...................7 Sissejuhatus Hiiumaal, Kärdlas sündinud Erki- Sven Tüürist on saanud üks eesti mängitumaid heliloojaid maailmas. Tema muusika on erinev nii zanritelt kui koosseisudelt. Erkki-Sven Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Alates Neljandast sümfooniast ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod", märkides: "Olulisim erinevus varasema lähenemisega võrreldes on see, et rohujuure tasandil on kogu kompositsiooni aluseks nn. algkood, geen, mis muteerudes ja arenedes moodustab sidusalt kogu teoses esineva materjali." Ta on Raoul Wallenbergist inspireerituna kirjutanud ooperi "Wallenberg", mille esilavastus toimus 2001. aastal. Erkki-Sven Tüüri teoseid kirjastab Edition Peters. Elulugu
2009 Referaat Erkki- Sven Tüür 2009 Sissejuhatus Erki-Sven Tüür on Arvo Pärdi kõrval üks maailmas enim esitatud eesti heliloojatest. Ta lõpetas Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tüüri loomingut on autasustatud erinevate auhindadega. Näiteks II koht UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis 1995. aastal, Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1997. aastal ja Balti Assamblee kunstipreemia 1998. aastal. Enamus Tüüri teoseid on plaadistatud ECM-i poolt. Elulugu (16.10.1959- )
Kristiina Kahr Erkki-SvenTüür (16.10.1959) Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud Erkki-Sven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi Jaan Räätsa klassi. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana
ErkkiSven Tüür (16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Elulugu. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud ErkkiSven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 19791983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti ja Meediakeskuses
Erkki-Sven Tüür Erki-Sven Tüür sündis 16.10.1959 Kärdlas. Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud viis sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (19761980) ning kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis (19801984). Ta on end täiendanud ka Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. 1979. aastal asutas Tüür progressiivrocki ansambli "In spe", mille koosseisus oli helilooja, flötisti, klahvpillimängija ja lauljana tegev aastani 1983.
Erkki-Sven Tüür Erkki-Sven Tüür sündis 16. oktoobril 1959. aastal Kärdlas. Ta on üks oma põlvkonna silmapaistvamaid,tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid ja seda mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Erkki-Sven Tüür on omandanud muusikalise hariduse iseõppijana. Ta lõpetas 1980. aastal G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli flöödi erialal aga ta on õppinud ka löökpille ja kompositsiooni. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock-muusikaga. Aastal 1976 rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai aastal 1979 ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle ansambli juht,erinevate flöötide ja löökpillide mängija,laulja ja helilooja ning kirjutas ka suure osa ansambli repertuaarist. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna Konservatooriumisse. 1984. aastal lõpetas Tüür Tallinna konservatooriumis
klassikaliste muusikavormidega kui eelkäijatel. Heliloojad leiavad uusi võimalusi elektroonilisest muusikast ning multimeediast ning nii mõningad heliloojad kasutavad oma töös arvutit ning on proovinud live-elektroonikat. 1970.aastatel alustanud heliloojatest äratas algselt enim tähelepanu Raimo Kangro, seejärel tõusis tema kõrval juhtfiguuriks Lepo Sumera ning 1980.aastate lõpul tõusis jõuliselt Erkki- Sven Tüür. Erkki-Sven Tüür(16.10.1959) Helilooja Erkki-Sven Tüür sündis ning kasvas Kärdlas. Tüür lõpetas Tallinna muusikakoolis flöödi eriala, kuid õppis ka löökpille ja kompositsiooni. Erkki-Sven Tüür astus Tallinna konservatooriumi ansamblile ,,In Spe" kirjutatud lugudega. Pärast konservatooriumi lõpetamist täiendas helilooja end Lepo Sumera juures, hiljem ka Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töötanud ,,Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana ning õpetanud Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni. Alates 1992
REFERAAT Villem Tomiste Koostaja: Veronika Nikolajeva 2010 Villem Tomiste Villem Tomiste, eesti arhitekt, on sündinud 8. august 1975 Tallinnas. Hariduskäik Keskhariduse omandas Villem Tomiste Tallinna Liivalaia Gümnaasiumis aastatel 19821993. Samal aastal astus ta ka Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonda. Arhitektuurialase kõrghariduse omandas Villem Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas aastatel 1994 2000. Teenistuskäik Aastatel 1993-1997 töötas Villem Tomiste ajalehes Post valvetoimetaja ametis. Aastatel 1995- 1997 osales ansambli Must Q koosseisus. 20002002 töötas Villem Tomiste vabakutselise arhitektina. Alates 2002. aastast töötab ta arhitektuuribüroos KOSMOS OÜ. Tuntumad tööd Tema tuntumad tööd on Rakvere keskväljaku planeering, Laagri kortermajad, neli linn...
TALLINA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Erkki-Sven Tüür Muusikajaloo referaat Koostaja: Kristjan Tikk 11a Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2012 Erkki-Sven Tüür on sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas. Ta on eesti helilooja ning Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kaheksa sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas
............................9-10 · Orkestriteosed · Vokaalteosed · Kammermuusika 8)Kokkuvõte.................................................................................................................11 9)Pildid.........................................................................................................................12 10)Kasutatud kirjandus.................................................................................................13 Sissejuhatus Erkki-Sven Tüür on nüüdisaegne ülemaailmselt kuulus Eesti helilooja.Tema sünnikoht on Hiiumaal,aga praegu elab ta Tallinnas.Ta on menukas helilooja.Üks tema suurimaid teoseid on ooper "Wallenberg". 3 Elulugu Erkki-Sven Tüür sündis 16.oktoobrill 1959 Hiiumaal Kärdlas.Ta on lõpetanud Tallinna Georg Otsa muusikakooli flöödi erialal.Anti Marguste juures õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni
Algusaastatel hakati korraldama ka palju erinevaid festivale nagu näiteks Eesti muusika päevad, ,,Jazzkaar'', ,,NYYD'' jne kus noored eesti kui ka välismaised heliloojad saavad oma muusikat esitleda publikule. Lisaks on eesti muusikat laialdaselt tunnustatud üle maailma, välismaised plaadifirmad on võtnud kodumaa heliloojaid enda tiiva alla. Mainema zürii poolt tunnustatud teoseid mängitakse ka klassikalise muusika raadiojaamades üle maailma. Erkki-Sven Tüür, sündinud 16.oktoober1959a. , on üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. 19761980 õppis Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. 19801984 õppis ta kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna Konservatooriumis. Täiendanud ennast Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias. Tüüri varasemas
aastal Karlsruhe muusikakõrgkoolis. Ta on saanud muusikalisi aastapreemiaid ja neli riiklikku preemiat Eestis ning preemia parima filmimuusika eest Espinhos (Portugalis). 1996. aastal oli tema 5. sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. Erkki-Sven Tüür(16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud Erkki-Sven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni (Anti Marguste juures). 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna
Erkki-Sven Tüür(sünd16. oktoobril 1959 Kärdlas) on üks oma põlvkonna tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid, ja seda mitte üksnes Eestis, vaid kogu maailmas. Nii muusikud kui ka tavakuulajad maailma eri paigas hindavad Tüüri muusikat, tema stiili on võimalik teistest eristada ja ära tunda. Ühes intervjuus on Tüür öelnud: ,, Komponeerimine on minu jaoks eelkõige äärmiselt intensiivne mõtlemine kõlalises aegruumis. Ka muusikalised mõtted on vaja selgeks mõelda." ÕPINGUD Erkki-Sven Tüüri kujunemine muusikuks on ebatraditsionaalne. Omandanud muusikalise alghariduse iseõppijana, lõpetas ta 1980. aastal G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli flöödi erialal. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock- muusikaga. Aastail 1979-1983 juhtis ta ansamblit In Spe, olles mõjutatud King
Erkki-Sven Tüür Sündinud 1959. Pärdi kõrval II tuntuim Eesti helilooja maailmas. Algharidus muusikuna tuli tal ise õppijana. 1980 lõpetab Georg Otsa Nimelise Muusikakooli, erialaks on flööt. Nende isa kuulas klassikalist ja sümfoonilist muusikat. Kuigi Tüür keeldus muusikakoolis klaverit õppimast, mängis kodus iseseisvalt klavetir. 12 või 13 aastaselt ehitas endale ise kitarri ja hakkas tegema rock bandi. Elab Hiiumaal, tuli Tallinnasse õppima, mängis samal ajal ansamblis ja laulis. Lõpuks sai aru, et peab hakkama muusikat õppima. 1970. teisel poolel rajab bändi nimega Esra. 1979 saab sellest In Spe. 1980 astus Tallinna Konservatooriumisse, Jaan Räätsa kompositsiooni klassi. Hiljem täiendab ennast Lepo Sumera ja Karl Sruhe juures
musitseerida. Sellise meetodi suurejooneliseks näiteks on tsükkel "Universumi hääled" neljale klaverile, kaheksale pianistile, kuueteistkümnele käele op 88 (2002), mida helilooja nimetab oma senise töö kokkuvõtteks. Arv 88 tähistab autori sõnul tähistaeva tähtkujude ja ühtlasi klaveri klahvide arvu. Teos sisaldab alalõike "Suurest Paugust" kuni "Hümnini Kõiksusele", kogu helimaterjal tugineb astronoomilistele arvutustele. Erkki-Sven Tüür (16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud Erkki-Sven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni (Anti Marguste juures). 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja.
muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Helilooja kasutab vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Meenutab kellaheli 12.Nimeta Pärdi teoseid, mis on kirjutatud tintinnabuli stiilis! (min3) ,,Für Alina" ,"Tabula rasa" ,,spiegel im spiegel" 13.Milline kollektiiv oli Arvo Pärdi tintinnabuli stiilis teoste esmaesitajaks 1976. aastal? Hortus musicus 14.Nimeta suurimad sümfoonikuid! Lisa mitu sümfooniat nad on kirjutanud. Eduard Tubin 10 ,Erkki-Sven Tüür 9, Lepo Sumera 6 15.Millised muutused ja uued väljakutsed said heliloojatele osaks 1980. aastatel, eriti kümnendi teisel poolel? 1) ,,Laulev revolutsioon"- kooriliikumise hoogustumine 2)Keeruline poliitiline situatsioon(enesemääramis-ja omariiklusideaalid,võõrvõim) 3)Pöördumine vaimuliku muusika poole 16.Kes eesti heliloojatest hakkas esimesena viljelema elektronmuusikat? Sven Grünberg 17.Nimeta Arvo Pärdi kõrval teine maailmakuulus eesti helilooja, kelle teoste
TARTU MULTIFUNKTSIONAALNE HOONE (RIIA 2) EMÜ, EH2 Viide 1. Hoone andmestik Ehitise alune pindala: 10 612 m² Hoone suletud netopind: 54260,4 m² Korruselisus: 4 korrust + soklikorrus + 2 maa-alust korrust Eelarve 35 miljonit € + 16 miljonit € Arhitektuurne lahendus: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ( Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme) Peatöövõtjad- Rand ja Tuulberg / Ehitustrust -8m emajõe pinnast Hoone jaotus -2 ja -1 parkla 0 (soklikorrus)- maksimarket + äripinnad 1 ja 2 – äripinnad ja büroopinnad 3 – 15 korterit ja hambaravi 4 spaa Pooleli olevad tööd Paneelide ja postide paigaldus Betoneerimine Ventilatsioon Soojustus Vaheseinte ehitus Välisfassaad Paneelide ja tugipostide
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür
Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. 1999. Alfred Schnittke: Psalms of Repentance. Rootsi Raadio Koor, Tõnu Kaljuste. ECM 1999. Veljo Tormis: Litany To Thunder. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. ECM 1999. Arvo Pärt: Kanon Pokajanen. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. ECM 1998. Veljo Tormis: Casting a spell... Estonian Calendar Songs 1966-1967. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Virgin 1996. Erkki-Sven Tüür: Crystallisatio. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. ECM 1996. Alfred Schnittke: Requiem & Henryk Górecki: Miserere. Rootsi Raadio Koor, Eric Ericsoni Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Caprice 1995. Sergei Rahmaninov: Vespers. Rootsi Raadio Koor, Tõnu Kaljuste. Virgin 1995. Kaunimad Laulud. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tallinn Brass, Tõnu Kaljuste. Forte 1994 Erkki-Sven Tüür: Oratorio Ante Finem Saeculi / Symphony No.2
Jäneda kultuurimaja kunstilise juhina ning muusikaõpetaja ja koorijuhina. Jäneda lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks "muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte. Aastatega on see koht kujunenud väga populaarseks ning ekskursioonitellimusi on rohkem kui helilooja suudab vastu võtta. Erkki-Sven Tüür(16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud Erkki-Sven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni .Tüür oli aastatel 1979-1983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. 1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM PÄRT JA TÜÜR. KANNATUSAJA MUUSIKA Retsensioon Tallinn 2013 Käisin möödunud laupäeval, 9. märtsil Jaani kirikus kuulamas kontserti ,,Pärt ja Tüür. Kannatusaja muusika". Sellel kontserdil esitati kolme teost: ühte Arvo Pärdi ja kahte Erkki- Sven Tüüri. Kõik kolm esitatud teost kuuluvad eelmise sajandi lõppu. Esimesena esitati Pärdi ,,Stabat mater" ning seejärel Tüüri ,,Passion" ja ,,Reekviem". Teoseid esitas Kammerkoor Voces Musicales ning neid saatis Tallinna Kammerorkester, mida juhatas dirigent Risto Joost. Esimesena mängitud Pärdi teos kuulub tema tintinnabuli-stiili, mis kujutab endast muusikat,
THOMAS TALLIS Kerti Klaos, Reelika Tüür THOMAS TALLIS • 1505 – 1585 • Inglise helilooja • Pole säilinud ühtegi fotot • „Tallys“ ELULUGU • Pärit kuninglikust perest • Karjäär algas 1532 • 1543 sai kuninglikku õukonda • 1575 omandas koos William Byrdiga nooditrükkimise privileegi LOOMING • Tegi nii katoliku kui anglikaani kirikumuusikat • Loomingus on kõrvuti ladina ja anglikaani riitusele loodud muusika • https://www.youtube.com/watch?v=yNAFeCLDSgE KASUTATUD KIRJANDUS • http://en.wikipedia.org/wiki/Thomas_Tallis • http://www.britannica.com/EBchecked/topic/581620/Thomas-Tallis • http://www.medieval.org/emfaq/composers/tallis.html • http:// webcache.googleusercontent.com/search?q=cache%3Ahttp%3A%2F%2Fw ww.medieval.org%2Femfaq%2Fcomposers%2Ftallis.html • Õpik AITÄH VAATAMAST!
ErkkiSven Tüür Sandra Schmidt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liider Õppis löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis Täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. Professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa loomingus moodustab instrumentaalmuusika Läbimurdeteoseks kujunes "Insula deserta" NYYD üks kunstilisi juhte Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia EV kultuuripreemia Balti Assamblee kultuuripreemia II klassi Valgetähe ordeni Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia http://www.youtube.com/watch?v=j1PZytBJIXw TÄNAN KUULA...
Erkki-Sven Tüür (1959) Looming · ,,Sümfoonia seitsmele esitajale" (1980) · ,,Lumen et cantus" (1982) · ,,Päikesevene" (1983) · Tema muusikas võib leida varase mitmehäälsuse ja baroki sugemeid, minimalismi ja rock-muusikat, diatoonikat ja 12-toonilist seeriatehnikat. · Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus. · Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad. · Neljas sümfoonia ,,Magma" (pühendatud E.Glennie'le) · Sümfooniaorkestrile on loodud ,,Searching for Roots", ,,Zeitraum", ,,Exodus" · ,,Aditus" (Lepo Sumera mälestuseks) · Keelpilliorkestrile on ,,Insula deserta" · Annab instrumentaalkontserte, viiulikontserte, tsellokontserte, klaverikontserte. · Kammermuusika: keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, ,,Lamentatioga" saksofonikvartetile · Vokaalsümfooniline looming: oratoorium ,,Ant...
Retsensioon Erkki-Sven Tüür ,,Wallenberg" Mina käisin Estonia teatris vaatamas Erkki-Sven Tüüri ooperit ,,Wallenberg". Erkki-Sven Tüüri ooper "Wallenberg" on esimene eesti ooper, mis valmis välisteatri tellimusel. See esietendus Dortmundi Ooperis 2001. aasta mais. Erkki-Sven Tüür on Arvo Pärdi kõrval kujunenud maailmas üheks tuntumaks eesti heliloojaks, kelle tööd valmivad enamasti nimekate välisinterpreetide tellimusel ning kõlavad kuulsate muusikute esituses prestiizsetes esinemispaikades ning festivalidel kogu maailmas.Ta on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte, ta on ka Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor, kes on pärjatud paljude auhindadega. Lutz Hübneri libretole kirjutatud ooper on lugu rootsi diplomaat Raoul
GRÖÖNIMAA Ave Tüür Kärdla 2011 Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Kalaallit Nunaat - ,,inimeste maa" Üle 80% on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300m Lipp ja vapp Tähtsad andmed Pindala 2 166 089 Gröönimaa on km² maailma suurim saar Elanikke 56 452 Pealinn Nuuk Haldusjaotus Jaguneb 4 vallaks ja Gröönimaa rahvuspargiks Millega tegeletakse? Kalapüük ja hülgekütt Sõidetakse koerarakendites kelkudega Kajakid Omapärane trummitants Kliima Temperatuur on kogu Suvi on lühike. Jää aasta alla O °C sulamisel tekivad Polaaröö külmakõrbed Virmalised Polaarpäev Loodusvarad Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõ...
TUNTUMAD TEOSED: HARIDUS: ALBUMID: Esimesed laiemalt tuntud · Muusikaline lagharidus iseõppijana · Crystallisatio teosed: · ,,Lumen et cantus" (ld k valgus 1980. lõpetas G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli · Exodus ja laul) flöödi erialal · Flux ,,Päikesevene" · 1984. lõpetas Tallinna konservatooriumis ,,Sümfoon...
Helifilm: muusikal oli suur osatähtsus väärtus reklaamina. Klassikaline muusika: 1950 hakati kasutama varem loodudmuusikat klaveril ette mängima. Charlie Caplin: 1889-1977 inglise komöödiafilmi lavastaja. Elektrooniline muusika:1960 tehnika ja süntesaatori areng. Menulaulud: iseseisev tunnuslaul filmis, millest võib kujunedamenulaul tunnuslaulule. Eesti tuntumad filmimuusika loojad on: OlevEhala, Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg. Eesti tuntumad filmid on: Nukitsamees, Näkimadalad, Suur tõll. Minu jaoks filmimuusika ongi filmi juures suurimaks mõjutusvahendiks. Ilma muusikata on raske edasi anda seda, millele film on rajatud. Muusikalid on väga igavad aga kui on heale filmile muusika lisatud siis see on väga hea. .
Monika Mattiesen ette Philippe Manoury elektroakustilise suurteose "Jupiter", muusikaliseks assistendiks helilooja ise. Solisti ja kammermuusikuna on ta esinenud Eestis, Soomes, Lätis, Poolas, Rootsis, Venemaal, Kreekas, USA-s, Colombias. Monika Mattiesen on salvestanud ja toonud esiettekandele mitmeid spetsiaalselt temale kirjutatud uusi flööditeoseid, autoriteks eesti heliloojad Kõrvits, Siimer, Tally, Grigorjeva, Tulev, Kõlar, Steiner, Lill, Tüür jt. Monika Mattiesen, Küberstuudio kunstiline juht, on keskendunud nüüdismuusika interpreteerimisele. Ansambel kasvas välja tema soolokontsertidest, kus flötisti peatähelepanuks kujunes ikka enam ja enam akustilise ja elektroonilise muusika sünteesimine teiste kunstivaldkondadega (valgus-, video-, maalikunst, samuti tants, kirjandus, film).
ErkkiSven Tüür Üks veidike vanem pilt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Sündis 1956. aastal Hiiumaal . On lõpetanud Tallinna muusikakooli, kus ta õppis flööti, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. Teeb 1979. aastal ansambli "In Spe", kus ta on kuni 1983 selle juht, flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja Elulugu Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Eesti muusika akadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. Eesti heliloojate liidu liige alates 1985. 1991. aastal festivali "NYYD" üks asutajatest ...
Jaan Rääts (15.10.1932Tartu) Helilooja ja pedagoog, muusikaelu üks juhte nõukogude aastatel. On kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Tema kontsert nr 1 kammerorkestrile aastast 1961 on eesti muusika üks tähtteoseid. Jaan Rääts on pärit Tartust, lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu muusikakooli ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 1955-1966 oli ta Eesti Raadio helirezissöör ning 1966-1974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat, 1974-1993, oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees. Ühtlasi oli ta pikemat aega seotud kommunistliku partei ladvikuga, olles nii nõukogudeaegse muusikaelu üks olulisemaid juhte Eestis. Aastatel 1968-1970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Tim...
Poilased Koostas: Jako Ploom MMOP II Juhendaja: Erle Tüür Luua metsanduskool Kes on poilased? poilased (Chrysomelidae) on sugukond väikesi värvilisi mardikaid, kes sarnanevad pisut lepatriinulastega. enamik poilasi on pikliku kehaga. Nad pole poolkerajad nagu lepatriinulased. Poilaste kõht on kumer, nende jalad ja tundlad on pikemad. Millest toituvad? poilased on taimetoidulised toituvad põhiliselt taimede lehtedest
arhitektuurne ja linnaruumiline lahendus. Otsiti elukeskkonda parandavat ja elavdavat lahendust. Pro Kapitali laiemaks visiooniks oli muuta kalasadam ülelinnaliseks magnetiks, kus lisaks rannapromenaadile ja mere vaatega korteritele on ka kohvikud ja restoranid. Preemiafond võistlusel oli 60 000 eurot. (Kalasadama arhitektuurivõistlus… 2016). 20. veebruaril valiti välja võistluse võitja kelleks osutus arhitektuuribüroo Kadarik Tüür arhitektid OÜ võistlustöö “Kesk-küla”, joonis 3. See töö pidavat arvestama sellega, et kalarand võib toimida äritänavana. Hinnati nii katuseaedu ja rõdude lahendusi. Peale arhitektuurivõistlust toimub alles ehitustegevus. Kogu planeerimissaaga käigus on välja kerkinud üles ka linnavalitsuse nõrk koht mereäärse ala aktiveerimisel, avaliku huvi esindamisel ja maaomanike eesmärkide ja plaanide suunamisel. (Kalaranna arhitektuurivõistluse… 2017)
ja Põhjamaades (kitarrifestivalidel), teistes Euroopa riikides, USAs, Canadas ja Austraalias. Teinud koostööd paljude Eesti (Leili Tammel, Tiiu Levald, Kaia Urb, Samuel Saulus, Arvo Leibur) ja välismaa solistidega (Per Skåreng, Kari Äikäs) ja dirigentidega. 197896 mängis rahvusv. tunnustuse võitnud trios "Camerata Tallinn" (koos Jaan Õuna, Mati Kärmase ja Ulrika Kristianiga). Inspireerinud uut kitarrimuusikat looma paljusid heliloojaid nagu Ester Mägi ,Erkki- Sven Tüür, Lepo Sumera, ja Nikita Koshkin. Salvestanud kammermuusiku ja solistina üle 40 CD ja DVD ka firmadele Harmonia Mundi, Finlandia Record. viimasele topeltalbum Bachi kogutud lautoteostega (1999). Trios A. Leiburi ja T. Terasmaaga (Estonian VGV Trio) salvestatud "Tango King Astor Piazzolla" valiti aasta parimaks klassikaplaadiks Eestis.
KOSMOSESÜTIK: 1. Sütik on valmis üles lendama.kõik komponendid koos,lennutab üles. Kahe tõukeraketi ja orbiteri kolme mootori abil. 2. Umbes kaks minutit pärast maapinnalt lahkumist vabastatakse lõhkepoltide abil tõukeraketid. 3.Orbiter reisib kosmoses ümber Maa. Laadungiruumi uksed avatud. Astronaudid orbiteri sees juhivad mehaanilist kätt, mis saadab laadungiks oleva sateliidi kosmosesse. 4.Maale tagasi pöördudes laskub orbiter läbi atmosfääri nagu plaaner. Tüür,tiibade liigutavad servad ja pidurduslangevari juhivad orbiteri peatumiseni maandumisrajale. Inimesed kosmoses Ligemale 400 meest ja naist on sooritanud kosmoselennu 1961.aastal alates 26 nende hulgas on lahkunud Maa orbiidilt ja külastand Kuud. Esimesed reisijad kosmoses ei olnud inimesed, vaid koerad, simpansid ja ahvid. Nende reisid rajasid teed inimeste esimestele lendudele. Mõlemad, nii Nõukogude Liit kui Ameerika Ühendriigid, valmistusid 1961. aastal esimest inimest kosmosesse saatma
PANE TÄHELE JA MÄÄRA!!!!!!!!! Kes oli tummifilmiajastu suurkuju? Millega saadeti tummfilmi? Tummifilmimuusika eesmärgid? Tänapäevase filmimuusika suunad? (Hoolywood ja Euroopa) FILMIMUUSIKA AJALOOST "OPTILINE TEATER"-Gaston Paulin "Rongi saabumine"-tumm Järgmised filmid olid klaveri saatel Esimene helifilm -1927. aastal MILLEKS OLI VAJA MUUSIKA? Summutada algeliste projektsiooniaparaatide müra; Eriline värving; Helid rõhutavad filmitegelaste tundeid ja elamusi; Muusika muutub filmitegelasi sümpaatseks või tõukavateks; Atmosfääri kujundamine Muusika abil üritati võimalikult täpselt rõhutada ja täpsustada just seda mis antud hetkel ekraanil toimus HELILOOJATE FILMIMUUSIKA Spetsiaalne muusika mis on ettenähtud just antud filmile;(kirjutasid heliloojad) 1920.aastatel sündis juba rohkesti algupärast ja mõjutavat filmimuusikat "The Jazz Singer" esimene helifilm, mis sisaldas mõningaid muusikakatkendeid Muusik...
Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega,ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinasid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. Eesti heliloojatest on loonud reekvieme C. Kreek, E. Tubin,E. S. Tüür. Maailmakuulsatest heliloojatest on tuntud L- Cherubin, W. A. Mozart, G. Verdi, A. W. Webber,J. Brahms jt. teosed.
Juhan Smuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Sõja järel tahtis ta realiseerida oma kauaaegset unistust ning astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega Sirbi...
HIIUMAA JÕED Ave Tüür 9.a NUUTRI JÕGI Kärdla jõgi, Suurjõgi Tubala külast 3,5 km lääneedela pool,suubub Tareste lahte Pikkus 11 km Valgala 40 ruutkilomeetrit Lähe asub Määvli raba lõunaosas Läbib raba, soo, metsaala ja 3km linna. Süvendatud ja õgvendatud Olulise kalandusliku väärtusega (forell 15.sept 31.jan) PIHLA OJA Leesna oja, Pihlaraba kraav Algab pihlarabast, suubub Reigi lahe lõunaossa (Kirikulahte) Pikkus 18km Valgala 72.9 ruutkilomeetrit Ülem- ja keskjooksul oja lähikonnas asustus peaaegu puudub Kalanduslikku väärtust pole SUUREMÕISA JÕGI Partsi peakraav, Suuremõisa oja Algab Vilivalla külast 3,5 km põhjaloode pool ja suubub Soonlepa lahte Pikkus 16km Valgala 58,5 ruutkilomeetrit Lähe asub soises metsas Süvendatud ja õgvendatud Jõe ülem...
· 2009. oktoobris tegi Klassikaraadio otseülekande nende kontserdist ning see kõlas 19 riigi raadiojaamades, sealhulgas USA, Saksamaa ja Prantsusmaa. · Lisaks kontsertidele Eestis on ansambel esinenud veel Lätis, Soomes, Norras, Tsehhis, Austrias, Belgias, Prantsusmaal, Türgis, Luksemburgis, Portugalis, Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Itaalias, Kreekas, Liibanonis, Kanadas jpt. · Koostööd on tehtud mitmete Eesti nüüdismuusika loojatega nagu Erkki-Sven Tüür, Tõnis Kaumann, Villu Veski, Arvo Pärt, Helena Tulve jpt. · 2010. aastal on ansamblil olnud kokku 20 kontserti viies erinevas riigis. · Ansamblis laulab 10 liiget 9 meest ja 1 naine. · Liikmete hulgas on riigikogulane, rockbändi laulja, infospets, oboemängija, helilooja, kirikuisa ja dirigent. Koostööd on tehtud · Pariisi Gregoriaani Kooriga · ansambliga Hortus Musicus · ansambliga Voces Musicales · Eesti Filharmoonia Kammerkooriga
vanu isamaalaule. 1980. Aastate lõpp on läinud ajalukku ,, laulva revolutsiooni" nime all. 1980. Aastate teisel poolel hakkasid looma ka vaimulikke teoseid. Uue muusika loomist ja levikut soodustasid nüüdismuusika festivalid ja võimalused heliplaatide loomiseks Milliseid 5. põlvkonnale iseloomulikke jooni leiad Sumera loomingust? Seos multimeediaga, stiililised piirangud puuduvad, live-elektroonika kasutamine Millise rock-bändiga alustas Erkki-Sven Tüür? In Spe Kuidas on mõjutanud see tema klassikalist loomingut? Teostes on rütmiline pool Raimo Kangro: kuidas muutuvad väljendusvahendid 3 helilooja poolt loodud muusikalises portrees? Urmas Sisask ja tähistaevas: 6. põlvkond Üldiseloomustus: 1990. aastate algul eesti muusikapilti ilmunud noored heliloojad tõid endaga kaasa värsket mõtlemist. Paljud neist on end täiendanud mitmel pool maailmas, nende helikeel on aga siiski kujunenud siinse traditsiooni pinnal.
Erkki Sven Tüür (1959-...) Elulugu: Sündis Hiiumaal. Lõpetas Tallinna I Keskkooli reaalklassi. Samal ajal tegeles iseseisvalt muusikaga. Pärast astus Georg Otsa nimelisse muusikakooli. Lõpetas löökpilli ja flöödi erialal. 1980 astus Tallinna Konservatooriumisse õppima kompositsiooni. Täiendas end elektronmuusika alal Saksamaal. Asutas ka ansamli In Spe, kus ise mängis klahvpille, laulis, oli helilooha. Tegi omalaadset rokk-muusikat. Looming: Oma põlvkonna kõige tuntum ja tunnustatum helilooja kogu maailmas. Tema muusikat iseloomustab oskus sünteesida erinevate stiilide elemente. Ta muusikas on euroopaliku ja idamaade kultuuri jälgi. Ta põimib rokk-muusikasse nt Gregoriuse koraali ja barokkmuusika. Teosed: ,,Arhitektooniline" ja ,,Zeitraum". Aastal 2001 esietendus Saksamaal tema ooper ,,Wallenberg". Räägiv Rootsi diplomaadist, kes töötas II maailmasõja ajal Budapestis Rootsi saatkonnas sekretärina ja kes aitas 10000 juudil pääseda Saksa ...
ambitsioonidega kõiketeadjaid muusikuid! Kaks aastat harjus Alo uue ümbrusega, ei kirjutanud ridagi. Pikkamisi mõistis ta, et pole millegi poolest teistest halvem.Kuigi 1981. aastal oli Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi õpilane, ei takistanud see tal osa võtmast ka kodusest muusikaelust. Alo jõudis sõita nii Tallinna ja Jõgeva kui ka muude Eesti kohtade vahel. Tema esinemise ampluaa oli lai.1983. aasta kevadel küsis talt Erkki-Sven Tüür, kas ta ei tahaks end "In Spega" siduda - tema läheb ansamblist ära ja otsib asemikku. Alo oli nõus. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris.1984. aasta oli Alole edukas, sest ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajad- kuulajad jäid rahule. Samuti lõpetas ta sel aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal.Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule,
töötluslikkust, siis Sumera sümfooniline arendus läks teises, keskendunult süvenevas ning kõlalilu sügavuti tunnetavas suunas. 25. Sumera on kirjutanud muusikat järgmistele tuntud filmidele: joonisfilmid ,,Suur Tõll" ja ,,Põrgu", mängufilmid ,,Surma hinda küsi surnutelt" ja ,,Naerata ometi". 26. Instrumentaalkontserti on Sumeral olnud kaks. Klaverikontsert (1989) ja Tsellokontsert (1998). Erkki-Sven Tüür 27. E-S. Tüüri moodustatud ansambel ,,In Spe" viljeles läbikomponeeritud, tõsisema suunitlusega intellektuaalset rock- muusikat. 28. Tüür on kirjutanu muusikat nii sümfoonilist, kammer- kui ka vokaalsümfoonilist muusikat. 29. Tüüri instrumentaalkontserdid on David Douglasele kirjutatud Tsellokontsert (1997) ning Viiulikontsert (1999). 30. Tüüri Reekviem Peeter Lilje mälestuseks (1994) on saanud ka rahvusvahelise tunnustuse osaliseks sai Unesco poolt
CHOCTAW Ave Tüür 9.a Native American people, from Southeastren United States Population - 160 000 Descendants of the Hopewellian people and Mississippian culture Nanih Waiya mound Culture Combined European-American influences. And interaction with Spain, France, and England shaped it as well. Known for: rapid incorporation of modernity, developing a written language, transitioning to yeoman farming methods, and accepting European-Americans and African-Americans into their society. The Choctaw also practiced Head Flattening, but the practice eventually fell out of favor. Games Choctaw stickball- ,,little Chunkey- consisted of a brother of war" because of stone-shaped disk(12 it's roughness and inches in length). The disk substitution for war. 20-300 was thrown down ...
OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi
Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Konservatooriumis tabas teda kerge hämming: nii palju ambitsioonidega kõiketeadjaid muusikuid! Kuigi 1981. aastal oli Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi õpilane, ei takistanud see tal osa võtmast ka kodusest muusikaelust. Alo jõudis sõita nii Tallinna ja Jõgeva kui ka muude Eesti kohtade vahel. Tema esinemise ampluaa oli lai. 1983. aasta kevadel küsis talt Erkki-Sven Tüür, kas ta ei tahaks end "In Spega" siduda - tema läheb ansamblist ära ja otsib asemikku. Alo oli nõus. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris. 1984. aasta oli Alole edukas, sest ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajad-kuulajad jäid rahule. Samuti lõpetas ta sel aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal. Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat,
Jaan Rääts lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu Muusikakoolis ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 1968-1970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. .Tema muusika on väga isikupärane, ta on üks püsivama stiiliga komponiste Eestis. Instrumentaalsetes teostes avalduvad selgelt neoklassitsistlikud tendentsid. Räätsa loomingus domineerivad traditsioonilised zanrid. Rohkesti on sümfooniaid - kaheksa "päris" sümfooniat (1957-1985), "Sümfoonia väikesele orkestrile" (1991) ja "Väike sümfoonia" (1990). Kahekümne ringis on kontserte - kaks kontserti
1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 19551966 oli ta Eesti Raadio helirezissöör ning 19661974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees. Aastatel 19681970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, ErkkiSven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. 2002 Valgetähe III klassi teenetemärk Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. Looming Räätsa loomingut on väga palju esitatud nii nõukogude aastatel kui ka pärast Eesti taasiseseisvumist
-hoidmisel. Sihtrühm: Kõik loodus-ja keskkonnakaitsest huvituvad inimesed. Koolilapsed, tudengid, ka tavakodanikele. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. 2005. aastast põhirõhk looduskaitselistele tegevustele - metsa, mere, märgalade ja liigikaitsega seonduvale. Inimesed: Juhatus: Jüri-Ott Salm - juhatuse esimees Tarmo Tüür - juhatuse aseesimees Kadri Kalmus Praegune nõukogu: Rainer Nõlvak (esimees) , Andres Arrakm, Rein Einasto, Üllas Ehrlich, Ahti Heinla, Mart Jüssi, Rainer Kuuba, Henri Laupmaa, Sakarias J. Leppik, Riinu Rannap, Andres Tarand, Uudo Timm, Daniel Vaarik, Katarina Veem Koostöö: Välispartnerid. ELFi peamisteks välismaisteks partneriteks on Maailma Looduse Fondi (WWF) tütarorganisatsioonid Soomes, Rootsis, Taanis ja Lätis. Partnerid Eestis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
