Selle katsega määratakse 3 tähtsat terase omadust:voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Valtsmetalltooted Ümarteras, ruut-teras, karpteras, latt-teras, lehtteras, t-teras, plekk Mis on metalli elektrokeemiline korosioon ja korosiooni kaitsevõimalused. Elektrokeemiline korrosioon tekib kokkupuutel mõne vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. Korosiooni liigitus algpõhjuse järgi. Ilmastikuline, veealune, uitvoolude toimel, maa-alune Mis on kivim ning setekivimite liigid Kivim on vähemalt ühest mineraalist koosnev kogum. Settekivimi liigid: mehaanilised setted, orgaanilised setted ja keemilised setted. Graniidi ehituslikud omadused ja kasutuskohad. Suur survetugevus (120-300 N/mm2), hästi poleeritav, suur kulumiskindlus, väga dekoratiivne, väike veeimavus (0,5-0,8% mahust), suur külmakindlus (üle 200 tsükli). Kasut. skulptuurid, killustik, äärekivid, sillutuskivid, põrandaplaadid.
Plii -0,13 Raud -0,44 Magneesium -1,87 Tina -0,14 Kroom -0,56 Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt : · Ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile. · Veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist. · Maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile. · Korrosiooni uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike : · Pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada. · Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum.
koormuse jargi juhtide liigkoormuskaitseteks. Peale seda tuleb eraldi kontrollida, kas noutud rakendumisajad on luhisekaitse ja rikkekaitse osas tagatud. TN-S-susteemi peapotentsiaaliuhtlustusel on tahtsust ka elektromagnetilise uhilduvuse seisukohalt. See on tingitud asjaolust, et neutraaljuhi pingelangud ei saa pohjustada kilpide erinevate astmete tasemetel kaitsejuhistikus selliseid pingeerinevusi nagu PEN-juhi pingelangud. Uitvoolude osakaal on seetottu vaiksem kui TN-C-Ssusteemis. Lisapotentsiaaliuhtlus Peapotentsiaaliuhtlustust tuleb monedes eriruumides taiendada lisapotentsiaali-uhtlustusega. Lisapotentsiaaliuhtlustust kasutatakse, kui vaadeldava susteemi kaitsenouded ei ole muul viisil taidetud. Lisapotentsiaaliuhtlustuse eesmargiks ei ole luhendada kaitseseadme rakendusaega, vaid vahendada puutepinget sellise tasemeni, mis ei ole enam ohtlik.
kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O(g) = 2MgO(t) 2 3Fe + 2O 2+ to FeO4 3 96. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited. redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevad elektrolüüdi (näiteks õhuke veekiht) lahuses. Metalli aatomid oksüdeeruvad (Fe0 - 2e- Fe2+) ja hapnik redutseerub (O2 + 2H2O + - 4e- 4OH). 97. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse. korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi.
10. Keemiline ja elektrokeemiline korrosioon Keemiline- metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid (rauarooste) Elektrokeemiline- korrosioon tekib kokkupuutel mingi vedelikuga, kaasneb elektrivoolu tekkimine 11. Korrosiooni liigitus levikulaadi järgi Pind korrosioon Kohalik korrosioon Kristallidevaheline korrosioon 12. Korrosiooni liigutis algpõhjuse järgi Ilmastikuline Veealune Maa-alune Uitvoolude toimel (elektrivoolu mõjuväljas) 13. Korrosiooni kaitsemise võtted Legeerimine- lisatakse metalli koostisesse korrosiooni kindlust suurendavaid aineid Lakkimine- võõbatakse õlivärviga Konserveerimine- kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga Kuumkatmine- kaetakse metall mõne teise sulametalliga Oksüdeerimine- tekitatakse metallile sama metalli oksiidikiht
elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum;
METALLIDE KORROSIOON JA SELLE KAITSE Korrosioon - metalli riknemine või hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul. · Keemiline - metall ühineb oksiidiga, nt hapnikuga · Elektrokeemiline - tekib metalli kokkupuutel vedelikuga. Metall laguneb ioonideks. Korrosiooni liigitatakse: · Ilmastikuline (ilmastiku toimel) · Veealune (vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine) · Maa-alune (pinnase toimel) · Korrosioon uitvoolude toimel (kui metall on elektrioolu mõjuväljas) Levikulaadi järgi eristatakse: · Pindkorrosioon - Ei nõrgesta metalli, paistab välja. · Kohalik korrosioon - Esineb üksikute laikudena ja tungib sügavale metalli. Ohtlik kuna pole väliselt nii nähtav. · Kristallidevaheline korrosioon - Väga ohtlik kuna toimub metalli sisemuses kristallide pinnal ja avastamine väga raske. Korrosioonikaitse
põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga. Alati kaasneb elektrivoolu tekkimine. Harilikult muutub niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning ümbritsevas keskkonnas lahustunud soolad (NaCl). Näiteks raua rooste on hüdrateeritud raudoksiidide segu: Fe2O3. xH2O või xFeO . yFe2O3. zH2O . 104.Korrosioon uitvoolude toimel: Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km)
• kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 25. Korrosiooni liigitus algpõhjuse järgi Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: • ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, • veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, • maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, • korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. 26. Korrosiooni kaitse Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: • legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; • oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; • fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht);
kasutavad ära raua korrodeerumisel vabaneva vesiniku. · Aeroobsed bakterid väävlibakterid elavad niiskes pinnases, kus leidub HS või muld S- sisaldavaid ühendeid, kiirendavad raua korrosiooni pinnavetes kuni 13 korda. 4. Erosioonkorrosioon ka mehaaniline korrosioon · Toimub materjali hävimine pinnaosakeste eraldumise kaudu liikuvate vedelike ja gaaside toimel. Korrosioon uitvoolude toimel: vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse, hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. · Katooditsoon uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku, ei ole korrosiooniohtlikud torustikule aga ohtlik torustiku isolatsioonile, · Tsoon, kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku, ei ole ohtlik,
niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli, Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe (anood) Sn (katood). Passiivsem metall ei korrodeeru, tema pinnal toimub hapniku või H+ redutseerumine Ei esine täiesti kuivas õhus, Hapniku juurdepääs pinnale kiirendab korrosiooni. 1. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km)
Toimub sarnaselt galvaanielemendi protsessiga. Transportimisel kaetakse metallid määrdega või kilega, et hoida eemal niiskust. 2 erineva metalli koos esinemisel korrodeerub aktiivsem metal(et korrosioon oleks min, tuleks omavahel ühendada galvaanireas lähedal asuvad metallid) Nt: Tsingitud rauatükk mingis lahuses ->tsink hävineb, raud püsib. Nt alumiiniumpurkide meretransport-> merevesi hävitab vaikselt purgid. 120. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse. Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. • Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. 26 • Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi
vms, ei esine kuivas õhus. Toimub sarnaselt galvaanielemendi protsessiga. Transportimisel kaetakse metallid määrdega või kilega, et hoida eemal niiskust. 2 erineva metalli koos esinemisel korrodeerub aktiivsem metal(et korrosioon oleks min, tuleks omavahel ühendada galvaanireas lähedal asuvad metallid) Nt: Tsingitud rauatükk mingis lahuses ->tsink hävineb, raud püsib. Nt alumiiniumpurkide meretransport-> merevesi hävitab vaikselt purgid. 115. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse. Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. • Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. • Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. • Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km).
tõttu. Liigitus- keemiline korrosioon, elektrokeemiline korrosioon, biokorrosioon, erosioonkorrosioon. 113. Keemiline korrosioon- toimub kuivades gaasides ja orgaanilistes vedelikes. Näited: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid. 114. Elektrokeemiline korrosioon- toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Näited- raua rooste. 115. Korrosioon uitvoolude toimel- Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Kaitse-Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; Pinnavete ärajuhtimine. 116. Biokeemiline korrosioon- põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näited- Väävlibakterid väävelhapet Lämmastiku bakterid lämmastikhapet 117
palju CO2, N ja S-ühendeid, seepärast korrosioon intensiivne. Toimub raudpleki ja vaskneedi, tinatatud pleki või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on metallide Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal galvaanipaar Fe - Sn. Anoodil: Fe - 2eà Fe2+ Katoodil: happelises kk. 2H+ + 2e = H2 O2 + 4H+ +4e= 2H2O neutraalses kk. O2 + 2H2O + 4e= 4OH- 120. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse. Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km).
2H+ + 2e = H2 kuumakindalid oksiide ja vähe difusiooni soodustavaid oksiide; vastupidavad O2 + 4H+ +4e= 2H2O 1000-1100 oC; neutraalses kk. O2 + 2H2O + 4e= 4OH- puudus väike plastilisusà purunevad temp. Järsul muutumisel, mehaanilise löögi tagajärjel. 117. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse. Rasksulavatest ühenditest katted- karbiidid, nitriidid, boriidid, silitsiidid- saadakse kõrgel temp. · Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. C, N, B, Si ja kaitstava metalli otsese reaktsiooni tulemusena; kaitsekatete
anoodil: Pb + SO42 2e PbSO4 2NaCl + 2H2O Cl2 + H2 + 2NaOH katoodil: PbO2 + 4H+ + 2SO42 + 2e PbSO4 + 2H2O n Na+ ioonid protsessis ei osale. 90% kogu maailma n summaarselt: klooritoodangust baseerub sellel protsessil 117. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse. · Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Reeglid: · Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, 1. Pingerea alguse metallid Li kuni Al katoodil ei keevitusseadmed, elektrolüüsivannid.
Transportimisel kaetakse metallid määrdega või kilega, et hoida eemal niiskust. 2 erineva metalli koos esinemisel korrodeerub aktiivsem metal(et korrosioon oleks min, tuleks omavahel ühendada galvaanireas lähedal asuvad metallid) Nt: Tsingitud rauatükk mingis lahuses ->tsink hävineb, raud püsib. Nt alumiiniumpurkide meretransport-> merevesi hävitab vaikselt purgid. 120. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse. Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. 30 • Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. • Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem
bensiin. Metallid reageerivad keskkonna agresiivsete komponentidega, ilma et sellega kaasneks elektrivoolu teke. Elektrokeemiline korrosioon toimub vettsisaldavas keskkonnas ja sulaelektrolüütides. Korrosiooni põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdilahuste kokkupuutepinnal. Elektrokeemilise korrosiooni tõttu hävinevad metallid merevees, hapete, aluste ja soolade lahustes, sulasoolades, niiskes õhus ja pinnases uitvoolude osavõtul. Elektrokeemilise korrosiooni kaitse viisideks on: 1. pindmine 2. kaitsemäärded 3. polarisatsioon 4. korrosiooninhibiitorid 5. vastava keskkonna loomine. 22 Gaasikorrosiooni korral kattub metallipind enamasti korrosioonisaaduste kihiga, mis ei lase oksüdeerijat metalli pinnale ja korrosioon aeglustub. Kaitsetoime on ainult nendel kihtidel, mis katavad metalli ühtlaselt ja tihedalt
duralumiinium, mille tugevus on suurem kui alumiiniumil. Seega saab teda kasutada rohkem raskusi nõudvatel kohtadel. 11. Metallide korrosiooni liigid- algpõhjuse ja levikulaadi järgi Algpõhjuste ärgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt : ilmastikuline korrosioon (tekib ilmastiku mõjust metallile ) veealune korrosioon ( kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist ) maa-alust korrosiooni (tekitab pinnase toime metallile) korrosioon uitvoolude toimel (tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas ) Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike : pindkorrosioon (levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada) kohalik korrosioon (esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse väliselt pole nii nähtav a seetõttu tunduvalt ohtlikum )
mille üksikstaadiumid pole päris selged, aga põhilised reaktsioonid on järgmised: Toimub raudpleki ja vaskneedi, tinatatud pleki või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on metallide Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal galvaanipaar Fe - Sn 119. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse. Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi.
Kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sees kristallide pinnal, väliselt pole nähtav ning raskesti tuvastatav, sellepärast on väga ohtlik. Korrosiooni tekkepõhjuste liigid: Ilmastikuline korrosioon tekib metalli pinnale erinevate ilmastikuolude mõjul. Veealune korrosioon vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine. Maa-alune korrosioon pinnase mõju metallile. Korrosioon uitvoolude toimel elektrivoolu mõjualas olevale metallile tekkiv korrosioon. Korrosioonikaitse Legeerimine metalli tootmise käigus lisatakse metallile korrosioonikindlust andvaid aineid, terasele lisatakse niklit, vaske või kroomi Oksüdeerimine metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksüüdi kiht. Fosfaatimine metalli pinnale tekib fosforhappesooldast moodustnud kiht. Kuumkatmine metalli pind kaetakse teise korrosioonikindlama sulametalliga.
töö hulk. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. 11. Metallide korrosiooni liigid algpõhjus ja levikulaad Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maaalust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum;
28. ELEKTROKEEMILINE KORROSIOON tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. 29. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosioon: 1. ILMASTIKULINE KORROSIOON tekib ilmastiku mõjust metallile 2. VEEALUNE KORROSIOON vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine 3. MAAALUNE KORROSIOON tekib pinnase toimel metallile 4. KORROSIOON UITVOOLUDE TOIMEL siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas 30. Levikulaadi järgi liigitatakse korrosiooni: 1. PINDKORROSIOON levib õhukese ühtlase kihina üle suure pinna, ei nõrgesta esialgu metalli eriti palju, paistab kohe välja ja saab rakendada vastuabinõusid 2. KOHALIK KORROSIOON esineb üksikute laikudena ja tungib sügavale metalli sisse. Väliselt pole nii nähtav ja on seetõttu tunduvalt ohtlikum 3
Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, 21 · maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum;
Elektrokeemilise korrosiooniga kaasneb alati elektrivooli tekkimine.Kuidas metall toimib elektrolüüdis, sõltub tema elektrokeemilisest potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: ·Ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, ·Veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, ·Maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, ·Korrosioon uitvoolude toimel tekib, siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: ·Pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; ·Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum;
elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. Kuidas metall toimib elektrolüüdis, sõltub tema elektrokeemilisest potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum;
Kuidas metall toimib elektrolüüdis, sõltub tema elektrokeemilisest potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. · Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. · Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum;
Elektrokeemiline korrosioon. See tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga. Korrosiooni liigitatakse põhjuste järgi järgmiselt: 54 ilmastikuline korrosioon – tekib ilmastiku mõjust metallile, veealune korrosioon – see kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, maa-alune korrosioon – tekib pinnase mõjust metallile, korrosioon uitvoolude toimel – tekib elektrivoolu mõjul metallile. Leviku laadi järgi eristatakse veel mitmeid korrosiooniliike: Pindkorrosioon. See levib ühtlase õhukese kihina üle suure pinna. Metalli ta esialgu ei nõrgesta, sest korrosioon paistab kohe silma. Õigeaegselt saab vastuabinõusid rakendada. Kohalik korrosioon. See esineb metalli pinnal üksikute laikudena. Tungib sügavamale metalli sisse. Väliselt pole nii nähtav, seetõttu on
elektrolüüdina. Metall jaguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. See kuidas metall toimib elekrtolüüdis, sõltub tema potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni: · Ilmastikuline tekib ilmastiku mõjust metallile · Veealune vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine · Maa-alune tekib pinnase toimel metallile · Korrosioon uitvoolude toimel tekib kui metall on elektrivoolu mõjuväljas Leviku järgi liigitatakse korrosioon: · Pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja, saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada · Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum
annaabi.ee 
