Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 28.02.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Türistor Töö eesmärk: Töövahendid: Türistori pinge-voolu tunnusjoone Türistor, toiteallikas, potentsiomeeter, määramine ja selle kasutamise ampermeeter, voltmeeter. oskuste arendamine. Skeem Teooria Lihttüristor (üheperatsiooniline türistor) on mitme pn - siirdega pooljuhtseadis, mis päripinge olemasolul pärast tüürvoolu impulssi juhib voolu anoodilt katoodile. Türistori aluseks on ränikristallist plaat või ketas, millel asetsevad vaheldumisi p- ja n- juhtivusega kihid
komplementaarpaaridel. 44. Mida nimetatakse väljatransistori sulgepingeks? Paisu sulgepinge on paisu ja lätte vaheline pinge, mil transistor sulgub. 45. Mis on türistor? Türistor on mitme pn-siirdega pooljuhtseadis, mille tunnusjoonel on negatiivse diferentsiaaltakistusega lõik. Türistorid valmistatakse ränist. Sisselülitatud (avatud) türistoril on väike takistus, väljalülitatud (suletud) türistoril aga suur takistus. 46. Millised on türistori põhiliigid? Türistore liigitatakse tüürimismooduse järgi: mittetüüritavad, kui türistoril on ainult kaks elektroodi (anood ja katood). Tema sisselülitamiseks (avamiseks) ja väljalülitamiseks (sulgemiseks) tuleb muuta toitepinge polaarsust. Sellist türistori nimetatakse ka dinistoriks. tüüritavad, kui türistoril on kolm elektroodi (anood, katood ja tüürelektrood). Sellist türistori nimetatakse ka trinistoriks. 47. Dioodtüristor e. dinistor.
Lihttüristor (üheoperatsiooniline türistor e. trioodtüristor) on kolme pn-siirdega neljakihiline pooljuhtseadis, mis anoodi A ja katoodi K vahelise päripinge olemasolul pärast tüürelektroodile (juhtelektroodile) G antud tüürvoolu impulssi juhib voolu anoodilt katoodile (joonised 3.28 ja 3.29). Trioodtüristori on võimalik esitada kahe komplementaarse struktuuriga bipolaar- transistori omavahelise ühendusena (joonis 3.28): Joonis 3.28. Türistori struktuuri jaotus kaheks bipolaartransistoriks [4]. Türistori aluseks on ränikristallist plaat või ketas, millel asetsevad vaheldumisi p- ja n- juhtivusega kihid. Anood- ja katoodväljastus on võetud välimistelt pooljuhikihidelt. Trioodtüristori struktuur ja tingmärk on toodud joonisel 3.29. Joonis 3.29. Türistori struktuur ja tingmärk [2]. Türistori tööpõhimõtet illustreerival skeemil joonis 3.29 on näidatud reguleeritava
ei 14. Mis liiki seade on Zeneri diood? Mitte linearne diod mis töötab läbilöögirezimis 15. Mis on varistor? Varistor on mittelineaarne pingesõltuv takistus 16. Miks on Schottky dioodid palju kiiremad kui alaldusdioodid? Tema konstruktsioonis on rohkem metalli 17. Milliseid optoelektroonilisi seadmeid teie teate? led 18. Mis vahe on fotodioodide ja aladidioodide vahel? 19. Mida tähendab negatiivne takistus? 20. Kuis leiavad Schottky dioodid laialdast kasutamist? Arvuti 21. Kes lahendas türistori konstruktsiooni probleemi? MOLL 22. Millisest tuleneb sõna "türistor"? Uks 23. Kus ehitati esimene türistor? GE 24. Millal ilmusid türistorid? 1956 25. Mitu välisjuhet on türistoril? 3 26. Nimetage türistori töötamise peamised põhimõtted. Umber lülitus 27. Kas türistor muutub juhtivaks, kui ületatakse läbilöögi päripinge? Jah 28. Millist laadi juhtivus on türistoril? Kahesuunaline 29. Millistes protsessides võib türistore kasutada? Lülitus 30
kauakestev ning väsitav. Varasemad puurimisriistad olid käsipuur (kahe käega pööratav riist palkidesse salapulgaaukude tegemiseks), oherdi, naaskel ning puuriotsikutest lusikpuur. Elektritrell On püstolikujuline tööriist, mille tööotsiku (padruni) paneb pöörlema väike elektrimootor. Maailma esimese elektritrelli leiutas Wilhelm Emil Fein 1895 aastal. 1955 aastal Metabo tegi lööktrelli. Tänapäeval varustatakse elektritrellid türistori- või sümistori veomuunduriga, lülitiga, reversiga, reostaat- või türistori võimsusregulaatoriga. Tihti on elektritrelli varustuses norskmehhanism, mis võimaldab puurida betooni ja raudbetooni. Kui trelli võimsus on rohkem 500 W, siis puuri fikseerimiseks padrunis kasutatakse "Morse'i koonust" (en:Machine taper). Akutrell Akutrell on väikese võimsusega elektritrell, mis kasutatakse juhtudel, kui tööriista ühendamine juhtme abil elektrivõrku on tülikas või ohtlik
Eesti Maaülikool Energeetika Üliõpilane: Martin Pabusk, Õppeaasta: 2014/2015 Rühm: EK III-1 Regina Feldman, Ardi Puis Töö tehtud: 06.11.2014 Aruanne esitatud: Juhendaja: T. Leola Töö nr. 9 TÜRISTORI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Türistor D238E Digitaalmultimeeter Udmax = URmax= 150 V Ampermeeter No 743248 Idmax = IRmax=20 mA Voltmeeter No 88686 Utmax = 2 V Toiteplokk Itmax = 10 A Pmax = 20 W Joonis 9.1.Trinistori lülitusskeem Koostame lülituse trinistori uurimiseks (Joonis 9.1.). Võtame üles trinistori tunnusjoonte sarja U(B0) = f (IG) vä...
Kolmandal positiivsel poolperioodil avatakse türistor positiivse poolperioodi algul see tähendab positiivsel on väiksem kui 90 kraadi ja väljundis saame maksimaalsele lähedasele pingele. Vaadeldud juhul oli koormuseks aktiivtakistus. See on kõige sootsam viis sest vool ja pinge on faasis. Ning vool tarbijas lõppeb poolperioodi lõpul on aga induktiivtakistus. Induktiivse koormuse korral aga ei ole tarbijat läbiv vool ja pinge enam faasis sisuliselt tähendab see seda et vool läbi türistori ei lõppe koos positiivse poolperioodiga vaid see kestab seni kuni türistori läbiv vool on muutnud väiksemaks hHoidevoolust. Seda ajavahemiku mille vältel peale poolperioodi lõppu jätkub vool läbi türistori nimetatakse kommutatsiooni nurgaks. Kommutatsiooni nurga väärtus sõltub koormuseks oleva induktiiv ja koormuse suhtest. Kommutatsiooni nurgast põhjustatud sulgub türistor hiljem kui aktiivkoormuse korral ja see tõttu päädeb väljundisse ka mingi osa
lülituslik tööiga on kuni miljon lülitust. Ka on võimalik kontaktivabase lülitusse kujundada keerulisemat elektroonikat, mille abil on võimalik realiseerida keerulisemaid lõlitusreziime. Puuduseks on kõrgem hind ja pinge lang lülituselementidel (kuni 2V), mistõttu tuleb suurevõimsuslikemal lülititel arvestada hajuvõimsusega, ning paigutada nad radiaatorile. Lülitavakes elemendiks võib olla sümistor, türistor, türistori sild või alalisvoolu luülitamisel suurevõimsuseline transistor. Türistoride kasutamisel kas on lülil kaks vastulülitatud türistori (vt jon4.2), või on türistorsild (vt jon4.3). Türistore kasutatakse reeglina suurtemate voolude korral, sest sümistori ei valmistata üle 20A. Peale eelnimetatud eeliste on kontaktivabade
jõupooljuhid Rr C R Joonis 4.16. Jõupooljuhtide pingeteühtlustamine jadalülituse puhul ja võimsa dioodi välisilme Jõutüristoride jada- ja rööpühendusel on probleemid üldiselt samasugused nagu jõudioodide jada- ja rööpühenduste puhul. Peale selle on tarvis tagada mitme türistori samaaegne avanemine ja sulgumine, et üksik türistor ei peaks taluma kogu ahela pinget või voolu. Jadaühenduse puhul vähendatakse ühele türistorile langevat arvutuslikku vastupinget u. 10 % võrra. Rööpühendusel tuleb üksiku türistori arvutuslikku voolu väärtust vähendada 20 kuni 30 % võrra. 121 4.4. Pooljuhtalaldiga ajamid Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Alaldid võivad
tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht- lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele. Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Üheoperatsioonilise türistori sulgumine ehk üleminek juhtivast olekust suletud olekusse sarnaneb dioodi sulgumisega. Türistori sulgemiseks tuleb türistori anoodvoolu vähendada allapoole hoidevoolu IH (mõnikümmend mA).
on positiivse signaaliga tüüritav türistor, kus tüürelektrood on ühendatud p-osaga. Seda teda nimetatakse ka katoodtüüritavaks türistoriks. Trioodtüristori strukruur, transistor-lülituse ekvivalent ja tingmärk on toodud joonisel 8.5. JOONIS 8.5. Kui tüürvool IG = 0, siis käitub trioodtüristor dioodtüristorina ja tema pinge-voolu tunnusjoon ei erine millegagi dioodtüristori tunnusjoonest. Mida suurem on aga tüürelektroodi vool, seda väiksemal pingel toimub türistori lülitumine. Lülituspinge sõltuvus tüürvoolust on väga tugev, nii, et lülituspinge muutub väga kiiresti minimaalseks, mil türistori tunnusjoon on lähedane dioodi avasuunatunnusjoonega. SCR türistori tunnusjooned on toodud joonisel 8.6. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.67 JOONIS 8.6. Türistori lülitumispinge vähenemine on seletatav sellega, et tüürvoolu kui
Tavaliselt ühendatakse aga kontakt B juba transistori korpuses lätte S külge, mistõttu tuleb lättel ja neelul vahet teha. a) Ülekandetunnusjoon; b) Väljundtunnusjooned 49. Türistor, sümistor, dioodtüristor, dioodsümistor. Nende tööpõhimõte. Türistor – kolme PN-siirdega pooljuhtseadis vooluahelate lülitamiseks. Katoodtüüritav türistor (p-kihiga) ja anoodtüüritav türistor (n-kihiga). Tööpõhimõte - türistori päripingestamisel antakse tüürelektroodile pingeimpulss.Türistor avaneb ja jääb avatuks seni, kuni pinge katkeb türistori elektroodidel. Katoodtüüritav türistor (p-kihiga) ja anoodtüüritav türistor (n-kihiga). Sümistor – sümmeetriline türistor. Dioodtüristor, dioodsümistor 50. Võimendi ja selle tunnussuurused. Türistor – kolme PN-siirdega pooljuhtseadis vooluahelate lülitamiseks. Katoodtüüritav türistor (p-kihiga) ja anoodtüüritav türistor (n-kihiga).
sagedus on suur. Reguleeritavad alaldid: Kui alaldis kasutada tavaliste dioodide asemel türistore saame reguleeritava alaldi, mille väljund pinget on võimalik muuta türistori avamishetke muutmisega. Nii nagu tavalised alaldid nii ka reguleeritavad alaldid võivad olla koostatud erinevate alalduslülituste alusel. Kui avada türistor alaldatava pinge positiivse pool perioodi algul, nagu see on joonisel näidatud
Teda nimetatakse ka katoodtüüritavaks türistoriks. Trioodtüristori strukruur, transistor-lülituse ekvivalent ja tingmärk on toodud joonisel 6.5. 75 JOONIS 6.5. Kui tüürvool I = 0, siis käitub trioodtüristor dioodtüristorina ja tema pinge-voolu G tunnusjoon ei erine millegagi dioodtüristori tunnusjoonest. Mida suurem on aga tüürelektroodi vool, seda väiksemal pingel toimub türistori lülitumine. Lülituspinge sõltuvus tüürvoolust on väga tugev, nii, et lülituspinge muutub väge kiiresti minimaalseks, mil türistori tunnusjoon on lähedane dioodi avasuunatunnusjoonega. SCR türistori tunnusjooned on toodud joonisel 6.6. JOONIS 6.6. Türistori lülitumispinge vähenemine on seletatav sellega, et tüürvoolu kui ekvivalentransistori VT2 baasivoolu suurenemisega suureneb ka emittervool, mis viib
P-osaga. Teda nimetatakse ka katoodtüüritavaks türistoriks. Trioodtüristori strukruur, transistor- lülituse ekvivalent ja tingmärk on toodud joonisel 6.5. JOONIS 6.5. Kui tüürvool IG = 0, siis käitub trioodtüristor dioodtüristorina ja tema pinge-voolu tunnusjoon ei erine millegagi dioodtüristori tunnusjoonest. Mida suurem on aga tüürelektroodi vool, seda väiksemal pingel toimub türistori lülitumine. Lülituspinge sõltuvus tüürvoolust on väga tugev, nii, et lülituspinge muutub väge kiiresti minimaalseks, mil türistori tunnusjoon on lähedane dioodi avasuunatunnusjoonega. SCR türistori tunnusjooned on toodud joonisel 6.6. JOONIS 6.6. Türistori lülitumispinge vähenemine on seletatav sellega, et tüürvoolu kui ekvivalentransistori VT2
Dioodi takistus sõltub talle rakendatud pinge polaarsusest - dioodi takistus voolule päripinge korral on väike, vastupinge korral aga suur. 28. Kuidas käitub diood, mis on lülitatud vahelduvpingele? Diood, mis on lülitatud vahelduvpingele alandab pinget ning laseb läbi ainult positiivsed impulsid. 29. Miks dioodil on mittelineaarne pinge-voolu tunnusjoon? Diood on mittelineaarne element, mille takistus sõltub temale rakendatud pinge polaarsusest ja suurusest. 30. Miks türistori võib nimetada ka juhitavaks dioodiks? Türistor on kolme pn-siirdega pooljuhtseadis, millel on kolm elektroodi: anood, katood ja tüürelektrood. Selle pingevoolu tunnusjoon on muudetav tüürsignaali toimel, mistõttu saab türistori päripingel avada tüürelektroodi läbiva vooluimpulsiga. (türistorit võib nimetada juhitavaks dioodiks, kuna on võimalik ühe ja sama voolu korral saavutada erinevaid pinge väärtusi) 31. Miks transistor võimendab sisendsignaali?
mootori pöörlemissageduse suurenedes avaneb transistor varem. See (sisuliselt suletusnurga muutus) võimaldab koguda suurel pöörlemissagedusel süütepooli rohkem energiat. Moodul sisaldab iga süüteküünla tarvis oma süütepooli ja türistorlülitit. Viimaseid juhib arvuti. Süütemoodulis kogutakse energiat kondensaatorisse. Aku alalispinge muundatakse pingemuunduris 400V vahelduvpingeks, millega laetakse kondensaatorit. Kui arvuti avab türistori, tühjeneb kondensaator läbi süütepooli primaarmähise. Pingemuutus primaarvooluringis tekitab emj sekundaarvooluringis. Lihtsüsteemist palju kõrgema pinge kasutamine primaarvooluringis võimaldab süütepinge tõsta kuni 30000 V. Küünla sädevahe võib olla kuni 1,5 mm. Kõrgema süütepinge korral on sädelahendusel suurem energia ja sellega saab süütada üpris lahjat küttesegu. 24. Magneetosüütesüsteemid.
diferentsiaaltakistusega lõik. Türistorid valmistatakse ränist. Sisselülitatud (avatud) türistoril on väike takistus, väljalülitatud (suletud) türistoril aga suur takistus. Türistore liigitatakse tüürimismooduse järgi: mittetüüritavad, kui türistoril on ainult kaks elektroodi (anood ja katood). Tema sisselülitamiseks (avamiseks) ja väljalülitamiseks (sulgemiseks) tuleb muuta toitepinge polaarsust. Sellist türistori nimetatakse ka dinistoriks. tüüritavad, kui türistoril on kolm elektroodi (anood, katood ja tüürelektrood). Sellist türistori nimetatakse ka trinistoriks. Türistore saab sisse lülitada kas kindla polaarsuse ja väärtusega anoodpinge või tüürelektroodile antava elektripinge abil. Tüüritavaid türistore, mida saab ainult sisse lülitada, nimetatakse üheopratsioonilisteks. Türistore, mida saab tüürvoolu abil ka välja lülitada, nimetatakse kaheoperatsioonilisteks.
negatiivse diferentsiaaltakistusega lõik. Türistorid valmistatakse ränist. Sisselülitatud (avatud) türistoril on väike takistus, väljalülitatud (suletud) türistoril aga suur takistus. Türistore liigitatakse tüürimismooduse järgi: a) mittetüüritavad, kui türistoril on ainult kaks elektroodi (anood ja katood). Tema sisselülitamiseks (avamiseks) ja väljalülitamiseks (sulgemiseks) tuleb muuta toitepinge polaarsust. Sellist türistori nimetatakse ka dinistoriks. b) tüüritavad, kui türistoril on kolm elektroodi (anood, katood ja tüürelektrood). Sellist türistori nimetatakse ka trinistoriks. Türistore saab sisse lülitada kas kindla polaarsuse ja väärtusega anoodpinge või tüürelektroodile antava elektripinge abil. Tüüritavaid türistore, mida saab ainult sisse lülitada, nimetatakse üheopratsioonilisteks. Türistore, mida saab tüürvoolu abil ka välja
tootmise kiiret kasvu. Üheksakümnendate pooljuhtelektroonika põhirakendusteks olid tööstuse juhtimine, mõõtetehnika, mõõteaparatuur, meditsiin, audio- ja videoseadmed ning arvutid. Täiendavalt jätkus madala maksumusega ja väikese võimsusega muundurite kasutamine kõikides modemites, mobiiltelefonides, raadiosides ja muudes kantavates seadmetes. Suund kõrge integratsiooniastmega skeemidele ja võimsuskadude vähendamisele kestis kuni 2000- ndate aastateni. Türistori leiutamisega aastal 1956 algas jõupooljuhtide ajastu. Tuginedes sellele leiutisele on välja töötatud mitmed jõupooljuhtseadiste põlvkonnad. Aastaid 1956...1975 võib lugeda 9 esimese põlvkonna pooljuhtseadiste ajastuks. Teise põlvkonna kestel aastast 1975 kuni 1990 arendati välja MOSFET-transistorid, bipolaartransistorid ja suletavad türistorid. Hiljem töötati
37 Türistorid. Vahendid voolu sisse- (välja) lülitamiseks. Kasutusel jõuelektroonikas (energeetilises elektroonikas). Türistoril on neljakihiline pnpn struktuur. Diood türistor (Dinistor) mittetüüritav seadis. Türistoril on sisemine positiivne tagasiside. IK Ia = 1 - ( 1 + 2 ) IK S2 soojuslik vastuvool IK0; 1, 2 elementaarsete tran- sistoride vooluülekandetegurid. Türistori väljalülitamine (kui ta töötab alalisvoolu ahelates) - ainult toitepinge mahavõtmisega! 38 Triood türistor (Trinistor) tüüritav seadis. Itü > Itü > Itü Tüürvoolu sisseandmine vähendab UÜ pinge suurust. 39 Türistori töö vahelduvpinge regulaatori skeemis: Nõrgavoolulise türistori (2 10A) ristlõige ja struktuuriskeem. Sümmeetrilised türistorid vahelduvvoolule;
Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 9 (43) Pikkov lk 46 Pikkov lk 47 Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 10 (43) 4.2.2.4 Fototüristor Fototüristor (LTT - Light Triggered Thyristor) erineb türistorist selle poolest, et tüürvooluna toimib fotovool, mis tekib türistori baasides neelduva valguse toimel. Suletud türistori anoodi ja katoodi vaheline takistus on ligikaudu 100 megaoomi ning türistori avanemisel väheneb see kuni 0,1 oomini. Fototüristor võimaldab lülitada nõrga valgussignaali abil tugeva voolu ja kõrge pingega elektriahelaid. Pikkov lk 48 ja 49 Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 11 (43) 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised
suurusega elektrilise impulsi. Süütelülitusnupp ühendab laadimismähist massiga, sellega lülitab sisse ja välja süüdet (türistor-magneeto). Tööpõhimõte on järgmine: Hooratta pöörlemisel indutseeritakse elektromotoorjõud, mis läbi dioodi laeb kondensaatorit, diood väldib kondensaatori tühjenemise. Kondensaatori primaarmähis ja türistor on ühendatud järjestikku ühtsesse süsteemi läbi massi. Türistori avamisel, kui ta muutub juhiks, kondensaator läbi primaarmähise tühjeneb massi, kusjuures vooluimpulsi tagajärjel indutseeritakse primaarmähises ja selle pooli südamikus magnetvoog, mille kadumine (kustumine) indutseerib omakorda sekundaarmähises 8…16…20 kV pingega voolu, mis on võimeline sädeme tekitamiseks süüteküünla elektroodide vahel. Türistori avanemine ehk sädeme tekke moment süüteküünlas määratakse juhtmähise vooluimpulsiga ja kindla voolutugevusega.
kolmnurka. Vool väheneb korda, moment aga 3 korda. 6) Viimasel ajal valmistavad elektrotehnikafirmad türistorpingeregulaatoritega asünkroonmootorite sujuvkäiviteid. Need on ette nähtud asünkroonmootorite sujuvaks ja soovitud kiirendusega käivitamiseks ning pidurdamiseks. Sujuvkäiviti juhtimissüsteem tagab mootori ja käivitusseadme kaitse: liigvoolu, sisendi või väljundi faasikatkestuse, türistori lühise, jahutusradiaatori liigkuumenemise, toitepinge mittesobiva sageduse või juhtseadme protsessori rikke korral. Mõnel sujuvkäivitil on veel voolu kaudse soojusliku toime ja mootori jahtumist arvestava liigkoormuse kaitse. Sujuvkäivitite rakendamine tootmises võimaldab: tootlikkuse ja töökindluse suurendamist, o masinate kiirendus- ja pidurdusomaduste paranemist, o mootori tõhusat kaitset, o digitaaljuhtimisele omast mugavust ja täpsust,
sagedusega. Paljudel juhtudel ei olegi vaja 6% pulsatsiooni siluda näiteks relee skeemide toiteks ja ka alalisvoolu mootorite toiteks. Ja kui tarbijast sõltuvalt on taolist pignet vaja siluda siis kui kujuneb silufilter suhteliselt lihtsaks kuna pulsatsiooni sagedus on suur. 5.3 Reguleeritavad alaldid Kui aladis kasutada tavaliste dioodide asemel türistore saame reguleeritava alaldi mille väljund pinget on võimalik muuta türistori avamis hetke muutmisega. Nii nagu tavalised alaldid nii ka reguleeritavad alaldid võivad olla koostatud erinevat alaldus lülituste alusel. Joonis 5.3.1 Kui avada türistor aladatava pinge positiivse poolperioodi algul nagu see on joonisel näidatud esimesel poolperioodil siis kulgeb vool läbi tarbija peaaegu kogu poolperioodi vältel ning tarbijal on maksimaalsel väärtusel pinge. Kui aga nihutada avamis impuls hilisemaks siis väheneb vastavalt voolu keskväärtus ja alaldatud pinge.
mitmesuguste jõumuundurite (tüüritavad alaldid, sagedusmuundurid, pinge- regulaatorid) põhielementideks, aga neid kasutatakse ka jõuahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ja elektriajamite mitmesuguste talitluste saamiseks. Edaspidi vaatleme türistoride kasutamist nimelt ahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ja elektriajamite mitmesuguste talitluste saamiseks. Vahelduvvooluahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ja asünkroonmootorite mitmesuguste talitluste saamiseks kasutatakse türistori erinevust mittetüüritavast pooljuhtdioodist nende avamiseks ei piisa positiivsest potentsiaalist tema anoodil, vaid türistori avamiseks on vaja ka juhtimissignaali. See iseärasus loob võimaluse luua mitmesuguseid staatilisi ümberlüliteid. Selliste ühe- ja kolmefaasiliste staatiliste lülitite näideid on kujutatud joonisel 2.8. Joonisel 2.8.a on kujutatud ühepooluselise(-faasilise) türistorlüliti skeemi. Sellise
>läheb takistusel soojuseks P=U2/R=5V2/R, selle vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S2)-toitest +5V voolu maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. NAND nende baasil. Transside paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp paar) 5. ühendab ühe sisendi(2n) väljundiga, n aadressi sisendit. Komb.Sk. Vaja ühe siini peal saata. Kommutaator, ümberlüliti. Pilet 3. 1. türistori volt-amper karakteristik 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. T-triger 4. demutlipleksor 5. inverteeriv võimendaja (skeem, pingevõimendustegur) 1. Neljakihiline struktuur, kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, kus pnp kollektor =npn baas ja npn kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg pool natu alla
esimesel juhul dioodi takistus väike ning teisel juhul suur. Diood laseb elektrit läbi, kui on ,,+" ,,+" ja ei lase kui on ,,+" ,,-,, 28. Kuidas käitub diood, mis on lülitatud vahelduvpingele? Vahelduvpinge korral on tegemist sinusoidiga, sellest tulenevalt diood vahepeal juhib elektrit ja siis jälle ei juhi. 29. Miks dioodil on mittelineaarne pinge-voolu tunnusjoon? Sest diood on mittelineaarse takistusega element. 30. Miks türistori võib nimetada ka juhtivaks dioodiks? Kuna türistor koosneb erinevatest juhtivatest kihtidest. Türistor on neljakihiline pooljuhtseadis. 31. Miks transistor võimendab sisendsignaali? Transistor on mõeldud selleks, et võimendada signaali. Transistor võimendab selle pärast, et talle kantakse pinge peale. Kui anda transistorile sisse signaal ja transistorile pinge, siis välja tuleb algsest signaalist võimsam signaal, ehk on toimunud sisendsignaali võimendus, mille
Pilet 1. Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5
peenike kvartsliiv ja suhteliselt paks portselankest. Portselan on kvartsliivast parem soojusjuht. Padruni põhjaks on silindriline nikeldatud messingist kontakt, mille läbimõõt sõltub nimivoolust. See peab tagama hea kontakti. Padrun on enamasti varustatud rakendumisindikaatoriga, mis paistab läbi pideme klaaspõhja. Indikaatori ehitus on analoogne torukaitsme omaga. Sulavkaitse pooljuhseadmetele Tavalised lühisekaitseseadmed pooljuhtide kaitseks ei sobi. Joonisel on dioodi või türistori taluvuspiiriga (b) võrdlevalt kujutatud kaitselüliti (a) ja sulavkaitsme (c) rakendumistunnusjooned. Nende lõikumine näitab nende sobimatust. Pooljuht enamasti ei talu temperatuuri üle 125 °C ning ta tuleb 50 Hz sageduse puhul välja lülitada 10 ms jooksul. Pooljuhitde kaitseks kasutatakse väga lühikese rakendumisajaga torukaitsmeid. Väliselt eristuvad pooljuhtidele mõeldud torukaitsmed oma oluliselt lühema toru poolest. Kontaktid on varustatud poldiavadega. Sulavkaitse
üldse tarvis oleks. 5. Multiplekser Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteerivate infosisendite arv on 2n, kus n on juhtsignaalide arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga komuteerida 4 sisendit, kolma juhtsisendiga 8 sisendit jne. Pilet 3 1. Türistori volt-amper karakteristik Türistorid on neljakihilised pooljuhtseadised. Olemuselt on need tüüritavad dioodid, millest tuleb ka nende peamine rakendusala tüüritavate elektronlülititena, mis sulgevad ja avavad nende poolt kontrollitavaid vooluahelaid. Neljakihiline struktuur, kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, kus pnp kollektor =npn baas ja npn kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, kasut
Türistor juhitav pooljuht diood, mis koosneb neljast räni kihist struktuuriga p-n-p-n. Kui baasi vool puudub, on türistor suletud, sest tema takistus on suur. Kui baasile anda väikese pingega impulss hakkavad keskmistes kihtides p-n laviinitaoliselt suurenema laengukandjate arv ja türistor avaneb. Türistor on vanemates radarites kasutatud elektronlambi analoog. Kui türistor on suletud laadub liin pingeni E. Üheaegselt laadub kondensaator C1 läbi resistori R1. Türistori baasile antav sünkroniseeriv impulss avab türistori, teda läbiv kondensaatori C1 tühjenemisvool vähendab türistori takistust ja toimub koguva liini tühjenemine impulsstrafo T primaarmähisele. Sekundaarmähiselt saadav formeeriv negatiivne pingeimpulss antakse magnetroni anoodile. Formeeriva impulsi pikkus sõltub koguva liini induktiivsusest ja mahtuvusest. 2 LC Magnetrongeneraator Radari saatja põhiosaks on võimas ülikõrgsagedusgeneraator, mis
kõrgetel pingetel (üle 1000 V) väga kõrgetel sagedustel (tavaliselt 1- 20kHz). Transistorid on leidnud laialdast kasutamist sagedusmuundurites kasutatavates vaheldites. Joonis 3.12. IGBT transistori tähistus skeemil ja tema tunnusjoon [8] 3.8.3. Türistor Türistor (thyristor) on juhitav pooljuhtlüliti, mis juhib voolu, kui tema Gate klemmile (G) rakendatakse elektriline impulss. Nagu transistori puhulgi, peab türistori avanemiseks olema anoodile rakendatud pinge kõrgem kui katoodile. Türistor erineb transistorist selle poolest, et türistor ei sulge, kui juhtsignaal ära kaob. Türistor sulgeb alles siis, kui elektriline pinge katoodil on kõrgem kui anoodil. Mõningaid türistore on võimalik välja lülitada ka negatiivse elektrilise impulssiga. Türistore kasutatakse eelkõige vahelduvvooluahelates pinge reguleerimiseks.
loenduri ületäitumiseni (joonis 2.36, a). Viivituse moodustamine lõpeb loenduri tühjenemisel või ületäitmisel väljastatava STOPP- impulsiga, mis antakse trigeri sisendisse R. Trigeri väljund muutub nulliks ja generaatori impulsid ei pääse enam läbi NING-elemendi loenduri sisendisse. Seega on ajaintervall määratud kahe impulsi START ja STOPP vahelise perioodiga. STOPP-impulss on ühtlasi taimeri väljundsignaaliks, mis pärast võimendamist avab türistori või juhib transistorkommutaatori tööd. 103 Mitme ventiiliga muundurite juhtimiseks on otstarbekas kasutada mitmekanalilisi programmeeritavaid taimereid. Viimaseid toodetakse mikroprotsessorisarja integraal- lülitustena. Üheks tüüpiliseks programmeeritavaks taimeriks on näiteks integraallülitus 8253. Taimeril on kolm paralleelset kanalit, mis võimaldavad juhtida kolme erinevat ventiili.
. ,.-.10°. Sel momendil lahutab nukkmuhv katkesti fcon- voolu, niis põhjustab sekundaarmähises 15000-. .. 16000-V taktid ja vool primaarmähises kaob. Kaduv magnetväli kõrgepinge tekkimise ja võimsa sädeme süüteküünlas. indutseerib sekundaarmähises ca 12000-V emj. r mis põh- Diood Ds säilitab primaarahelas võnkeprotsessi ja kait- justab sädelahenduse · küünlaelektroodidel. Osa primaar - seb türistori vastupinge eest. Dioodi D4 kaudu laetakse mähises toodetavast energiast juhitakse klemmile, millelt akut. toidetakse välisvalgustuse lampe. Magneetosüüdet käsutatakse spordimootorratastel, Süütemomendi seadmise hõlbustamiseks on rootoril ja mopeedidel ja jalgratta-abimootoritel; tema iseärasus on süütepooli südamikul kriipsud. Nende kohakuti asetamisel sõltumatus välistest vooluallikatest
annaabi.ee 
