sama haridusega mees saab ikka temast rohkem palka. Eestis on sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim, Eesti naiste keskmine palk ja tunnitasu on meeste omast 27,7% väiksem, Euroopas keskmiselt on see näitaja 16,2% (EL infokeskus). Seejuures ei ole suur sooline palgalõhe sugugi iseloomulik kõigile postkommunistlikele riikidele. Näiteks Sloveenia tõuseb esile kui Euroopa kõige väiksema soolise palgavahega riik, samuti on soolised palgaerinevused väiksed Poolas ja Rumeenias, kuid Tsehhi ja Slovakkia on ses suhtes Eestiga sarnased. Üldiselt on Euroopa riikide arengud soolise ebavõrdsuse vähendamises olnud erisuunalised, mistõttu on üldist trendi raske välja tuua. Väikseim on palgalõhe muusika- , teatri- ja kunstierialade puhul, kuid sealgi teenivad mehed pisut rohkem. Arhitektuuri ja ehituse vallas rakendusliku kõrghariduse omandanute seas teenivad mehed brutopalka umbes 1200 eurot kuus ja naised 840 eurot kuus
naisjuhte vaid 38%. Selle põhjuseks on samuti soorollid. Arvatakse, et naisel on pere kõrvalt raske nii keerulist tööd teha ning et naised on liiga emotsionaalsed, et sellist ratsionaalset ja pingelist tööd teha. Sellise protsentuaalse jagunemise tõttu ongi mehed maskuliinsematele ametikohtadele kandideerides tavaliselt edukamad. Kogu Euroopas teenivad naised meestest keskmiselt 17.8 % vähem ning mõnedes riikides naiste ja meeste palgaerinevused suurenevad. Naiste ja meeste palgaerinevus mõjutab oluliselt ka tööaegset teenistust ja naiste pensionit. Vähem teenimine toob kaasa ka väiksema pensioni ning see põhjustab suurema vaesusriski vanemate naiste seas. Naiste ja meeste palgaerinevus on jätkuva tööturul diskrimineerimise ja ebavõrdsuse tulemus, mis praktikas mõjutab peamiselt naisi. Eestis on Euroopa Liidu suurim palgalõhe: ligi 30 %. Selle põhjuseks on naiste koondumine halvemini tasustatud ametitele.
sotsiaalteenus- mitterahaline (naiste varjupaik) sotsiaaltoetus- rahaline (peretoetused) Toetuseid: · lapse sünnitoetus · lapsetoetus · lapsehooldustasu · üksikvanema lapsetoetus · ajateenija lapse toetus · 7+ enamalapselise pere vanema toetus · lapsendamistoetus HEAOLU RIIGI MUDELID LIBERAALNE HEAOLU RIIGI MUDEL Nt: USA · turuvabadus · riigiroll minimaalne- loob ainult keskkonna · palgaerinevused suured ( töö ei taga rikkust ja heaolu) 1) Indiviid (kindlustused)- maksud madalad KONSERVATIIVNE HEAOLU RIIGI MUDEL Nt: FRA, Thatcheri UK · lepib ebavõrdsusega · keeruline sisendada · riik on turust tähtsam · väärtustab lojaalseid töötajaid 1) tööandja 2) inimene SOTSIAALDEMOKRAATLIK HEAOLU RIIGI MUDEL Nt: SWE, Taani, Holland · võrdsus · toetada nõrgemaid (vaesed lapsed, naised, vanad, immigrandid, puudega)
Põhjendage oma vastust. 1) Liiga vähe maksumaksjaid- tõsta makse või pensioniiga, sest muidu pole inimesi, kes suudaksid ülal pidada riiki ning maksudest pole võimalik maksta pensione 2) Töövõimeliste inimeste vähesus- võõrtööjõud, meelitada väliseestlased tagasi kodumaale, sest maksumaksjate vähesuse korral tuleb tõsta makse ning see tekitaks rahulolematust rahva seas. 17. Miks eksisteerivad Eestis soolised palgaerinevused? Põhjendage vastust. Eestis puudub sooline võrdõiguslikkus, sest eelistatakse ja usaldatakse rohkem mehi,. Naised saavad täpselt sama töö eest vähem palka. 18. Võrrelge erinevaid ühiskonnamudeleid-agraar-, industriaal-, postindustriaal- info- ja teadmusühiskond- millist tööjõudu vajatavad need ühiskonnad? Agaarühiskond- Odavat ning väga palju, sest tehnika pole arenenud ning tootlikus on madal.
inimesed on naasnud kodumaale või kodulinna seoses majanduse kasvuga. Üleüldiselt rändavad nii sisse kui välja mehed vanuses 30-49 aastat ja naised 15-29 eluaastat. Vanemate inimeste seas rändavad välja rohkem naisterahvad, ilmselt on need inimesed, kes lähevad välisriiki pensioni teenima. Kõige põletavamaks probleemiks ongi viimasel ajal inimeste väljaränne Soome. Peamiseks põhjuseks, miks inimesed välja rändavad on palgaerinevused ning tööpuudus. Paljud mehed töötavad Soomes, et saata oma perekonnale raha. Ühest küljest on see positiivne, sest inimesed omandavad välisriigis oskusi ja teadmisi, ning tööpuudus kodumaal sellega seoses väheneb. Kuid negatiivseks on see kui haritud töötajad lahkuvad välismaale. Eestist lahkuvad haritud sotsiaaltöötajad, et minna Soome hooldustöötajaks, seda saab nimetada ajude raiskamiseks, kuid välisriigis on kõrgem palk ja see paneb asjad paika. Kuid mina, arvan, et
Tööjõud on seoses piiride avanemisega Euroopas tunduvalt mobiilsem. Majanduskasvu aeglustumine soosis töö otsimist Lääne-Euroopa teistes riikides. Näiteks 2004. ja 2006. aastal emigreerus välismaale ca 2% töötajatest, 2007. aastal moodustas teistesse riikidesse tööle suundujate osakaal ligikaudu 0,65% koguhõivest (Eesti Panga andmed, mis põhinevad ettevõtjate küsitlustel). Tööjõu liikumist mõjutavad ka riikidevahelised palgaerinevused. 2009. – 2010. aastal räägiti suurenevast töömigratsioonist, kui tõsisest ohumärgist, eriti teatud valdkondades (näiteks arstid). Nii-öelda „buumi“ ehk ülekuumenemise aastatel (2006 – 2007) tekkis Eestis hulgaliselt täitmata töökohti, kehtivate palgatasemete juures oli nõudlus paljudel tegevusaladel suurem kui pakkumine. Valdkondades, kus tööjõudu nappis, osteti konkurentidelt töötajaid üle.
Firmade ühinemised on viinud suure hulga töökohtade kaotamiseni. Lisaks on hakanud ettevõtted aina rohkem laienema odavama tööjõuga riikidesse. Kindlus tööturul on kõikjal maailmas langemas. (Heinmaa, 2006) Probleemid Eesti majanduses Tööjõu väljaränne Globaliseerumine tähendab mitte ainult kapitali ja kaupade, vaid ka tööjõu vaba liikumist. Praeguse majandusteooria kohaselt põhjustavad tööjõu liikumist riikidevahelised palgaerinevused, mis kujunevad tööjõu pakkumise ja nõudluse erinevuste tõttu. Riikides, kus tööjõudu on suhteliselt vähem kui kapitali, kujuneb turu tasakaalupalk kõrgemaks kui riikides, kus kapitali on vähe, kuid tööjõu pakkumine suur. Seetõttu siirdutaksegi madalama palgatasemega riikidest kõrgema palgatasemega riikidesse. (Eamets, Philips, 2004) Kuid kui tööjõud liigub vabalt, siis mis saab riigist mille (eriti parimad) töölised otsustavad
· rahaline hüvitamine otsene (palk, lisatasu) ja kaudne hüvitamine (soodustused, puhkuse hüvitus); · mitterahaline hüvitamine töö ise ja töötajale sobiva meeldiva töökeskkonna loomine. Töötasustamise põhimõtted, millest organisatsioonid juhinduvad on: · väline õiglus analoogsetes organisatsioonides ja ametikohtadel töötavad inimesed saavad samaväärse töö eest sarnase tasu; · sisemine õiglus aktsepteeritavad palgaerinevused organisatsioonisiseselt; · individuaalne õiglus sama töötasu maksmine isikutele, kes teevad sama tööd hästi; · avalikustamine töötajate kaasamine väljatöötamisse. Tulemustasustamine on töötasustamissüsteem, mille raames viiakse töötajate töötasu vahetusse sõltuvusse nende töötulemustest. Tulemustasud koosnevad lisatasudest kokkulepitust tulemusrikkama töö eest. Eeldab täpsete eesmärkide seadmist. Nende
toetama väljapoole suunatud arengut. 24. Miks väidetakse, et arengumaade kaubandustingimused on süstemaatiliselt halvenenud? Primaartooteid eksportivate riikide kaubandustingimused on süstemaatiliselt halvenenud, mistõttu arengumaad peavad eksportima üha suuremas mahus oma primaartooteid, et saada tööstusriikidest vastu vajalikke tööstuskaupu. 25. Selgitage töömigratsiooni peamisi põhjuseid ja tagajärgi? PÕHJUSED: Peamisteks töömigratsioon põhjusteks on palgaerinevused päritolumaa ja sihtriigi vahel. Lisaks sellele on olulisteks teguriteks indiviidi migratsiooniotsuse langetamisel tööpuuduse tase ja töökohtade hulk kodumaal, vakantsete töökohtade olemasolu sihtriigis, reisikulud, elamiskulud sihtriigis, seaduslikud piirangud ja bürokraatia ning inimese isiklik valmidus võõras riigis tööd teha. TAGAJÄRJED: Töömigratsiooni tagajärjed võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed.
aasta sügiseni. Seda alaperioodi võib nimetada heaolu kasvu ja ühiskondliku rikkuse rahuliku kogumise ajaks, mil põhimõttelisi muutusi ei kavandatudki, vaid nauditi saabunud edu vilju. Siirdeaja lõppu jõudmist tähistas rahva rahulolu tõus ning materiaal-se heaolu kasv ka seni kehvemas olukorras olnud rühmade, sealhulgas venekeelse vähemuse seas. 23. Selgitage töömigratsiooni peamisi põhjuseid ja tagajärgi? Põhjused: Peamisteks põhjuseks on palgaerinevused päritolumaa ja sihtriigi vahel. Lisaks sellele on olulisteks teguriteks indiviidi migratsiooniotsuse langetamisel tööpuuduse tase ja töökohtade hulk kodumaal, vakantsete töökohtade olemasolu sihtriigis, reisikulud, elamiskulud sihtriigis, seaduslikud piirangud ja bürokraatia ning inimese isiklik valmidus võõras riigis tööd teha. Seoses Euroopa Liidu ja Schengeni ruumi laienemisega Ida- ja Kesk-Euroopasse on neis riikides märgatavalt kasvanud välismaal tööle asunud inimeste hulk
olemasolu väärtus maksevalmidus lihtsalt ressursi olemasolu eest ilma soovita seda kuidagi kasutada. MITTEKAUBELDAVATE TULUDE HINDAMINE TOIMUB: 1)ILMUTATUD (VÄLJENDATUD) EELISTUSTE KAUDU maksevalmiduse hindamiseks kasutatakse tegelike ostuotsuste andmeid mittekaubeldava keskkonnateenusega seotud turgudelt (nt transpordikulud puhkusevõimaluste nautimiseks, keskkonnakvaliteedi mõju teiste hüviste (nt kinnisvara) hinnale, palgaerinevused eri riskiastmega tööstusharudes), saab kasutada ainult kasutusväärtuse hindamiseks. 2)DEKLAREERITUD EELISTUSTE KAUDU kasutatakse küsitlusi, et selgitada välja maksevalmidus keskkonnateenuste eest; luuakse hüpoteetiline olukord (nt keskkonnaseisundi paranemine), mida vastajad peavad hindama; kasutatakse, kui turge keskkonnateenustele ja ka nendega seotud hüvistele ei eksisteeri, saab kasutada ka mittekasutusväärtuse hindamiseks.
tööandjate diskrimineeriva käitumise kohta mingeid tõendeid. Küll aga on võimalik, et eestlasi eelistatakse töölevõtmisel, sest sissetulekute erinevused on noorte puhul suuremad. See viitab sellele, et tööturule sisenemine on mitte-eestlastel raskem. Niisugune käitumine võib sagedamini ette tulla kõrge palgaga töökohtade täitmisel, sest põhjendamata palgavahe on Tallinna ja Tartu piirkonnas märkimisväärselt suurem kui mujal. Palgaerinevused tekkisid ajal, mil Eesti majandus iseseisvus. Seetõttu on võimalik, et juhtiv etniline grupp sai rahvusriigis ka majanduslikud eelised sellist mõtet toetavad ka teised siirderiikide uuringud. Praegune analüüs kinnitab seda ideed eeskätt tulemusega, et töölevõtmisel eelistatakse enamusrahvust, eriti kõrgepalgaliste ametite hulgas. Selle teema kokkuvõtteks võib öelda: - palgaerinevus on suurem nooremate ja kõrgharidusega töötajate puhul
Futuroloogia ei tegele ainult võimalike ja tõenäoliste tulevikupiltidega. Neil tuleb luua ka soovitatud visioone. Huseni (1979) järgi võib juba märgata järgmisi megatrende: 1. Formaalne koolitus väheneb, kui seda mõõta koolitusajaga ning klassiõpetuse hulgaga. 2. Eluaegne koolitus saab kõigile kättesaadavaks ja see ei ole seotud ainult professionaalse arenguga. 3. Koos väärtuste muutmisega hakatakse üha vähem rõhutama hindeid, diplomeid ja tunnistusi. Palgaerinevused hakkavad vähem kui praegu sõltuma formaalse koolitus tasemest. 4. Üleminek koolielust tööellu muutub kergemaks. 5. Igale kooli lõpetanud õpilasele tagatakse töökoht, väljaõppeleping või edasiõppimisvõimalus. 6. Kohtadel suureneb lapsevanemate ja õpilaste osavõtt otsuste tegemisest. 7. Üldhariduslik kool hakkab õpilasi paremini ette valmistama otsustamiseks, juhtimiseks ja planeerimiseks tööelus. 8
Suhtlemisvahendid Suur distants Väike distants Ebavõrdsus on norm Vähe ebavõrdsust Initsiaator on enam võimu omav Võrdne kohtlemine Tsentraliseerimine Vähem võimu omavate initsiatiivi Alluvate käsutamine eeldatakse Palgaerinevused on suured Detsentraliseerimine Võimul olemine on soovitav Palgaerinevused väikesed Täpsed, punktuaalsed Privileegidesse, Uuenduste vastased staatussümbolitesse suhtumine Austatakse võimu omavat negatiivne Prantsusmaa, Türgi, Belgia, Tolerantsus Malaisia jne. Soome, Austria, Taani, Iisrael, Uus-
Nõudlus tööjõu järele suureneb siis, kui 1) suureneb nõudlus nende kaupade järele, mida antud tööjõud toodab, 2) tootmise sidustegurite hinnad langevad, näiteks kui terase, plastiku ja alumiiniumi hinnad alanevad, siis masinate tootmine suureneb ning vastavalt sellele ka nõudlus antud masinate tootjate järele Eelpool toodust järeldub, et tööjõu nõudluse ja pakkumise juures mängib olulist rolli palk. Samas on tööturul küllalt suured palgaerinevused erinevate töötajate vahel. Suured palgavahed tulenevad paljuski töö omaduste erinevusest aga enamasti siiski tööjõu erinevast kvaliteedist, mis sõltub kaasasündinud füüsilistest ja vaimsetest võimetest, kasvatusest, haridusest, kogemustest ja paljudest muudest teguritest. Üksikute väga andekate inimeste (poplauljad, dirigendid, autovõidusõitjad) palgad võivad olla väga palju keskmistest palkadest kõrgemal
annaabi.ee 
