ühiskonnakorraldusega (budism, ateism, darvinism). 2. Poliitilised ideoloogiad, millest lähtub erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: 1. parempoolsed, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. 2. Vasakpoolsed, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Vasakpoolsed ideloogiad sotsiaaldemokraatia Keskne väärtus võrdsus võrdsed võimalused kõigile Majandused pooldatakse segamajandust Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. kommunism Radikaalne ühiskonnakäsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel. Parempoolsed ideoloogiad liberalism
poliitiak huvitab. Tänapäeva partnerluse idee on laienenud ja jõudnud paljusid osapooli koondavate võrgustikeni. Võrgustikvalitsemise abil loodetakse muuta valitsemine painlikumaks ja kodanikele lähedasemaks. Võrgustiku eelis on see, et saab kasutada iga osalise tugevaid külgi ja saavutada see läbi parem lõpptulemus. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideloogiad jagunevad: A)Mittepoliitilised ideloogiad, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonna korraldusega (budism, ateism) B)Poliitilised ideoloogiad, millest lähtub erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonna korraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: A)parempoolsed, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erinevusi. B)vasakpoolsed idoloogiad, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Vasakpoolsed idoloogiad:
..- mis ei ole füüsiliselt seotud isikuga, kaudselt seotud- poliitika, haridussüsteem LÄHIMA ARENGU TSOON LAT MAKRO- etnilised-kultuurilised, religioossed, majanduslikud seosed. 2arengutaset parallelselt LAT hoiakud, väärtused, ideloogiad I saab ise hakkama KRONO- seotud aja edasi minekuga, elukoha muutused, ühiskk muutused II- potensiaal, vajab õpetamist *Huvi ilmumine, küpsemine, sensitiivne periood, KOHLBERG(moraalne areng) -M kultuuri einevused, arengu spetsiifilus I eelkonventsionaalne
Kordamine 1. Mis on ühiskond? Selgitage oma sõnadega. Ühiskond on kollektiivsel indentiteedil põhinev inimsuhtlus. 2. Millised on ühiskonna sektorid ja tooge igaühe kohta institutsiooniline näide. 1) VALITSEMINE: Vabariigi Presidendi Kantselei; Harju maavalitsus 2) KODANIKUÜHISKOND: Eesti Ajalooõpetajate Selts; SA Pärnu Haigla 3) RIIGIETTEVÕTLUS: Eesti Energia, Eesti Pank 4) ERAETTEVÕTLUS: Nordea Pank, Kirjastus Avita 3. Kas ühiskond moodustab riigi või riik ühiskonna? Põhjendage vastust. Ühiskond moodustab riigi. Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati ammenduda, muutuda või isegi kaduda. 4. Mis vahe on sotsiaal- ja liberaalriigil? Sotsiaalriik on paks, liberaalriik aga õhuke 5. Mis vahe on õhukesel ja paksul riigil ÕHUKE: riik ei sekku; suhtumine, et üldine nõudmine-pakkumine juhivad majandust, justkui nähtamatu käega ja riigi sekkumine pole vajalik; riik tagab vaid üldise korra üh...
[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel. Töölisklass tahab võimule lähemale pääseda, selleks vajab argumente, et oma võimu legtiimseks muuta,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
