rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad (emamaa) kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale. kaubavood jagunesid kolme suunda: 1) emamaa – koloonia (põllumajandussaadused, tööstustooraine) 2) tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3) Emamaa ja võõraste kolooniate väike kaubavahetus maailma jaotumine põhjaks (tööstuslik) ja lõunaks (vaene) : Põhja ja lõuna riikide võrdlus:
1. Maailma jaotamine 20. saj. II poolel: mille alusel jagati maailma riigid I, II ja III maailmaks, mis riigid/piirkonnad neisse kuulusid. Maailma riigid jaotati majanduse taseme järgi; võib ka öelda, et üldise tugevuse järgi. Esimene rühm arenenud tööstusriigid, kus demokraatia ja turumajandus: USA, Kanada, Lääne-Euroopa riigid, Jaapan, Austraalia jne. Teine rühm- plaanimajandus, edendati rasketööstust: NSV Liit + tema liitlased. Kolmas rühm- majandus nõrk. 2. Arenenud tööstusriigid : mida kujutab endast heaoluühiskond Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. (Kõrge elatustase, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalne turvalisus, arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem, kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid; tööpuudus kadus ajutiselt, auto, kasvas kiiresti tarbeesemete soetamine.) kus ja millal see kujunes
Maailma jaotamine 20. saj. II poolel: mille alusel jagati maailma riigid I, II ja III maailmaks, mis riigid/piirkonnad neisse kuulusid. Esimese rühma moodustasid arenenud tööstusriigid, kus valitses demokraatia ja turumajandus. USA, Kanada, Lääne-Euroopa riigid, Jaapan, Austraalia. Neid iseloomustab tugev majandus ja inimeste elujärje pidev paranemine.Teine rühk koosnes NSVL-st ning tema Ida- ja Kesk-Euroopa liitlastest. Neis riikides kehtis sotsialistlik plaanimajandus ja rasketööstus, mis pidi tagama idabloki sõjalise võimsuse. Inimeste elatustase oli lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam. Nende rühmade körvale tekkis nn kolmas maailm
• külm sõda – demokraatlike lääneriikide ja kommunistlike riikide vastasseis pärast Teist maailmasõda. Külm sõda väljendus võidurelvastumises, propagandasõjas, piirkondlikes kriisides jm. (холодная война) • raudne eesriie – sümboolne väljend, mis iseloomustas kommunistlike riikide eraldatust demokraatlikust maailmast külma sõja ajal. (железный занавес) • Esimene Maailm – demokraatlikud, turumajandusega tööstusriigid külma sõja ajal. (Первый мир, западные страны) KAHEPOOLUSELINE MAAILM • Teine Maailm (= sotsialismileer, = idablokk) – kommunistlikud maad külma sõja ajal, kus puudus demokraatia ja valitses käsumajandus. (Второй мир, сотциалистические страны, Восточный блок) • Kolmas Maailm – riigid külma sõja ajal, mis ei kuulunud demokraatlike lääneriikide ega kommunistlike riikide hulka
Taimed Loomad Muld Vesi Mets Energiavarud Taastuvad loodusvarad on põhimõtteliselt igavesed. Nad kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond. Taastumatud loodusvarad Maagid Tuumaenergia Maapõuesoojus Kaevandatavad kütused Taastumatuid loodusvarasid tarbitakse nii intensiivselt, et nad võivad varsti otsa saada. Loodusvarade kasutamine Arenenud tööstusriigid kulutavad loodusvarasid rohkem kui vaesed riigid. Arengumaad ei tunne oma loodusvarasid ja ei oska neid õigesti tarvitada. Säästlik suhtumine loodusvaradesse Kõik inimesed maailmas peavad säästlikult suhtuma loodusvaradesse. Inimesi tuleb harida, et nad oskaksid loodusvarasid kokkuhoidlikult kasutada. Soosida tuleb loodusvarade korduvkasutamist. Mõtle ja vasta! Mille poolest erinevad taastuvad ja taastumatud loodusvarad? Too näiteid oma kodukoha loodusvaradest.
vähendamine, toimib liikme maksudest WTO- world trade organisatsion- e maailma majandus org, eesmärgiks elatada maailma kaubandust, alandada tollijakaupade tariife NAFTA- north american free trade agreement- e põhja ameerika vabakaubandus leping, liikmesriigid on usa,kanada,mehhiko, kaubandus org- kaotatud pmst kõik kaubandus tõkked ASEAN- assocation of south east asian nations- e kagu aasia riikide ühendus, kaubanduslik org G20- lobal twenty- maailma juhtivad tööstusriigid, toimub igaastane tippkohtumine( maailma poliitika põhisuundade paika panekuks) MERCOSUR- south common market- e lõuna ühisturg, brasiilia,baraquai,uruqai,argentiina, vabakaubandus liit ÜRO- e ülemaailmne rahu, julgeoleku org., eesti alates 1991 NATO- north atlantic thesty org- e põhja atlandi lepingu org, 24 liikmesriiki(eesti 2003), sõjalispoliitiline org IMF- e rahvusvaheline valuuta fond, eesmärk aidata raskustesse sattunud liikmesriike, ära
Liberaalid ja konservatiivid Parteid ja poliitiline elu Kirev. Paljud parteid. 1924 a tööerakond, liberalistid. Koalitsiooni valitsused. Sagedased valitsuskriisid Mille poolest oli nende riikide areng sarnane, mille poolest erinev? Sarnane: mõlemad olid demokraatlikud, kuulusid, suurriikide hulka, tööstusriigid. Erinev: riigikord, riigi valitsemise võim. Inglismaal 2 parteid, Prantsusmaal rohkem. Majanduslikult läks Prantsusmaal paremini. 3. Anna hinnang rahvarinde valitsuse tegevusele Prantsusmaal. Reformid. Võeti puhkuse seadus vastu, lühendati töönädalaid. 1938. a Rahvavõim lagunes kommunistide tõttu. 4. Vasta õpiku teksti ja lk 35 oleva reklaami alusel Millised maailma piirkonnad kuulusid Briti Rahvaste Ühendusse?
Õhurõhumaksimum ehk kõrgrõhkkond (tekivad antitsüklonid). Mõjutab Skandinaavia maksimum ning Assoori saarte koha l püsiv kõrgrõhuala. Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmas, talvel sageli sulad. Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane. Mereline kliima: jahedam ja kuivem Mandriline kliima: vihmasem ja soojem Läänemere reostuvuse põhjused: Väike veevahetus, suur laevaliiklus ja suured tööstusriigid. Kuidas mõjutavad tormid? Tuuakse soolast vett, värsket vett ja segatakse vett. Elustikule on see hea, kuna tuleb soolasemat vett, mis lisab hapnikku. Läänemere mittesoolsuse põhjused: Palju sademeid ja siis aurumine on väike, väike veevahetus ja jõgesid on palju. Riimveelisus vesi ei ole mage ega soolane Eesti turismipiirkond talvel on Otepää, kuna seal on palju lund ja lumekate püsib kaua. ( käiakse suusatamas)
Arenenud tööstusriigid 1950.- 1980. aastail Lääneriigid taastavad oma majandust USA väljus II MS-ist majanduslikult võimsaima lääneriigina. Seal toodeti üle poole läänemaailma tööstustoodangust. Lääne majandusedu põhjused peitusid nii valitsuste poliitikas kui ka rahvusvahelistes meetmetes. Juba sõja- aastail rakendasid lääneriigid ja eelkõige USA abinõusid, et ei korduks rahanduses selline segadus nagu oli olnud Euroopas pärast I MS. Sõjas kannatanud riikide abistamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) nign Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupang (Maailmapank). Nende liikmesriigid said laene oma riigi kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.- 1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, te...
Arenenud tööstusriigid 1950.- 1980. aastail Lääneriigid taastavad oma majandust USA väljus II MS-ist majanduslikult võimsaima lääneriigina. Seal toodeti üle poole läänemaailma tööstustoodangust. Lääne majandusedu põhjused peitusid nii valitsuste poliitikas kui ka rahvusvahelistes meetmetes. Juba sõja- aastail rakendasid lääneriigid ja eelkõige USA abinõusid, et ei korduks rahanduses selline segadus nagu oli olnud Euroopas pärast I MS. Sõjas kannatanud riikide abistamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) nign Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupang (Maailmapank). Nende liikmesriigid said laene oma riigi kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.- 1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, te...
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine- kogu maailma haarava majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine side- ja transporditehnoloogia arengu tulemusena Globaliseerumine vajalik: 1.Kolooniate poliitiline iseseisvumine 2.Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö 3.Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine 4. Pidev tehnoloogiline uurimis- ja arendustöö · Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT- aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta. Ülemaailmsel tasandil üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Inimarengu indeks IAI on riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb 1) SKT 2) haridustaseme 3) keskmise eluea indeksist ·pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi ·harid...
Niidul kasvavad valguslembesed taimed, loomad on taimtoidulised, pisiimetajad, putukad. 10. Iseloomusta Läänemere riimvett. Läänemere riimvesi on segu Põhjamere veest ning jõgede ja sademete mageveest. (vee keskmine soolsus on ainult 6-9 kuna ookeani vee soolsus on harilikult 35 11. Loetle Läänemerd ümbritsevad riigid (9). Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Saksamaa, Poola, Taani. 12. Miks vajab Läänemeri kaitset? Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladeslt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu- ja metsamajanduses kasutatavaid toiteaineid ja taimekaitsevahendeid. 13. Mis on soo? Soo on niisketealade ökosüsteem, kus taimejäänused hapnikuvaeses keskkonnas lagunevad. 14. Metsade tähtsus keskkonnas? a)Metsadest saadakse toorainet ja energiat b) nad on loodusliku mitmekesisuse hoidjad
Rahvastikuga seotud näitajad Majanduse struktuur(mitmekesisus) Rahvastiku näitajad(eluiga) Põhi, arenenud riigid(tööstus, teenindus) 1) I maailm väga kõrgelt arenenud 30- 40 000 USD/inimese kohta 2) II maailm(Ida-Euroopa) endised sotsialistlikud riigid 10 000 Lõuna, arengumaad(põllumajandus) III maailm SKT alla 5 000 Uus tööstusmaa- odava tööjõua maad (Brasiilia, Lõuna-Korea) Toorainemaad (naftariigid) Vaesed maad (odav tööjõud ja ka tooraine puudub) G7(G8)-juhtivad tööstusriigid, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Kanada, (Venemaa) Friedmanni maade klassifikatsioon Infomaad-mille urbaansetes tuumades luuakse maailma ideoloogia, ideed, moed ja kaubanäidised Peamine resurss:targad ja kallid inimesed Tööstusmaad-mis toodavad osa maailma kaupadest, kuid vähe lisandväärtust, saastavad oma looduslikku ja kultuurilist keskkonda Peamine resurss:töökad ja odavad inimesed Toormemaad-mis elavad oma rikkalistest
järglane. Kyoto protokoll on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on piirata nelja olulisima kasvuhoonegaasi -- süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiidi, väävelheksafluoriidi -- ning kahe gaaside rühma -- hüdrofluorosüsivesinike ja perfluorosüsivesinike -- atmosfääri paiskamist. Erinevatel riikidel on erinevad arusaamad ja erinevad nägemused lõpptulemusest, mistõttu ongi raske ühist kokkulepet saavutada. Leppe kohaselt koostavad tööstusriigid nimekirjad abinõudest, mida nad rakendavad kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks. Arengumaad aga teevad nimekirja meetmetest, mida nad peavad endile tähtsaiks kliimamuutuse talitsemisel. Leppe üks tähtsamaid saavutusi on üksmeelele jõudmine heitmete monitooringus ehk keskkonnamuutuste pidevas ööpäevaringses jälgimises, millega kaua ei nõustunud Hiina. BBC keskkonnaajakirjaniku Richard Blacki hinnangul võib USA ning rea riikide, sealhulgas Hiina ja Brasiilia vahel
Läänemeri aastal 2100 Killu-Laura Läänemeri on sisemeri, mis on Põhja- Jäämerega ühenduses Taani väinade kaudu. Läänemeri on suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Läänemere kaldal on 9 riiki- Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani. Läänemeri on madala soolsusega ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Ma arvan, et kuna tehnika ja tööstus pidevalt areneb, siis tuleb ka rohkem reostust ja prügi, igasuguseid mürgiseid vedelikke mis lei...
Bioloogilise mitmekesisuse kahanemisel muutub nõrgemaks ökosüsteemi tasakaaluvõime, mis on kliimasoojenemise tõttu niigi surve alla sattunud. Ökosüsteemid on viimase 50 aastaga kiiremini kahanenud, kui kogu senise uuritud inimajaloo jooksul. Piltlikult öeldes tähendab see seda, et me elame globaalses mõttes võlgu. Me kulutame rohkem, kui me tagasi maksta suudame, ka meie eestimaalased. Inimkond ületaas maakera taastootmis piiri 1980ndatel aastatel. 2002. aastal kulutasid tööstusriigid aastas 23% rohkem loodusressursse, kui maakera taastoota suutis. Tarbimine on ülikiirelt kasvanud, kuna vaid 41 aastat tagasi (1961.a) moodustas inimkonna tarbimishulk vaid 50% maakera taastootmise võimest. 2002. aastal moodustas suurima osa globaalsest ökoloogilisest jalajäljest CO2 emissioon atmosfääri, mis oli võrreldes 1961.aastaga suurenenud 700%. Ületarbimisse on väga lihtne jõuda piisab vaid varude liiga kiirest kulutamisest (näiteks metsade hävitamine) ja
Kahe maailmasõja vahel etendasis Euroopa kaubanduses ja ka majanduses rolli Ameerika Ühendriigid ja Lääne-Euroopa tööstuslikud suurriigid, nagu näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa, Lääne-Euroopa väikesed tööstusriigid ja tööstuslikult vähearenenud Euroopa väikeriigid. Eesti kuulus just viimaste hulka. Pärast esimest maailmasõda oli Euroopa riikides laialt levinud seisukoht, et 20 sajandi algul oli kuldne ajajärk, mille katkestas 1914 aastal alanud esimene maailamasõda. Seepärast oli Euroopa võitjate riikide sõjajärgne majanduspoliitika eesmärk taastada ennesõjajärgne seisund. Sõjas purustatud Euroopa majanduselus ei olnud 1920 aasta alguses mingeid taastusmärke
majandustegevus on planeeritud mitme aasta peale, ei planeerita tarbija vajadustest lähtuvalt. NSV Liidus, Kuubas, Põhja-Koreas. Turumajandus: nõudmise ja pakkumise tasakaal, turukonkurents, kasut tehnoloogiaid ja tootmisresursse otstarbekalt. Vabad hinnad ja eraomand, monopolid. Segamajandus: riik sekkub majandusellu, ,,Nähtamatu käsi" on konkurents, mis hinnainformatsiooni alusel ühiskonnas ressursse paigutab. Aasia tiigrid Kagu-Aasia uued tööstusriigid. (kiirelt arenenud, SKT kasv suur, Hongkong, Lõuna- Korea, Singapur, Taiwan) ? Globaliseerumine tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumist ehk üleilmastumist. ? Rahvusvaheline firma on ettevõte, mile kontrolli all või halduses on tootmis- ja varustusettevõtted mitmes riigis ning ressursid, kaubad, teenused ja oskused liiguvad ettevõttesiseselt üle riigipiiride.
ARENENUD TÖÖSTUSRIIGID 1950-1980 AASTAIL. HEAOLUÜHISKONNA KUJUNEMINE. 1. USA Esimese maailmasõja järel: Majandus tõus. Euroopa riigid USAle võlgu. Juht positsioonil maailmas. Teise maailmasõja järel: Oli majanduslikult kõige võimsam riik , ning tekkis lühiajaline heaoluühiskond. SUURBRITANNIA Esimese maailmasõja järel: Kaotas liidrikoha. Teise maailmasõja järel: Suurbriannia hakkas majanduslikult võimsamaks muutuma. Suured purustused. Majandus kasv jääb alla Prantsusmaale. VENEMAA/NSV LIIT Esimese maailmasõja järel: Täielikult laostunud. Kommunistlik diktatuur. Sõja kommunismi poliitika. Teise maailmasõja järel: Rasketööstus on kõrgel tasemel. Suured sõja purustused. Plaani majanduse kollektiviseerimise ja industiviseerimise pealesurumine NSV Liidu liidetud aladele ja IdaEuroopale. SAKSAMAA Esimese maailmasõja järel: Suured reparatsioonid. Tohutu inflatsioon. Paljude alade kaotamine. Teise maailmasõja järel: Suured purustused...
Külma sõja võitjaks osutusid lääneriigid, kuna NSVL oli maha jäänud nii poliitikas kui ka majanduses. Sõjas kannatada saanud riikide abistamiseks loodu mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone:Maailmapank ja IMF. Tänu kiirele majandustõusule tekkis 1950-1960-ndatel aastatel lääneriikides heaoluühiskond. Suurenes ka autode tootmine.1970-ndate aastate kriisid1974 puhkes ülemaailmne majanduskriis.1970 puhkes energiakriis, mis tõstis järsult maaõli hindu. Lõppes odava kütuse aeg ja tööstusriigid hakkasid välja töötama energiasäästlikke tootmisviise. Võeti kasutusele masinad ja hakati tootma väiksemaid ja võimsamaid arvuteid.DemokraatiaPeale sõda taastati Lääne-Euroopas ja ka Jaapanis demokraatia. Laienesid demokraatlikud õigused ja inimesed said osaleda poliitilises ning ühiskondlikus elus. Tugevaks liikumiseks muutus ametiühinguliikumine. Ametiühingud kaitsesid tööinimeste huve ning neil oli suur toetajaskond.
Tööstuse kasvades ei pöörata tähelepanu sellele, kuidas kannatab meie kliima ja loodus ning meie selle tagajärjel. Seda võib näha Kyoto protokolli vastu võtmises, mis kehtestab kohustuse, et riigid kes liituvad sellega peavad hakkama vähendama oma kasvuhoonegaase. 195 riigist on Kyoto protokolliga liitunud 187 ning suurimaks probleemiks loetakse seda, et senini ei ole seda ratifitseerinud Hiina ja USA, kuna just nemad on maailma juhtivaimad tööstusriigid. Suurriigid ei hooli sellest, et nende kasumi taga panevad just nemad ohtu meie ilmastiku, mis lõppude lõpuks siiski ohustab meie ühist inimkonda. Võidurelvastumine riikide seas kogub aina hoogu, mille käigus on oht, et tekivad konfliktid ja siis kannatavad tuhanded, kui mitte miljonid süütud inimesed. Meid ees seisvatest ohtudest on seda ehk kõige väljapaistvamalt öelnud A. Einstein kes ütles kord: ,,Ei tea, milliste relvadega
parimad eeldused; vajalikud loodusvarad Maal ebaühtlaselt; kujunes vaid üksikute arenenud riikidevahel, veo ja sidepidamiskulud veel kõrged o Veondus kallis tööstuslikud majandusharud tekkisid vaid toorme leiukohtade lähedusse (metallimaak, fossiilkütused) David Ricardo suhtelise eelise printsiip mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega kui teised Koloniaalsüsteem tööstusriigid ja neile toorainet/põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks 1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda · 20.saj algusel võimsaimad: USA, Saksamaa, Suurbritanna · Maailm jagunenud tööstusriikideks ja kolooniateks (tööstuslik Põhi ja vaene agraarne Lõuna) · Tööstusriigid o Kontrollisid maailmamajandust o Allutasid ülejäänud oma huvidele
Kordamine Arenenud tööskiikideks nim. · Tugev majandus · Kõrge elatustase · turumajandus · Autode kasv Arenenud tööstusriigid: · USA · SLV · Kanada · Jaapan sõjas kannatatud riikide abistamine: · Valuutafond(IMF) · Marshalli plaan · Maailmapank-said laene 1970.a majanduskriisi põhjustas: · üleküllastumine pikaajaliste tarbekaupadega · energiakriis-nafta hinna tõus Majanduskriisi tulemused: · energiasäästlikud tootmisvõtted · väiksemad asjad · infoühiskond- teave USA tunnused: · dollar tunnustatud valuuta · majanduslik õitseng
ühendusena, kairsmaks liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel. · EU Euroopa liit. Geograafiline tööjaotus Ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograailisest, inimtekkelisest eelistest. Piirkonnad spetsieeruvad vaid nendele kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Koloonia riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa. Põhja riigid arenenud tööstusriigid Lõuna riigid arengumaad Arenenud riik heaolumaa Aregumaa vähe arenenud maa Globaliseerumine üleilmastumine. kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine eelkõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Rahvusvaheline ettevõte firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suurenmgi kui väiksetel rahvusriikidel
vähemarenenud riikides, laastavate haiguste, nagu HIV, ravima õppimine. Võime küll päästa joogivee, kuid kellele me seda päästame, kui inimkond maalt peaks kaduma? Selleks, et inimkonna jätkusuutlik areng oleks võimalik, tuleb kümnekordselt vähendada olemasoleva tehnoloogia mõju keskkonnale. Teisisõnu on kasvava inimkonna suurenemisel võimalik jätkata ainult sellist tootmisetarbimise süsteemi, mis tarbib 90% vähem loodusressursse kui arenenud tööstusriigid. Tänase heaolumudeli ja hüviste tootmise vahele võib tõmmata võrdusmärgi. Paraku tarbib 20% maailma rahvastikust (arenenud tööstusriigid) 80% maailma loodusressurssidest. Kui kõik tarbiksid sama palju kui meie, siis oleks ökokatastroof möödapääsmatu. 4 Ökoloogiline jalajälg Inimeste energiatarbimise hindamiseks on loodud mõiste ,,Ökoloogiline jalajälg".
Arengulõhe Joonis iseloomustab piiri arengumaade ja tööstusriikide vahel ning neis esinevat arengulõhet. Sinisel alal asuvad riigid on tööstusriigid ja punasel arengumaad. Põhja poolsel alal asuvad alad on Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa, Austraalia ja Jaapan. Need on rikkamad ja arenenumad piirkonnad. Lõuna poolsel alal on Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia ning need on vaesemad ja vähem arenenud alad. Termin "arengumaa" võeti kasutusele ÜRO poolt peale Teist Maailmasõda, kui endised koloniaalriigid hakkasid üles ehitama iseseisvaid riike. Arengumaade üldjoonteks võib pidada
käigus oli üle 1000 hukkunu. SLV ja SDV eraldati müüriga. Müüri ehitamise põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Müür jäi püsima kuni 1989. aastani https://www.ohtuleht.ee/354103/iga-kaheksas-sakslane-nouab-berliini-muur-tagasi Ülemaailmsed kriisid mis mõjutasid ka Berliini 1970-ndate aastate kriisid 1974 puhkes ülemaailmne majanduskriis. 1970 puhkes energiakriis, mis tõstis järsult maaõli hindu. Lõppes odava kütuse aeg ja tööstusriigid hakkasid välja töötama energiasäästlikke tootmisviise. Võeti kasutusele masinad ja hakati tootma väiksemaid ja võimsamaid arvuteid. Demokraatia Peale sõda taastati Lääne-Euroopas ja ka Jaapanis demokraatia. Laienesid demokraatlikud õigused ja inimesed said osaleda poliitilises ning ühiskondlikus elus. Tugevaks liikumiseks muutus ametiühinguliikumine. Ametiühingud kaitsesid tööinimeste huve ning neil oli suur toetajaskond. Kasutatud kirjandus ● Laar, Mart - Lähiajalugu II
Globaliseerumine · On ülemaailmne majanduslik ja kultuuriline läbipõimumine: riikide ja kontinentide integratsioon, kaubavahetus, infovahetus, inimeste liikumine · Globaliseerunud on eelkõige inforiigid, vähem tööstusriigid, kuid vaesed riigid (Aafrika) ei ole globaliseerunud Näide globaliseerumisest praegune globaalne finantskriis · USA elanikud on võtnud eluasemelaene üle maksejõu --> inimesed ei jaksa pankadele võlgu ja intresse maksta --> pangad võtavad eluasemed käest ära ja panevad need müüki --> pankadel ei õnnestu kinnisvara maha müüa --> USA pankade tulud vähenevad --> USA pangad satuvad makseraskustesse --> USA pangad
stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Osooni tungimist Antarktikasse takistavad aga ümber tolle maailmajao püsivalt puhuvad läänetuuled, mille põhjustajaks on Coriolisi efekt. Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986 avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas; see pani rikkad tööstusriigid tegutsema. Osoonikihi hõrenemine on üks vähestest globaalprobleemidest, millega võitlemisel on saavutatud teatavat edu. Ei ole siiski selge, kas osoonikihi mõningane taastumine on tingitud looduslikest rütmidest või vähenenud freoonide kasutamisest. Osooniauk antarktika kohal Montreali protokoll Pea 30 aastat tagasi kinnitatud Montréali protokoll on ajaloo üks edukamaid rahvusvahelisi keskkonnaleppeid
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja o...
sajandil: Emamaa nõrkus- endal probleeme Emamaa ei vajanud ümberasumist- omal tööjõu puudus Vähenes vajadus tooraine järele- uued tehnoloogiad Hoogustus kaubavahetus Põhi Põhi Kolooniate pidamine muutus kulukaks - kaugel! Kolooniates paranes haridustase, arenesid tööstusharud, pangandus, tekkis siseturg eeldused iseseisvumiseks Tekkisid iseseisvusest huvitatud grupid Maailm 20. sajandi alguses: PÕHJA RIIGID LÕUNA RIIGID 1.Iseseisvad tööstusriigid 1. Sõltuvad riigid, kolooniad 2. Industriaalne TV 2. Agraarne TV, indust. üksikutes harudes 3.Tööjaotus, tihedad 3. Omavahel ei suhtle, ainult sidemed, kontrollisid kaubavahetus emamaaga maailmamajandust 4.Kiire areng loodusvarade 4. Arenesid hankiva tööstuse rikkas piirkonnas ja linnades. piirkond ja istandused Ülejäänud vähem jõukad ja põllumajanduslikud. Eeldused infoühiskonnale
majanduse arengule Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 5. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi. Industrialiseerimine levis üle maailma. Majandus oli suunatud eurooplaste rahuldamisele. Toorainet vajavad tööstusriigid vallutasid kolooniad, mis saatsid toorainet ja põllumajandussaadusi, vastu said masinad ja kaupu. 7. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule Industrialiseerimine muutis rikkad riigid (Lääne Euroopa) veel rikkamaks ja kolooniad (Aafrikas) veel vaesemaks. 8. Nimeta riike, kellel olid suured koloniaalvaldused 20. sajandi algul Hispaania, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. 9
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile Majandus inimsuhete süsteem hüvede tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise eesmärgil Maailma majandus suurte ulatuslike rahvamajandusi siduvate tootmis-, jaotus-, vahetus-, ja tarbimissüsteem Majandusgeograafia- tegeleb kindla piirkonna majandamisega, kuidas majandamine sõltub sealsest asendist, inimestest jne... KORILUS Argaalne varaargaalne ja hilisargaalne Tähendab põllumajandus ühiskonda Industraalne varaindrust ja hilisindrust tähendab tööstus ühiskonda Postiindrustriaalne infoühiskond Varaagraalne rändkarjandus , alepõllundumajandus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine Hilisagraalne taime- ja loomakasvatus ühinesid, tööloomad, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Tööstusajastu tehnoloogia täiustumine, üleminek massitoomisele Varaindrustaalne tv- mitmevälja süsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taimede ja looma sortide aretamine Hilisindrustaa...
maailmasõja lõpuni. 1925 valiti esimene naisminister. 1926. aastal oli Inglismaal esimene üldstreik kaevurite tööpäeva pikendamise vastu. Streik kestis 9 päeva ja lõppes hoolimata 4 miljoni inimese osavõtust tulemusteta. Inglise majandust 1920ndail aastail iseloomustab languse tendents, st. rahvuslik koguprodukt vähenes. See algas juba 19. sajandi lõpul, kui kerkisid esile uued tööstusriigid U.S.A. ja Saksamaa. Inglise kaubad ei suutnud enam konkureerida kuna Inglismaa jäi tehniliselt maha. Inglise kapitalistid panid oma raha lihtsalt panka ega hoolinud enam investeerimisest.
kaubanduslik koostöö WTO-Maailma Kaubanduse Organisatsioon 1948, 180 riiki, reguleerib riikide vahelist kaubandust, IMF(Maailmapank)-Rahvusvaheline Valuutafond 1944, rahandus küsimused, peaaegu kõik riigid OPEC-Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon 1960, müüvad naftat, hoiavad nafta hinda kõrgel, Saudi Araabia, Nigeeria, Venezuela G7-seitsme juhtiva tööstusriigi tingtähis, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa, Srb, USA, Kanada, 1976, kõige rikkamad tööstusriigid, arutavad maailma probleeme NAFTA-Põhja-Ameerika Vabakaubandus Leping 1994, kaubanduslik majanduslik organisatsioon 10.EL-1993 loodi Euroopa Liiduks, eesmärk-vabadus-,demokraatia-, inimõiguste tunnustamine 27 liikmesriiki 4 vabadust: kaubad, teenused, kapital, tööjõud Solidaarsusprintsiip-kaasinimesest hoolimine Regionaalpoliitika ja selle põhjus: 11.Globaliseerumine-sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside üleilmastumine 3 valdkonda:1
Tööstusühiskond. Varaindustraalne tootmisviis sündis 15.saj Euroopas: alguses Itaalias ja levis seejärel Inglismaale, Madalmaadesse ning Prantsusmaale. Tekkisid manufaktuurid, kus tööd tehti käsitsi ja hakati avama börse. Aafriklased vahetasid kaupu Aasia ja Euroopaga, portugallased võtsid kasutusele India meretee ning Hiina kaupmehed reisisd üle India ookeani ja jõudsid Ameerika läänerannikule. 18. saj sai Inglismaal alguse esimene tööstuslik pööre. See toimus enamalt tekstiilitöööstuses, kus rakendati kertusmasinaid, kästisitöö asendus masstoodanguga ja manufaktuurid vabrikutega. Tööstusliku pöörde eelduseks oli nii tööjõu vabanemine põllumajandusest, tehinka areng kui ka ostuvõimelise turu kujunemine. MandriEuroopasse ja PõhjaAmeerikasse jõudis tööstuslik pööre 19.saj. 19.saj oli tööstuslik pööre jõudnud nii kaudele, et hakkas mõj...
........................................................................................................................................4 Läänemere kaitse .....................................................................................................................................................5 2 Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid
ANNI LARIN 1. Iseloomusta maailma riikide jagunemist eri rühmadeks peale II ms (rühmad, riigid, maj. iseloomustus) Demokraatlik ja kommunistlik. USA ja NL. Arenenud tööstusriigid(USA, Kanada, Lääne-Euroopa, Jaapan), Sotsialistlikud riigid(NL, Ida-ja Kesk-Euroopa kom.riigid; Hiina, Põhja-Korea) ja Arengumaad ehk Kolmas Maailm(Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika). 2. Mis on heaoluühiskond? Mis riikides see kujunes? Tunnused. Jaapan, Lääne- Saksamaa, USA, Kanada, Lääne-Euroopa, Itaalia. Kõrge elatustase, tervishoiu süsteem, tugev sotsiaal-ja abisüsteem, suurenevad sissetulekud, kõrge elatustase.HEAOLUÜHISKOND- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. 3. Tõesta 3 näitega, et pärast II ms hakkas laienema demokraatia. Jaapani ja Saksa Liitvabariigi majandusimed. Suured USA reformid Jaapanis. Heaoluühiskond. Valimisõiguste laienemine. 4. Millised ühiskondlikud liik...
Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule? Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi? Industrialiseerimine levis üle maailma. Majandus oli suunatud eurooplaste rahuldamisele. Toorainet vajavad tööstusriigid vallutasid kolooniad, mis saatsid toorainet ja põllumajandussaadusi, vastu said masinad ja kaupu. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule Industrialiseerimine muutis rikkad riigid (Lääne Euroopa) veel rikkamaks ja kolooniad (Aafrikas) veel vaesemaks. Nimeta riike, kellel olid suured koloniaalvaldused 20. sajandi algul? Hispaania, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20
° Inimarengu indeks ehk IAI (HDI) on riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb: 1) SKT-st, 2) haridustasemest 3) kesmise eluea osaindeksist. ° Imikusuremus - ehk rinnalaste suremus on kuni üheaastaste laste suremus. Imikusuremuse intensiivsust iseloomustab imikusuremuskordaja. 2. Pikka aega liigitati riigid kolmeks : a) Esimene maailm - arenenud tööstusriigid. (Suurbritannia, USA) b) Teine maailm - endised sotsialistlikud riigid. (Poola, Eesti) c) Kolmas maailm - arengumaad. (Angola, India) 1980.aastatel hakati riike liigitama Põhja ja Lõuna riikideks. Sageli jaotatakse riigid: ° Kõrgelt arenenud riigid. ° Uusindustriaalsed riigid. ° Vähem arenenud riigid. Arengumaade jaotus: ° Naftariik - riik, kes omab suuri naftamaardlaid ning teenib suurt tulu nafta tootmise ja müügiga
Riikide arengutase ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT (Gross Domestic Product, GDP)- aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku (per capita SKP ) kohta. Ülemaailmsel tasandil üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks. Suurem SKT ei ole sama mis suurem heaolu. Suurem SKT võib olla seotud näiteks suuremate kütmiskulude, suuremate kuritegevuse vastu võitlemise kulude või vähema vaba ajaga. Need põhjused suurendavad küll kulusid, kuid mitte heaolu. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Sisemajanduse kogutoodang SKT arvutamiseks on kolm viisi: toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste kog...
Maailma majandus pärast II maailmasõda. Peale II ms lõppu toimus maailma majanduses selge diferentseerumine: 1. I maailm - arenenud tööstusriigid - turumajandus, põllumajanduse ja tööstuse kõrge tase. 1961.a. moodustasid arenenud tööstusriigid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD, kuhu kuulub 24 arenenud tööstusriiki - G-24. 2. Teine maailm e. sotsialismileer - plaanimajandus, kogu toomine riigistatud, põllumajanduse kollektiviseerimine, majanduse juhtimine tsentraliseeritud. 3. Kolmas maailm e. arengumaad * Tööstuse ja põllumajanduse madal arengutase * monokultuursus ja orienteeritus toorme väljaveole
RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. ARENENUD JA ARENGUMAAD I kursuse teema: ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE MAAILMA JAOTUMINE ARENENUD RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Infrastruktuuride tase (t...
saj arenenud riigid põhja riigid arengumaad lõuna riigid (pikka aega kolooniad + sõltuvad riigid) 2) Kolm rühma I maailm kõrgelt arenenud riigid (Euroopa, USA, Kanada, Austraalia) II maailm endised plaanimajanduslikud riigid (Kesk-Ida Euroopa) III maailm endised koloniaalvaldused, arengumaad Riike võib vaadelda ka panuse järgi maailmamajandusse a) Inforiigid majanduse vedajad I maailm b) Tööstusriigid tööstusharu arendamine arengutasemelt madalad, kuigi on inforiigi tunnuseid palju II maailm + arenenud III maailm uustööstusmaa kiiresti arenevad tööstusriigid c) Ressurssirikkad maad Toorainerikkad naftariigid vasemaak põllumajandusmaad nende vastu on huvi ja paljudel oluline panus maailmamajandusse d) Vaesed riigid (üle 30) pole loodusvarasid ega head tööjõudu neisse ei taheta investeerida ning vaesus suureneb
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. Peamine tootmisüksus
afdb.org/en/) APEC – Aasia ja Vaikse ookeani riikide vahelise majanduskoostöö edendamine. (http://www.apec.org/) ASEAN (kõnepartner) – Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kagu-Aasia_Maade_Assotsiatsioon) BIS – Raha- ja finantspoliitika alase koostöö edendamine. (https://www.bis.org/) CDB – Kariibi mere riikide majandust edendav organisatsioon. (http://www.caribank.org/) G-20 – Toob kokku maailma olulisemaid tööstusriigid ning areneva majandusega riigid ja arutab maailmamajanduse stabiilsuse küsimusi. (http://et.wikipedia.org/wiki/G-20) G-7 – Seitsme juhtiva tööstusriigi rahandusministrid ja neile alluvad töögrupid korraldavad regulaarseid kohtumisi, millel arutatakse majanduspoliitilisi küsimusi. (http://et.wikipedia.org/wiki/G7) WFTU – Toob kokku ametiühinguid üle maailma ning soodustab nende koostööd. (http://www.wftucentral.org/)
kokkuleppe osas. Toome järgnevalt välja selle kesksed valdkonnad koos olulisemate konkreetsete eesmärkidega nendes: - Kasvuhoonegaaside vähendamine: EL tugineb Rahvusvahelise Kliimapaneeli (IPPC) seisukohale, et globaalne temperatuuri kasv on vaja peatada 2º C juures. Selleks on hinnanguliselt vajalik vähendada terves maailmas 50% ulatuses kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamineaastaks 2050, võrreldes aastaga 1990. Veelgi täpsemalt peaksid tööstusriigid vähendama oma kasvuhoonegaaside emissiooni 25-40% võrra aastaks 2020 ning 80-95% võrra aastaks 2050; arengumaades peaks kasvuhoonegaaside emissioon jääma alla praegu aastaks 2020 oodatava 15-30% suuruse tõusu. Samas on Euroopa Liit valmis võtma konkreetseks kohustuseks kasvuhoonegaaside vähendamist 30% võrra, võrreldes 1990 baasaastaga aastaks 2020; - Kliimamuutusega kohanemine: EL arvab, et tulevane leping peaks
Ka on ohustatud hallhüljes,viigri hiobuse näoga liigikaaslane, kes on Läänemere suurim imetaja. Teda, nagu ka viigrit ohustab kõige rohkem keskkonnareostus. Küttimine hallhülge populatsiooni eriti ei mõjuta, seda enam, et hallhüljes on endiselt looduskaitse all. 5 Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid
1) Ühiskonnatüüpide võrdlus Korilusühiskond: Kestis valdavana umbes 2.mln.aastat,kuni 5.aastatuhat eKr. Tegeleti küttimise,korilusega ja kalapüügiga.Rändav eluviis.Mõnesaja inimeselised kogukonnad. Tööstust,raha ja muud sellist ei olnud.Rahvaarv oli enamasti sama. Agraarühiskond: Umbes 6000-7000 aastat tagasi,paikne eluviis.Põlluharimine(alepõllundus).Loomade rändkarjakasvatus (kodustamine).Elatusmajandus e.naturaalmajandus.Käsitöölised.Seislikud ühiskonnad, kogukonnad. Riik-(maksud,ühistöö,sõjavägi)Kauplemine (luksuskaubad). Industriaalühiskond: Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.18.sajandi lõpp kuni 1970-ndateni. Manufaktuurid asendusid vabrikutega.Tekkis tekstiilitööstus. Infoühiskond: Info kiire hankimine ja töötlemine(arvuti).Äritegevus(teadus ja arendustegevus).Turism,meelelahutus.Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad) 2) Mõisted Kol...
1871. a. tekitas Londonis tuhandetest kivisöega köetavatest kaminatest õhku paisatud ning veeauruga kombineerunud vääveldioksiid (SO2) kohutavaid sudusid, mille tõttu nähtavus vähenes paari meetrini ja suri ligi 700 inimest. 20. sajandi neljakümnendatest-viiekümnendatest aastatest on ajalukku läinud Los Angeles`e sudud, mille keemiline koostis oli pisut erinev Londoni omadest, mis aga samuti olid saastatud õhu ja ebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste tagajärg. Arenenud tööstusriigid on viimasel ajal selliseid dramaatilisi juhtumeid suutnud vältida rangete õhusaaste reeglite kehtestamisega. Kuid kõik ilmselt mäletavad hiljutist õhusaaste episoodi Kagu-Aasias, kui Indoneesias ja Hong Kongis käidi maskidega ja lastel ei soovitatud majadest väljuda. Selline olukord tekkis biomassi põletamisest tekkinud suitsu tõttu. 4 ÕHU SAASTAMINE