Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ülesanne 3 - Funktsioonid MySQL is ja andmete grupeerimine päringutes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
perenimi, eesnimi, isikukood, aastaarv, sünniaeg, count, uuem, aastaarvud, mysql, date, kuva, tabelite, andmebaasis, kellaaeg, isseAndmebaasid Laenutamine CREATE TABLE LAENUTAMINE ( Laenamise_id INT not null auto_increment, Kuupäev date, Raamatu_ID INT, Lugeja_ID INT, Tähtaeg date, Tagastamine date, PRIMARY KEY (Laenamise_id), FOREIGN KEY (Lugeja_ID) REFERENCES LUGEJA(Lugeja_ID), FOREIGN KEY (Raamatu_id) REFERENCES Raamat(Raamatu_ID)); Lisa 10 kirjet. INSERT INTO LAENUTAMINE(Kuupäev,Lugeja_ID,Raamatu_ID,Tähtaeg) VALUES(curdate(),1,3,adddate(curdate(), interval 21 day)); RAAMAT CREATE TABLE RAAMAT ( Raamatu_ID INT AUTO_INCREMENT, Pealkiri VARCHAR(150) NOT NULL, Autor VARCHAR(100) NOT NULL,
1. Väljasta kogu tabeli LUGEJAD andmed. 2. Väljasta lugejate eesnimi, perenimi ja aadress. 3. Leia kõik lugejad, kelle perenimi on Karu. Väljasta eesnimi ja perenimi. Mitu neid on? 4. Leia lugejad, kelle eesnimi on Kati. Väljasta eesnimi ja perenimi. Mitu neid on? 5. Järjesta lugejad perenime järgi kasvavalt. Väljasta eesnimi ja perenimi. 6. Järjesta lugejad esmalt perenime seejärel eesnime järgi kasvavalt. Väljasta perenimi ja eesnimi. 7. Leia lugejad, kelle perenimi algab K tähega. Väljasta lugejate perenimed. 8. Leia lugejad, kelle perenimi algab L või M tähega. Väljasta lugejate perenimed. 9. Leia lugejad, kelle eesnimi ja perenimi algavad M tähega. Väljasta lugejate ees- ja perenimed. 10. Leia lugejad, kes elavad Riia tänaval. Väljasta lugejate ees- ja perenimed ning aadress. 11. Leia lugejad, kelle ametiks on õpilane. Väljasta lugejate ees- ja perenimed ning amet. 12. Väljasta lugejate ees- ja perenimi ühes veerus
1. Loo tabel LAENUTUS järgmiste väljadega: Laenamise_id PK, Kuupaev (kuupäev), Lugeja_ID (täisarv) FK, Raamatu_ID (täisarv) FK, Tahtaeg (kuupäev), Tagastamine (kuupäev). Tabeli kirjelduses näita ära primaarvõti ja ka võõrvõtmed. mysql> CREATE TABLE LAENUTUS( -> Laenamise_id int unsigned not null auto_increment, -> Luupaev date not null, -> Lugeja_id mediumint(8) unsigned not null, -> Raamatu_id mediumint(8) unsigned not null, -> Tahtaeg date not null, -> Tagastamine date, -> PRIMARY KEY(Laenamise_id), -> FOREIGN KEY(Lugeja_id) REFERENCES LUGEJA (Lugeja_id), -> FOREIGN KEY(Raamatu_id) REFERENCES RAAMAT (Raamatu_id)); Query OK, 0 rows affected (0.01 sec) mysql> DESCRIBE LUGEJA; +-----------+-----------------------+------+-----+---------+----------------+ | Field | Type | Null | Key | Default | Extra | +-----------+-----------------------+------+-----+---------+----------------+
| +--------------+------------+-----------+------------+------------ +-------------+ 10 rows in set (0.00 sec) 12. Leia laenutajad, kes pole raamatut tagastanud, kuigi tähtaeg on juba möödas. mysql> SELECT LUGEJA.eesnimi, LUGEJA.perenimi, LAENUTUS.tahtaeg, LAENUTUS.tagastamine FROM LUGEJA INNER JOIN LAENUTUS ON LUGEJA.lugeja_id=LAENUTUS.lugeja_id WHERE tahtaeg>tagastamine; +---------+----------+------------+-------------+ | eesnimi | perenimi | tahtaeg | tagastamine | +---------+----------+------------+-------------+ | Sandra | Saar | 2020-10-20 | 2020-10-18 | | Joosep | Jalakas | 2020-10-16 | 2020-10-15 | | Kati | Karu | 2020-10-18 | 2020-10-10 | +---------+----------+------------+-------------+ 3 rows in set (0.00 sec) 13. Arvuta viivis nendele raamatute laenutajatele, kes ei tagastanud raamatut õigeks päevaks. Viivis on 1 senti päevas. mysql> SELECT LUGEJA.eesnimi, LUGEJA
+---------------------+-----------------------+ 42 rows in set (0.01 sec) 7. Kustuta tabelist LAENUTAMINE väli Laenamise_id. mysql> DESCRIBE LAENUTUS; +--------------+-----------------------+------+-----+--------- +----------------+ | Field | Type | Null | Key | Default | Extra | +--------------+-----------------------+------+-----+--------- +----------------+ | Laenamise_id | int(10) unsigned | NO | PRI | NULL | auto_increment | | Kuupaev | date | NO | | NULL | | | Lugeja_id | mediumint(8) unsigned | NO | MUL | NULL | | | Raamatu_id | mediumint(8) unsigned | NO | MUL | NULL | | | Tahtaeg | date | NO | | NULL | | | Tagastamine | date | YES | | NULL | | +--------------+-----------------------+------+-----+--------- +----------------+ 6 rows in set (0.00 sec)
| SYNNID | | koolitaja | | koolitusfirma | | koolituskursus | | koolitusteema | | tootaja | | tootaja_koolitus | +-----------------------+ 21 rows in set (0.01 sec) 2. Uuri millised tabelid tekkisid juurde? Uuri lisaks ER-mudelit, mis on lisatud ülesande juhendile (kool ER-mudel.jpg). 3. Väljasta õpilase ees- ja perekonnanimi, grupi nimi (tähis), kursusejuhendaja ees- ja perenimi. mysql> SELECT OPILANE.eesnimi, OPILANE.perenimi, O_GRUPP.o_gr_nimi, CONCAT(OPETAJA.eesnimi, ' ', OPETAJA.perenimi) AS Kursusejuhataja FROM OPILANE, O_GRUPP, OPETAJA WHERE OPILANE.g_kood=O_GRUPP.o_gr_kood AND OPETAJA.juhend_grupp=O_GRUPP.o_kood; +---------+----------+-----------+-----------------+ | eesnimi | perenimi | o_gr_nimi | Kursusejuhataja | +---------+----------+-----------+-----------------+ | Kalle | Kohin | ARV07 | Sirje Mnd |
| Jaan | 3496 | | Heleriin | 3398 | | Joosep | 3460 | | Sebastian | 3876 | | Kaidro | 3670 | | Rasmus | 3670 | | Jessika | 3670 | | Oliver | 3640 | | Kelli | 3540 | | Karina | 3400 | | Maria | 3986 | | Gregori | 3910 | | Merike | 3912 | | Emil | 3410 | | Merike | 3800 | | Rita | 3778 | +-----------+-----------+ 24 rows in set (0.00 sec) 6. Leia lapsed, kelle eesnimi algab sõnaga Meri. Väljasta lapse nimi. mysql> SELECT L_nimi AS 'Lapse nimi' FROM SYNNID WHERE L_nimi LIKE 'Meri%'; +------------+ | Lapse nimi | +------------+ | Meribel | | Merike | | Merike | +------------+ 3 rows in set (0.00 sec) 7. Leia lapsed, kes on sündinud Tartus või Tallinnas ja kelle sünnipikkus on vähemalt 50 sentimeetrit. Väljasta lapse nimi, pikkus ja elukoht. mysql> SELECT L_nimi, Synnipikkus, Elukoht FROM SYNNID WHERE (Elukoht='Tartu'
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused.
01 - PHP ja MySQL - Sissejuhatus Teemad Sissejuhatus Mis on MySQL Mis on SQL Andmebaasi haldamine Sissejuhatus Millega ma nüüd jälle hakkama sain? Nimelt otsustasin vana php mooduli lüüa vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne.
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
graafikakomponendid suhteliselt sarnased veebis nähtavatega. Vaid mõnevõrra vabamalt pääseb oma komponente juurde tegema ning mitmekülgsemaid võimalusi kasutama. Tekstiakna rakenduste juures piirdub suhtlus arvutiga loetava ja trükitava tekstiga. Lihtsaim dialoogi pidav programm näeb välja järgmine: using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö paistab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta.
tavalised graafikakomponendid suhteliselt sarnased veebis nähtavatega. Vaid mõnevõrra vabamalt pääseb oma komponente juurde tegema ning mitmekülgsemaid võimalusi kasutama. Tekstiakna rakenduste juures piirdub suhtlus arvutiga loetava ja trükitava tekstiga. Lihtsaim dialoogi pidav programm näeb välja järgmine: using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö pastab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta.
tavalised graafikakomponendid suhteliselt sarnased veebis nähtavatega. Vaid mõnevõrra vabamalt pääseb oma komponente juurde tegema ning mitmekülgsemaid võimalusi kasutama. Tekstiakna rakenduste juures piirdub suhtlus arvutiga loetava ja trükitava tekstiga. Lihtsaim dialoogi pidav programm näeb välja järgmine: using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö paistab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta.
autojuht tarnis tellimust kliendile. Tellimus tarnimise_aadress Aadress kuhu autojuht peab Mustamäe tee tarnima tellimust. 100-100 Tellimuse nimetus loodud seisundi liik Tellimuse kogus Kui palju klient tahab sellist 10 rida menüü ridu. Isik isikukood Isikukood on isiku soo ja sünniaja 38204010231 alusel moodustatud isiku üheselt kindlaksmääramist võimaldav arv. (allikas "Rahvastikuregistri seadus"). Isik eesnimi Mati Isik perenimi Mets
Ripploendiga väljal määratakse sakiga Lookup omadused: Combo box soovi korral avatav valikuga rippmenüü, Row Source Type määrab tüübi: tabel või päring (tabel/query), sisestatud loetelu (value list) või väljade loetelu (field list) Row source määrab tabeli või pääringu nime, millest saadakse andmed Bound Column näitab veeru, millest võetakse väärtused, 3 Column count määrab veergude arvu loetelus, List rows määrab ridade arvu loetelus List Width annab veerulaiuste üldsumma, Limit to List määrab, kas sisestada tohib ainult loetelus olevaid väärtusi (YES) või saab kasutaja sisestada ka oma teksti, s.t loetelus mitteesinevaid väärtusi. SEOSED Seos näitab, mis on ühel objektil tegemist teisega. Kõik objektid on omavahel seotud. Seosed on määratud reeglitega, mis tagavad reaalse süsteemi funktsionaalsuse
pereliige (positsioon peres) ning isik, siis peaks saama meie ülesanne lahendatud. Objekti isik puhul saame välja tuua kõik isiku andmed, mis meid huvitavad. Määrates isiku staatuse peres, paneme paika tema positsiooni sugupuus. Näide. Kuidas saada teada, kes on Kati vanaema? Teeme kindlaks, kes on Kati ema ning seejärel, kes on Kati ema-ema. Vastavate objektide andmed võiksid olla järgmised: SUGUPUULIIKMED nimi, sünniaeg, surmaaeg, sugu, haridus, amet, perekonnaseis jne PERED - perenimi PERELIIKMED nimi, perenimi, staatus. Suur töö vajadusi rahuldava andmebaasi loomisel on otsustada, kuidas jaotada andmed väljade vahel ning missuguseid välju missugustes tabelites hoida. Andmebaasi kujundamise juhtnöörideks võiksid olla: · jaotada andmed väikseimateks loogilisteks osadeks Näide. Iga nime jaoks kaks välja: eesnimi ja perekonnanimi. · kasutada paljusid tabeleid, nii et iga tabel sisaldaks infot ühe teema kohta Näide
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne t
baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andmebaasideta, cache- süsteemideta, mallimootoriteta, jne. See baaskursus on mõeldud eelkõige selleks, et õpilasel tekiks huvi PHP vastu ja ta hakkaks ise edaspidi rohkem õppima ja katsetama. Kursuse viimastes peatükkides vaatleme ka MySQL admebaasiga ühendust ja PHP programmide turvalisust. Veebiserver Veebiserveriks nimetatakse: 1. Arvutiprogrammi mis saab üle interneti või kohtvõrgu veebikliendilt (brauser ehk veebilehitseja) HTTP päringuid ja saadab tagasi HTTP vastuse, sisaldades peamiselt veebilehti ja faile, mis on veebilehega seotud (pildid, javascriptid, flash-objektid jne.). 2. Arvuti, kus jookseb eelpool punktis defineeritud arvutiprogramm.
(Referaadi vormistamine ... 2005). 3. TIITELLEHT Tiitellehele tuleb märkida: - kooli nimetus; Tartu Ülikool Õpetajate seminar - eriala osakond; Alus- ja alghariduse õppetool - autori ees- ja perekonnanimi; - õpperühm; - töö pealkiri; - töö liik (referaat); - töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi; - töö valmimise koht ja aasta. REFERAADI PEALKIRI Tiitellehe näidis: Referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Koostas: Ees- ja perekonnanimi Kursus/Klass Tartu 200x
(Referaadi vormistamine ... 2005). 3. TIITELLEHT Tiitellehele tuleb märkida: - kooli nimetus; - eriala osakond; Tartu Ülikool - autori ees- ja perekonnanimi; Õpetajate seminar - õpperühm; Alus- ja alghariduse õppetool - töö pealkiri; - töö liik (referaat); - töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi; - töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe näidis: REFERAADI PEALKIRI Referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Koostas: Ees- ja perekonnanimi Kursus/Klass 3
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte mingist teemast. Selle kir
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Käändelõppe arvudele ei lisata (nt 26 õpilasele). Järgarvu järele pannakse punkt. Aastad tuleb märkida numbritega, mitte "eelmisel aastal" või "käesoleval aastal". Suurte, rohkem kui nelja tüvenumbriga arvude korral on soovitatav kasutada kombineeritud kirjutusviisi, mille puhul arv on märgitud numbritega ja suurusjärk sõnadega (nt 2,35 milj dollarit või 34,2 tuh veist). Lauset alustatakse üldjuhul sõnaga, erandi moodustavad aastaarvud. Tiitelleht Tiitelleht sisaldab järgmisi andmeid: · Õppeasutuse nimi paigutatakse lehe ülemisse serva keskele. · Töö täielik pealkiri kirjutatakse lehe esimese kolmandiku lõppu. · Pealkirja alla märgitakse töö liik (referaat või uurimistöö). · Autori ja juhendaja nimed trükitakse tiitellehe teise kolmandiku lõppu paremasse serva, juhendaja nimele lisatakse sõna "juhendaja" ja teaduskraadi või kutset näitav tiitel (õp, mag vm).
relatsioonis andmete tähendust. o Relatsioonide järjekord relatsioonilises skeemis ei oma tähtsust. 1 Korrektselt projekteeritud relatsioonilises andmebaasis on igal relatsioonil primaarvõti. Igas relatsioonis võib olla vaid üks primaarvõti, kuid see primaarvõti võib sisaldada mitut veergu. Objekt-orienteeritud kõige uuem suund. (90ndad) Objektiandmebaas võimaldab säilitada objekt-orienteeritud programmis loodud objekte. Peab toetama pärimist, kapseldamist, polümorfismi. Pärimine tähendab seda, et klassi saab defineerida üldisema klassi põhjal. Üldisema klassi atribuudid ja operatsioonid kuuluvad automaatselt ka alamklassi. Kapseldamine tähendab objektide ja atribuutide grupeerimist objektiks, kusjuures atribuutide väärtusi saab kasutada ja muuta vaid läbi operatsioonide
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................
kogumik, ajaleht jms) pealkirjad kursiivis, olenemata keelest. (NB! Artiklite pealkirjad on püstkirjas normal.) Autoriteksti sees kasutatud pikemates tsitaatides (kui need moodustavad omaette lõigu), illustreerivas materjalis ja joonealustes on soovitav kasutada reavahet 1 ja väiksemat kirja. (Joonealustes 10 pt.) 2. Nimed Kõik tekstis esinevad nimed tuleb esmamainimisel esitada täisnimena, s.t eesnimi ja perekonnanimi. Edaspidi piisab perekonnanimest. Juhul, kui on sama perekonnanimega autoreid vms, tuleb segaduse vältimiseks kasutada eesnimetähte või vajadusel eesnimi välja kirjutada (L. Peterson, Maria Peterson, Marius Peterson). Näidete, tabelite jms vormistamine Kõik tabelid, joonised, fotod ja noodinäited peavad olema nummerdatud ja sisaldama selgitavat allkirja. Siinjuures võib soovi korral kasutada paksu kirja. Joonis 1. Rõhutute ja rõhuliste taktideosade vaheldumine
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.
1) tiitellehe ülaservas keskel õppeasutuse nimi; 2) 9 rida allpool keskel töö koostaja ees- ja perekonnanimi; 3) selle alla järgmisele reale klass; 4) 2 rida allpool tumedas kirjas keskel töö pealkiri (trükitähed, kirja suurus 18); 5) 2 rida allpool keskel töö liik (uurimistöö); 6) 3 rida allpool paremas servas juhendaja nimi ja amet või teaduslik kraad; 7) viimasel real keskel töö valmimiskoht ja aastaarv (komata!). Punkti tiitellehel ei kasutata. Leheküljenumbrit tiitellehele ei panda. Tiitelleht vormistatakse Times New Roman kirjas suurusega 14 (pealkiri 18), reavahe 1,5 ja valdavalt keskjoondusega (Justify). 9 2.2. Sisukord Sisukord hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos nende alguslehekülgede numbritega. Sisukorda ei kuulu tiitelleht ega sisukord ise. Sisukorra
Kuidas kutsutakse inglise keeles järgurit, jaoturit ja kommutaatorit? Kirjelda, milleks neid seadmeid kasutatakse ja mille poolest nad erinevad. Kuidas töötavad ja mille poolest erinevad analoogmodem, ADSL-modem ja kaabelmo- dem? Millised seadmed on tänapäeval ADSL-modemiga tihtipeale kokku ehitatud? Millise pesa abil ühendatakse sülearvutiga laienduskaarte (võrgukaart, traadita võrgu kaart jmt.)? Kirjelda ka, kas ühendamine on võimalik, kui kaart on uuem, pesa vanem või vastupidi. Millised on sülearvutite korral hiire asemel kasutatavad osutusseadised (nimetus, kui- das kasutatakse)? Mille poolest erinevad Wi-Fi ja Bluetooth-ühendused? Millistes olukordades kumba ühendust kasutatakse? Kirjelda, kuidas tuleb hooldada/käsitseda sülearvuti akut sõltuvalt tema tüübist (tüü- bid: Li-ioonaku, NiCd- või NiMH-aku). 1.1. Analoog- ja digitaalsignaal
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
kasutatud kirjandus lisad 5.1. Tiitelleht Tiitellehele (vt näidist) märgitakse järgmised andmed: õppeasutus (Tallinna Laagna Gümnaasium); autori nimi; töö pealkiri kirjutatakse läbivate trükitähtedega ja paksendatult (kirjastiilis Bold), font 12, kirjatüüp Times New Roman; töö liik (referaat, uurimistöö, ainetöö, essee vm); juhendaja nimi; töö valmimiskoht ja aastaarv (ühele reale, koma ei panda. Näit: Tallinn 2009). 5.2. Sisukord Sisukord koosneb töö jaotiste pealkirjadest ja leheküljenumbritest (vt näidist). Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele uurimistöös. Sisukord paiknegu alati tiitellehe järel. Sisukorras märgitakse ära kõik uurimistöös nummerdamata leheküljed: sisukord, kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. 5.3. Sissejuhatus Selles põhjendatakse:
N Percent N Percent N Percent Respondendi haridus * 555 97,5% 14 2,5% 569 100,0% Rahvus Respondendi haridus * Rahvus Crosstabulation Rahvus eestlane venelane muu Total Respondendi alg Count 10 1 11 haridus (kuni 6 % within klassi) Respondendi 90,9% 9,1% 100,0% haridus pohi Count 17 13 30 (7-9 % within
annaabi.ee 
