5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
arlis007
Õppematerjali autor
Happesademete tagajärjed Hävitavad mulla koostisosi või muudavad neid. Kalad saavad mürgituse toitudes samas veekogus olevatest kaladest Linnud saavad mürgituse toitudes kaladest Taimestikku hävitavad Happesademete tagajärjed Happeline joogivesi Ajukahjustused inimestele Hingamisteede kahjustused inimestele Lahendused Piirata liiklust Ökonoomsed sõidukid Kasutada madala väävlisisaldusega kütust Osooniaugud Osoonkihi osa, vähenenud kontsentratsiooniga Osoonkiht neelab ultraviolett- ja infrapunakiirgust 1970. aastal leiti osooniauke http://www.youtube.com/watch? v=taTzqRHNIEc Põhjused Katalüsaatori sattumine atmosfääri Saasteained atmosfääris (freeonid) Külmkapid, õhuvärskendajad, tulekustutid Tagajärjed Hõrendab osoonkihti UV- ja infrapunakiirgus Naha kahjustamine Silmade kahjustamine
Osoon (O3) on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev. Osoonikiht ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud, kus aine kontsentratsioon on eriti vähenenud. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. Pikka
SISSEJUHATUS Osoon on kaitsekiht mis kaitseb elusloodust ohtliku ultravioletkiirguste eest. Osoon koosneb hapnikust (O3) ja asub stratosfääris. 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel nn. osooniaugud seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega. Osooniaugud ohustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Osoonikihi säilimiseks on oluliselt piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid. 1. OSOON Osoon on hapniku allotroopne modifikatsioon (O3) mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. Osooni lõhna võib mõnikord
kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. (E-õpe. Kasvuhooneefekt ja kliimasoojenemine. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhooneefekt_ja_kl iima_soojenemine.html (2012, 5 veebruar).) 2.4. Osooniaugud Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta
ja hõrendab looduslikku osoonikihti Osoon vajab eksisteerimiseks ultraviolettkiirgust, kuid polaaröö ajal päike ei paista Olukord väljaspool polaaralasid vahemikus 1984-1994 vähenes Euroopa piires osooni kontsentratsioon 6-7% 1991/1992 talvel oli Euroopa kohal osooniauk talvel 1992/93 oli Ameerikas osoonitase 15% alla normi 1993 aasta algul oli osoonikihi paksus mitme Kanada piirkonna kohal kuni 25% alla normi praeguseks hetkeks on olukord tunduvalt paranenud, kuid osooniaugud esinevad siiski Olukord Eestis osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam Osoonikihi hõrendajad: Lämmastikuühendid CFC-d e. freoonid Klooriühendid Broomiühendid
1 omakorda kliima jahenemist Põhja-Euroopas, mistõttu võivad soojemat kliimat vajavad liigid hukkuda. Üha soojenev kliima muudab oluliselt ka biosfääri liigilist koostist. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osoonikiht, mille paksus looduses on ~5 km (kokkusurutult 3-7 mm), kaitseb meid ultraviolettkiirguse eest, mis võiks hävitada kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kõige suurem ohtu kujutab ultraviolettkiirgus kevadisel ajal, kui osooni on vähem ja päikesekiirguse intensiivsus suur ning inimese organism pole talve jooksul harjunud kiirgust sellises koguses saama. See võib tekitada nahavähki ja silmade kahjustusi. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide,
Osoon ja osooniaugud Katrin Olhovikov Mis on osoon? Normaaltingimustes on osoon sinakas gaas, mis neelab punast valgust ja ultraviolettkiirgust. Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääris keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Mis on osooniauk? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapnik
peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. (E-õpe 2012) Erinevatel andmetel arvatakse, et 20. sajandil on hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust, mis on samuti probleem. (E-õpe, 2012) 5.3. OSOONIAUGUD Osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid