Tema teooria järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Esimesel kolmel eluaastal ei ole see veel võimalik aga alates neljandast eluaastast, mil olulisemaks muutub mängulise toimingu sisu, reaalne toiming ise jääb tahaplaanile. Seega toimub siin esmakordselt optilise ja mõistelise välja omavaheline lahknemine. (Ugaste 2005:158; Saar 1997:20). Võgotski analüüsis mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga tähtsaks ja oluliseks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Erika Vederman LASTE MÄNGUDE VAATLUS JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: Aino Ugaste Tallinn 2016 Mängu vaatlus Kuupäev: 24.11.2016 Kellaaeg: 9.15- 9.50 Vaatlemisisik: Sebastian Vanus: 6 aastat ja 9 kuud Koht: lasteaed Kikas, rühm Linnapojad Teised inimesed: rühma kaaslased Vahendid: sulgpalliraketid,pall, kataloog, raamat, pulk, lego Pärast hommikuringi (kell 9.15) Sebastian võtab sulgpalliraketit ja hakkab mängima teise poisiga sulgpalli
arengus (sama). Mängu iseloomustab sisemine motiveeritus. Mängija ise tahab mängida ja leiab selleks idee, algatab mängu ja kutsub kaaslased mängima. Iseseisvus, algatusvõime ja valikuvabadus on jooned, mis teevad mängu lapse arengu seisukohalt tähtsaks. Mängu tunnustena on toodud välja neli komponenti a) justkui nagu päris, b) paindlikkus, c) positiivsed emotsioonid ning d) seos vahendi ja eesmärgi vahel (Saar 1997, Ugaste 2005). Seega on mäng lapsele omapärane viis vajaduste edasiseks intensiivseks arenguks, mis kinnitab mängu olulist osa lapse vaimses arengus. Peamine tingimus vaimses arengus on lapse aktiivne tegevus. A. Leontjev (1972) rõhutas, et aktiivsus on peamine protsess, mis iseloomustab lapse vaimset arengut, on eriline protsess saavutuste assimilatsioonis või assigneeringus, saadud eelmistest põlvkondadest. See protsess avaldub lapse tegevustes, mida ta ellu viib. See kujuneb tegevuse
Võgotski on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Tema teooria järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Esimesel kolmel eluaastal ei ole see veel võimalik aga alates neljandast eluaastast, mil olulisemaks muutub mängulise toimingu sisu, reaalne toiming ise jääb tahaplaanile (Ugaste, 2009,158; Saar, 1997, 20). Võgotski analüüsis mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Ka Võgotski arvates on mäng sotsiaalne tegevus. Üksi mängides paistab mängu sotsiaalne ja kultuuriline iseloom välja selle teemadest ja sisust (Saar, 1997, 20-21).
Vahendid peaksid olema kättesaadavad lastele ilma õpetajalt küsimata ehk madalatel riiulitel ja madalates kappides, sest ka iseseisvaks tagasiasetamiseks peab lapsel võimalus olema. Mänguasjades paigutamisel peaks olema nii esteetilisus kui ka süsteemsus, et lapsed leiaksid näiteks poodi mängides vajalikud vahendid ühest kohast. Oluline on ka arvestada laste erivajaduse, arengutaseme ja kultuurilise taustaga (Ugaste & Tuul, 2010) Looduslikke materjale nagu liiva, vett, oksi, käbisid ja kive saavad lapsed kasutada erinevatel viisidel sõltuvalt oma küpsusest, võimetest ja varasematest kogemustest nende materjalidega. Need materjalid pakuvad mängimiseks palju rohkem võimalusi kui üks pusle, mille on üks kindel lahendus. Üksikuna on liiv või vesi lihtne komplekt, kuid pannes need kokku, saab keerulise komplekti. Lisades veel näiteks kive on tulemuseks väga keeruline komplekt ning
tugevam. Jõujooned Vasaku käe reegel Kui asetada vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa, sõrmed aga piki voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab voolule mõjuva jõu suunda. Kasutatud materjal 30.01.2012, www.laborint.com/12a/uploads/files/aivo_8.do Buhhovtsev B. , Klimontovits G. , Mjakisev G. , Füüsika X klassile, Tallinn Valgus 1988, lk. 43-45. Ugaste Ülo, Füüsika gümnaasiumile II, Tallinn Avita 1998, lk.83-85, 89-90 30.01.2012, Helle Jaaniste, 2001, http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/esimene/ykst eist.html Aitäh kuulamast ! :)
mänguvaljakul. Vaadeldav laps oli viieaastane Leo. Lapse perekond on ema, kasuisa ja kaks nooremat õde (4 aastane; 7 kuuene). Kokkuvõtlikult saab öelda, et poiss on väga sõbralik, seltsiv ja kenasti leiab kontakti teiste lastega. Nagu me kõik teame, et mäng koolieelses eas on laste põhitegevus, mis arendab lapse isiksust tervikuna. Nii mängude vältel saab näha kuidas laps tunnetab ümbritsevat maailma, lahendab mitmesuguseid konflikte ning väljendab oma tundeid ja emotsioone (Ugaste, Tuul jt. 2009). Vaatluste põhjal saab vältida, et õues laps kõige rohkem eelistab liikumismänge nago pallimängud, jooksmine ja ronimine. See võiks olla seotud sellega, et Leo on väga aktiivne poiss, kellel on vaja rahuldada oma liikumistarvet. Liikumismängudel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele arengule. Analüüsides lapse mänge saab teha ka järeldust, et lapsele meeldivad koosmängud. Mängides
põhjal mängu teema ja sisu vastu, teiselt poolt kujunevad suhted mängus laste igapäevasuhete alusel. Igasugune koostöö eeldab, et partnerid üksteist mõistaksid, koordineeriksid oma tegevust ja muudaksid oma käitumist vastavalt mängu süzeele. Samuti tuleb omavahel kokku leppida, milliseid mänguasju - esemeid mängus kasutama 4 hakatakse. Just see laste endi poolt mängu organiseerimine loobki omapärase laste ühikonna (viidatud Ugaste 2005:157) . Elkonin on kirjutanud, et mäng tekib ühiskonna ajaloolise arenemise käigus lapse koha muutumise tulemusel ühiskondlike suhete süsteemis (Spikovskaja 1986:5). Esemeline tegevus Lapse mängu esimesed vormid tekkivad praktilise esemelise tegevuse raames. Esemeline tegevus, vähemalt kujunemise alguses, varases lapseeas on olemuselt kahesugune...Sellest areneb kaks erinevat tegevust. Üks on puht praktiline, milles on olulisel kohal asja
ilma toetuseta ümbrust avastama ja õppima. Minu vaatluses aga hakkas laps ema käitumist jäljendama, seega oli tal täiskasvanu tugi ja abi kaudselt juures. Ka Võgotski rõhutab eriti lapsest targema inimese rolli õppimisprotsessis, sest õpetajal on väga oluline osa lapse juhendamisel (Kivi jt. 2005: 38-39). 3 KASUTATUD KIRJANDUS Kivi, L., Nugin K., Palm H., Pullerits M., Saarits Ü., Sarapuu H., Sikka H., Timostsuk I., Torm M., Ugaste A., Vahter E., Veispak A., Veisson M., Õun, T. (2005) Laps ja lasteaed: Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: AS Aflex. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Haridus- ja Teadusministeeriumi määrus nr 87, 29.05.2008. https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv (09.09.2011) 4
ning üldine entroopia kasv meid siiski ei ohusta. Entroopia mõiste on sügavalt juurdunud kaasaegsesse teadusesse Sellele vaatamata on entroopia vähendamine (ja ka informatsiooni suurendamine) üks inimtegevuse aluseid. Seetõttu pole asjata tegeldud soojusmasinate konstrueerimisega, mis muudaksid kas või osa korrastamatust soojusliikumisest korrastatud mehaaniliseks tööks. Kasutatud materjal "Füüsika gümnaasiumile I" Ülo Ugaste http://et.wikipedia.org http://www.miksike.ee http://tera.chem.ut.ee Google Images Täname kuulamast!
raske nendele perekondadele, kus on vaid üks palgateenija, kurnav nendele, kus mõlemad vanemad käivad tööl ning iseäranis raske üksikvanematele. · Kui vanavanemad kaasa löövad, armastavad lapselapsed neid sageli piiritult (Kropp 2001:265). 6 1.3. Kodu mängunurgana Bruce on öelnud, et mänguga täidetud lapsepõlv on aluseks laiale ja kogu elu kestvale õppimisoskuste kujunemisele (viidatud Ugaste 2005:170). Lastepsühholoogid väidavad, et eelkooliealisi lapsi on vanematel kõige parem õpetada mängu kaudu ja neile ette lugedes, kuid teiselt poolt on märkimisväärt, et ka argipäeva sündmustes saavad lapsed väga olulisi õpikogemusi (Nugin 2005:120). Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Laps mängib läbi kõik tema jaoks uued
размер текста! Делайте плавные переходы и в конце подглав обобщения «от автора» Оформляйте правильно перечисления! Избегайте повторов! Обязательно надо знать, кто является классиком темы в Эстонии (напр. игра Aino Saar/Aino Ugaste, книга и чтение - Meeli Pandis). У комиссии есть дурная привычка задавать именно этот вопрос. Методика Надо обосновать выбор метода. Метод ... был выбран, т.к. он дает возможность... (главный критерий – достоверность результатов).
kui õnnestuks sadestada Veenuse atmosfääri vesi ühtlaselt pinnal, oleks seal vaid 5-6 m paksune veekiht, mis on Maa ookeanide mahule vastava 3,5 km tühine. Arvatavasti olid noore Veenuse ja Maa veevarud peaaegu samad. Planetoloogid on välja pakkunud mitmeid mooduseid, kuidas vesi võis Veenuselt planeetidevahelisse ruumi hajuda, kuid ükski pakutud teooria ei seleta kilomeetriliste veekihtide kadumist. Kasutatud kirjandus 1. R. Veskimäe ,,Universum", Tallinn 1997, lk 206 2. Ü.Ugaste ,,Füüsika gümnaasiumile III Aine ehitus, kosmoloogia, nüüdisaegne maailmapilt" , Tallinn 2000 Ülo Ugaste ja AS Bit, lk. 109 3. M. Baumann, W. Hopkins, L.Nolletti ja M.Soluri ,,Mis on maailmaruumis", Sinisukk 2005, lk. 80 4. U.Veismann ja R.Veskimäe ,,Universum valguses ja vihmas", Tallinn 2005, lk83-83 5. http://pds.jpl.nasa.gov/planets/captions/venus/sifmons.htm 6. http://images.google.com/imgres? imgurl=http://www.adlerplanetarium
I. Timotsuk. Looduskeskkonnaga seotud väärtused ja nende kujunemine koolieelses eas. E. Vahter. Väärtustades last ja kunsti. M. Muldma. Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana. T. Peterson, S. Suur, T. Õun. Väärtused lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuses. J. Valge. Keelelised väärtused väärtusarendusprotsessis. L. Tuuling. Multikultuurne kasvatus ja väärtuste kujunemine. K. Vinter. Meedia väärtuste kujundajana. L. Gross, I. Kivilo, A. Ugaste. Mängud väärtuskasvatuses. P. Ülavere. Väärtuskasvatus Tallinna Lasteaia Kikas kogemuse põhjal. M. Põlluste. Pärnu Lasteaia Päikesejänku väärtuskasvatuse programm,, Väärtusega väärikamaks". Suurepärane raamat just näidiste tõttu. Leidsin vajalike nõuandeid enda planeeritud tegevusteks lasteaias. 3.Inge Unt ,, Andekas laps" ( 110 lk) Kirjastus Koolibri, 2005 Raamat on mõeldud õpetajatele ja lapsevanematele. Raamatus antakse ülevaade ühest inimese
Bohr esitas uue teooria, mis lähtus Ruthenfordi aatomimudelist. Rutenfordi mudeli stabiilsuse seletamiseks sõnastas ta kaks põhimõtet, mis moodustasid tema vesinikuaatomi teooria aluse. Need põhimõtted tähendavad seda, et aatomil on olemas teatud statsionaarsed olekud, mis aatom ei kiirga, ning ühest küljest, aatom kiirgab teatud koguse energiat ainult üleminekul ühest olekust teise. Arendades seda mõtet edasi, tuli Bohr järeldusele, mida võiks seletada postulaatide abil (Ü.Ugaste 2000: lk 22). 3.2 Teooria alused Selle teooria aluseks on järgmised postulaadid: 1. Elektron liigub tuuma kuloonilises väljas ringjoonelistel orbiitidel klassikaliste liikumisvõrrandite järgi. 2. Võimalikud on vaid sellised orbiidid, kus elektroni orbitaalne impulsimoment on Plancki konstandi täisarvkordne: , n=1,2,3,... 3. Vastupidiselt klassikalise elektromagnetteooria ennustusele lubatud
mõledakse mitte ainult tavalist laengute voogu, vaid ka Maxwelli avastatud nihkevoolu. See võrrand üldistab koge Ampére'i elektrodünaamika. · Neljas võrrand kajastab Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadust- elektrivälja tekkimist magnetvälja mõjul. Vastavalt sellele võrrandile tekitab muutuv magnetväli muutuva elektrivälja ja vastupidi. Tekib pööriselektriväli. (Ugaste 1998: 18) 5 1.2. Jaotus Elektromagnetlained jaotatakse nende sageduse ja lainepikkuse järgi gammakiirteks, röntgen kiirteks (x- rays), ultraviolettkiirguseks (UV), nähtavaks valguseks(visible spectrum), infrapunakiirguseks(IR) ja raadiolaineteks (Clark 1997: 44). (Joonis 1) Joonis 1. Elektromagnetlainete skaala. (Ronan 2007)
teooriatest. LEV VÕGOTSKI Lev Võgotski mängust Vygotsky (1976) on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Lapse isikliku kogemuse alusel kujunenud mängutoimingud on tema jaoks emotsionaalsed, neil on n-ö isiksuslik mõte. Isiksuslik mõte omandab mängutoimingutes motiveeriva rolli. Seepärast on tõeline mäng alati emotsionaalselt küllastatud ning sisaldab afekti ja intellekti ühtsust (Ugaste 2005:158). Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatu tundmuste olemasolu mängus ei tähenda seda, et laps ise mõistab mängu motiive ja seepärast teadlikult mängib. Laps mängib, ise
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse õppekava NUKKUDE AJALUGU Referaat Koostaja: Laura Nõu, KAALB-2 Õppejõud: Aino Ugaste Tallinn, 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 ESIMESED TEADAOLEVAD NUKUD...................................................................................4 UUEMA AJA NUKUD...............................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS............
Lapse ja täiskasvanud koostöö aitab lapsel mõista maailma ja õpetab last maailmas hakkama saama. Kasutatud kirjandus 1. Johan Huizinga "Mängiv inimene" Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse, Varrak 2003 2. Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades,"Laste arengu mõistmine"TLÜ kirjastus 2008 10 Mäng ja lapse areng 3. Aino Ugaste (2005). Laps ja mäng. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex 4. Kivi.L(2000). Kodust kui arengukeskkonnast lapse õpivalmiduse kujunemisel. Kodu eesti ühiskonnas ja kultuuris. Toimet. I.Kraav. Tartu: Perekasvatuse Instituut TÜ pedagoogika osakond, 11-16 5. Siren-Tiusanen, H(2003) Leikki ja oppiminen. Lastentarhanopettajaliiton julkaisu. Helsinki, 14-17. 6. Hakkarainen, P. (2000). Kehittävä esiopetus ja oppimine. Jyväskylä: PS-kustannus.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele
25 peeglini paralleelselt optilise peateljega ja peegeldumise järel läbib fookuse. Ka selle kiire peegeldus peab jõudma kujutise asukohta J. Seega joonistame esmalt optilise peateljega paral- leelse kiire peeglini ja seejärel peeglist kiire, mis läbib punkti J. Joonistatud kiir läbib peegli fookuse punktis, kus kiir lõikub optilise peateljega. 26 5 Kirjandus 1. Ü. Ugaste. Füüsika gümnaasiumile II. Avita, Tallinn, 1998. 2. T. Lukki. Füüsika.. Ilo, Tallinn, 2000. 3. I. Saveljev. Füüsika üldkursus 3. Valgus, Tallinn, 1979. 4. G. Mjakišev. B. Buhhovtsev. Füüsika 12. klassile, Valgus, Tallinn, 1989. 5. O. Mankin. Optika. TRÜ, Tartu, 1986. 6. G. Peets. Materjale füüsika elementaarkursuse kordamiseks. Val- gus, Tallinn, 1984. 7. F. Pedrotti, L. Pedrotti. Introduction to Optics. Prentice Hall, New Jersey, 1992. 8. D. V. Sivuhin
Faktorid, mis mõjutavad tavanoorte suhtumist puuetega ... Merlecons www.merlecons.ee/toimetised.php (külast. 28.12.2012) Flynn, M., Flynn,P. (2000). Õpiraskustega lapsed. Koolibri Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: Ilo Hädikind, P., Kuusk, Ü., (2008). Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Tugimaterjal koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava juurde Kivi, L., Nugin, K., Palm, H., Pullerits, M., Saarits, Ü., Sarapuu, H., Ugaste, A., Vahter, E., Veispak, A., Veisson, M., Õun, T., (2005). Laps ja lasteaed. Tartu: AS Atlex Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Lovaas, J. (1998). Arenguhälbega laste õpetamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Neare, V. (2009). Eripedagoogika. Hooldusõpe, 4-8. Tartu: Tartumaa trükikoda Psühhiaatria. (2006)
a´ = a. Siin tuleb välja see, et keha kiirendus on muutumatu taustsüsteemide suhtes, mis liiguvad üks- teise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Veelgi üldisemalt võib aga seda sõnastada niimoodi: ,,kõik mehaanilised nähtused toimuvad ühesuguselt kõigis inertsiaalsetes tautsüsteemides. Seda tun- takse Galilei relatiivsusprintsiibina". ( Ugaste 2001, 36-37 ). 59 1.3.1.4 Valguse kiirus vaakumis Joonis 23 K liigub K´ suhtes valguse kiirusega. Selleks, et ajas rännata ( ühest ajahetkest teise ), peab keha olema ajast ( ja ka ruumist ) väljas. See on üldse esimene füüsikaline tingimus sooritamaks tõelist aja rännakut. Väljaspool aega enam aega ei eksisteeri. Eespool tõestasime seda, et K´-s ( ehk hyperruumis ) liikudes keha rändab ajas
a´ = a. Siin tuleb välja see, et keha kiirendus on muutumatu taustsüsteemide suhtes, mis liiguvad üks- teise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Veelgi üldisemalt võib aga seda sõnastada niimoodi: „kõik mehaanilised nähtused toimuvad ühesuguselt kõigis inertsiaalsetes tautsüsteemides. Seda tun- takse Galilei relatiivsusprintsiibina“. ( Ugaste 2001, 36-37 ). 61 1.3.1.4 Valguse kiirus vaakumis Joonis 25 K liigub K´ suhtes valguse kiirusega. Selleks, et ajas rännata ( ühest ajahetkest teise ), peab keha olema ajast ( ja ka ruumist ) väljas. See on üldse esimene füüsikaline tingimus sooritamaks tõelist aja rännakut. Väljaspool aega enam aega ei eksisteeri. Eespool tõestasime seda, et K´-s ( ehk hyperruumis ) liikudes keha rändab ajas
a´ = a. Siin tuleb välja see, et keha kiirendus on muutumatu taustsüsteemide suhtes, mis liiguvad üks- teise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Veelgi üldisemalt võib aga seda sõnastada niimoodi: ,,kõik mehaanilised nähtused toimuvad ühesuguselt kõigis inertsiaalsetes tautsüsteemides. Seda tun- takse nüüd Galilei relatiivsusprintsiibina." ( Ugaste 2001, 36-37 ). 50 1.2.1.4 Valguse kiirus Joonis 22 K liigub K` suhtes valguse kiirusega. Mida suurema kiirusega keha liigub K-s ( vaata ülal olevat joonist ), seda rohkem ,,eemaldub" ta K-st ja siirdub ( läheneb ) K´-le. Kuni lõpuks teatud kiirust ületades ta ,,lahkub" K-st ja siis asub keha juba K´-s. Selline ,,üleminek" K-st K´-i ( ehk tavaruumist hyperruumi ) avaldub liikumisel aja
annaabi.ee 
