatava õhuga 400-450g veeauru. Higiga eraldub keha pinnalt 450-600g vett. Vähesel määral eraldub vett silmadest pisaratena. Kõige rohkem eraldub vett neerude kaudu uriiniga 800-1250g. Soolestiku kaudu vaid 100-200g vett. Üldjuhul sünteesitakse ööpäevas 300-350g vett. Täiskasvanu vajab ööpäevas 30-35g vett ühe kilogrammi keha massi kohta, imik aga üle kahe korra rohkem. Negatiivse veebilansi puhul siseneb vett vähem, selle eritumine on aga suurenenud. Positiivne veebilanss esineb rohkel joomisel, vee peetusel organismis või mitmesuguste neeru-, südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul, millega kaasnevad sageli tursed.
D-vitamiin D-vitamiin ehk päikesepaiste vitamiin C27H44O Antirahhiitilised rasvlahustuvad ühendid, mis toimivad hormoonidena. • bioaktiivsed inimorganismis - kolekaltsiferool D3 - ergokaltsiferool D2 • molaarmass: ligikaudu 384,65 g/mol Miks on seda vaja? • annab energiat pimedal ajal, kaitseb kroonilise väsimuse sündroomi, depressiooni, masenduse eest • soodustab kaltsiumi imendumist • lastele normaalseks kasvuks • normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks • stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks • aitab nahaprobleemide korral: leevendab aknet, ekseeme ja psoriaasi • puudujääk organismis soodustab kehakaalu tõusu Allikad ja RDA • Päikesepaiste • Toit: – tursamaksõli – kalad (makrell, lõhe ja heeringas) – või ja munakollane – maks – piim – aedviljad (parimad tumerohelised lehtviljad) ...
Ensüümid 1.on biokatalüsaatorid -reaktsiooni kiirendajad elusas organismis (2100-2150 erinevat ensüümi organismis) 4% org 2.koostis: kõik ensüümid on valgud 1)lihtvalgud e lihtensüümid *aminohappejäägid 2)liitvalgud e liitensüümid *aminohappejäägid+muu aine (nt vitamiin) 3.toime: Organismis on temperatuurid madalad, konsentratsioonid tühised, aga reaktsioonid toimuvad suure kiirusega. *subtraat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüüm kui valgu molekul on hiigelsuur võrreldes subtraadi molekuliga, seetõttu on ensüümist aktiivne ainult üks osa, aktiivtsenter, mille suurus on võrreldav subtraadi molekuli suursuega. Ens aktiivtsentri ja subtraadi vahel on struktuuri sobivus. 4.haigused: *piimasuhkru talumatus(laktoos) *pigmentatsioonihäired *verehüübimatus vitamiinid: 1.mõiste madal molekulaarsed, bioaktiivsed, orgaanilised ühendi, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust 2.liigitus *rasvlahustuvad A,D,E,F,K (varud...
Toitumine:Laisikud on spetsialiseerunud lehtede, pungade, vahel ka puuviljade söömisele. Nende magu on kohastunud tahke toidu seedimiseks.Täis magu moodustab kolmandiku laisiku kaalust,toidu minek läbi seedeelundkonna võib kesta kuni kuu aega. Paljunemine:Pole teada, kuidas toimub emas- ja isasloomade vaheline kurameerimine.Nad suhtlevad üksteisega kõrge sagedusega helisid vahetades. Isasloom märgistab ümbruse pärakunäärme nõre ja uriiniga. Mõlemast soost loomad eritavad äärmiselt tugevat muskuselõhna.Tiinus vältab ligikaudu 7-10 kuud. Üksainus poeg tuleb nähtavasti ilmale puuokste vahel.Poeg klammerdub ema rinna-karvade külge 6-9 kuuks. Umbes kuu- vanusena poeg võõrutatakse. Ema toidab poega seejärel umbes kuu aja vältel läbimälutud lehtedega, hiljem hakkab poeg ise ema külge klammerdunult lehti murdma. Unau ja inimene:Mitmetes Lõuna-Ameerika piirkondades kütivad inimesed laisikuid nende liha pärast
Bioloogiline toime Rubiidiumi kasutatakse nukleaarmeditsiinis, et leida ja pildistada ajukasvajaid. Radioaktiivsed isotoopid(rubiidium) viiakse kehasse seejärel registreeritaksekaameraga radiofarmatseutilise preparaaadi biodistributsiooni organismis. Inimese keha kaldub ravima Rb + ioone, nagu oleksid need kaaliumi ioonid ja seetõttu rikastab rubiidium organismi rakusisest vedelikku. Ioonid ei ole eriti mürgised, ning neid on kerge eemaldada higi ja uriiniga. Lisa Keemiliselt on rubiidium väga aktiivne. Reaktsioon õhuhapnikuga põhjustab rubiidiumi iseenesliku süttimise õhu käes, kokkupuutes vee, lahjendatud hapete ja halogeenidega plahvatab. Rubiidiumit hoitakse seetõttu tavaliselt klaasampullides. Paljud terroristid kasutavad just seda ohtlikku metalli pommide jm tegemiseks. Pildid Kasutatud allikad Internett - http://et.wikipedia.org/wiki/Rubiidium ; www.ohtuleht.ee ; http://web.zone.ee/chemistry/Rb.htm
Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi sisenõrenäärmete "teate". Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust. Kui hormooninäärmete töö katkeb või poidurdub, tekivad organismis tõsised häired. Tuntuim näide on suhkruhaigus, mis tekib siis, kui kõhunäärme saarekesed toodavad liiga vähe hormoon insuliini. Vere suhkrusisaldus tõuseb, sest organism ei suuda küllaldaselt suhkrut omastada. Suhkur hakkab erituma uriiniga. Suhkruhaiged peavad kindlat dieeti pidama ja endale insuliiini süstima. Hormoonid aitavad korraldada ainevahetust. Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Hormoonid mjuhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Peaajus asub väikese kirsi suurune ajuripats ehk hüpofüüs. Ajuripats on inimorganismis "juhtnäääre", sest ta korraldab kõigi teiste hormooninääärmete tööd
1.2 Aldosteroon ja 11- Reguleerivad naatriumi ja desoksükortikosteroon kaaliumi ainevahetust ning osalevad vererõhu regulatsioonis. Aldosterooni mõjul suureneb neerukanalikestes naatriumi tagasiimendumine ning kaaliumi eritumine uriiniga. 1.3 DHEA e dehüdroepiandrosteroon 2. Neerupealisesäsi hormoone 2.1 Dopamiin 2.2 Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte lihaskiude. Selle tagajärjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja tõuseb vererõhk 2.3 Adrenaliin Selle mõjul südametegevus kiireneb, jõudeolekus olevates
kui võib, siis kui palju? Hapniku järel on vesi vajaduselt teisel kohal. Vett vajame seedeprotsessidel, toitainete imendumisel ja nende jagunemisel keha erinevatesse osadesse. Vesi toimib ka termoregulaatorina ja jääkainete eemaldajana. Treeninugte ajal võib keha tarbida kuni 25 kalorit minutis, mis loomulikult tõstab kehatemperatuuri ning organism vajab suurt hulka vett taksitamaks ülekuumenemist. Vee vahetus organismis on kiire. Vedelikku eristatakse organismist uriiniga, kopsudest hingeõhuga, ka higina - kokku umbes 2 liitrit ööpäevas. Vähemalt selle hulga vett peab organism tagasi saama, et tagada elundkondade ja kogu keha töövõimet. Peale joogivee saame suurel hulgal vedelikku ka söögiga. Täiskasvanud mehes on ligikaudu 60% ja naises 55%vett, millest rakkudes on 55% ja väljaspool rakke 45%. Lihaselistel inimestel on lihaskoes oleva vedeliku tõttu vett rohkem.
Bakteruuria uurimiseks peab uriin olema põies vähemalt 4 tundi. Tsütoloogiliseks uuringuks ei sobi, kuna kontsentreeritud uriinis muutub rakkude morfoloogia. · Ajastamata e. juhuslik uriin Võib kasutada: Ägeda kuseteede patoloogia korral; Tsütoloogiliseks uuringuks; Erakorralistes situatsioonides. Oluliselt mõjutavad söömine, joomine, ravimid. Tsütoloogiliseks uuringuks peaks patsient 23 tundi enne uriini andmist jooma, sest rohke uriiniga eritub epiteelirakke. Soovitatakse kasutada teist hommikust uriini. 2 · Ajastatud uriini kogumine Sobib: valgu määramiseks, kreatiniini kliirensi määramiseks. Ööpäevase uriini kogumine. A. Uriini analüüsi üldised näidustused: 1. Kahtlus urotrakti infektsioonile; 2. Kahtlus mitteinfektsioossele neeruhaigusele (süsteemsed haigused, hüpertensioon, rasedustoksikoos, ravimid); 3
Bioaktiivsed ained Ensüümid Ensüümid ehk fermendid on valgud, mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse. Mõned ensüümid ei vaja tegutsemiseks lisaaineid, teistel on aga aktiivsuskeskuse toimimise juures olulised ka ko-faktorid ja ko-ensüümid, milleks on sageli mineraalained ja vitamiinid. Ensüüme saame me endale sisse süüa ja ensüüme toodab ka meie keha ise. Kõige suuremas koguses, 50% ensüümidest toodetakse koos süljega, järgmisena tähtsuselt on võrdsed kõhunääre ehk pankreas ja meie soolestiku mikrofloora ehk peamiselt piimhappebakterid kumbki 25%. Toidus leidub ensüüme eriti rohkelt tooretes salatites (puu- ja köögiviljades, teravilja-idudes, pähklites) ning ka kuumutamata piimas ja muudes loomsetes saadustes. Ensüümid hakkavad hävinema, kui toidu tempetratuur tõuseb 48°C-ni ning 3-minutiline kuumutamine keemistemperatuuril hävitab toidust kõik ensüümid. Arvatakse isegi, et ensüümid ongi kogu...
Na on rohkem maitseainetes: till, petersell, seller, küüslauk Kloor 7.2. Kaltsium, magneesium Kaltsium · Moodustab ~2% kehakaalust · 99% Ca on luudes. Luukude uueneb pidevalt, see on vajalik nii luude kasvuks kui selleks, et siluda koormuspragusid · vereplasmas on Ca konst., 2,3-2,7 mmol/l (9,2-10,8 mg%) · vajadus 800-1200 mg päevas, s.o. 20-30 mmol Toiduga saadud kaltsiumist imendub keskmiselt 20-30% Päevas eritub 25 mmol (1g) Ca, sellest uriiniga 1/5, 5 mmol, ülejäänu 20 mmol eritub väljaheidetega Ca bilanssi reguleerib 3 hormooni: 1) Parathormoon (PTH) · peptiid, vabaneb kui Ca on veres vähe · soodustab Ca2+ vabanemist luudest · suurendab Ca2+ imendumist peensoolest, sest stimuleerib D3 moodustumist neerudes · suurendab Ca2+ tagasi imendumist neerudes 2) kaltsitoniin (CT) · sünteesitakse hüperkaltsineemia korral, hoiab Ca luudes 3) vitamiin D3 · vitamiin D hormonaalne vorm (kaltsitriool)
kudedesse. Peale maksa ja rasvkoe on vitamiin E teatud varud on ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis ja vere lipoproteiinides. Maksarakud ja erütrotsüüdid haaravad RRR--tokoferooli kiiresti. Lihased, testised, aju ja seljaaju salvestavad vitamiini E aeglaselt. Vitamiin E metaboliseerub peamiselt kinoonvormiks, mis konjugeerub glükuroonhappe jäägiga. Glükuroniidid väljutuvad peamiselt sapiga. Mingi osa aga imendub ning muundub neerudes uriiniga väljutatavaks tokoferoonhappeks. Looduslikud vitamiin E allikad: nisuiduõli, päevalille- ja maapähkliõli, päevalilleseemned, kaeratoidud, oder, majonees, porgand. Defitsiit Esmasümptomiteks on ülemäärane lipiidide peroksüdatsioon ja sellest tingitud erütrotsüütide membraanide kahjustustega kaasuv erütrotsüütide eluea lühenemine ja lõhustumine (hemolüütiline aneemia). Väheneb ka hemoglobiini süntees. Need häired sugenevad
Mononukleoos on tavaliselt iseparanev viirushaigus, mille puhul ravi on harva vajalik. Tekkepõhjused ja -mehhanismid · Mononukleoos levib inimeselt inimesele peamiselt sülje kaudu. Nakatuda võib näiteks suudlemisel - sellest ka haiguse inglisekeelne nimetus "kissing disease", samuti teiste inimestega samast pudelist või tassist joomisel. Õhu kaudu piisknakkusena viirus tavaliselt ei levi. Mononukleoosi põdenud inimesed võivad viirust eritada sülje või uriiniga vähemalt aasta jooksul peale haigestumist. Organismi sattudes toimub viiruse paljunemine suus, neelus ja süljenäärmetes. Edasi satub viirus veres ringlevatesse spetsiifilistesse kaitserakkudesse. Haigusnähte põhjustab viirusega nakatunud kaitserakkude vastu käivituv immuunreaktsioon. Sümptomid ehk avaldumine · Viiruse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on umbes 4 - 8 nädalat.
Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diabeetikul peab söögi kompenseerimiseks olema alati insuliin ja veresuhkru taseme mõõtmiseks glükomeeter käepärast. 1.1.1.1.5Esmased sümptomid Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju suhkrut. Liigne suhkur eritub neerude kaudu uriiniga, viies kaasa vedelikku. Selle tagajärjel uriinikogused suurenevad, tekib pidev janutunne ning kaalulangus. Lisaks võib esineda väsimust, nõrkust, koormustaluvuse langust, suurenenud söögiisu ning naha sügelust. Haavad paranevad aeglaselt ning öösiti tekivad säärelihaste krambid. Insuliinipuudus ja 1. tüüpi diabeedi avastamise hilinemine võivad viia ketoatsidoosi kujunemisele, mis on tingitud happeliste ainete kuhjumisest organismis.
• Inimese kasutuses ainult 2% kogu Maa veevarudest, sest 98% veest moodustab soolane merevesi • Suures osas maailmas on mageveepuudus • Tänapäeval puudub 1 miljardil inimesel ligipääs puhtale joogiveele • Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal saastunud vee poolt põhjustatud haiguste tõttu • Veevarude raiskamist tuleb takistada eelkõige suurtes linnades, kus läheb raisku koguni üle 40% veest. Vedelikukaotus • Inimene kaotab vedelikku peamiselt uriiniga, higistamise teel ja kopsude kaudu veeauruna • Vedelikubilanss peab tasakaalus olema ja kaotatutud vedelik tuleb asendada • Mõõdukas kliimas vajab mees ligikaudu 2800 ml ja naine 2000 ml vedelikku päevas • Intensiivsel kehalisel pingutusel ja/või kuumas kliimas organismi vedelikukaotus suureneb märgatavalt • Kehalisel koormusel on algava vedelikuvaeguse tunnusteks töövõime langus, süvenev väsimustunne, koordinatsiooni häirumine, peavalu, üldine nõrkus
silelihastele (arterid, süda, emakas jms õõneselundid) ning seega südamele ja veresoonkonnale (langeb vererõhk ning paraneb südametegevus). Paraneb ka valguproduktsioon. Magneesiumi puuduliku imendumise kõige ilmsemaks sümptomiks on kõhulahtisus. Kuna teatavate ainete kasutamise korral ning mõnede tervisehäiretega kaasneb magneesiumi eritumise kiirenemine, tuleks meeles pidada, et suhkru, kofeiini ja ka alkoholi rohke tarbimine suurendab magneesiumi eritumist uriiniga. Ravimitest mõjuvad magneesiumi väljutavalt antibiootikumid, uriinieritust suurendavad ained (diureetikumid), digitaalise- e sõrmkübarapreparaadid ning süstitavad insuliinid. Haigustest omavad magneesiumi tasemele negatiivset mõju suhkurtõbi, neeruhaigus ja kilpnäärme ületalitlus. Arvatakse, et magneesiumirikas toit avaldab vähivastastes Maades, kus kasutatakse palju maisi, mis on magneesiumi poolest rikas, on haigestumus vähki madalam kui teistes piirkondades.
Esiteks, insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Rakud kasutavad glükoosi põhiliselt energia saamiseks. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegemist suhkrutõvega ehk diabeediga. Sel juhul ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. Glükoos koguneb verre ja eritub lõpuks uriiniga. Suhkrutõve raskema vormi korral tuleb süstida insuliini. Insuliin on pancreases beetarakkude toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Insuliini vabaneb verre proportsionaalselt söögikorrajärgse veresuhkru ehk glükoosi hulga tõusuga. Sugunäärmete hormoonid: Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja
HUNT Leviala · Elutseb põhjapoolkeral · Alates 17. sajandist hävitati nad peaaegu kõikjal Lääne-Euroopast · Jäid elama vaid mägedesse ja Ida-Euroopasse Elupaik Eelistab avamaastikku Koobas rajatakse veekogude äärde ja varjulisse paika Eestis enamasti võsastikes ja rabades Eluviis Elavad perekondlike karjadena (tavaliselt on karjas 7-9 isendit) Kari koosneb dominantsest eluaegsest paarist ja nende mitmes vanuses kutsikatest Karjas liiguvad nad sügisest kevadeni Hunt moodustab paari terveks eluks Hundid peavad pulmi südatalvel Märtsiks on nad tagasi oma pesitsuspaigas Suhtlemisviisid ja kord karjas Karja liikmed alluvad juhile vanale isashundile Karjale kuuluvaid jahiala piire märgitakse uriiniga Karja territoorium püsib samades mõõtmetes kuni sureb viimane karja liige Kasutatavad suhtlus kanalid: visuaalne, akustiline, olfaktoorne ja taktiilne Hundikutsikad Sün...
lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 4. Maksa funktsioonid: Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll. Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine. Sapi tootmine. Kolesterooli, plasmavalkude süntees. Vitamiinidevaru säilitamine. Punaliblede süntees lootel 5. Eritamine ja veebilanss Osmoregulatsioon- neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust. Ultrafiltratsioon: *Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse *Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbtsioonil *Vee allikad: Toit ja jook -2100 cm³ (ööpäevas); Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) -200 cm³ *Veekadu: Naha kaudu 350 cm³; Higistamise 100 cm³; Hingamisel 350 cm³; Uriiniga 1400 cm³; Väljaheidetega 100 cm³
○ org. molekulide sünteesiks ○ rakkude mitoos, meioos ● ENERGIAT SAAME RAKUHINGAMISEST ○ esmalt kulutatakse veresuhkur ○ teisalt glükogeen ○ alles nüüd rasvad ● VEEBILANSS ○ keskmine inimene sisaldab 40 kg vett (enamus rakusisene) ○ siseneb: ■ toiduga ■ joogiga ■ metaboolselt ○väljub: ■ uriiniga ■ naha kaudu ■ kopsudest ■ fekaalselt ● NEERUD ON PEAMISED VEEBILANSI REGULEERIJAD ○ jääkainede eraldamine keharakkudest- eritamine ○ neerude tööd reguleerib hüpotaalamus (kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmauriinist imendub vett tagasi verre) ● ULTRAFILTRATSIOON NEFRONIS
• vesi. Kopsude kaudu viiakse inimese organismist välja ka mitmeid lenduvaid aineid: • alkoholi; • eetrit; • atsetooni. 10. Kuidas toimub süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetusjääkide eritamine inimese organismist? Süsivesikud on kergesti oksüdeeritavad ja lõppproduktideks süsinikdioksiid ja vesi. Rasvade täielikul oksüdatsioonil on lõpp-produktideks süsinikdioksiid ja vesi, mittetäielikul oksüdatsioonil moodustuvad ketokehad, mis viiaks organismist välja uriiniga. Valkude lammutusproduktidest tekivad peamiselt maksas, aga ka neerudes ammoniaak ja kusiaine, mis eritatakse uriiniga 1. Millest koosneb inimese organismi närvikude? • närvirakkudest ehk neuronitest, mis koosnevab kehast ja jätketest; • gliiarakkudest ehk närvitoest, mis täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. 2. Kuidas toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele? Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub peamiselt sünapsis tekkivate keemiliste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
