Iseseisevtöö nr1. 1. MOODUL 1 Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond. Inimene peaks teadma: · Põhimõiseid- ( infotehnoloogia, riist- ja tarkvara); arvutite tüüpe ( suurarvutid, personaalarvutid, sülearvutid); Arvuti koostisosad( sise- ja välisseadmed, hiir, klaviatuur, monitor, protsessor); · Riistvara- protsessor ( peab teadma, milleks protsessorit kasutatakse, tema töökiirust ja mahtu) sisendseadmed ( teadma arvuti olulisemaid sisendseadmeid nagu hiir, klaviatuur, protsessor jne) · Mälu mäluseadmeid ( mälupulk, disett, lisakõvaketas, cd jne); mälutüüpe (Aru saama erinevustest arvuti sise ja välismälu, otsepöördusmälu (RAM) ja püsimälu (ROM) vahel), mälumõõtmine( peaks teadma arvutis kasutatavaid mõõtühikuid, seostama mälu mahtu sümbolite, teksti, pildi jne vahel) · Tarkvara-tarkvara tüübid ...
Kooli nimi Referaat Arvutiviiruste ajalugu Koostaja: Nimi Juhendaja: Nimi Tallinn 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Minu referaat tutvustab arvutiviiruseid üldiselt, kuidas oma arvutit kaitsta viiruste eest , kuidas vältida arvuti nakatumist viirusest jpm. Arvuti omamisest pole mitte mingisugust kasu, kui sa ei oska oma arvutit viirustesse nakatumisest päästa. Selles referaadis tutvustan siis arvutiviiruseid, viiruste ajalugu ja pööran tähelepanu arvuti ohutusele ja räägin ka viirusetõrjeprogramitest.. Iga inimene peaks oskama oma arvutit kaitsta, kuna tänapäeva kiiresti arenevas maailmas võidakse sinu isiklikku infot kurjasti ära kasutada. Sellepärast peaks iga inimene oskama kaitsta oma arvutiti ja isiklikke faile/pilte. 3 Arvutiviirused Arvutiviiruseks nimetatakse programmi mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama ja se...
Salme Sepp 10.klass Uurimustöö Arvutiviirused Juhendaja: Kalev Kapp Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirus..............................................................................................................4 2.Arvutiviiruste ajalugu..........................................................................................................6 2.1 Aasta 1962...................................................................................................................6 2.2 Aasta1975....................................................................................................................6 2.3 Aasta1989....................................................................................................................6 2.4 A...
Linux serveri administreerimine Ühenduse loomine Käivitage virtuaalmasinates server ubuntu-server ja klient ubuntu-desktop. Avage kliendi aknas käsurida MATE Terminal, valides selle rakenduste menüüst või vajutades klahvikombinatsiooni Ctrl-Alt-T . Looge kliendi käsurealt ühendus serveriga. Kuna kasutajanimi serveris on samasugune nagu kliendis, siis ei pea me SSH-ühenduse loomisel kasutajanime täpsustama. student@desktop:~$ ssh server Sisestage parool. student@server’s password: student Ülesanne 1 Kuva kataloogi /boot sisu ls korraldusega nii, et oleks näha failide omanikud ja suurused oleksid väljendatud kilo-, mega- ja gigabaitides. Käsk ls (list) kuvab kataloogide sisu. Lipuga -l (long listing format) kuvatakse failid detailse tabelina. Lipuga -h (human-readable) väljendatakse failisuurusi koos SI-süsteemist tuttavate eesliidete lühenditega kilo- (K), mega- (M) ja gigabaitides (G). ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: JUURDEPÄÄS ARVUTIVÕRKU JA VÕRGU PÕHIPARAMEETRID Aruanne Täitjad: Tanel Sarri 062382 Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 1.Uurisime järgmisi käske: Pärast sisselogimist sattusime kataloogi /home/tudeng2 Kataloogid pwd- näitas (printis) kataloogi nime, kus hetkel asusime dir- näitas kataloogis asuvate failide nimesid(kasutatav ka windowsis) ls- näitas kataloogis asuvate failide nimesid(kuvab failide nimed värviliselt, et paremini eristada) cd- avab uue kataloogi(peab lisama kataloogi nime, cd+kataloogi nimi) Käsud kataloogide ja failidega mkdi...
Kullamaa keskkool ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Arvutiõpetuse referaat Kristel laanemäe Juhendaja: Kaido Saul 2009 SISSEJUHATUS Vaevalt on tänapäeval enam inimest kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse Ufo-desse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida on väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab T...
Exceli exami materjal Exceli töövihik - Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Exceli tööleht - Tööleheks nimetataksegi seda suurt tabelit, mis "laiutab" suuremal osal ekraanil. Aktiivne lahter Lahter, mis on aktiivseks tehtud. Lahter või pesa rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Lahtri aadress A1 jne Lahtriplokk Märgistatud lahtrid Aktiivne lahter kus sa praegu asetsed Valem - on Exceli eriline moodus teha arvutusi, kasutades seejuures teistes lahtrites asuvaid andmeid. Funktsioon Funktsioon on lühidalt öeldes eeldefineeritud valem teatud kindlat tüüpi tegevuse (enamasti arvutuste) sooritamiseks. Liigendtabel risttabel. Risttabelite abil saad teha algandmete alusel mitmesuguseid koondeid, analüüse ja aruandeid Makro - makro on käskude järjend, makro käivitamisel täidetakse ükshaaval makrosse kitjutatud käsud Iseloomusta ...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Arvutiteeninduse eriala Õpilase Nimi Viirusetõrje ja nuhkvara programmid Referaat Juhendaja : Ott Kukk VANA-VÕIDU 2010 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 ARVUTIVIIRUSTEST.............................................................................................................................................3 ANTIVIIRUS............................................................................................................................................................3 VIIRUSTEST HOIDUMINE.................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond EP 1 DDOC JA TARKVARA Referaat Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. DDOC............................................................................................................................4 1.1. Ajalugu....................................................................................................................4 1.2. Mis on DDOC?.......................................................................................................5 1.3. DDOC komponendid..............................................................................................5 1.4. Failivormingud....................................................................
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?.................................................. 4 Kuidas arvutiviirused levivad?....................................................................................................4 Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:..................................................5 Viiruste ehitus ja talitlus............................................................................................................. 5 Nakatamissüsteem .................................................................................................................. 5 Päästikumehhanism.................................................................................................................6 Toimelaeng ........
Variant A: 1) Mis asi on projekteeritud toode/teenus ning mis on toote struktuur? Projekteeritud toode: Kontseptsioon -> toote iseloomu ja väärtuse arusaamine/mõistmine Pakett -> toote komponendid (funktsioonid) ja kaasnevad hüved Protsess -> viis kuidas toodet valmistatakse ja tarnitakse Toote ja teenuse kontseptsiooni arendamine: Organisatsioon: kompetents ->toote/teenuse kontseptsioon <- tarbijad: tarbijate tüübid ja nende vajadused Materjalide struktuur/spetsifikatsioon tuleb kirjeldada ära absoluutselt kõik materjalid, millest toode koosneb. Kirjeldatakse ära selle tasandini, mis komponente ja materjale peame sisse ostma. Ka teenuse juures on olulised kõik materjalid, mida teenuse osutamiseks tarvis läheb. Ära ei tohi unustada ka firma logosid, pakkematerjale jne. Arvutihiire struktuur Toote/teenuse arendamise protsess: Tootearenduse etapid: 1. Kontseptsioonide arendamine 2. Kontsept...
1) OPERATSIOONI SÜSTEEMI FUNKTSIONAALSED SEOSED PÕHI- JA TUGISÜSTEEMIDE VAHEL. ● On kolm põhilist süsteemi: 1) TTK funktsioon 2)Toote ja teeninduse arendus 3)turundus ja müük. ● Iga ettevõtte käekäik sõltub sellest, kui hästi erinevad süsteemid ja tugisüsteemid teevad omavahel koostööd ja kuidas me üksteist tunneme. ● Oluline on nt. see, et tootmis- ja teenindusprotsess annaks toote arendusele tagasisidet, mida saab teha ja mida ei saa jne. ● TTK funktsiooni ja turunduse seosed: turundusse tuleb protsessi nõudlus ja tagasiside on operatsiooni võimalused ja piirangud, et mida saab ja mida ei saa. ● On veel 4 tugisüsteemi(infotehnoloogia, inimressurss, raamatupidamine ja finants, mehaanika) ● Infotehnoloogia- lahenduste ülesanne on see, et nad peavad tegema meie protsesse lihtsamini jälgitavateks, infotehnoloogilised lahendused peavad olema lihtsad. Infotehnoloogilised rakendused peavad olema sellised, kus...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IR Gerda Silm ANDMETURVE JA VIIRUSETÕRJE Referaat Juhendaja: Heli Freienthal Mõdriku 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Nüüdisaegses infoühiskonnas on lisaks info kiirele kättesaadavusele, oluline ka selle konfidentsiaalsus, käideldavus ja terviklikus. Kuna internetti kasutatakse aina rohkem erinevate operatsioonide sooritamiseks, siis on seda üha raskem tagada. Üheks kõige suuremaks probleemiks virtuaalmaailmas on ründetarkvara, millega tekitatakse üha rohkem rohkem kahjusid ning mille levik kasvab iga aastaga. Pidevalt arenev digitaalmaailm on andnud kasutajatele juurde palju uusi võimalusi, mis aitavad hoida kokku meie aega ning muudavad samal ajal elu mug...
Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 2 1. MIS ON ARVUTIVIIRUS?..................................................................................................3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................. 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................. 3 1.3. VIIRUSTE EHITUS JA TALITLUS........................................................................................ 3 1.3. VIIRUSTE EHITUS ...
Uurimustöö Varstu Keskkool 10. klass Infotehnoloogia Informaatika Koostaja:Veiko Vent Sisukord Arvuti riistvara......................................................lk 1-4 Operatsioonisüsteemid..........................................lk 5 Operatsioonisüsteemide käsud..............................lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsess...
Operatsioonisüsteem- see on süsteemi ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti riistvara vahel- programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval ja efektiivsel viisil. Operatsioonisüsteem peab tagama arvutisüsteemi korrektse kasutamise. Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite, opsüsteem- on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid Kõrgtaseme programmeerimiskeeled Assembleri keel, masinkood Mikroprogrammid. Riistvara...
SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi.......................................................................................................
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised su...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool kursus Enda nimi JUHIABI/SEKRETÄRI TÖÖJUHIS Juhendmaterjal Juhendaja: Nimi Mõdriku 2014 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid......
1. Toodete karakteristikud vs. Teenuste karakteristikud Toodete karakteristikud: Käega katsutavad; Järjekindel toote määratlus; Tootmine tavaliselt eraldatud tarbimisest; Saab ladustada; Vähe kokkupuudet kliendiga Teenuste karakteristikud: Immateriaalne; Toodetud ja tarbitud samal ajal; Tihti unikaalne; Suur kokkupuude kliendiga; Vastuoluline toote määratlus; Tihti teadmistepõhine; Tihti hajutatud Tooted vs. Teenused: Täielikult materiaalse väljundiga tooted (näiteks nafta tootmine, alumiiniumi sulatamine), Täielikult immmateriaalse väljundiga teenused (näiteks juhtimise konsultatsioon, psühhologi teenused) Toote ja teenuse segu (näiteks restoran, IS tarnija) 2. Operatsiooni süsteemi funktsionaalsed seosed põhi- ja tugisüsteemide vahel. On kolm põhilist süsteemi: 1) TTK funktsioon; 2) toote ja teeninduse arendus; 3) Turundus ja müük. Iga ettevõtte käekäik sõltub sellest, kui hästi er...
Operatsioonisüsteemi alused · http://codex.cs.yale.edu/avi/os-book/ · http://physinfo.ulb.ac.be/cit_courseware/cscourse.htm · http://www.cs.ut.ee/~varmo/OS2004/slides/ Referaat · Tähtaeg 1. Mai · Teema kooskõlastada õpetajaga · Laadida üles õpetaja serverisse hot.ee/llesurk · Edasi E-õpe · Registreerida ennast keskkonda · E-mail õpetajale · Õpetaja kinnistab teid õigele kursusele · Parooli mitte unustada (küsige e-maili teel õpetajalt) Mõiste Operatsioonisüsteem (OS) see on süsteemi- ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti (riistvara) vahel programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval efektiivsel viisil. Opsüsteemi peab tagama arvutisüsteemi korrektse käitumise. Operatsioonisüsteem, O...
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiend...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi XX YY Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja omavaheline võrdlus Tartu 20XX Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1Sissejuhatus...............................................................................................................................4 ArcGIS........................................................................................................................................ 6 MapInfo.....................................................................................................................................10 IDRISI Kilimanjaro...................................................................................................................12...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud TARKVARAUURING Arvutiõpetus Mõdriku2011 SISUKORD 1.1MS Office Kodu ja kool 2010..........................................................................................................................4 1.2MS Office Kodu ja äri 2010............................................................................................................................4 1.3MS Office Professional 2010 .........................................................................................................................5 1.4MS Professional Plus 2010.............................................................................................................................5 1.5MS Office Standard.................................
Mis on andmeturve? Andmeturve on äärmiselt lai mõiste, mille erinevate tahkudega puutuvad kõik arvutikasutajad tihti kokku, isegi kui nad seda otseselt endale ei teadvusta. Oleme tuttavad kasutajanimede ja paroolidega, kui oma tööjaama sisse logime, kuid andmekaitse tähendab enamat kui vaid failidele juurdepääsu piiramist ja kettakasutuslimiite -- see mõiste hõlmab ka viiruseid. õigemini nende vastu võitlemist, varundamist. võrguserverite kaitset ja mitmeid muid. Infotehnoloogiat kasutades mõtleme enamasti ainult arvutitele, kuid andmekaitse mõiste jääb bittidest ja baitidest kõrgemale (kuigi ka neil on kindlasti oma osa), kattes ka füüsilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Kõige parematest paroolikaitsesüsteemidest pole midagi kasu, kui parool ise võrdub kasutajanimega. tvle võime serveri ette panna võimsa tulemüüri, kuid selle efekt muutub nulliks, kui igaüks võib asutuse uksest sisse astudes serveri kaenlasse võtta ja lihtsalt min...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Süsteemitarkvara aruanne (Windows, Linux, Mac OS X) Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine..............................................................................14 ...
Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 ·...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt .................................................................................
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läb...
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi e...
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna....
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4)..........
KARMIKÄELISELT toimetanud Kloey Detect of Five ja B.S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2...
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub...
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks ...
annaabi.ee 
