Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ampere seadus ja magnetvälja jõujooned (0)

1 Hindamata
Punktid
Ampere seadus ja
magnetvälja jõujooned
Kreete Ahosepp ja
Triinu meier
VPG
11.B
Andre Marie Ampere
Elas aastatel 1775-1836.
Suur prantsuse füüsik ja matemaatik.
Üks elektrodünaamika rajajaid.
Tõi füüsikasse elektrivoolu mõiste
Lõi esimese magnetismiteooria
Avastas elektrivoolude mahaanilise vastasmõju
ja vastasmõjujõudude kohta kehtiva seaduse.
Ta tegeles ka mehaanikaga,
tõenäosusteooriaga ja matemaatilise
analüüsiga.
Ampere seadus
On magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule
mõjuv jõud F on võrdeline voolutugevusega I
juhtmes, vektoriga B, juhtmelõigu pikkusega l ning
siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja
suuna vahel.
F= B I l sin .
Ampere'i katsetega oli eelkõige kindlaks tehtud, et
kahe vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on
võredeline voolutugevusega mõlemas juhtmes.
Magnetvälja jõujooned
Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni,
mille puutuja suund igas punktis ühtib
magnetilise induktsiooni vektori suunaga.
Läbi magnetvälja iga punkti võib tõmmata
jõujoone.
Magnetvälja jõujooned ei lõiku.
Jõujoonte tihedus suureneb seal, kus väli on
tugevam.
Jõujooned
Vasaku käe reegel
Kui asetada vasak käsi nii, et magnetvälja
jõujooned on suunatud peopessa, sõrmed aga
piki voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab
voolule mõjuva jõu suunda.
Kasutatud materjal
30.01.2012,
www.laborint.com/12a/uploads/files/aivo_8.do
Buhhovtsev B. , Klimontovits G. , Mjakisev G. ,
Füüsika X klassile, Tallinn Valgus 1988, lk. 43-45.
Ugaste Ülo, Füüsika gümnaasiumile II, Tallinn
Avita 1998, lk.83-85, 89-90
30.01.2012, Helle Jaaniste, 2001,
http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/esimene/ykst
eist.html
Aitäh kuulamast ! :)
Vasakule Paremale
Ampere seadus ja magnetvälja jõujooned #1 Ampere seadus ja magnetvälja jõujooned #2 Ampere seadus ja magnetvälja jõujooned #3 Ampere seadus ja magnetvälja jõujooned #4 Ampere seadus ja magnetvälja jõujooned #5 Ampere seadus ja magnetvälja jõujooned #6 Ampere seadus ja magnetvälja jõujooned #7 Ampere seadus ja magnetvälja jõujooned #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor trinka55 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Elektromagnetism
128
pdf

Elektromagnetism

asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja poolt korrastatud, on rauatükk magneetunud • Elektronide magnetväljade korrastatus võib aines säiluda ka pärast välise mõju kadumist. Selline rauatükk ongi püsimagnet. Diamagneetikud Diamagneetiku aatomis on elektronide spinnidest tingitud magnetväljad paarikaupa vastassuunalised. Selle tagajärjel on aatomi kogumagnetväli välismõju puudumisel null. Välises magnetväljas hakkavad elektronid täiendavalt

Elektrimaterjald
Magnetismi esitlus
33
odp

Magnetismi esitlus

Magnetism Andre Marie Ampere Prantsuse füüsik ja matemaatik Uuris kahe ühepikkuse juhtmelõigu vastastikmõju. Selle vastastikmõju kaudu on defineeritud voolutugevuse ühik 1amper Ampere'i seadus Ampere'i seadus F = B I L sin F=juhtmelõigule mõjuv jõud. I=juhet läbiva voolu tugevus. L=juhtmelõigu pikkus sin=nurk suuna ja voolu magnetvälja vahel Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega. Vasaku käe reegel Jõu suuna Ampere'i seaduses määrab vasaku käe reegel. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad

Füüsika
Magnetism
1
docx

Magnetism

Magnetvälja põhiomadus ­ liikuvate laetud kehade vahel mõjub jõud Magnetinduktsioon ­ vektoriaalne suurus, tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magnetvälja jõujoon ja suund ­ mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat; suund ühtib B-vektori suunaga. Jõujoonte suuna määramine ­ suunda näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus, jõjooni uuritakse rauapuruga. Püsimagnetid ­ ka elektrivooli puudumisel magnetvälja omavad kehad; aineosakeste omamagnetväli on seotud osakeste olemusliku sisemise liikumise e. spinniga. Poolused, nende vastasmõju ­ põhja(N)- ja lõunapoolus(S); samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Püsimagnetite magnetväli: Järeldus: jõujooned kulgevad väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele ja moodustavad kinnisi kontuure Mille tekitajaks on vooluga juht? Magnetnõelale orienteeriva mõju tekitaja (magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse)

Füüsika
Magnetväli
1
doc

Magnetväli

Magnetväli 1.Millisel kahel viisil on võimalik tekitada magnetvälja? kasutada liikuvaid laetud osakesi ( elektrilaengu, nagu näiteks elektrivoolu juhtmes, et valmistada elektromagneteid Teine võimalus on kasutada elementaarosakesi nagu elektronid, sest neil osakestel on seesmine võime tekitada enda ümber magnetvälja 2.Millest on põhjustatud püsimagneti magnetväli? Teatud materjalides elektronide magnetväljad liituvad ja materjali ümbritsevas keskkonnas on olemas summaarne magnetväli 3.Kuidas käituvad püsimagneti samanimelised ja erinimelised poolused? Erinimelised poolused tõmbuvad , samanimelised tõukuvad 4.Miks lähestikku olevad vooluga juhtmed mõjutavad üksteist? Sest nende ümber on magnetväli 5.Ampere´i seadus (sõnastus, valem)

magnetism
Magnetvälja töö spikker
1
docx

Magnetvälja töö spikker

Magnetväli on magnetilise vastastikmõju vahendaja; tekib liikuvate laetud kehade ümber. Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Poolus on koht magnetil kus tema toime on kõige tugevam. Magneetumine on nähtus mille korral magnetvälja paigutatud aine hakkab ka ise magnetvälja tekitama (ferromagneetik-raud). Elektrivoolu magnetiline toime avastati 1820 H.C.Oersted. Ampere hüpotees: püsimagnetite omadused on tingitud neis ringlevatest vooludest(see ple õige, tglt on tingitud elektronide liikumisest aatomis ja neutronite spinnidest). Ampere'i jõuks nim vooluga juhtmele magnetväljas mõjuvat jõudu. Ampere'i seadus: vooluga juhtmelõigule magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline magnetinduktsiooniga, voolutugevusega, juhtmelõigu pikkusega ja sõltub nurgast voolu suuna ja magnetinduktsiooni vahel. F=BI lsin F - Ampere´i jõud(N) I-voolutugevus(A)

Füüsika
Magnetismi üldine konspekt
2
docx

Magnetismi üldine konspekt

Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Poolused on Põhja (N)- ja Lõunapoolus (S). Eripoolused tõmbuvad, samaliiki poolused tõukuvad. 3.Kirjelda Oerstedi katset, millised järeldused sai sellest teha? Taani füüsik Oersted pani tähele, et vooluga juhtme läheduses pöördub magnetnõel põhja- lõuna sihist kõrvale. Järeldused: 1. Vooluga juhtme ümber on nähtamatu keskkond, mis mõjutab magnetnõela jõuga- magnetväli. 2. Magnetvälja tugevus on võrdeline voolutugevusega. 3. Magnetvälja suund sõltub voolu suunast juhis. 4.Sõnasta Ampere'i seadus, selle valem ja tähtede tähendus? Ampere uuris millest ja kuidas sõltub vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud: 1) Vooluga juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega. 2) Jõud on võrdeline magnetvälja tugevusega. 3) Jõud on võrdeline ka magnetväljas oleva juhtme osapikkusega. 4)Jõud on

Füüsika
Magnetväli
2
docx

Magnetväli

väikese ringlõikega vaakumis teineteisest 1m kaugusel paiknevat sirgjuhti, tekitab nende juhtide vahel pikkuse meetri kohta jõu. Kaks peenikest paralleelset sirgjuhti, milles kulgevad voolud, tõmbuvad samasuunaliste voolude korral teineteise poole, vastupidisel juhul aga tõukuvad. Kummagi juhi pikkusühikule mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega juhtides ning pöördvõrdeline nendevahelise kaugusega. Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha.. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures või eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis

Füüsika
Magnetism
1
doc

Magnetism

MAGNETISM 1. Püsimagnet ­ osakeste oma magnetväli. Elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. P.M magnetväli on tema osakeste omamagnetväljade summa. Magnetnõel ­ väike pöördumisvõimeline püsimagnet (nt. kompass). Asetub maa magnetväljas ligikaudu piki põhja-lõuna suunda. N-poolus ­ magnetnõela põhjapoolne ots, näitab magnetvälja kokkuleppelist suunda. S-poolus ­ magnetnõela lõunapoolne ots. Kahe püsimagneti samanimelised poolused tõmbuvad, erinimelised tõukuvad. Magneetumine ­ nähtus, mille korral magnetvälja paigutatud aine hakkab ka ise tekitama magnetvälja. 2. Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega ristuvasse asendisse. Oerstedi katse ­ kui paralleelsetes juhtmelõikudes, mis omavad ühist keskristsirget

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun