peaaegu, et võimatu. Präast hoogu teadvus taastub. Narkolpesia sümptomid ja sellega kaasnevad sündroomid võivad ilmneda korraga või areneda tasapisi. 1. Katapleksia äkki tekkiv lihasjõuetus, mille kutsub esile tugev emotsioon. 2. Hüpnagoogilised hallutsinatsioonid tekivad vahetult enne uinumist või tukastumisel. Nähakse ennne uinumist kujundeid, nägusid, veidrusi tekib hirm uinumise ees. 3. Unehalvatus REM uneajal ärkamisega, mis põhjustab lühiajalise halvatuse (ärkad üles ja ei suuda ei käsi ega jalgu liigutada) 5000 ühel esineb naroklepsia ja see on päritav. See on ravimatu. Ravimiteks ergutid. 10 unenippi 1. Ära maga päeval. 2. Õhtuti hoidu kohvist ja ergutavatest jookidest. 3. Väldi uneelset suitsetamist, alkoholi ja rahusteid (kaks viimast põhjustavad une ajal liigset lõdvestumist) 4. Liigu regulaarselt, ära tee trenni kolm tundi enne uinumist. 5
uni" ärkvelolekus); ● "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta; 1.7 REM-une deprivatsioon: ● mälufunktsiooni halvenemine; ● REM-une deprivatsioon halvendab sooritusvõimet vähem kui sügava une derivatsioon 1.8 Uni on vajalik: 1) neuronite taastumiseks (eriti oluline on sügav uni); ● neuroni struktuursete elementide taastamine ● talitluseks vajalike ainete /nt. mediaatorite/ süntees ja deponeerimine; 2) Sügava uneajal kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga; 3) keharakkude taastumine; reservide loomine aktiivseks tegevuseks; 4) Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata. 6 Info säilimse osas on ilmselt oluline koht REM-unel ("kõvaketta ümberkirjutamine"). Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks on
Kui selle raamatuvõtavadkätteerinevadinimesed,isegi need,kessuhtuvadsellistessepsühholoogilistesse asjadesseeelarvamusegavõiksid leidaendalesealtmidagihuvitavad.Kunahirmu-ja eksamiunenäodon kõigesagedasemadunenäod,mis enamikelmeiston vähemaltkorra esinenud,siisolekskindlasti huvitalugeda,midanadräägivadsulle eksamiunenägudestja nende tekkest.Sellesraamatuson põimutudka bioloogiasisse,seston räägitudinimesekohaseisundist uneajal ningkohtadest,mis on magadestöös.Kuigi seeoli hearaamat,siismasoovitaksseda siiski eelkõigealatespõhikooli lõpuklassidestnii 7 klasskuni edasi,sesttegemiston siiski teaduslikuraamatuganingnoorematelvõib tekkidaraskusisellemõismisegavõi võivadtekkida väärarusaamadasjadest.Mulleoli seepsühholoogilineraamatmeeldivaksüllatuseksningnüüd paaninlugedaIti reklaamitudkäitumispsühholoogia,millestvõib mul olla kasuka tulevikusnt minnestöövestluselevõi võõrastegasuheldes.
.. See-prantsuse buldog. Ja veel on ta kuni vanaduseni uudishimulik ja hea lapsuke. Buldogist jätkab seerija jutte ,,DD" kodusest armastusest, kus loodame , et lugejail aitab leida endale iseloomu ja harjumust neljajalgset kaaslast. Väärikas ,,prantslanna" võib jätkata:talitsemata julge koerake, jumaldab lapsi, tagasihoidlik söögiga, ei nurise, nagu inglise buldog, erinevatele haigustele. Kvaliteetsest suhtest võib tunda: külma, kuuma ja norskamist uneajal. Mitte kunagi ei usu, kui mulle öeldakse minu ,,prantsalne" ei norska! Need kallid, väga elavaloomulised koerad norskavad mitte vähem kui terved mehed on välja toodud buldog unes selliseid tüüpe, mis on ime: kui tähtsusetu täht võib ära käia laualt võimsa hääled. Iludus-segane arusaamine Kohtumisel mina ja minu ,,Prantslanna" Jennifer koduselt Zenetska, veereb nagu jõmpsikas pehme, ümar tolmune koer, vaimustunult röögib:"Ema vaata, Buldog tuleb!"Noornaine-
(autismi pihul). Lühimagajate une kestus on umbes 75% normist. Kauamagajad seevastu magavad kuni 10 tundi järge mööda. Mõningad vähetuntud häired lastel Obstruktiivne uneapnoe sündroom See tähendab, et kuskil 2%-l eelkooliealistel lastel tekib öösel umbes viieks sekundiks õhupuudus Pulss võib aeglustuda, osadel lastel esineb norskamine, üldine rahutus ja higistamine. Uneepilipsia Lastel võivad esineda langetõve hood uneajal, magamajäämisel või ärkamisel. Nad liigutavad unes väga kummaliselt, seda kõike silmad lahti, kuid nendega on võimatu kontakteeruda. 4 Unesrääkimine (Somnilokvia) Unesrääkimine esineb umbes 8%-l lastest, kes on eelkooliealised ning väga harva ka täiskasvanutel. See häire on täiesti ettearvamatu, kuid võib sageneda siis, kui on hingelised probleemid. Sõnad, mis öeldakse, jäävad väga arusaamatuks ning vahel
Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad kokkutõmbunuks kogu müra kestuse ajaks, mõnikord kauemakski. Veresoonte kokkutõmbudes väheneb vere juurdevool elunditesse, halveneb ka akustikanärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema talitlus häirub. Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised. Kindlasti võib osa suurlinnaeluga seotud närvipingest kirjutada uneajal mõjunud ärritajate, näiteks sõidu- ja veoautode, sireenide ning reaktiivlennukite müra jms. arvele. On avaldatud koguni arvamust, et suurlinnadele nii tüüpiline vägivald on teatud määral põhjustatud müra poolt esile kutsutud ärritusseisundist. Elutingimused suurlinnades, kus müra on ainult üks tervist kahjustavaid tegureid, on nii palju halvenenud, et inimesed hakkavad neist põgenema. Roheluse, vaikuse ja üksilduse otsinguil on näiteks New Yorgist lahkunud juba
Alfa rütm silmade avamisega asendub beeta rütmiga, seda kutsutakse alfa rütmi depressiooniks. Beeta- ebakorrapärase kujuga, madala amplituudiga laineid, sagedusega 14-30 hertsi. Domineerib otsmiku sagarates, iseloomustab ajukoore aktiivset seisundit st ärkvel olles. Orientatsiooni refleksi ... Teeta rütm- suure amplituudiga 100-150 mV. Ebakorrapärase kujuga, sagedus 4-7 hertsi. Ajukoore pidurdusseisundit. Täiskasvanul esineb ka aegajalt uneajal, aga ka narkoosis. Lastel uneajal ja imikutel võib vahepeal ärkvel olles ka esineda. Delta - on veelgi suurema amplituudiga. Sagedus 0,5-4hz, väga aeglase amplituudiga. Ebakorrapärase kujuga. Moodustab sügavat pidurdusseisundit. Narkoosis. Väikelastel sügava uneajal. EEG kasutatakse: 1. Psühhofüsioloogilised uuringud, aju talitluse objektiivsed näitajad. 2. Psühhofarmatoorilistes uuringutes, 3. Diagnostikas. a) Nt epilepsia langetõbi tavaliselt erutus koldest ei välju, võib teistele ajualadele
helitasemed rikuvad kolesteriini ainevahetust organismis ja tekivad ateroskleroos, sapikivitõbi jt. haigused. Samuti paiskub müra toimel neerupealistest verre rohkem adrenaliini, hormooni, mis ahendab veresooni, kutsub esile vererõhu tõusu ja suurendab vere suhkrusisaldust. Kui vere adrenaliinisisaldus on pidevalt suur, tekib inimesel stress. Kindlasti võib osa suurlinnaeluga seotud närvipingest kirjutada uneajal mõjunud ärritajate, näiteks sõidu- ja veoautode, sireenide ning reaktiivlennukite müra jms. arvele. On avaldatud koguni arvamust, et suurlinnadele nii tüüpiline vägivald on teatud määral põhjustatud müra poolt esile kutsutud ärritusseisundist. Tänapäeva arstid on seisukohal, et psüühiliselt võib mürada pikapeale harjuda, füsioloogilised kahjustused tekivad aga sellest hoolimata. Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta
Teed ja kohvi traditsiooniliselt tarbivates riikides on täiskasvanu keskmine päevane kofeiiniannus umbes 200-400 mg. Kofeiini sisaldavate karastusjookide ja sokolaadi kujul manustavad kofeiini ka lapsed. Kofeiini tarbijal tekib kofeiinist sõltuvus. Suu kaudu manustamisel imendub kogu kofeiin poole kuni kolmveerand tunniga, imendumine algab maos, kuid peamiselt siiski peensooltes. Kohvi joovate inimeste veres kofeiin kuhjub ja keha vabaneb sellest alles uneajal. Suitsetamine kiirendab kofeiini eemaldumist kehast, ning kui suitsetamine maha jätta, see protsess aeglustub, mis võib suurendada nikotiinist võõrutamisega niikuinii kaasnevat ärevust. Kofeiin lammutub maksas paljudeks ainevahetussaadusteks, mis erituvad uriiniga. Uuringud näitavad ka, et kofeiin suurendab põievähi tekkimise tõenäosust. Inimestel on kohvinärvid, kui neil on viis või rohkem sümptomeid loetelust : rahutus,
uni" ärkvelolekus) - - "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta Täiskasvanu unestruktuur: 1. unestaadium 1-5% kogu une ajast 2. unestaadium 50% kogu une ajast 3. + 4. unestaadium 20-25% kogu une ajast REM-uni 20-25% kogu une ajast Une kestus kokku 7 - 8 tundi Uni on vajalik: 1) neuronite taastumiseks (eriti oluline on sügav uni) - neuroni struktuursete elementide taastmine 2) Sügava uneajal kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga 3) keharakkude taastumine: reservide loomine aktiivseks tegevuseks 4) Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata. Unenäod: Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega
Une ajal orgamism puhkab ja taastub, pulss aeglustub ning vererõhk langeb. Ainult aju teeb tööd, see töötleb päevasündmuseid ja taastab oma energiavarusid. Aju sorteerib ja liigitab ärkveloleku ajal läbielatud sündmuseid ja õpitud uusi teadmisi ning suunab info lühimälust pikaajalisse mällu. (Uni ja unehäired). Uni on psühho-füüsiline nähtus: Une ajal on meie rakud pidurdusseisundis ning saavad päevasest koormusest puhata. Ka elundid töötavad uneajal väiksema pingega - lihased lõdvestuvad, ainevahetus ja näärmete töö aeglustub (Tlu õppematerjal). Unestaadiumid Kuna aju elektriline aktiivsus muutub une ajal pidevalt, on unetsükkel jagatud viieks staadiumiks. Esimesed neli staadiumit moodustab NREM-uni ning viimase täidab REM-uni, kusjuures REM-une osakaal kasvab öö edenedes. Iga osa unest on organismi
sügav uni, mille ajal organism kasvab ja taastub. REM uneperiood on aga täiesti eriline, see on sarnane esimese staadiumi unega, kuid samal ajal on lihastoonus väga madal, nagu ka sügava une ajal. 9 3. MIS ON UNETUS Unetus on nii ajaliselt kui kvaliteedilt mitterahuldav uni, mille tulemuseks on häiritud või pärsitud päevane toimetulek. Põhikaebused on uinumisraskus, korduvad ärkamised uneajal, uinumisraskus öise ärkamise järel ning spontaanselt liiga varane ärkamine hommikul (Veldi, 2009) 3.1. Ajutine unetus Ajutine unetus võib kesta mõned päevad ja seda esineb harilikult täiesti tervetel inimestel, kes parasjagu elavad läbi mingit stressi perioodi. Ajutine unetus võib olla ka märguandeks peatselt algavast somaatilisest või psüühilisest haigusest ja käia kaasas ravimite tarvitamisega. Arsti poole peaks pöörduma inimene, kes on magamisega hädas olnud
im biloogiliseks kellaks Tuntuim on ööpäeva rütm Une ja ärkveloleku tsükkel:itta lennates ööpäeva tsükkel lühene b, läände aga pikeneb Ööpäeva rütm on pärilik, sest ta on füsioloogiline kohastumine keskonna muutustele Miks me vajame und? Magades teeb organism nö hooldustöid toodab kemikaale, mida inimene vajab ärkvel olles; salvestab püsimällu meeldejätmist väärivad sündmused ning viskab minema ebavajaliku. uneajal puhkab ja taastub organism kuni raku tasemeni. Järelikult on normaalne uniaktiivne puhkus
sest nendes on oluliselt rohkem kaloreid ja süsivesikuid. Neisse ei ole lisatud vaid puuvilju, vaid ka oluline kogus suhkrut. Piim teeb kehale head, kuid vaid siis, kui ta on rasvavaene. Hea on süüa ka juustu, kuid ka see peaks olema väherasvane.Kodujuust on ideaalne snäkk, kuid isegi parem toidukorrana enne magamaminekut. Kodujuust sisaldab nimelt olulise koguse kaseiini, mis on aeglaselt imenduv proteiin- tähtis just uneajal. Kui keegi seni üritanud jäätise asemel sherbetti süüa, siis see on olnud halb valik. Sherbetis on topeltkogus kaloreid, millest enamus tuleneb suhkrust. Samas ei ole temas peaaegu üldse rasva ega proteiini. See toob kaasa järsu insuliini taseme tõusu. Jäätis võib küll olla kaloririkas, kuid temas sisalduvad rasvad ja proteiin aeglustavad süsivesikute imendumist. Tarvitada võib ka mitmesuguseid looduslikke ravimi tooteid ja mineraale. Need on
Niiskes vannitoas riknevad tabletid õige kiiresti . Ebameeldivate üllatuste vältimiseks jäta meelde: · silmatilku võib hoida toatemperatuuril,kuid külmkapp on sobivam · sama kehtib ninatilkade kohta · köharohud seisku külmkapis, siis võid kindel olla,et nad toimivad 2 aasta jooksul. Valuvaigistid säilitavad oma mõju toatemperatuuril 5 aastaks. Ravimeid tuleb anda haigele alati kindlaks määratud ajal.Tavaliselt katkestatakse ravimi andmine uneajal. Ravikuuriks ettenähtud ravim tuleb täielikult ära tarvitada . Haige enesetunde paranemise või temperatuuri languse korral ravi katkestada on ekslik. NB! Koduapteeki tuleb regulaarselt uuendada ja aegunud ravimeid mitte kasutada. Kui Teie vaevused ei leevendu nädala jooksul, siis tuleks ühendust võtta perearstikeskusega. 8 Iga pere koduapteegis võiksid olla valikuliselt järgnevad ravimid: 1
· Suundade järgi: Fokusseeritud Jagatud Omadused · Valivus · Maht · Püsivus · Jaotuvus · Ümberlülitatavus · Esmasus · Tähelepanu ülerahvastusefekt · Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) Mis on uni? Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Kuidas seda uuritakse? · Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. · Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? · REM (Rapid Eye Movements) uni · N. Kleitman - hakkas algul uurima aeglaseid silmaliigutusi EEG abil · Eugene Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode (Rapid Eye Movements REM)
5. Tegutsemisvalmidus 6. Emotsioonide avaldumine 7. Regulatsioon Emotsioonide väljendamine: 1. Hirm 2. Kurbus 3. Rõõm 4. Vastikus 5. Viha 6. Üllatus Teadvus Teadvuse seisundid: Normaalse ärkveloleku teadvusseisund - Unistamine - Teadvuse jaotamine (samaaegselt erireaalsuses n:auto juhtimine ja mõtlemine) - Teadvustamatu (nn. Kokteilipeo fenomen) Teadvus uneajal - Uni ja unenäod Une faasid: Hüpnagoogilne seisund Kerge ja raske unefaasid - REM uni - Sügav e. rahulik uni Ööpäeva rütmid??? Ajavööndite kiire ületamise tagajärjed inimpsüühikas: Oleme unised, ajavahe ja bioloogilised rütmid Mälu Mäluprotsessid: 1) salvestamine e. kodeerimine 2) meelespidamine e. säilitamine 3) meenutamine e. reprodutseerimine
panipaika ja need annab lastele õpetaja. Üldiselt väiksemad lapsed väljaspool lasteasutust jalutamas ei käi, kui siis ainult erandjuhtudel.4-6 aastaste (keskmise rühma) jalutuskäik võib kesta 15-20 minutit, kuue ja seitsme aastastel 20-50 minutit. Uni Magamisruum on eraldi mänguruumist. Igal lapsel on kindel magamiskoht ja voodivarustus.Voodivarustus sisaldab tekki, patja, lina ja igal lapsel peab olema ka magamisriided. Lasteaisaõpetaja ei tohi uneajal ruumist lahkuda. Lapsed peavad püsima voodis vaikselt ja ei tohi juttu ajada. Lapsi üritatakse uinutada kiiresti ja rahulikult. Mingit harjumust nagu näiteks kiigutamine, laulmine, mänguasjade andmine jms ei tohi lastele sisse harjutada ja kui neil on see harjumus juba varasemast, püütakse sellest tasapisi lahti saada. Väikeste rühm(2-4 aastased lapsed) (Vaatluse käigus 14 last rühmas) Käitumine ja kõne:
Tüsistused: adenoidne nägu,suurenenud adenoid takistab kuulmetõrve ventilatsioonifunktsiooni tekitades keskkõrvapõletikke, suuhingamine, norskamine, ninakinnisus, nohu, põskkoopapõletikud, kõrvavalu, loidus. Uneapnoehaigus ehk unelämbumistõbi. Uneapnoe definitsioon ja klassifikatsioon. Uneapnoehaigus ehk unelämbustõbi on kui uneaegseid hingamiskatkestusi esineb sageli voi need on liiga pikad, pohjustades paevaseid haireid. Luhikesi hingamiskatkestusi esineb ka normaalse uneajal. Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus kestusega 10s või enam. 1) obstruktiivne uneapnoe – hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2) tsentraalne uneapnoe – hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3) segatüüpi uneapnoe – algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks
● Somnambulism ehk unesrändamine - ehk kuutõbi on unehäire, mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima (mõnikord ka rääkima). Hiljem ei mäleta unesrändaja juhtunut. Somnambulism esineb sagedamini lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob. ● Uneapnoe - Hingamispausidega norskamine (ülemiste hingamisteede täielik või osaline lõtvumine ja kokkuvajumine) on tegelikult krooniline hapnikudefitsiiit, mille käes vaevleb uneajal rakutasemel kogu organism, võideldes "nähtamatu kägistava vaenlasega" iga hapnikusõõmu pärast. Nende rohkearvuliste episoodidega kaasneb iga kord vere hapnikutaseme järsk langus ja süsihappegaasi tõus: organismis käivitub sos-signaal paisates keset täielikku unerahu verre adrenaliini ja teisi stressihormoone "päästetöödeks". Aju ärkab ja adrenaliin
Linnud: kajakad, tiirud, kühmnokk-luik jne. ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED Parasitism ehk nugilisus on looduses esinev organismidevaheline suhe, kus üks organism (parasiit) kasutab teist organism (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Voodilutikas on inimese tervist puudutav kahjur. Ta toitub inimese verest uneajal. Kirp on üks tuntumaid parasiite inimese elus. Konkurents ökoloogias on kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral. Konkurentsi esineb nii liigi sees kui ka liikide vahel. Kui looduses konkureeritakse eluliselt vajalike asjade pärast ja võitlus on möödapääsmatu, siis inimesed võivad tekitada konkurentsi mille suhtes iganes. Karuputk ja teised taimed konkureerivad elukoha, valguse ja toitainete pärast.
Unestaadiumite järgnevuse põhimõte Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Miks me näeme unenägusid? • Kuni 1950-ndate lõpuni nn passiivne uneteooria • Evolutsiooniline hüpotees • Õppimise hüpotees • Unustamise hüpotees • Kõrvalprodukti hüpotees Uneuuring • Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. • Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. KOLMAS LOENG 17 18 Mis on taju? Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi. Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse
seejärel rääkimine, istumine, vaatamine, suhtlemine 64% negatiivse sisuga, 18% rõõmsad, 1% seksuaalse sisuga Miks me unenägusid näeme? Evolutsiooniline hüpotees Õppimise hüpotees kuskil oli aga mis seal täpselt kirjas oli, ei mäleta Unustamise hüpotees ununeb see, mida aju arvab, et tegelikult vaja pole Kõrvalprodukti hüpotees ajurakkude juhuslikud loomingud Uneuuring Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. Unehäirete keskus Tartus EEG, hingamine, südametöö, liigutamine unes Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu Seotud protsessid: 1. Sensoorsed protsessid 2
seejärel rääkimine, istumine, vaatamine, suhtlemine 64% negatiivse sisuga, 18% rõõmsad, 1% seksuaalse sisuga Miks me unenägusid näeme? Evolutsiooniline hüpotees Õppimise hüpotees – kuskil oli aga mis seal täpselt kirjas oli, ei mäleta Unustamise hüpotees – ununeb see, mida aju arvab, et tegelikult vaja pole Kõrvalprodukti hüpotees – ajurakkude juhuslikud loomingud Uneuuring Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. Unehäirete keskus Tartus – EEG, hingamine, südametöö, liigutamine unes Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu Seotud protsessid: 1. Sensoorsed protsessid 2
Siiski EEG-s(elektro-entsefalogramm (mõõdab ajutegevuse aktiivsust)) on enamasti nähtav saehambaid meenutavad pilt, selle poolest see erineb ärkveloleku EEG-st ja on seega äratuntav; väga madala lihastoonusega; kiired silmade liigutused, sellest ka lühend REM (rapid eye movements);REM-episoodi ajal kiired silmade liigutused ei esine püsivalt vaid lühemate perioodidena; REM-episoodid kestus une 2. poolel suureneb. Une kestus kokku: 7 - 8 tundi Unetsükkel Uneajal võib perioodiliselt näha mitte-REM-une ja REM une vaheldumist. Selliseid tsükleid, mis kestavad umbes 90-110 minutit on une ajal 4 - 5. 52. Tähtsamad mediaatorained. Atsetüülkoliin (Ach )- on esimene sajast keemilisest ainest, mida me tunneme kui neurotransmitterit. Atsetüülkoliini võime me leida nii kesknärvisüsteemist kui ka perifeersest närvisüsteemist. See kemikaal on
Surnu maetakse kirstuga, hauda pannakse kaasa koduseid tarbeesemeid ja rõivaid. Hauale ehitatakse hauaehitus, mis on väikese maja kujuline. Haua juures kaetakse väike söögilaud, kus matuselised söövad. Manside uskumuste järgi on naisel neli ja mehel viis hinge. Üks hing, is-hor, läheb pärast surma hauda. Kui keha ära mädaneb, siis muutub hing mardikaks. Teist hinge, urt, kujutatakse inimese- või linnukujulisena. Arvatakse, et ta asub inimese peas ning lahkub sealt uneajal linnu või sääsena. Teda võisid näha ainult samaanid kuuvalgel. Kui see hing lahkus inimesest kauaks ajaks, siis inimene kaotas teadvuse ja suri. Pärast surma läheb see hing surnute riiki. Kolmas hing on metsisekujuline. Inimeses on ta ainult uneajal, seepärast nimetatakse teda unehingeks, ulum-is, ning see hing sureb koos omanikuga. Neljas hing, lili, on reinkarneeruv, ümbersündiv ning läheb pärast inimese surma tema jaoks
annaabi.ee 
