üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus; hõõrdkeevitus; sepakeevitus; plahvatuskeevitus; ultrakeevitus; difusioonkeevitus; induktsioonkeevitus; vastakkaarkeevitus. Keevitustehnoloogia käsitleb keevitusprotsessi, kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest.
Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed 18 Elektroodid 19 Varraselektroodid 19 Keevitustraat 21 Abivahendid 21 Vead keevitamisel 22
Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada slakikoorikust seega on elektroodkeevitus aeganõudvam. 2. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas Joonis 2. MIG-MAG keevitus MIG metallic inert gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%. (Vt joonis 2). 3. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas MAG metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat
c) keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatatavust d) kvaliteedi tagamist, järelevalvet, kontrolli, personali pädevust jm. e) töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm. Keevituse sooritustehnika ehk keevitustehnika keevitaja konkreetnekäeline tegevus keevisõmbluse keevitamisel Keevitusprotsess konkreetne keevitusviis, mida eristatakse kasutatava energialiigi järgi Põhimetall ehk põhimaterjal keevitatav metall või materjal Keevitusvann ehk keevisvann keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisametall, millest tardumisel moodustub õmblus Servavahemik keevitamiseks ette valmistatud detailide vaheline ruum. 3-mõõtmeline ruum(materjali paksus, -pikkus ja pilu vahe) Pilu laius õmbluse juurepindade või servade vahekaugus L Pilu laius Juurepindade vahekaugus t paksus h materjali pikkus
Termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiirkeevitus jt.). Termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui mehaanilist jõudu (elekterkontaktkeevitus). Mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, külm-, hõõrde- ja plahvatuskeevitus). Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: käsikaarkeevitus keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) kontaktkeevitus plasmakeevitu Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse Kaarkeevitamine e. elektrikaarkeevitamine on enimkasutatav keevitusmeetod (protsess). Kaarkeevitamisel kasutatakse elektrikaare poolt eralduvat soojusenergiat. Kaarkeevitus on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide
CuNiCoFeWMoGMnVSiTiZnAl (temperatuur alla 1600°C). Fe vasakul olevad keemilised elemendid lahustuvad keevismetallis täielikult. Paremal pool olevad W, Mo osaliselt, ülejäänud ei lahustu. Seepärast ei saa legeerida keevituse käigus Ti, Zn ja Alga. Kõige lihtsam on keevismetalli legeerida Cu ja Niga elektroodikatte kaudu. Hea löögisitkuse ja peeneteralise struktuuri saamiseks legeeritakse keevismetalli Ni, Ti, Nb(niobium)ga. Tera kasvu takistavad N, Cr, Mo, Ni. Kroom: süsiniktevaestes terastes kuni 0,3%, konstruktsiooniterastes 0,7...3,5%, kroomterastes 12...18% , kroomnikkelterastes 9...35%. keevitamisel moodustuv kroomkarbiid vähendab terase korrosioonikindlust ja suurendab keevitatavust halvendavate rasksulavate oksiidide teket. Nikkel: süsinikuvaestes terastes 0,2...0,3%, konstruktsiooniterastes 1...5%, legeerterastes 18...35%. Mõnes sulamis on niklit kuni 85%
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Magnus Torop Keevitamine Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11. Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 12. Traadi etteandmine 13. Kaitseklaasi valik 14. Keevitamine 15. keevitusdefektid 16. Keevituse ettevalmistuses on oluline 17. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada SISSEJUHATUS
OTMK referaat Co2 ehk traatkeevitus Koostaja: Juhendaja:Heino Kannel 2014 aasta. Sisukord: 1.üldiselt keevitamisest 2.üldiselt keevitamisest 3.elektroodkeevitus 4.traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 5.traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 6. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 7.gaaskeevitus 8.teraste keevitatavus 9.keevitusasendite markeering ja tüübid 10.MIG keevituse tööpõhimõte 11.käpa ettevalmistamine 12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest:
...................................................................................2 1. Elektrikeevitus............................................................................................................3 2. Kaitsevahendid...........................................................................................................4 3. Keevisliidete tüübid....................................................................................................5 4. Käsikaarkeevitus e.MMA (Manual Metal Arc Welding)...........................................6 5. Käsikaarkeevituse tehnoloogia...................................................................................7 6. Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik............................................................8 7. Kaare süütamine.........................................................................................................8 8. Elektroodi asend ja liikumine.......................................................
Käsikaarkeevitus MMA 6 Käsikaarkeevituse tehnoloogia 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 8 Kaare süütamine 8 Elektroodi asend ja liikumine 9 Käsikaarkeevituse seadmed 10 Kaitsegaasis keevitamine 11 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 11 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia 13 MIG/MAG keevituse seadmed 15 Kontakt e. punktkeevitus 16 Plasmakeevitus 17 2 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni
...............................................................................................3-7 3.kaitsevahendid …...................................................................................................8-9 4.Elektroodid...............................................................................................................9 5.Varraselektroodid käsikaarkeevituseks ….......................................................9-10 6.Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus ….............................10 7.vead keevitamisel..................................................................................................10 8.Kokkuvõtte............................................................................................................11 9.kasutatud kirjandus..............................................................................................12 2 Sissejuhatuses
Koostas: Reppy 21.11.2012 Keevitamine 1. Keevitusprotsesside Liigitus: Käsikaarkeevitus Keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) Kontaktkeevitus Plasmakeevitus 2. Metallide keevitatavus: Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on
. 15 2.2.1. Keevitustransformaator ................................................................................................................ 16 2.2.2. Keevitusalaldi............................................................................................................................... 17 2.2.3. Keevitusmuundur ......................................................................................................................... 18 2.3. Käsikaarkeevituse sulav elektrood ........................................................................................................ 19 2.4. Elektroodi katte paksuse mõju keevisõmbluse kvaliteedile.................................................................. 21 2.5. Defektid käsikaarkeevitamisel .............................................................................................................. 22 3. Gaaskeevitus ........................................................................................
kutsutakse keevituskaareks. Keevituskaare temperatuur võib ulatuda kuni 50007000 °C elektroodil ja kuni 26003900 °C kaares. Elektroodi keevitustraadi kujul antakse kaarevahemikku ette ühtlase kiirusega ja mehhaniseeritult traadietteandemehhanismi rullide abil. Kasutatakse poolile keritud keevitustraati (joonisel näitamata). Keevitusvooluna kasutatakse vastupolaarset (DC+) alalisvoolu, kus elektrood ühendatakse vooluallika +klemmiga. Keevitusvool antakse energiakadude vähenda- miseks keevitustraadile keevituspüstolisse kinnitatud voolukontakti abil vahetult enne keevituskaart. Keevituskaare piirkonda kaitstakse sinna juhitava kaitsegaasi joaga. MIG/MAG-keevitust loetakse poolautomaatseks, kuna elektroodi etteandmine on mehhaniseeritud, keevitusliikumine e keevitus püstoli liikumine piki õmblust toimub keevitaja käe abil. Keevitustraat
olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. 1.1 Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon) elektronide, ioonide või kiiresti liikuvate aatomite põrkumine gaasi aatomite või molekulidega (põrkeionisatsioon). Ioniseeritud gaasis olevad vabad elektronid ja positiivsed ioonid muudavad gaasi elektrit
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Referaat Keevitus Koostaja: Allan Raukas PM1 26.05.10 Sisukord: 1 Kaarkeevitus · 1.1 Keevituselektroodid 2 Terase keevitamine · 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases o 2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1
Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide Joonis 1, Keevitamise protsess vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: · kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon) · elektronide, ioonide või kiiresti liikuvate aatomite põrkumine gaasi aatomite või molekulidega (põrkeionisatsioon). Ioniseeritud gaasis olevad vabad elektronid ja positiivsed ioonid muudavad gaasi elektrit
.............................................................................18 Defektide tekkimine keevitusaparaadist.....................................................................................24 Kasutatud materjal......................................................................................................................29 Sissejuhatus TIG keevitusega saab keevitada ka segamaterjale, nende hulgas malmi ja kasutatakse seda viisi torustike keevitamiseks. Põhiliselt TIG keevitus kuulub roostevabade ja happelise koostisega terasest torude keevitamiseks. TIG keevitusega on võimalik keevitada alates 0,1 mm alates ülespoole. Põhiline materjali paksus keevitamisel on 0,5...6 mm. Keevitada saab kõigis ruumilistes asendites. 2 TIG keevitus sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS. 1. Seina kontakt. 2. Keevitusseade. 3
keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e. põrandaasend tähis PA, (a) - rõhtasend, horisontaalasend tähis PC, (d) - laeasend tähis PE, (b) - püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles, ülalt alla, (c) - kaldasend torudele, tähistust HL-045 kasutatakse torude keevitamisel. Keevisliite tsoonid: 1 põhimetall (põhimaterjal) keevitatav metall või materjal; 2 keevismetall 3 segunemistsoon e. legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 sulamisjoon 5 termomõju tsoon (HAZ) põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 termomõju ala 7 keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli
Keevitustööd Hapnikku transporditakse teras balloonides rõhu all 15 MPa ja atsetüleeni balloonides on rõhk 1,6 MPa ettevaatust Õliga kokkupuutudes võib hapnik plahvatada,atsetüleen on plahvatus ohtlik segunenult õhu või hapnikuga,balloonide hapniku ja atsetüleeni ventiilid on erineva ehitusega et vältida ekslikult hapniku reduktori paigaldamist atsetüleeni balloonile.AS Eesti AGA tarnib keevitus hapnikku halli alaosa ja valge ülaosaga teras balloonides atsetüleeni balloonid on kirsipunast värvi standardi GOST tähistus värvid on erinevad hapniku balloon on helesinise värvuse ja musta pealmisega atsetüleeni balloon on valge värvuse ja punase pealmisega ja vedelgaas punases balloonis.Hapnikku tarbitakse balloonis rõhuni 0,05-0,1 mpa jääkrõhk võimaldab balloone täitval tehasel kontrollida mis gaas seal varem oli.Atsetüleen on suure rõhu korral plahvatus ohtlik rõhu
Autode ja remondiosakond Autotehniku töövahendid Referaat Juhendaja : Üllar Kivi Tartu 2012 Sisukord 2 Contents Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 MIG-MAG Keevitus.................................................................................................. 4 MIG/MAG keevituse seadmed................................................................................. 5 Kasutus................................................................................................................... 7 Keevitusõmblus...................................................................................................... 8 Kaitsevahendid................................
suudmikust väljuva gaasijoaga. Kaitsegaasina kasutatakse Argooni, harvem ka Heeliumit, mis kaitseb elektroodi ja keevsvanni ümbritseva õhu eest, ning ühtlasi ka jahutab see keevituspõletit. Õhemate materjalide korral ei lisata lisamaterjali, paksemate materjalide korral kasutatakse lisamaterjali vardaid. TIG tehnoloogias kasutatakse algse vooluna vahelduv voolu (AC), mille toiteallikaks on inverter. 4. Keevitus parameetrite ja lisamaterjalide valik Keevitus parameetrid TIG keevitusel Paksus mm 3 4 5-6 W elektroodi d mm 2,4 3,2 3,2 Gaasisuudmiku nr 11 14 14 Keevitusvool A 120-140 150-180 200 Keevituskiirus m/min 0,20 0,2 0,17 Gaasi kulu l/min 8 8-10 9-10
a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: · käsikaarkeevitus · keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) · kontaktkeevitus · plasmakeevitus Argoonkeevitus ehk TIG-keevitus Keevitatav materjal: Al,Cu,Fe,Ss TIG (tungsten inert gas) keevitus on keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. Rahvakeeli lihtsalt argoonkeevitus. Kasutamine: Kaarleek põleb sulamatu volframelektroodi ja põhimaterjali vahel. Kaitsegaas, millena tavaliselt kasutatakse argooni, juhitakse keevituskohani läbi tig-põleti, et
Flag question Question text Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: Select one: a. terve detaili pikkust b. keevisõmbluse kõrgust c. ainult keevisõmbluse metalli d. keevisõmbluse kõrvalala, kus erinesid mikrostruktuuri muutused põhimetallis Question 27 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Hapniklõikamisel kasutatava atsetüleeni ülesandeks on Select one: a. põledes hapnikujoas kuumutada metall süttimistemperatuurini b. jahutada põletit c. kaitsta metalli oksüdeerimise eest d. suurendada metalli soojusjuhtivust Question 28 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Mida mõistetakse "keevitatavuse" all? Select one: a. metalli omadust moodustada ekspluatatsiooninõudeid rahuldavat keevisliidet sõltumata kasutatavast keevitustehnoloogiast b. metalli omadust moodustada kasutatava keevitustehnoloogiaga
mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kiellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: • käsikaarkeevitus • keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) • kontaktkeevitus • plasmakeevitus Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1).
Ees- ja perekonnanimi:KT Rühm: Üliõpilaskood:xxxx14 MASB21 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Lähtudes detailist, keevitusviisist ja keevitus parameetritest valib töö teostaja kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks. Töö ülesanded: 1. Tuua liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, asendid ruumis, õmbluse arvestuslik mõõde 2. Tabeli kujul esitatakse kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust ja näidata toote eskiisil õmblust tähistava viitenoole hargnevas sabaosas keevitusviisi tunnusnumber
Põkk ja nurk õmblused Põhiõmblused ja liited 5 Punktkeevitus Keevitusliidete tüübid Põkkliiide 1. Põkkliide "I" piluga "I" pilu kasutatakse põkkliidete puhul 3-4mm paksusega materjalide keevitamisel, pilu jäetakse umbes 2-2,5mm. 2. Põkkliide „V“ piluga (kumera õmbluspealsega) Põkkliide „V“ piluga kumera õmblusepealsega. Kui õmblus on kumera pealsega siis sellist õmblust nimetatakse tugevdusega õmbluseks ja selle saavutamiseks peaks olema keevituskiirus väiksem, et materjal kuhjuks õmbluse keskele. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks. 3. Põkkliide „V“ piluga (sileda õmbluspealsega) Põkkliide „V“ piluga sileda õmbluspealsega. Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada
sisaldusega üle 3% molübdeeni. Roostevabade teraste keevitatavus on eriti hea. Käsikaarkeevitus on mitmekülgne meetod mis sobib erinevatele keevituskohtadele ja tingimustele ja millega saadakse samuti kõrge keevisõmbluste kvaliteet. Käsikaarkeevitusel on veel lisaks valida suure arvu erinevate elektrooditüüpide vahel. Näiteks happekindlate teraste keevitamiseks on 6 erinevat elektroodiklassi: Üldotstarbeine eletrood OK 63.30 Kõigis asendites kasutatav elektrood OK 63.20 Torukeevituselektrood OK 63.10 Ülevalt-alla püstkeevituselektrood OK 63.34 Allaasendi keevitus OK 63.40 Kõrgtootlik elektrood OK 63.41 Keevitades sarnaste omadustega metalle valitakse lisametall mille koostis on lähedane põhimaterjalile. Erinevate põhimaterjalide keevitamisel lähtutakse lisametalli valikul mehaanilistest omadustest, kokkusobivusest ja vabast lõhenemisest. Keevitustraatide keemilised koostised valitakse põhimaterjali lähedastena
12. Autokere õhukese pleki (alla 0,8 mm) keevitamiseks kasutaksite b) MIG-keevitust 13. On vaja keevitada 4mm paksusest terasest ehituehituskonstruktsioonid ehitusplatsil, Kasutate järgmist keevitusprotsessi: b) elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust 14. Suuregabariidiliste Al sulamitest mahutite valmistamiseks kasutaksite: c) TIG keevitust 15. MIG/MAG keevitusel kasutatakse: b) vastupolaarset alalisvoolu (elektrood +) 16. MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitus voolu ? a) traadi ettekandeandekiiruse muutmise teel 17. TIG keevitamisel kasutatakse elektroodina ja kaitsegaasina ? d) volframelektroodi ja inertgaasi (Ar, He) 18. Elekterräbukeevitust kasutatakse ? c) paksust terasest detailide põrandõmbluste ehk allasendis õmbluste keevitamiseks 19.Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina ? d) alalisvoolu 20. Keevituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis reeglina ?
d. osakeste madal temperatuur ja pinde hea nakkumine Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitatavate materjalide ettekuumutamist keevitamisel kasutatakse Vali üks: a. tootlikkuse oluliseks suurendamiseks b. termopingete vähendamiseks ja haprate karastusstruktuuride vältimiseks c. keeviskaare paremaks kaitseks väliskeskkonna mõju eest d. õmblusmetalli tera kasvu vältimiseks Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitusdefektide külm- ja kuumpragude tekkimise ohtu saab oluliselt vähendada (kõige ratsionaalsem moodus) Vali üks: a. keevituskiiruse suurendamise ja järgneva kõrgtemperatuurilise lõõmutusega b. ettekuumutustemperatuuri suurendamise ja konstruktsiooni jäikuse vähendamisega c. keevitusvoolu vähendamise- ja konstruktsiooni jäikuse suurendamisega d
stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga. Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas varda abil üles klapi, surudes kokku survevedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse. Klapi avanemist takistab peale kõrgrõhukambris oleva gaasi rõhu ka vedru, mis on survevedrust nõrgem. Ettenähtud töörõhku hoitakse järgmiselt.
Alumiiniumkeevitus ................. Põleti võimsus peab olema 100 liitrit tunnis metallis millimeetri kohta, leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalli koostisega vardaid .Räbusti koostises on 28% naatriumkloriidi, 50% kaaliumkloriidi , 14% liitiumkloriidi , 8% naatriumfluoriidi . Keerukaid detaile on soovitav pärast keevitamist sisepingete vähendamiseks kuumutada temp 300 C. Kuna räbusti on alumiiniumi suhtes väga aktiivne , puhastatakse õmblus esmalt räbust ja seejärel niisutatakse teda 5 min jooksul 2% kroomhappe lahuses.Mis on kuumutatud kuni 80 C ja seejärel pestakse õmblust kuumaveega.Osa detaile kuumutatakse ka ette temperatuurini 300 C, kui seina paksus on 4-9 mm valitakse 4mm elektrood ja 140-210 amprine voolutugevus. Alla 4mm paksust seina on sellisel viisil raske keevitada , sest see kipub aukliseks põlema . Elektroodide katte imab hästi niiskust , seetõttu hoitakse elektroode kuivas kohas
sõltub teistest parameetritest, vooluks. Enamasti kasutatakse pool- nt. keevituse teostamise asu- juhtalaldit, harvem ka keevitus- koht. Tehasetingimustes on invertereid. soovitatav kasutada trafosid, ehitusplatsil generaatoreid. 5. Keevitus- Põhiline keevitusmaterjal on Keevitamiseks on vaja traati, mis on materjalide ja sulav elektrood, mis on tehtud keevitatava materjaliga ligilähedase kaitsegaaside koostiselt keevitatava mater- koostisega. Lisaks vajatakse kaitse- vajadus jaliga ligilähedasest materjalist gaase, milleks on üldiselt süsihappe- ning ka elektroodi kate. gaas või argooni ja süsihappegaasi segu Katteid on erinevaid (aluseline, (argooni sisaldus on ülekaalus). Valik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
