Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Üldmõõtmised". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nihik, noonius, nooniuse, kruvik, lugem, ristlõikepindala, põhiskaala, kriips, relatiivne, tabelid, veaarvutused, siseläbimõõdu, suhteliste, vigade, mõõtevahend, spikker, kasutamisel, ühtib!"#$ % && ' !( )*( && +, &&00 -./ 1/2 Katseandmete tabelid Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr. di , mm di , mm di )2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ............... Antud toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse di sise , mm di sise di sise )2 di välis , mm di välis di välis )2 nr
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika instituut Üliõpilane: Taivo Naarits Teostatud: . Õpperühm: EATI - 11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt
ARVUTUSED 1. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga Nooniuse täpsus T=0,05 mm, null-lugem 0 mm Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine ehk keskmine paksus: n ´ 1 ∑ xi d= n i=1 (1) n ´ 1 ∑ x = 4 ∙ 6,10+3 ∙6,05+2 ∙ 6,00+6,15 =6,07 mm d= n i=1 i 10 Hälve ruudu keskväärtus: d (¿ ¿ i−d´ )2 1n (2) ∑¿ i=1 d
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 1 ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Tutvumine nooniusega. Töövahendid: Nihik, kruvik, mõõdetavad Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse esemed (plaat ja toru) mõõtmisel Skeem L= M+NT TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Noonius Mõõtriistadel nagu nihik, kuruvik, goniomeeter jne, on mõõteskaalaga paraleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Kriipsu ja skaala kokkulangemist saab fikseerida üsna täpselt, nende
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Margarita Sidorenko Teostatud: 21.02.2019 Õpperühm: IABB63 Kaitstud: Töö nr: 1 TO: ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku Nihik, kruvik, mõõdetavad esemes (toru, plaat) kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel. Skeem Töö teoreetilised alused Noonius Paljudel mõõteriistadel on mõõteskaala juurde lisatud sellega paralleelselt liigutatav osa, millele on märgitud mõõtekriips. Mõõtmisel määratakse mõõtekriipsu asukoht mõõteskaala suhtes. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT: ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku nihik, kruvik, mõõdetavad esemed kasutamine mõõtmisel. Skeem Mõõteskaala Noonius M N L L = M + NT = 12 + 3 · 0.1 = 12.3 Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse. 2
3.1. Plaadi paksus (nihikuga). Keskmine plaadi paksus 3,70 + 3,70 + 3,70 + 3,70 + 3,70 + 3,70 + 3,70 + 3,65 + 3,70 + 3,70 d= = 3,695mm 10 Kasutades valemit (2) arvutan plaadi paksuse juhusliku vea: 0,0025 d j = 2,3 = 0,012mm 10 (10 - 1) = 0,95 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm. =0,99 Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 0,05 d = ( 0,0120 ) + 2 2 = 0,035mm 3 = 0,95 Nihikuga mõõtes on plaadi paksus d=(3,695 0,035) mm, usaldatavusega 0,95. 3.2. Toru siseläbimõõt (nihikuga). Toru keskmine siseläbimõõt:
Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määrake juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2. Protokollige nihiku null-lugem ning arvestage seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõtke antud katsekeha paksus. Selleks asetage katsekeha mõõtotsikute vahele, lükake need tihedalt vastu proovikeha ja leidke lugem di. Korrake mõõtmisi d katsekeha kümnes erinevas kohas ning leidke keskmine plaadi paksus ja tema viga. 4. Mõõtke antud toru sise- ja välisläbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutage toru ristlõike pindala ja selle viga. Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Meelika Lukner Teostatud: Õpperühm: YASB31 Kaitsud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine katsekehade toru). joonmõõtmete määramisel Skeem Töö käik Mõõtmised nihikuga Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse ja nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud toru sise-ja välisdiameetrid kümnest erinevast kohast. Seejärel mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT allkiri: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Skeem Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga. Katse nr. di, mm - di, mm ( di)2, mm 1 1,90 0,00 0,00
Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 KATSEANDMETE TABELID Tabel 1.Lapiku plaadi paksus nihikuga mõõdetuna. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm Detail: T52 Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 12,45 12,60 0,020 0,0004 2 12,50 12,65 -0,030 0,0009
!"# $ %% & ' !(&&)( %% *+, %%(/ -. ** // ** . Katseandmete tabel Traadi pikenemine venitamisel. l = ......... ± ......... , d1 = ......... ± ........., d2 = ......... ± ........., d3 = ......... ± ........., d = ......... ± ........., g = 9.818 m/s2 . Katse Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikene- nr. Mass, Raskus, Lugem, Nihkumine, Lugem, Nihkumine, mine, kg N mm mm mm mm mm 0. 0 0 0 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Arvutused ja veaarvutused t , 0.95 2.0 t 2, 0.95 4.3 (d d ) 2 6.70 10 5 3 i 1 i
d j t n 1, i 1 90 n n 1 2 2 d s d 0,004 0,00267 3 3 d js d 2j d s2 0,0121 2 0,00267 2 0,0001535 0,012 Järeldus: Katsekeha paksus d=4,820 ± 0,012 mm, usaldatavusega 0,95. 5. Toru ristlõikepindala. 2 S 4 d v d s2 32,28 2 29,49 2 4 3,14 4 172,33 135 2 2 2 2
Arvutused koos mõõtemääramatustega (1) Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine: 1 n x = xi n i =1 (2) A-tüüpi mõõtemääramatus (juhuslik viga): n (x - x) 2 i U ( x) = t A n -1, i =1 n( n - 1) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides: =0,95 (3) B-tüüpi mõõtemääramatus (süstemaatiline viga): ep U B ( x ) = t 3 mõõtevahendi täpsus (4) Liitmääramatuse leidmine: Kaudne viga: (Toru ristlõike pindala ja selle viga) S = f ( ds , dv ) S= 4 ( 2 dv - ds 2 ) 2 2
i xi 1. 1 1 2 2 3 17 4 81 5 97 6 75 7 22 8 21 2. 9 94 10 62 11 81 12 73 13 74 14 52 15 79 16 45 17 14 18 70 19 2 20 71 21 48 22 79 23 77 24 39 25 19 3.1. 3.2. N 25 i (xi - x)2 Keskväärtus 51.8 1 2580.64 Dispersioon 968.58 2 2480.04 Standardhälve 31.12 3 1211.04 Mediaan 62 4 852.64 Haare 96 5 2043.04 6 538.24 7 888.04 α 0.1 8 948.64 t1-α/2
194 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Konstruktsiooni tasakaal Tasakaalus konstruktsioon = konstruktsiooni Tasakaaluseisund = süsteem (ja tasakaalutingimused on täidetud (konstruktsioonil on kõik selle osad) seisab paigal (või tasakaaluks piisav tugevus ja jäikus) liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) NB! Kõik tasakaaluseisundid ei ole usaldatavad Juhuslik häiring = väike jõud, mis tekitab varda tühise hälbe tasakaaluasendist Lähtvalt süsteemi käitumisest juhusliku häiringu FH toimel eristatakse kolme võimalikku tasakaaluseisundit (Joon. 13.1): Stabiilne seisund =
sarnaseks, seal saime kiiruseks 329,168 (m/s), mis on veidi erinev käsiraamatus tooduga. Vaadates õhu moolsoojuse suhet, siis võime väita, et 2. tabel on rohkem sarnasem käsiraamatuga, kui esimese tabeli andmed. Vähem samalaadsed tulemused võisid olla tingitud sellest, et mõõtmised on teostatud ebatäpselt. 5. SILINDRI INERTSMOMEMNT 5.1 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 5.2 Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 5.3 Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: mv 2 I 2 Wk= + (7) 2 2 m - silindri mass (kg)
Puidu katsetamine 1. Tiiii eesmdrk Puiduniiskussisalduse mliiiramine,puidu tihedusemaaramine,puidu survetugeuse mii?iraminepiki kiudu ja niiskussisalduse piki kiudu. m6ju uurimine suwetugerrusele 2. Katsetatavadmaterjalid MzindT aastaringetihedalgmeindH aastaringehoredalt,kask,kadakas. 3. Kasutatavadseadmedja vahendid Kaal tlipsusega0$1g, nihik tiipsusega0,02mm,kuivaruskapp,hnd&uliline press, immutamiseksrajatikud vahendid. 4. T66 kaik maaramine 4.1Niiskussisalduse Puidustniisked proovikehadkaalutakseveagamitte tle 0,01gning asetalakses1ls kuivatuskappi. Proovikehadkuivatatakseiemperatuuril105t5'C pfisiva massini.Meie katseksjzietakse proovikehadkuivatuskappinidalaks. Seej?irelneedkaalutakse. Puidu niiskussisaldusarvutatakseprotsentidesvalemist "-.100,kusmr
IT19=10×IT14; IT20=10×IT15 jne. 6.3 Põhihälbed Põhihälvete esitus Tolerantsivälja kaugus nulljoonest on määratud piirhälbega, mida nimetatakse põhihälbeks (fundamental deviation). Põhihälve on selline piirhälve, mis on lähim nimimõõtmele. Tolerantsivälja suurus sõltub valitud tolerantsijärgust. Sarnaselt tolerantsjärgule on põhihälbed määratletud nimimõõtmete suuruste järgi ning need suurused koos tolerantsijärkudega on põhialused tolereerimisele. Tabelid põhihälbe väärtustega on antud standardites ISO 286-1 ja ISO 286-2. + ES, es Ülemine hälve Upper deviation IT EM, em EI, ei Alumine hälve Lower deviation
Kehakaal Sugu Tähtkuju Pikkus (cm) (kg) Jalanumber (binaarne) (järjestustunnus) (pidev) (pidev) (diskreetne) naine Neitsi 172 63 39 mees Vähk 182 64 41 naine Sõnn 155 62 38 naine Kalad 171 55 38 naine Kaksikud 170 58 38 naine Neitsi 179 58 41 naine Veevalaja 173 55 38 naine Jäär 173 55 38 naine Kaljukits 170 58 40 naine Neitsi 173 65 41 naine Kaksikud 170 64 40 mees Kaalud 178
vähemalt 16 tundi, kuid mitte kauem kui 3 ööpäeva; • katsekehade lahtirakestamine tehakse 1 päev pärast vormimist, kuid mitte varem kui 20 tunni kivinemise järel; • katsekehad märgistatakse tunnusnumbri ja valmistuse kuupäevaga. Märgistust ei tohi teha kraapimisega. Märgistust ei panda katsekeha survepindadele; • lahtirakestamise järel katsekehad kivinevad temperatuuri juures (20 ± 2)°C vees või õhus, mille relatiivne niiskusesisaldus on üle 95%. Betooni külmakindluse ja veepidavuse hindamiseks kasutatav katsemetoodika, samuti valmistatavate katsekehade arv ja suurused kooskõlastatakse tellija, projekteerija, järelevalveinspektori ja katselabori esindajatega. Kõik kandekonstruktsioonide betooni kvaliteedikontrolliga (eriti nõuete mittetäitmise kahtlusega) seotud katsetused tulevad teha akrediteeritud katselaboris.
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam
= 2/1 1 1>>0 0 0 > > -1 -1 -1 > > -3 Stabiilsustegur k 4,0 8,2/(1,05 + ) 7,81 7,81 - 6,29 + 9,782 23,9 5,98 (1 - )2 NÄIDE 3.1 Tsentriliselt surutud RK 4 posti efektiivristlõike leidmine Leida tsentriliselt surutud nelikanttorust posti 250×250×6 efektiivristlõige. Post on terasest S355 (fy = 355 N/mm2 ja fu = 510 N/mm2). Profiili 250×250×6 ristlõikepindala A = 5763 mm2. Määrame tabeli 3.1(1) järgi varda ristlõikeklassi. Profiili 250×250×6 külje puhaslaiuseks võib võtta eeltoodu kohaselt c = b 3t = 250 3×6 = 232 mm; c 232 235 235 = = 38,7 > 42 = 42 = 42 = 42 × 0,81 = 34 vt tabel 3.1(1) t 6 fy 355 - seega ristlõige kuulub 4. klassi.
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
A 100 , L0 kus L0 – teimiku algmõõtepikkus (Sele 2.4), L – teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist. b) katkeahenemine Z % A0 A Z 100 , A 0 kus A0 – teimiku algristlõikepindala, A – teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. Algristlõike- pindala A0 Algmõõte- pikkus L0 A Kaela teke F Mõõtepikkus peale katkemist L a) b) Sele 2.4 Katkevenivuse määramine.
hulga kordusmõõtmiste puhul võrdub nende algebraline summa nulliga. Järelikult saab juhuslike vigade mõju vähendada rohkete kordus- mõõtmistega. Parallaktiline viga tekib kui mõõdetav objekt ei ole vahetus kokkupuutes mõõtevahendiga, vaid ta projekteeritakse silmaga mõõtevahendi skaalale. Sel juhul oleneb lugemi suurus silma asendist. Parallaks on vaatlusobjekti asukoha näiv muutus, mida põhjustab vaatleja silma asukoha muutumine. Parallaktilise vea vältimiseks tuleb võtta lugem nii, et vaatesiht oleks risti mõõteskaalaga. Sellist vaatlust hõlbustab mõõtevahendi peegelskaala. Skaalalt lugemi võtmisel peab silm asetsema sirgel, mis läbib objekti otspunkti ja tema kujutist peegelskaalal. Arvude esitamine Maa mass on 5 980 000 000 000 000 000 000 000 kg ehk 5,981024 kg Prootoni läbimõõt on 0,000 000 000 000 001 m ehk 10 15 m Mugav on suuri ja väikesi arve esitada 10 astmetena.
esinevad normaalsest suuremad vead. Seda saab eemaldada justeerides. 32. Kaldenurga mõõtmine Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud nurk. Kaldenurga saamiseks kahe punkti tuleb esimesel punktil asuva teodoliiidiga viseerida teodoliidi kõrgusele latil, mis asub teisel punktil. Teine võimalus on kasutada punktide kõrgust ja nende vahelist kaugust ja arvutada kaldenurk.(lk 162 I osa) 33. Vertikaalringi nulli ase ning selle arvestamine mõõtmistes V ertikaalringi nulliase on lugem, kui viseerimiskiir on horisontaalne. Mõõtmist alustades tuleb vaadata, milline vertikaalringi lugemi väärtus vastab viseerimiskiire rõhtsale asendile. Nulliasend tuleb horisontaaltasandi suhtest mõõdetud nurgast maha lahutada, et saada täpne nurk. 34. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang 1. Arvutatakse lähte ja lõpudirektsiooni nurgad 2. Tasandatatakse horisontaalnurgad 3. Arvutatakse direktsiooninurgad 4. Arvutatakse koordinaatide juurdekasvud
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
annaabi.ee 
