Integrator & Calculator). J. Presper Eckert ja William Mauchley 1945 -John von Neumann kirjutas paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse. 1947- ehitas Eckert ja Mauchley (Pennsylvyania Üikoolist) EDVAC-i (Elctronic Discrete Variable Automatic Computer). EDVAC kasutas elektroonilelt salvestatud programmi ideed. 1951- Eckert ja Mauchley ehitasid UNIVAC-i. UNIVAC kasutas magneetilist linti et salvestada input/output(sisend/väljund). 1953 -IBM produtseeris 701 arvutit ja kahe aasta pärast 752. Järgmise aastkümne jooksul oli IMB-i käes 70% industriaalsest arvutiturust. Teine generatsioon 1947- leiutasid Belli laboratooriumid tarnsistori. 1954- täiusdas Texas Instruments transistorit kasutades silikoni germaaniumi asemel. 1956- ehitasid Belli Laboratooriumid transistoreid kasutades arvuti nimega Leprechaun.
1948 Esimene transistor(Shockley) 1981 IBM PC, 32000 - esimene 32-bit prose (National Semiconductor), loodi SUN ja Compaq 1950 ERA 1101 1983 C++, turbo pascal, 1951 UNIVAC I 1984 esimene MACINTOSH, GNU, windows 1.0 1955 William Shockley founds Shockley Semiconductor 1986 inteli 80386 1956 RAMAC 305(esimene HDD), IBM 1987 GCC 1956 esimene transistorarvuti (TX-O)
V. Wilkesi juhtimisel elektronarvuti (universaalne elektrondigitaalarvuti) EDSAC. Seega leidsid J. von Neumanni ideed esmakordset rakendamist. Elektronarvutite tööstuslikku tootmist alustati viiekümnendate aastate alguses. Enam- vähem samal ajal algas nende projekteerimine ja valmistamine ka NSV Liidus. 1950. aastate esimesel poolel valmistati veel mitmeid elektronarvuteid. 1951. aastal Mauchly ja Eckerti juhtimisel ehitati UNIVAC (universaalne elektrondigitaalarvuti). See oli esimene arvuti, mis suutis töödelda peale arvude suvalisi sümboleid. Alustati firma UNIVAC elektronarvutite seeriatootmist. UNIVAC kasutas magneetilist linti et salvestada input/output(sisend/väljund). See oli esimene arvuti mis toodeti äri jaoks. Kokku müüdi 46 UNIVAC-arvutit. Samal aastal lõid Ukraina NSV TA Matemaatikainstituudi teadlased akadeemik S. Lebedevi (1902-1974) juhtimisel NSV Liidu esimese universaalne elektronarvuti
eelmistest operatsioonidest. Näiteks: arvuti võib programmeerida nii, et iga kord kui arvutatud arv on kümnest väiksem liidab programm sellel juurde 5. See näide tõstis kõvasti arvutite painduvust. Aasta 1947 ehitas Eckert ja Mauchley (Pennsylvyania Üikoolist) EDVAC-i (Elctronic Discrete Variable Automatic Computer). EDVAC kasutas elektroonilelt salvestatud programmi ideed. 4 Aastal 1051 Eckert ja Mauchley ehitasid UNIVAC-i. UNIVAC kasutas magneetilist linti et salvestada input/output(sisend/väljund). See oli esimene arvuti mis toodeti äri jaoks. Kokku müüdi 46 UNIVAC-arvutit. Varased arvutid omasid palju vigu ja olid tihti mittekasutatavad sest mõni elektrooniline komponent oli vigane. Aastal 1953 IBM produtseeris 701 arvutit ja kahe aasta pärast 752. IBM jätkas arvutite arendamist ja suurendas tootmisliini, järgmise aastkümne jooksul oli IMB-i käes 70% industriaalsest arvutiturust.
eelmistest operatsioonidest. Näiteks: arvuti võib programmeerida nii, et iga kord kui arvutatud arv on kümnest väiksem liidab programm sellel juurde 5. See näide tõstis kõvasti arvutite painduvust. Aasta 1947 ehitas Eckert ja Mauchley (Pennsylvyania Üikoolist) EDVAC-i (Elctronic Discrete Variable Automatic Computer). EDVAC kasutas elektroonilelt salvestatud programmi ideed. Aastal 1051 Eckert ja Mauchley ehitasid UNIVAC-i. UNIVAC kasutas magneetilist linti et salvestada input/output(sisend/väljund). See oli esimene arvuti mis toodeti äri jaoks. Kokku müüdi 46 UNIVAC-arvutit.Varased arvutid omasid palju vigu ja olid tihti mittekasutatavad sest mõni elektrooniline komponent oli vigane. Aastal 1953 IBM produtseeris 701 arvutit ja kahe aasta pärast 752. IBM jätkas arvutite arendamist ja suurendas tootmisliini, järgmise aastkümne jooksul oli IMB-i käes 70% industriaalsest arvutiturust.
Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Mis on printer? Arvuti lisa/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Printerite ajaloost Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW võimsust. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter
kui suuri arvutusülesandeid. Turing (2) Turingi arvuti on idealiseeritud arvuti. Lõpmatu sisemälu ja eksimatus Lõpmatu lint, lugev ja kirjutav pea, sisemälu ja käskude tabel Osales inglaste projektis ULTRA ning tänu temale sündis BOMBE. ENIAC 1945 USA, Pennsylvania. Gabariit: 3 korruseline maja. Kasutati vesinikpommide testimisel Käitati 17 468 elektronlambi abil 4% ajast oli töökorras, 96% ajast vahetati elektronlampe. 19511960 1951 UNIVAC (Universal Automatic Computer). Esimene seeriatootmises olev arvuti. 1951 IBM 701 1951 EDVAC (Electronic Discreet Variable Computer). 1958 jaapanlaste arvuti NEAC 1101 19611970 1963 a. ASCII kood. (American Standard Code for Information Interchange). 1966 Intel (INTegrated Electronics) 1966 AMD 19711975 1971 a. Intel 4004 CPU, 60 000 arvutust/sek. 1971 disainiti esimene PC Kenbak1 1972 ilmus turule HP35. Esimene taskuarvuti
Muutmälu meediavormingutena on näiteks arvutis muutmälu plokid. Printerid Printer on seade mis on mõeldud dok arvutist väljade trükkimiseks. Arbutist tulevate signaalide tulemuseda jäädvustab printer paberile pildi, mis lähemal uurimisel osutab punktikestest koosnevaks. Kvaliteeti muudetakse DPI'ga ( punk tolli kohta Dots per inch )lahutusvõime (resolution) mõõtühik : DPI. 600dpi tähendab et (2.5 cm ) 600 täppi. Arvuti UNIVAC kasutati neil UNIPRINTEREID. Igasugune printer koosneb 3 asjast : paber või muu andmekandja , trükimehanism, juhtseade . kontroller, mis juhib trükimehhanismi. Tööpõhimõtted : 1. löökprinterid 2. löögitaprinterid. Löök printer kus printimisprotsessi köigustehakse mehhaaniline löök või ollakse paberiga kontaktis. Löögita : kasutatakse kujutise tekitamiseks elektrofüüsilis või keemilisi protsesse ( kuumutus, elektrograafia) Printerite Jagunemine : Printer |
ee IP aadress? 193.40.194.205 Milline on webct.e-uni.ee poolt kasutatava sertifikaadi avaliku võtme algoritm ja pikkus? RSA 1024 Mis täht vastav kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Q Asciitable.com Progr.masinad: Z1 (36-38 mehhaaniline), Z3,Z4 (41-44 mehh.), MarkI (39-44 elektr.), Enigma, Colossus (43) ja Eniac (43-46) osaliselt. ABC (37-42) 1st elektrooniline, aga mitte programmeeritav Ajalugu: 48 1st arvuti, mis loeb programmi (SSEM=Baby), 49 EDSAC, 51 UNIVAC (1st kommerts PC), 53 701 (IBM), 55-56 (1st transistored comp), 56 1st hard disc (IBM), 57 FORTRAN (imperative), 64 BASIC for PC, 69 1st chip, 75 Microsoft, 77 Apple, 80 1st hard disc, 1st worm, 81 OsborneI (1st laptop), 84 MAC, 85 CD-ROM, 85 Excel. OS: CP/M (74), BSD (77 UNIX), Xenix (70 MS), MS-DOS (81), HP-UX (84), Windows (85), AIX (86 UNIX), Solaris (91 UNIX) Digitconvert.com http://www.asciitable.com http://logik.phl.univie.ac
kaabli abil. Iga printeri kõige olulisemaks kvaliteedinäitajaks on eraldusvõime, mida mõõdetakse jällegi ühikuga dpi (dots per inch).Seesama ühik oli kasutusel ka monitori eraldusvõime hindamisel ja see näitas mitu punkti ühe tolli sisse antud aparaat on võimeline väljastama. Arengulugu Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektroonarvutustehnika algusaastatel. Näitena võib tuua 1951.a. Valminud elektronarvuti ,,Univac" printimiseks kasutatava spetsiaalse lisaseadme, mida nimetati Uniprinteriks. Seade töötas sarnaselt edasiarenenud trükimasinale, kuid oli ühendatud lindiajamiga. 1954. aastal saavutati tulemus 600 tähemärki minutis. Sarnanedes teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta suur ning kohmakas. Täielik süsteem koosnes 5200-st vaakumlambist ning kaalus 29 000 naela. Hilisemad arvutiprinterid aastatest 1950. ja 1960. kuju tasid endast äärmiselt keerukaid elektromehaanilisi seadmeid
Boole algebra Elektrilülitid ja -skeemid Bitid ja info kodeerimine Info otsimise algoritmid Zuse arvuti-mehhaaniline programmeeritav arvuti 1941-1944 Atanasoff 1939-1942: esimene elektronarvuti 1939-1944 Howard Aiken- IBM’i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I 1947 William Shockley, Walter Brattain, and John Bardeen- transistorid 1949 Maurice Wilkes - EDSAC -programmid salvestasid arvutis 1951 The UNIVAC I esimene kommertsiline edukas arvuti 1953 IBM- esimene elektrooniline arvuti the 701 1956 IBM- esimene kõvakettas 5mb, esimene arvuti transistoritel FORTRAN on vanim assemblerist kõrgema taseme kohustusliku süntaksiga programmeerimiskeel, mis on eriti sobiv matemaatilisteks arvutusteks, mida loodi 1957.aastal. 1958 Sage- esimene suur arvutite sidevõrk 1960 – AT&T – esimene kommertsiline modem läbi analog.telefonivõrgu. Modem muudab digitaalse signaali analoogisse.
I Modula-2 lmperatiivsd keeled sobivad sammammult, kindlas jerjekorras taidetavate algoritmide esitamiseks. Programmid PROCEDURE *mto(n:INTEGER):INTEGER; l95t - uNIvAc I kujutavad endast arvutile aniavate keskude Jada. Tuntumad imperatliv*d keelod on C, Basic, Pascal, Java, VAR sum,i:INTEGER; objektorier{eeritud keeled ja assemblerkeeled. lmperatiivsete kehe peamiseks eliseks on arvuti tegevuse tapse
arv on kümnest väiksem liidab programm sellel juurde 5. See näide tõstis kõvasti arvutite painduvust. Aasta 1947 ehitas Eckert ja Mauchley (Pennsylvyania Üikoolist) EDVAC-i (Elctronic Discrete Variable Automatic Computer). EDVAC kasutas elektroonilelt salvestatud 7 programmi ideed. Aastal 1051 Eckert ja Mauchley ehitasid UNIVAC-i. UNIVAC kasutas magneetilist linti et salvestada input/output(sisend/väljund). See oli esimene arvuti mis toodeti äri jaoks. Kokku müüdi 46 UNIVAC-arvutit. Varased arvutid omasid palju vigu ja olid tihti mittekasutatavad sest mõni elektrooniline komponent oli vigane. Aastal 1953 IBM produtseeris 701 arvutit ja kahe aasta pärast 752. IBM jätkas arvutite arendamist ja suurendas tootmisliini, järgmise aastkümne jooksul oli IMB-i käes 70% industriaalsest arvutiturust.
Aasta 1947 ehitas Eckert ja Mauchley EDVAC-i (Elctronic Discrete Variable Automatic Computer), mis kasutas John von Neumanni ideed, kuidas binaarkoodprogrammi saab elektrooniliselt arvutisse salvestada ning mis aitas arvutil muuta operatsioone sõltuvalt eelmistest operatsioonidest. See saavutus tõstis kõvasti arvutite painduvust. Aastal 1951 ehitasid Eckert ja Mauchley esimese äri jaoks toodetud arvuti UNIVAC-i, mis kasutas magneetilist linti, et salvestada input/output(sisend/väljund). Juhtivaks arvutitootjaks sai IBM, kelle käes oli 1950ndatel 70% industriaalsest arvutiturust. Foto 1. J.Presper Eckert'i ja William Mauchley ENIAC 6 3. Teise generatsiooni arvutid Aastal 1947 leiutati Belli laboratooriumites transistor, millest sai aluse teise generatsiooni arvutite teke. Aastal 1954 hakati transistoris kasutama germaaniumi asemel
Hinna poolest on sellised hübriidseadmed üldiselt samas suurusjärgus kallimate USB mälupulkadega, olles samas odavamad, kui osta sama funktsiooniga eraldi seadmed. Seega saab nüüd soovi korral kanda kahe seadme asemel kaasas ainult ühte. Hinnapoolest jäävad 1GB suurused mälupulgad 500-600krooni piiresse. 3. MAGNETLINT SEADE 3.1 Ajalugu Magnetlint(magnetic tape) võeti kasutusele aastast 1951 Mauchly-Eckerti Univac I (UNIVersal Automatic Computer I) jaoks. 3.2 Ehitus Välimuselt magnetofonile sarnanev seade, mis võimaldab andmeid magnetlindile kirjutada ja neid sealt lugeda. Andmemahud algavad sadadest kilobaitidest ja ulatuvad kuni terabaitideni. Erinevatel salvestitel on töökiirused erinevad, kiiremad suudavad edastada kuni 20MB sekundis. Magnetlint ise koosneb polümeersest põhimikust ja sellele kantud magneetuvast kihist e. töökihist. Põhimikumaterjalina kasutatakse
1950 -Engineering Research Associates of Minneapolis built the ERA 1101, the Microsoft first commercially produced computer; the company's first customer was the 1982 -Sun Microsystems is founded U.S. Navy 1984 - Apple Computer's Steve Jobs introduces the Apple Macintosh at the 1951 - The UNIVAC I delivered to the U.S. Census Bureau was the first Flint Center of DeAnza College in Cupertino, California commercial computer to attract widespread public attention (Remington 1984 - Richard Stallman launches the GNU Project, to develop the free Rand manufactured) operating system GNU 1952 - The first AI program to run in the U.S
kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. Arvuti väljundit monitori (kuvari) ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks (soft copy), väljundit paberil, mis on jäädvustatud kas printeri või plotteriga püsikoopiaks (hard copy). Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW võimsust. Hilisemad viie- ja kuuekümnendate aastate arvutiprinterid olid kõik keerulised elektromehaanilised seadmed, mis andmekandjana kasutasid peaaegu eranditult
SISSEJUHATUS Autor valis oma kursusetöö teemaks "Laserprinterid". Töös on kirjeldatud laserprinteri tehnoloogiat. Kuidas tekib arvutist pilt paberile? Kuidas seadistada printerit (riistvara seadistamine, võrguseadistamine, tarkvara seadistamine)? Millised on printeri parameetrid? 4 1. LASERPRINTERI AJALUGU 1.1 Laserprinteri üldine ajalugu · 1953 aastal arendati Remington-Randi poolt esimene kiirprinter kasutuseks Univac arvutitele. Tekita loetelu täpiga · 1938 leiutas ameeriklane Chester Carlson kiirkopeerimismeetodi kserograafia (kuivpaljundusprotsess, mida sageli kutsuti Xeroxiks). · 1969 aastal Gray Starkweather (Websteris Xeroxi uurimiskeskuses) demonstreeris laserkiire kasutamist koos paljundusaparaadiga, et luua laserprinter. · 1976 leiutati tindiprinter, see võttis aega kuni 1988 aastani, et tindiprinter jõuaks tarbijate kodudesse
võimalik ähmasus eriti kiire dünaamikaga rakenduste korral (näiteks arvutimängud). Praeguseks on enamikul arvutitel lameekraaniga kuvarid, asendades kogukaid kineskoopkuvareid, mis võtsid laual palju ruumi ja neelasid tohutult energiat, kuvades siiski teksti häguselt ja põhjustades sellega asjatut silmade väsimist. 1.5 Printer Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, 8 tarbides 14 kW võimsust. Hilisemad viie- ja kuuekümnendate aastate arvutiprinterid olid
3. 1947 Bell Telephone Laboratories, William Shockley, Walter Brattain, and John Bardeen demonstrate their new invention of the point-contact transistor amplifier. Punkt-kontakt transistor võimendi. 1949 Maurice Wilkes assembled the EDSAC, the first practical stored-program computer, at Cambridge University. 1950 Engineering Research Associates of Minneapolis built the ERA 1101, the first commercially produced computer; the company's first customer was the U.S. Navy. 1951 The UNIVAC I delivered to the U.S. Census Bureau was the first commercial computer to attract widespread public attention. Although manufactured by Remington Rand, the machine often was mistakenly referred to as the "IBM UNIVAC." Remington Rand eventually sold 46 machines at more than $1 million each. The first AI program to run in the U.S. was also a checkers program, written in 1952 by Arthur Samuel of IBM for the IBM 701. 1952 Heinz Nixdorf founded Nixdorf Computer Corp. in Germany
............................11 10.2 Tava- ja võrguprinter..............................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................................19 1.PRINTERI EELLUGU Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näitena võib tuua 1951.a. Valminud elektronarvuti ,,Univac" (Universal Automatic Computer)printimiseks kasutatava spetsiaalse seadme, mida nimetati ,,Uniprinteriks". Seade töötas sarnaselt edasiarenenud trükimasinale kuid oli ühendatud lindiajamiga. 1954. aastal saavutati tulemus 600 tähemärki minutis (maksimaalselt 130 tähemärki reas). Sarnanedes teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta suur ning kohmakas. Täielik süsteem koosnes 5200st vaakumlambist, kaalus 29 000 naela ehk
- 1936,universaalsus, mittelahenduvus Z1 1936 , Konrad Zuse mehhaaniline arvuti MARK I 1939-1944, Harvardi elektriline(releedega) digitaalne arvuti ABC computer 1939-1942 , Atanasoff-Berry esimene elektronarvuti Esimene transistor - 1947 EDSAC 1949, esimene praktiline stored-program arvuti, programmid olid aukudega peberiribadel ERA 1101 1950 ESIMENE KOMMERTS-TOOTMISES ARVUTI, hoidis bitte magneetilises trumlis, lõpuks suutsid kuni 4000 sõna hoida UNIVAC I 1951 Esimene kommerts-tootmises arvutis, mis äratas suurt tähelepanu, 46 masinat müüdi, 1 million dollarit tükk, Remington Rand tootis Prinz´s chess program -1951 Stratchey checkers program 1952 IBM saadab välja oma esimese elektroonilise arvuti 1953, nimi: (IBM) 701 Texas Instruments alustab silikon-transistoride kommerts-tootmist 1954 Shockley Semiconductor 1955 asutati Arthur Samuel 1955, õpetas Stratchey programmi põhjal tehtud programmi ise õppima,
MARK I 1939-1944 Viis esimest operatiivset digiarvutit: Zuse 1941 mai, AtanasoffBerry Computer Summer 1941, Colossus 1934/1944, Harvard Mark I IBM 1944, ENIAC 1944 1947 William Shockley, Walter Brattain, John Bardeen Bell Telephone Laboratories-st leiutasid point-contact transistor võimendi 1949 Maurice Wilkes EDSAC esimene praktiline programm, mille tehnoloogia põhines vaakumtorudel 1950 ERA esimene avalikult esitletud arvuti 1951 UNIVAC I esimene arvuti, mis võitis avalikkuse tähelepanu 1962 võidab esimest korda programm inimest kabemängus. 1952 Heinz Nixdorf asutas Nixdorf Computer corp. Saksamaal hiljem 1990 ühines Siemensiga 1953 esimene elektrooniline arvuti 701 1954 Texas Instruments teatab silikoon transistorite tootmisest Logic Theorist is a computer program written in 1955 and 1956 by Allen Newell, Herbert Simon and J. C. Shaw.Newell, Simon and Shaw went on to construct the
servmulgustusega kaartide jaoks. Mikrofotograafia: rull, lõimikmikrofilm, mikrofiss otsing mikrofilmilt. MEMEX memory exender seda iseloomustas vaimsete protsesside tehislik kopeerimine, ideede seostamine, informatsiooni säilitamine mikrofilmidel, informatsiooni kiire kättesaadavus, skänner ja viitatega kokkuvõtvad temaatilised lehed. Erinevad offline otsisüsteemid (WALNUT, MEDIA, MIRACODE) Magnetsalvestusmagnetlindiotsing (UNIVAC, Index Seacher) Vahendusinformatsiooni väljaanded referaatajakirjad, perioodika kataloogid, teadustööde aruannete kataloogid, teadusinformatsiooni kättesaadavus, infoväljaanded mikrofilmide kohta, signaalinformatsiooniväljaanded. 11. Kirjelda informatsiooni talletamist ja otsingut visuaalkaart ehk silmikkaartotsisüsteemis? Silmikkaart ehk visuaalkaart (ka superpositsioonkaart) on andmete talletamiseks ja käsiotsinguks kasutatav
püüdis. 8 2.3 1974. aasta Ilmus programm, mis sai nimeks Rabbit (Küülik). Mõeldud oli ta klassi CM 3 ja CM 4 arvutitele. Ainus mida see programm tegi oli paljunemine infokandjatel levimine, kusjuures oma paljunemiskiirusega õigustas ta igati oma nimetust. Rabbit kopeeris end nii kiiresti, et hõivas peagi kõik süsteemsed ressursid, vähendades samaaegselt süsteemi tootlikkust ja viies selle lõpuks hoopis rivist välja. 2.4 1975. aasta Intsident toimus süsteemis Univac 1108 ja mõnes mõttes võib teda lugeda viiruslikuks. Tegemist oli mänguga ,,Pervading Animal". Mängu põhimõtteks oli arvuti püüd arvata ära mängija poolt mõeldud looma nimi. Selleks esitas ta mängijale küsimusi. Programm kätkes endas iseõppimisvõimet ning kui arvuti ei suutnud looma ära arvata tegi ta ettepaneku enda täiendamiseks ja suunavate küsimuste lisamiseks. Täiendatud mäng kirjutas üle vana versiooni ning kopeeris end lisaks sellele veel
commercially produced computer; the company's first customer was the U.S. Navy. It held 1 million bits on its magnetic drum, the earliest magnetic storage devices. Drums registered information as magnetic pulses in tracks around a metal cylinder. Read/write heads both recorded and recovered the data. Drums eventually stored as many as 4,000 words and retrieved any one of them in as little as five-thousandths of a second. 1951 The UNIVAC I delivered to the U.S. Census Bureau was the first commercial computer to attract widespread public attention. Although manufactured by Remington Rand, the machine often was mistakenly referred to as the "IBM UNIVAC." Remington Rand eventually sold 46 machines at more than $1 million each. SPEED: 1,905 operations per second INPUT/OUTPUT: magnetic tape, unityper, printer MEMORY SIZE: 1,000 12-digit words in delay lines MEMORY TYPE: delay lines, magnetic tape
lahendamiseks mõeldud arvuti loomisel, jäi pooleli 1941 Saksamaa K. Zuse - maailma 1. programmjuhtimisega universaalarvuti Z3 (telefonireleedel) 1937-44 USA H. Aiken Mark-I (põhistruktuur nagu Babbage'i arvutil; programm perfolindil) 1943 dets. Inglismaa Colossus - 1. programmjuhimisega elektronarvuti, kuid mitte universaalne 1943-45 USA ENIAC - universaalne elektronarvuti (18 000 elektronlampi, 30 m pikk; programm pistikutega) 1951 USA Univac - 1. seeriaarvuti 1951 NSVL 1952 8000 t/sek (tol ajal Euroopa kiireim) Mõned sündmused 1938 Konrad Zuse valmistab esimese arvuti, mis töötab binaarkoodil 1953-69 IBM 650, esimene seeriatootmises arvuti, müüdi umb 1500 masinat. 1956 IBM loob esimese kõvaketta RAMAC 1958 Texas Instruments loob esimese integraalskeemi 1960 Digital Equipment Corporation, PDP-1, esimene kommertsarvuti klaviatuuri ja monitoriga 1970 flopiketas 1971 Texas Instruments toob turule taskukalkulaatori
Kiiretoimeliste mäludena töötasid elektronkiiretorud ja akustilised viiteliinid, suuremamahuliste mäludena rakendati magnettrumleid Programmeerimine toimus valdavalt masinakeeles Informatsiooni sisestati arvuteisse perfokaartidelt või -lintidelt, tulemid väljastati kirjutitele või teletaipidele Arvutid mõõted ja mass oli väga suur, töökindlus aga väga madal Esindajaid: Colossus, ENIAC, UNIVAC, EDSAC, IBM 701, IBM 709 Teine põlvkond (1954 – 1965) Iseloomulikud jooned: Arvutite elementbaasi aluse moodustasid transistorid Arvutite jõudlus jäi vahemikku 6×10 3 kuni 3×106 operatsiooni sekundis Arvutite põhimälud valmistati ferriitsüdamikel, mälude infomahutavus jäi vahemikku 6 kB kuni 1,3 MB Programmeerimisel kasutati spetsiaalseid programmeerimiskeeli, kus arvkood asendati sõnaliste käskudega
majandus kriis). Näiteks rahvamajanduse mingis harus (Näiteks: tööstuse- või energiakriis). Fordism - tööstuses kasutatav konveier süsteem (uutele harudele iseloomulik tootmis korraldus). Majanduse arengu põhijooni XX sajandil Tootmis korralduses iseloomustab fordismi pidev töö liikuval töölindil ehk konveieril. Kasvas tööviljakus ja tõusid palgad. Elektron arvutite kasutusele võtt, kui teaduslik-tehnilise pöörde tippsaavutus. 1951 aastal alustas USA firma UNIVAC arvutite seeriatootmist. USA teadlane Norbert Wiener pani oma töödega, mis ilmusid 1948-1950, aluse uuele teadusharule - küberneetikale. Selle aluseks oli Wieneri tähelepanek, et elusolendite närvitalituses, ühiskonnanähtustes ja automaat seadmete töös toimuvadt info liikumist ja kasutamist saab kirjeldada ühesuguste matemaatiliste seoste (võrrandite) abil. Küberneetika harudeks on: 1. Tehnoküberneetika - tegeleb keerukate automaat seadmetega. 2
optilised andmekandjad, mälukaardid, arvutivõrgud ja eesotsas internet. MAGNETLINT õhuke magneetuv kiht pikal kitsal plastribal. Töötati välja Saksamaal, põhinedes traatsalvestusel. Seadmed, mis seda kasutavad on magnetofon (heli) ja videomakk (pilt). Praegugi laialt kasutusel. Fritz Pfleumer 1928. Esimene arvuti, mis kasutas andmete salvestamiseks magnetlinti oli Eckert-Mauchly UNIVAC I 1951. MAGNETOPTILINE ketas kirjutamisel kasutatakse magnetid, lugemisel optikat. Plastikust kesta all on magnetile vastuvõtlik metallist ketas. Nii kirjutamise ja lugemise ajal pole kunagi füüsilist kontakti. Lugemise ajal laser valgustab ketta pinda, mis omakorda peegeldab valgust lähtudes sellest, milline on aluspind. Kirjutamisel võimsus kasvab nii palju, et see suudab ketta pinna üles sulatada
Enterprise Management/Memory Architecture EMACS Editing Macros [Unix] E-MAIL Electronic Mail EMB Extended Memory Block [LIM/AST] EMBARC Electronic Mail Broadcast to a Roaming Computer [Motorola] EMC Electromagnetic Compatibility + Enhanced Memory Chip + E-Mail Connection + Extended Math Coprocessor EMCC * Eckert-Mauchly Computer Company (World's first computer company, founded by Presper Eckart and John Mauchly, who invented and built the first UNIVAC) EMF Extended Metafile Format [Microsoft] EMI Electromagnetic Interference .EML Electronic Mail (file name extension) EMM Expanded Memory Manager EMP Electro-Magnetic Pulse EMR Electro-Magnetic Radiation + Enhanced Metafile Record EMS Electronic Mail System + Electronic Message Service + Energy Management System + Enhanced Messaging Service + Expanded Memory Specification [LIM] EMSAPI Extended Messaging Services Application
produced computer; the company's first customer was the U.S. Navy. It held 1 million bits on its magnetic drum, the earliest magnetic storage devices. Drums registered information as magnetic pulses in tracks around a metal cylinder. Read/write heads both recorded and recovered the data. Drums eventually stored as many as 4,000 words and retrieved any one of them in as little as five-thousandths of a second. 1951 The UNIVAC I delivered to the U.S. Census Bureau was the first commercial computer to attract widespread public attention. Although manufactured by Remington Rand, the machine often was mistakenly referred to as the "IBM UNIVAC." Remington Rand eventually sold 46 machines at more than $1 million each. SPEED: 1,905 operations per second INPUT/OUTPUT: magnetic tape, unityper, printer MEMORY SIZE: 1,000 12-digit words in delay lines MEMORY TYPE: delay lines, magnetic tape
Euroopas 50ndatest. 1950ndatel vallutasid euroopa autod. USAs juba enne II maailmasõda. Laialt hakkasid levima ka kodumasinad. Kujunes välja noorte mood. 1960ndatel võeti kasutusele aatomienergia. Levis satelliit televisioon (Tokio olüpiamängud levitati ülemaailma sateliit-televisiooni kaudu). Võeti kasutusele laser. 1980ndatel möödus Jaapani autotööstus USA omast. 1939 - Natslikul Saksamaal ehitati esimene reaktiivlennuk. 1946 - USAs esimene arvuti - UNIVAC. 1947 - USAs eimene ülehelikiirusel lendav lennuk. 1948 - N. Wiener kirjutas teose "Küberneetika," mis oli aluseks automatiseerimisele. 1954 - esimene aatomielektri jaam Obninskis, NLis. 1954 - esimene aatomialveelaev. USA "Nautilus." 79 1955 - reaktiivreisilennukid "Bouing 707" 1956 - esimene aatomielektri jaam USAs. 1957 - NLi aatomijäälõhkuja "Leenin." Hoidis puhtana kirdeväila. 04.10
tahate ka värvilisi töid teha, kuidas talute printeri töömüra ning muidugi oleneb valik suures osas rahakoti paksusest. Arvuti väljundit monitori (kuvari) ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks (soft copy), väljundit paberil, mis on jäädvustatud kas printeri või plotteriga – püsikoopiaks (hard copy). Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis “Univac” kasutati spetsiaalset “Uniprinteri” nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (Line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW võimsust. Hilisemad viie- ja kuuekümnendate aastate arvutiprinterid olid kõik keerulised elektrome-
annaabi.ee 
