AATOMIFÜÜSIKA 1896.a. – Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. – Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. – Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. – Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida?
On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine · Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet · Avaldab mõju skeletilihaste toonusele · Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. Väikeaju funktsioonid. · On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist · Eemaldamisel: staatiliste ja staatilis-kineetiliste reflekside häired häiruvad tahtlikud liigutused DESEKVILIBRATSIOON - Tugev tasakaalu häire, mis tekib selle väikeaju
Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ajutüve retikulaarformatsioon koosneb eri suurusega ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet Avaldab mõju skeletilihaste toonusele Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside moodustamisest. Väikeaju funktsioonid? Tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib Tugev tasakaaluhäire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. Mis on ataksia ja miks ta tekib
Tuumaelektrijaam ja hüdroelektrijaam 1. Tööpõhimõte 2. Plussid 3. Miinused TÖÖPÕHIMÕTE Tuumaelektrijaam Elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustamisest.Radioaktiivsete elementide, näiteks, uraani, tuumad võivad vahel lõhustuda. Sel juhul vabaneb soojusenergiat ja väikesi osakesi, mida kutsutakse neutroniteks. Kui neutronid põrkavad teiste radioaktiivsete tuumadega, võivad nad neid tuumi lõhustada, alustades niimoodi ahelreaktsiooni. Hüdroelektrijaam Tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. PLUSSID Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed.
benseenituuma. Fenool Bensoehape Naftaleen Fenool ehk hüdroksübenseen C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti. Kasutamine: keemiaproduktide lähtematerjalina. Bensoehape on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Na- soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. Naftaleen C10H8 on kondenseerunud tuumadega areenide klassi kuuluv orgaaniline aine 7. Nimeta küllastumata ühendite esindajaid, kus neid leidub, kasutamine, omadused. 8. Miks kujutatakse benseeni molekule erinevalt? V: Sest kaksiksidemed liiguvad ringi (vahetavad asukohta) 9. Miks on fenooli ja torueeni keemistemperatuurid erinevad? V: Põhjus on vesiniksidemetes. Torueenis vesiniksidemetes ei moodustu.
Tuumareaktsioonid · Selleks nim. tuumade muundumisi. Tuumad võivad laguneda ning osakeste või teiste tuumadega reageerida. · Kehtivad järgmised reeglid: 1. massiarvude summa enne reaktsiooni peab võrduma massiarvude summaga pärast reaktsiooni (elektronide ja gamma-kvantide osakesed loetakse tühiseks). 2. laengute algebraline summa peab olema jääv. Nt. alfa-kiirgus muudab tuuma massi 4 võrra ja laengut 2 võrra väiksemaks (ehk element nihkub 2 koha võrra tabeli alguse poole). Beeta- kiirgus ei muuda küll tuuma massi, kuid laeng läheb ühe võrra
Mõisted. Tuumareaktsioon-tuumade ühinemine, ümberkorraldumine ja lagunemine. Termotuumareaktsioon-kergete tuumade ühinemist, mis saab toimuda ainult väga kõrgetel temp.(nt. päike) Raskete tuumade lõhustumine-toimub eelkõige peri. Tabeli lõpus olevate suurte tuumadega, sest nende tuumajõud ei suuda neid enam hästi koos hoida ja piisab ainult 1 neutronist, et neid tuumi ergastada- deformeerub-laguneb 2 kildtuumaks. Tekkinud tuumad hakkavad üksteisest kiirelt eemalduma ja selle käigus vabaneb paar kolm neutronit. Tuuma seoseenergia-on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Vesinikpomm-toimub kergete tuumade ühinemine. Seal saadakse vajalik temp.aatompommilõhkamisel, mille
*VALGUSALLIKAD *OPTOELEKTROONIKA *VALGUSE KASUTAMISE RAKENDUSALAD *Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt kujutab endast elektromagnetkiirguse toimel tekkivat elektronide emissiooni metalli pinnalt, nn fotovoogu. *FOTOEFEKT Fotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektromagnetkiirguse sagedus ületama sellele pinnale . omase lävisageduse Vastasel juhul ei omista elektronid energiat, mis on vajalik vabanemiseks seosest aatomi-tuumadega *KUIDAS? Fotoefekti uurides jõudis Aleksandr Stoletov :järeldusteni 1. Elektronide voo tugevus on võrdeline metallile langeva valgusvooga. 2. Väljalöödud elektronide kineetiline energia sõltub ainult valguse sagedusest, ega sõltu valgusvoost. 3. Kui valguse sagedus on väiksem mingist antud ainele vastavast piirsagedusest (fotoefekti punapiirist), siis fotoefekti ei esine. *FOTOEFEKTI
Fifth level Fotoefekti avastas 1887 aastal Heinrich Hertz Elektroni avastas 1895 aastal Thompson. 2 Kuidas saab fotoefekt võimalikuks? Fotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektromagnetkiirguse sagedus ületama sellele pinnale omase lävisageduse. Vastasel juhul ei omista elektronid energiat, mis on vajalik vabanemiseks seosest aatomi-tuumadega 3 Einsteini fotoefekti võrrand Fotoefekti kirjeldab Einsteini võrrand Click to edit Master text styles h Second level mv 2 Third level
Tuumafüüsika Aatomi elektronkattes on elektrone niisama palju kui on tuumas prootoneid ja aatomi kogulaeng võrdub nulliga. Prootonite arvu tuumas ehk tuuma laengut elementaarlaengutes tähistatakse täisarvuga Z. Neutronid elektriliselt neutraalsed osakesed, mis vastavalt suurendavad tuuma massi. Massiarvuks nimetatakse prootonite ja neutronite koguarvu A=Z+N. Isotoobid erinevad aatomite tuumad või aatomite vastavate tuumadega, ühes elemendis. Tuumajõud prootonite ja neutronite vahel tõmbuv jõud ehk Nim. Tugevaks vastastikjõuks. Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. Seda mõõdetakse elektronvoltides, tuuma puhul (MeV) -Radioaktiivsus ainest eralduvad mingid kiired osakesed ehk kiirgus. Plancki valem E-hf -lagunemine np+ + e- +v-. - lagunemisel paiskub tuumast välja -osake.
(hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regulatsioon närvisüsteem (kesknärvi- ja piirdenärvisüsteem) 3. Kesknärvisüsteem peaaju ja seljaaju Seljaaju juhib koos keskajua automaatseid liigutusi. Piklikaju reguleerib südant läbivat verehulka koos sillas paiknevate tuumadega hingamist, seedimist, aevastamis- ja oksendamisrefleksi. Ajusild ühendab piklikuaju keskajuga. Keskaju juhib koos seljaajuga automaatseid liigutusi k.a silmade ja pea automaatseid liigutusi (närviimpulsside liikumine, pilgu suunamine liikuvale objektile) Vaheaju reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsionni. Koosneb hüpotalamusest (mis omakorda ka ajuripatsist (2
Jahutamisel tõestasime, et valk denatureerus pöördumatult ja NH 4OH lisamisel, et moodustunud ühend käitub hape/alus indikaatorina. Katse tõestas, et kontsentreeritud lämmastikhape põhjustab valgu pöörumatut dentaturatsiooni ja välja sadestumist. Kuumutamisel aga sademes olevad aromaatsed tuumad nitreeruvad ning moodustavad nitrofenooli tüüpi ühendi, mis käitub happe/alus indikaatorina. Selle katsega on võimalik tõestada aromaatsete tuumadega aminohapete olemasolu valgu lahuses. Miloni reaktsioon Tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapate olemasolu valgus, kui lahuses on aromaatse tuumaga aminohapetega valke, siis muutub lahus Millioni reaktiivi lisades ( Hg(NO3)2 + HNO3 ) ning järgneval kuumutamisel värvuselt punakaks. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Miloni reaktiivi ning soojendatakse
elektriväljas kõrvale ei kaldu, inimesele äärmiselt ohtlik(rakutuumade lagunemine) 8. Mis on isotoobid. Kindla keemilise elemendi isotoobid on sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga aatomid. Osa isotope on püsivad, osa ebapüsivad ehk radioaktriivsed. 10. Mis on tuumareaktsioon, osakute seose energia, ahelreaktsioon, kriitiline mass, neutronite paljunemistegur. Tuumareaktsioon on tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega. Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lähteproduktide seisumasside summa on suurem lõpp-produktide seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. Osakuste seoseenergia on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutroniteks. Kriitiline mass aine kogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul. Neutronite paljunemistegur - 11. Mis on termotuumareaktsioon.
keemilises reaktsioonis. Aatomite ja molekulide ümberkorraldusi nimetatakse keemilisteks reaktsioonideks (Lihtsamatest osakestest võivad kombineeruda keerulisemad ja omakorda võivad need veel laguneda) Keemiliste reaktsioonide käigus muutuvad ühed ühendid teisteks. Tuumade ümberkorralduste, ühinemiste ja lagunemiste protsesse nimetatakse tuumareaktsioonideks, mis tavaliselt toimuvad aatomite põrkumisel teiste tuumadega või elementaarosakestega, radioaktiivse lagunemise jaoks ei ole aga väliseid põhjuseid tarviski. Tuumade radioaktiivne muundumine on sisuliselt nende lagunemine. Tuumareaktsiooni (kuid ka keemilises reaktsioonis) käigus võib eralduda või neelduda energiat (ehk põlemine) Väiksest aine kogusest saadakse tuumareaktsioonis väga palu energiat, aga keemilises reaktsioonis seevastu saadakse suurest aine kogusest vähe energiat.
massidefektiks . Mass on samaväärne energiaga. Seoseenergia On energia, mis läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutroniteks Eriseoseenergia on seoseenergia nukleoni kohta. Eriseoseenergia ühik on 1 MeV. tuumareaktsioonid On tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega. Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lähteproduktide seisumasside summa on suurem lõpp-produktide seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. Tuumareaktsioonide liigid on ka: · Raskete tuumade lõhustumine (nuclear fission) · Kergete tuumade liitumine (süntees) raskemateks tuumadeks
võrra, tuuma mass jääb samaks. Element nihkub ühe ruudu võrra lõpu poole perioodilisuse süsteemis. 7. Mis on looduslik radioaktiivsus? Looduslik radioaktiivsus on looduses esinevate isotoopide tuumade iseeneselik muundumine 8. Mis on tehisradioaktiivsus? Tehisradioaktiivsuseks nimetatakse tuumareaktsioonide abil saadud isotoopide radioaktiivsust. Tehisradioaktiivsus on nähtus, kus tuumade pommitamisel kergete tuumadega tekivad radioaktiivsed isotoobid, mida looduses ei leidu. 9. Mis on poolestusaeg? Poolestusaeg T on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool vaadeldava radioaktiivse elemendi tuumast. 10. Mis on ioniseeriv kiirgus? Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nimetatakse ioniseerivaks kiirguseks. 11. Mis on kiirguse neeldumisdoos? Kiirgusi iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur energiahulk neeldub 1kg aines. 12
Vastus: Rakke uuritakse mikroskoobiga. Teadus, mis uurib rakke on rakubioloogia. Kasutatakse valgusmikroskoopi, elektronmikroskoopija klaasläätsi. 5. Epiteelkudede tunnused. Vastus: Rakud paiknevad tihedalt. Raku vaheainet on väga. Uueneb kiiresti. 6. Närvikoe tunnused. Vastus: Paljude kätketega rakud. Erutus levib lühikestest jätketest pika jätke suunas. Kokkupuute koha nimi on sünaps. 7. Lihaskudede liigitus. Tunnused. Vastus: Vöötlihaskude- rakud on pikad ja paljude tuumadega. Alluvad tahtele ja nende kokkutõmme on kiire. Silelihaskude- paikneb siseelundite. Selle rakud ei allu tahtele, neid reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ning nende kokkutõmme on aeglane. Südamelihaskude- paikneb südames, ei allu tahtele ja on võimeline juhtima erutust. Töötab rütmiliselt. Rakud on väiksemad, hargnenud ja moodustavad võrgustiku. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Vastus: Rasvkude- rakud koguvad endasse rasva. Moodustab nahaaluse kihi.
33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ta koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine · Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet · Avaldab mõju skeletilihaste toonusele · Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. 34. Väikeaju funktsioonid? · Aitab säilitada tasakaalu · Kehaliigutuste koordineerimine/juhtimine 35. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib Tugev tasakaalu häire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. 36. Mis on ataksia ja miks ta tekib?
Millise ebastabiilsuse põhjustab b-kiirgus ja milline muutus sellega kaasneb? Kiirgus on põhjustatud sellest,et tuumas on neutronite energia tase tunduvalt suurem,kui prootonite.Seega mõni neutron muundub prootoniks. Millise ebastabiilsuse põhjustab A-kiirgus ja milline muutus sellega kaasneb? On põhjustatud tuuma liigsest suurusest,sellised tuumad hakkavad välja paiskama tuuma kilde milleks on heeliumi tuumad.mida nim tuumareaktsiooniks? Nim tuumadega toimuvaid muutusi mida põhjustab vastastikmõju teiste tuumade või elementaarosakestega.neid võid olla kahesuguseid:kas energiat vabaneb,kui tuumad ühilduvad või eraldub,kui tuumad lõhustuvad.Ahelreaktsioon- on reaktsioon mida põhjustavad osakesed tekivad tema enda reaktsiooni käigus.Põhjustab energia. Mida iseloomustab neutronite paljunemistegur? Milline on selle väärtus tuumareaktsiooni erineva kulgemise korral? Iseloomustab ahelreakeaktsiooni.
Millise ebastabiilsuse põhjustab b-kiirgus ja milline muutus sellega kaasneb? Kiirgus on põhjustatud sellest,et tuumas on neutronite energia tase tunduvalt suurem,kui prootonite.Seega mõni neutron muundub prootoniks. Millise ebastabiilsuse põhjustab A-kiirgus ja milline muutus sellega kaasneb? On põhjustatud tuuma liigsest suurusest,sellised tuumad hakkavad välja paiskama tuuma kilde milleks on heeliumi tuumad.mida nim tuumareaktsiooniks? Nim tuumadega toimuvaid muutusi mida põhjustab vastastikmõju teiste tuumade või elementaarosakestega.neid võid olla kahesuguseid:kas energiat vabaneb,kui tuumad ühilduvad või eraldub,kui tuumad lõhustuvad.Ahelreaktsioon- on reaktsioon mida põhjustavad osakesed tekivad tema enda reaktsiooni käigus.Põhjustab energia. Mida iseloomustab neutronite paljunemistegur? Milline on selle väärtus tuumareaktsiooni erineva kulgemise korral? Iseloomustab ahelreakeaktsiooni.
E=Mc² M-massi defekt Zmp + Nmn > Mt mp- ühe prootoni mass M = Zmp + Nmn - Mt mn- ühe neutroni mass Mt- tuuma mass 1J 1u = 1,66*10astmes -27 kg Z- prootonite arv tuumas 1u = 931 MeV N- neutronite arv tuumas · Eriseosenergia on ühe nukleoni kohta tulev seosenergia. 9. Tuumareaktsioonid : · on tuumade muundumised, mis toimuvad vastastikmõju tulemusenad teiste tuumadega või (elementaar-) osakestega. · selle võrrandite kirjutamisel arvestame, et reaktsioonil kehtib massiarvu jäävus ja tuumalaengu jäävus (summaarne massiarv ei muutu) · Reaktsioonide käigus võib energia nii eralduda kui ka neelduda. Kui mass läheb väiksemaks siis energia eraldub. Kui suuremaks, siis energiat neeldus. 10. Raskete tuumade lõhustumine (joonis lk 29) : · raske tuuma lõhustumine toimub neutroni toimel. Neutron tungib tuuma (neutron sellepärast, et tal puudub laeng)
kindlakstegemisel. Meetod on levinud eriti arheoloogias kirjakunstieelsete kultuuride dateerimisel. Maa looduslik radioaktiivsus põhineb uraanireal Radioaktiivne süsinik tekib atmosfääris kosmiliste kiirte toimel. Radioaktiivse ja tavalise süsiniku vahekorra järgi saab hinnata orgaanilise aine vanust. Tehnogeenne radioaktiivsus. Käesoleval ajal on lisaks uraanirea elementidele loodusesse sattunud küllaltki suurel hulgal ebastabiilsete tuumadega isotoope, mis pärinevad inimtegevusest. Et nende mõju elusloodusele on kahjulik, on seda nähtust hakatud nimetama ka radioaktiivseks. Enamus nimetatud isotoopidest pärineb tuumatehnoloogia kasutamisest (tuumarelv, tuumaenergeetika ning nende jaoks vajalike materjalide tootmine), mistõttu probleem kuulub keskkonnakaitse valdkonda. Leidumine, omadused Süsinik elusa looduse peamine koostisosa, omastatakse taimede poolt
Tekkis valge sade. 4 Soojendan reaktsioonisegu kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks. Lahus muutus helekollaseks. Reaktsioonisegusse tekkisid kollased sademe tükikesed. 5 Jahutan reaktsioonisegu. 6 Lisan lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni. Oli tunda ammoniaagile iseloomulikku lõhna juba pärast mõne tilga lisamist. Lahusel on ,,kihiline struktuur"-üles on tume kollane, all on hele kollane. Järeldus Kui valgus on aromaatsete tuumadega aminohappeid, siis kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel see valk denatureerud pöördumatult. Sellest annab tunnistust katse käigus tekkinud sade, mis enam ei lahustunud lahuses. Ka lõpplahus oli hägune. Katseklaasi sisu soojendamisel toimus reaktsioonis aromaatsete tuumade nitreerumine, millest andis tunnistust tekkinud kollase värvusega reaktsioonisegu (aluselises keskonnas-kollane, leeliselis keskonnas-oranz). Võin järeldada, et
liigid:1)massi järgi- kerged(tabeli alguses) ja rasked(tabeli põhimõistes- radioakt preparaadi aktiivsus- näitab, mitu lõpus) 2)stabiilsuse järgi: stabiilsed-püsivad koos kuitahes tuuma sekundis laguneb. SI süsteemi mõõtühik: 1s-1 (loe: 1 kaua. Ebastabiilsed- lagunevad väiksemateks osadeks teatud lagunemine sekundis) Praktikas: 1ci= 37·10-9s-1 (37 milj aja jooksul, ebastabiilsete tuumadega aineid nim lagunemist sekundis) (s.o. 1g raadiumi aktiivsus) radioaktiivseteks. Isotoobid:126C- tavaline süsinik(tahm), 2)neeldunud kiirgust isel. mõisted ja ühikud: põhimõiste: mille tuumades on 6 prootonit ja 12 nikleoni (neutronid 12- neeldumisdoos. Ühik: 1Gy(grei) 1Gy=1J/1kg Elusorga 6=6); 146C- radioaktiivne süsinik; 126C-tuumad püsivad koos neeldunud kiirgusnenergiaid nim kiiritusdoosiks. Vanaühik:
AATOMIFÜÜSIKA 1896.a. Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida?
kuluks tuuma lõhkumiseks üksikuteks osadeks – prootoniteks ja neutroniteks. 2) eriseoseenergiaks nimetatakse energiat, mis kulub üksiku tuumaosakese eraldamiseks aatomituumast. 4) Kirjelda tuumareaktsioone: 1) raskete tuumade lõhustumisreaktsioon ehk ahelreaktsioon, 2) termotuumareaktsioon ehk kergete tuumade ühinemisreaktsioon? – Tuumareaktsiooniks üldiselt nimetatakse aatomituumade muundumisi vastastikmõjus teiste tuumadega või osakestega (prootonid, neutronid, alfaosakesed, footonid jne). Tuumareaktsioonidega kaasneb alati soojusefekt – st reaktsioonil eraldub või neeldub soojus, mis ületab miljoneid kordi keemilisel reaktsioonil (näiteks põlemisel) eralduva soojushulga. Tuumareaktsioonide põhiliigid on 1) raskete tuumade lõhustumisreaktsioon ehk ahelreaktsioon, mille käigus tabab rasket tuuma, milles tuumaosakeste arv ulatub sadadesse (Näiteks
Bituumen on mustjaspruun amorfne aine. 2 Kasutamine Peamiselt bituumenist koosnevad näiteks nafta ja asfalt. Bituumen on enamasti naftast valmistatud normaaltemperatuuril tahke või pooltahke, peamiselt süsivesinikke sisaldav toode. Kasutatakse sideainena tee-ehituses ja isoleermaterjalina hüdroisolatsioonitöödel. Määrdeõli Omadused Pikad sirged ahelad on ühendatud aromaatsete tuumadega. Kasutamine Määrdeõlisid lisatakse tööstustes seadmete metallist pindade vahele, et vähendada hõõrdumist. Vaseliin Omadused Valge või kollane homogeenne pasta, peaaegu lõhnatu ja maitsetu, vedelate ja tahkete parafiinsete süsivesinike segu. Kasutamine See on oluline ravimite, kosmeetikavahendite, peenete keemiliste toorainete ja täppisinstrumentide määrdeaine. Mis teeb selle nii kahjulikuks
Aatomituuma ehitus-tuum koosneb prootonitest(nendes asuvad kvargid, mis on rohelised, punased, sinised pallid),kvarke hoiavad koos gluoonid(sinised sidemed) ning neutronitest ning teda ümbritsevad elektronid Massidefekt- Seoseenergia- energia, mis tuleb anda tuumale, et see üksikuteks nukleonideks, mida suurem on seoseenergia, seda raskem on seda lõhkuda Eriseoseenergia- seoseenergia ühe nukleoni kohta Tuumareaktsioonid- saab esile kutsuda tuuma pommitamisega teiste tuumadega ja tuumaosakestega. Tuumasüntees-aatomituumad luuakse olemasolevatestnukleonidest, tuumafusioon ehk tuumaühinemine-kaks kergemat tuuma ühinevad raskemaks,tuumalõhutamine-raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks Tuumaenergeetika ja tuumarelv. - aatomituuma siseenergia, mille põhjustavad tuuma tuumajõud, energeetika kohapealt elektrienergia, mida saadakse tuumaelektrijaamades tänu tuumareaktsioonidele, seda saab kasutada elektrienergiana, tuumaelektrijaamade pluss see, et ei paisataõhku
Mikrogliia rakud on teistest gliiarakkudest väiksemad. Nad on piklikud väheste hargnevate jätketega rakud. Mikrogliotsüüdid on kesknärvisüsteemi makrofaagideks. 14. Epidermise kihid Epidermis koosneb 4 kihist, kuid peopesade ja jalataldade epidermisel on veel läikekiht. 1. Sarvkiht (stratum corneum) - pindmine sarvestunud rakude kiht, raku tuum on hävinud, tsütoplasmas hulgaliselt keratiini. 2. Läikekiht (stratum lucidum) 3. Sõmerkiht (stratum granulosum) - piklikud, hävivate tuumadega rakud, mis sisaldavad keratohüaliini sõmeraid. 4. Ogakiht (stratum spinosum) - väikeste ogataoliste jätketega hulknurksete rakkude kiht. 5. Basaalkiht (stratum basale) - prismaatilised, piklike tuumadega rakud paiknevad basaalmembraanil. 15. Bronhi ja bronhiooli ehituse erinevused Bronhi sein on kolmekestaline. 1) Valendikupoolseks kestaks on limaskest. Limaskesta katab mitmerealine ripsepiteel, mis bronhi diameetri vähenedes madaldub
Melanotsüüte on epidermises veidi alla 1% ja Langerhansi rakke 5% piires. Peale selle on dermas rohkelt Merkeli rakke. Epidermise põhiliseks struktuuriproteiiniks on keratiin. Ainus paljunemisvõimeline epidermise kiht on basaalkiht. Basaal- ja ogakiht moodustavad nn. Malpighi kihi. Normaalses epidermises jaguneb basaalne keratinotsüüt umbes 1 kord iga 13 päeva järel. Oma teekonnal basaalkihist stratum corneumi `i suunas muutuvad epidermaalsed keratinotsüüdid mitoosivõimelistest tuumadega rakkudest tuumata sarvkihirakkudeks. Sügavamates epidermise kihtides on keratinotsüüdid piklikud, ülespoole nihkudes aga lamenevad ja päris ülemistes sarvkihi osades on õhukeste helveste sarnased. Aeg, mille jooksul rakk lahkub basaalkihist, jõuab naha pinnani ja deskvameerub nn. rakkude transiitaeg on 26-28 päeva. Terve naha korral on täielikult keratiniseerunud rakkude deskvamatsioon ja uute rakkude produktsioon basaalkihis omavahel tasakaalus. (Roosalu 2006: 241) 1
( näiteks vesiniku tuumaks ongi ainult prooton) Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tuuma tihedus on ka väga suur ning seda on võimalik mõõta. Kõik tuuma omadused tulenevad tema koostisest ja jõududest, mis sees valitsevad. 7. MIS MÄÄRAB KEEMILISE ELEMEND Prootonite arv aatomis määrab ära keemilise elemendi. 8. MILLE POOLEST SARNANEVAD ERINEVAD ISOTOOBID? Erinevaid tuumi või aatomeid vastavate tuumadega nimetatakse selle elemendi isotoopideks. Igal keemilisel elemendil on mitu isotoopi. Isotoopide keemilised omadused on sarnased, kuna elektronkatete ehitus on ühesugune. Isotoopide füüsikalised omadused on aga erinevad, eriti väikese järjenumbriga elementidel. Ühe ja sama elemendi isotoopidel langeb prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust aatomituumast. 9. SELGITA -, - ja - lagunemine. Kirjuta lagunemisvõrrandid. 1.- -lagunemine
beetakiirteks. Need kiired, mis ei kaldu üldse, nimetati gammakiirteks. Tehti kindlaks, et kõik elemendid, mille järjenumber on suurem kui 83, on radioktiivsed. Radioaktiivsuse sisemised põhjused ja olemus jäid veel ebaselgeks. Radioaktiivsuse liigid: alfa, beeta ja grammakiirgus. Neutroni avastamine Kui 1911.aastal E. Rutherfordi katsetes avastati aatomituum, siis seostati radioaktiivsus tuumadega. 1932.aastal leidis inglise füüsik J.Chadwick, et berülliumi kiiritamisel alfa osakestega kiirguvad sealt suure läbitungimisvõimega umbes prootoni massiga neutraalsed osakesed. Uus osake sai nimeks neutron. Kvantfüüsika See avastus võimaldas püstitada tuuma prootonneutronmudeli. Kuna selleks ajaks kujunes põhijoontes välja ka kvantfüüsika, siis tekkis võimalus mõista, milline on tuuma
Lahus muutus helekollaseks. Reaktsioonisegusse tekkisid kollased sademe tükikesed. · Jahutan reaktsioonisegu. · Lisan lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni. Oli tunda ammoniaagile iseloomulikku lõhna juba pärast mõne tilga lisamist. · Loksutan reaktsioonisegu hoolikalt. Pärast loksutamist oli sade segunenud ning reaktsioonisegu oli ühtlane hägune helekollane lahus. Järeldus Teame, et kui valgus on aromaatsete tuumadega aminohappeid, siis kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel see valk denatureerud pöördumatult. Sellest annab tunnistust katse käigus tekkinud sade, mis enam ei lahustunud lahuses. Ka lõpplahus oli hägune, seega selles eksisteeris endiselt sadet. Katseklaasi sisu soojendamisel toimus reaktsioonis aromaatsete tuumade nitreerumine, millest andis tunnistust tekkinud kollase värvusega reaktsioonisegu. Võime järeldada, et munavalgu lahuses on aromaatsete tuumadega aminohappeid. 1.1
Nemad nimetasid selle Kiirguse radiaktiivseks kiirguseks. Curied leitsid ,et elektriväljas või magnetväljas jaguneb radioaktiivne kiirgus KOLMEKS ! Positiivsete laengute kaldumisel tekkis alfakiirgus , vastas suuda kaldus deltakiirgus ja otse gammakiirgus.Tehti kindlaks , et kõik elemendid , mille jürjekorra number on suurem kui 83 on radioaktiiivsed. Ning radiaktiivseid isotoope leidub praktiliselt kõikidel elementidel. Peale Ruthefordi Tuuma avastamist ,seostati radioaktiivsust just Tuumadega. Alfakiirguse moodustavad Heeliumi aatomituumad ( He tuumad , järjekorra nr 2, Aatomimass on 4 ) . Alfa lagunemise korral , lendavad tuumast välja osakesed , mille laengu arv on 2 ja masssi arv 4 ,see tähendab et tekkib uus keemiline element ,mis on perioodilisussüsteemis 2 kohta ees pool. Osakeste laine omaduste tõttu saab alfaosake lahkuda ka siiis , kui tema kineetiline energia on seose energiast väiksem seda nim. Tunneli efektiks
Seente jaotus. * ikkeseened * kottseened * kandseened * viburseened Ikkeseened. * põhiliselt hallitusseened * toitumiselt saprotroofid * leidub toiduainetelt, puu- ja juurviljadelt * mükoriisa koosseisu kuulub ka biotroofe * paljunevad sporangiumite abil (mittesuguliselt) * siia kuuluvad ka seened, millel puuduad rakuvaheseinad. Näited: * musttäpphallik rakuvaheseinteta, paljude tuumadega * sõnnikuhallik vajab elutsükli läbimiseks veise seedekulgla läbimist; eosed satuvad maapinnale sõnnikuga. - hästi tugevalt arenenud fototropism (kasvavad valguse poole kaldu) - eosla all olev viimane rakk puhetub ja viskab lõhkedes eosla eostega eemale Kottseened. *hallitusseened ja söögiseened *eosed arenevad eoskottides 8-kaupa * viljakeha kutsutakse askoseks
● Uni on kaitsepidurdus, mille ajal närvirakud puhkavad ja nende erutuvus taastub. ● Pikaaegne unetus võib viia tõsiste NS häireteni. 35. Mitu tundi ööpäevas vajab und ● täiskasvanu: 7-8 tundi ● imik: kuni 20 tundi ● 7-10a: 10-11 tundi 36. Mida mõistetakse kõrgema närvitalitluse all? ● See on suuraju koore tegevus, mis on seotud läimate koorealuste tuumadega. ● Selle aluseks on tingitud refleksid, mille abil toimub ajukoore kontroll KNSi teiste osade üle ja teostub organismi kõike täiuslikum kohanemine väliskeskkkona tingimustega e käitumine. 39. Vegetatiivne NS, funktsioon ja jaotus ● Jaotub: - SÜMPAATILISEKS (keskused seljaajus): organismi mobiliseerimine, et energiavarusid ja ressursse liigutustegevuste paremaks täitmiseks kasutada ja
III silmaliigutajanärv silmamuna liikumine, reguleerib nägemisteravust IV plokinärv silmamuna liikumine VI eemaldajanärv silmamuna liikumine XI lisanärvi peapööritaja, trapetslihas XII keelealune närv keele lihas, kaela eesmised lihased Seganärvid V kolmiknärv VII kolmiknärv IX keele-neelunärv X uitnärv Kõrgem närvitalitus Ajukoore tegevus, mis on tihedalt seotud lähimate koorealuste tuumadega Refleksid jaotuvad: Tingimatud refleksid pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid Tingitud refleksid elu jooksul omandatud refleksid, millega organism kohaneb pidevalt muutuvate välistingimustega Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores nn vastuvõtutsoonid: Motoorsed keskused pretsentaalkäär Sensoorsed keskused posttsentraalkäär Nägemiskeskus kuklasagar Kiirusagara tagaosa lugemiskeskus Mälu Meeles pidada
17.Iseloomusta lühidalt peaaju erinevate osade asukohta ja ülesandeid. PEAAJUOSAD Ajutüvi Kontrollib südametegevust, hingamist ja seedimist. Vaheaju ja seljaaju vahel. Suuraju koor Seal toimub kõrgem närvitalitus. Asub kõige üleval. Mõhnkeha Infotöötlus. Kahe ajupoolkera vahel. Keskaju juhib koos seljaajuga keha automaatseid liigutusi, automaatselt silmade eest. Vaheaju all. Piklikaju Reguleerib südant läbivat verehulka, koos sillas paiknevate tuumadega ka hingamist ja seedimist. Une- ja ärkveloleku regulatsioon. Vasak ajupoolkera vastutab kõne ja kõnest arusaamise eest. Ta on juhtiv poolkera Parem ajupoolkera kujutlusmeele ja emotsioonide keskus Vaheaju autonoomne NS ja sisenõresüsteemi regulatsioonikeskus (hormoonid)(Hüpotalamus ja ajuripats reguleerivad sisenõresüsteemi). Peaaju keskosas. Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooon, kordinatsioon. Poolkerade all asuv aju osa
saavutamiseni. Lisati NH4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni. Tulemus: HNO3 lisamisel tekkis valge sade ning soojendamisel muutus segu kollakaks, NH4OH lisamisel värvus muutus intensiivsemaks, lõpuks oranziks. Soojendamisel toimus aromaatsete tuumade nitreerumine, mis tingis kollaka värvuse tekke. Moodustunud ühend käitub hape/alus indikaatorina ning leeliselise NH4OH lisamisel omandas segu oranzi värvuse. Järeldus: Munavalgu lahuses sisaldusid aromaatsete tuumadega aminohapped 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooniga saab kindlaks teha fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavate aminohapete sisaldumist (Tyr radikaalid). Positiivse Milloni reaktsiooni annab enamik valke, denatureerunud valgu sade värvub roosakaks. OH O OHg HNO3 + Hg(NO3)2 O 2N N O
talieos. Torukesed, tubes - lehikseente ja mittelehikseente *viljakehadel *eoslavakandjat moodustavad torujad, *pooriga avanevad moodustised, mis*kübaraga *viljakehadel paiknevad ühtse käsnja kihina (väga harva üksteisest eraldunult) *kübara alaküljel, *liibuvatel viljakehadel nende pealispinnal; *eoslava paikneb torukeste sisepinnal. Trihhogüün, trichogyne - *askogoonist lähtuv *retseptiivhüüf, mille kaudu kottseente *sugulises protsessis *anteriidi sisu (protoplast koos tuumadega) liigub askogooni Uredospoor, uredospore - vt. suvieos. Vaheperemeestaim, alternate host - taim, millel roosteseened arenevad oma elutsükli kahes esimeses faasis (0 ja I), moodustades *spermogoone ja *keviseid Vesiikul, vesicle - põisjas *seeneniidi tipuharu taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades. Vesikulaar-arbuskulaarsed mükoriisad, vesicular-arbuscular (VA) mycorrhizas - vt. arbuskulaarsed mükoriisad.
Pärast munavalgu ja kontsentreeritud lämmastikhape segamist tekkis valge sade see tähendab, et valk sadestus ja pöördumatult denatureeris. Soojendamise ajal lahuse värvus muutus kollaseks see tähendab, et toimus aromaatsete tuumade nitreerumine. Pärast NH4OH lisamist tekkis siis 2 kihti. Alumine kiht on helekollane ja ülemine kiht on kollane. Moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mille värvus on helekollane. Võime järeldada, et munavalgu lahuses on aromaatsete tuumadega aminohappeid. 1.1.3. Valkude sadestamine trikloäädikhappega. Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000. Trikloroäädikhapet saab kasutada valkude eraldamiseks madal - molelaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik Katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust ja lisasin mõni tilk CCI3COOH lahust . Loksutasin hoolikalt ja jälgisin. Tulemus
kujuga rakud asetsevad pindmiselt, sügavamate kihtide rakud muutuvad järjest ümaramaks kuni piklikovaalseks Epiteeli kihid: Pindmine kiht – suured, lamedad rakud, nende tuumad on pinnaga paralleelsed Ogakiht – hulknurksed ogataoliste struktuuridega rakud Basaalkiht – kõrgprismaatilised tugevalt värvunud, pinna suhtes ristiasetsevate piklike tuumadega rakud Seedetrakti algusosas, (suuõõnes ja söögitorus) ning lõpuosas (aanuses), suguteedes, katab silma sarvkesta Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel e epidermis koosneb enamasti neljast kihist, kuid mõnes piirkonnas sisaldab lisaks veel ka läikekihti, mis muudab teda eriti tugevaks Sarvkiht – pindmine sarvestunud rakude kiht, rakkudel tuum hävinud, tsütoplasma sisaldab hulgaliselt keratiini
Reaktsioonisegu loksutame ja soojendame kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks. Seejärel segu jahutatakse, lisame NH4OH lahust ja loksutame hoolikalt. Tulemus: HNO3 lisamisel tekib valge sade, soojendamisel muutub segu kollaseks ehk toimub tuumade nitreerumine. Moodustunud ühend käitub hape/alus indikaatorina, seega NH4OH lisamisel, mis tekitab leelise keskkonna, omandab segu intensiivsema värvuse, lõpuks muutub see oranžiks Järeldus: Munavalgu lahuses olid aromaatsete tuumadega aminohapped. 1.1.3 Millioni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga Reaktsioonidega saab kindlaks teha fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavate aminohapete sisaldumist, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Positiivse Millioni reaktsiooni annab enamik valke, denatureerunud valgu sade värvub roosakaks.
tuumareaktsioonidel tähtedes, mistõttu vajalikeks spektrivaatlusteks tuleb leida koht, mis pole saastatud hilisemate lisanditega. Kosmoloogilisele nukleogeneesile järgneb pikk Universumi jahtumisfaas kiirgusdominantsel arenguetapil, kus midagi erilist ei juhtu enne, kui selle etapi lõpul temperatuur on Universumis langenud niivõrd madalaks (4000 K), et toimub elektronide rekombinatsioon moodustunud heeliumi ja vesiniku tuumadega: kosmoloogilise plasma asemele tekib kosmoloogiline gaas. Umbes samaaegselt muutub ka Universum kiirgusdominantsest ainedominantseks (aine tihedus saab suuremaks kiirguse tihedusest). Kujunenud musta keha footonkiirgus mõnda aega hajub veel üha nõrgenevalt vabade elektro nide foonilt ja seejärel muutub ta ainefoonist täiesti sõltumatuks musta keha kiirguseks. Musta keha kiirgusel on see tähelepanuväärne omadus, et Universumi paisudes jääb ta ikkagi musta
Päikesele, kui gaasilisele kehale ei saa olla kindlat pinda. Päikese „atmosfäär“ koosneb 2 kihist- kroonist ja kromosfäärist. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile. Kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud Päikeseketta ümber- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. 16. Kust saab Päike energiat? Päike saab oma energiat termotuumareaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadega. See nõuab väga kõrget temperatuuri ja suurt rõhku ning seetõttu saab toimuda vaid väga sügaval Päikese sisemuses. 17. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Eraldub energia läbib 3/4 teest tsentrist pinnaseni footonite vahetuse teel. - seda nim, kiirguslikuks energiaülekandks. Päikesel on ka tumedad laigud – loited- ainete paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamik langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgab maailmaruumi. 18
summat. Isotoop Kujutavad endist ühe ja sama prootonite arvu, kuid erineva massiarvuga tuumi. Radioaktiivsus Aine iseeneselik kiirgamine. Poolestusaeg Aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb kaks korda. Seosenergia energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhkumiseks üksikuteks koostisosadeks. Massidefekt Algproduktide ja lõpp-produktide seisumasside vahe. Tuumareaktsioonid Nimetatakse üksikute elementaarosakeste või teiste tuumadega vastastikuse mõju protsessis toimuvaid tuumade muundumisi. Kosmoloogia. Nüüdisaegne maailmapilt: Päike Päikesesüsteemi keskne ja kõige suurema massiga keha, mis kiirgab pidevalt kõigi sagedustega elektromagnetlaineid. Päikese kiirgus avaldab kõikidele Päikesesüsteemi kehadele tugevat mõju soojendab neid, mõjutab nende atmosfääre. Päikesesüsteem Moodustavad Päike ja planeedid koos oma kaaslastega.
Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. poolestusaeg aeg, mille jooksul laguneb pool radioaktiivsest ainest. seosenergia energia, mis tuleks kulutada, et lagundada aatomi tuum nukleonideks. massidefekt nukleonide seisumasside ja aatomi tuuma seisumassi erinevus. tuumareaktsioonid - tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega. Kosmoloogia Päike - on meie planeedile lähim täht. Tema mass on 330 000 korda ja diameeter 109 korda suurem kui Maal, keskmine tihedus 1,4·103 kg/m3. Päikese ekvaatorilähedased kihid pöörlevad kiiremini kui poolustelähedased kihid. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni, mille järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist. Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu.
Suuraju poolkera, mõhnkeha, talamus, epifüüs, keskaju, väikeaju, piklikaju, hüpofüüs, nägemisristmik, haistmissibul 150. Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktsionaalsed keskused, peaaju närvide tuumad Piklikaju mööda seljaaju valgeaine vääte kulgev erutus antakse piklikaju vastavate väätide kaudu väikeajju või talamusse. Hallaines paiknevad IX-XII peaajunärvi tuumad: IX peaajunärv keeleneelunärv, X uitnärv, XI lisanärv, XII keelealune närv. Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. Tagaaju silla tagumises osas asetsevad nelja peaajunärvi: V kolmiknärvi, VI eemaldajanärvi, VII näonärvi ja VIII tasakaalu-kuulmisnärvi tuumad. Rombaugus on V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asuvad hingamis-, südametalitluse, tingimatute seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine jm) keskused.
omandab leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik: valasin katseklaasin 1 ml munavalgulahust, lisasin 5 tilka konsentreeritud HNO 3-e. Loksutasin reaktsioonisegu ja soojendasin, kuni tekkinuda valge sade värvus kollaseks. Jahutasin segu, lisasin NH4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutasin katseklaasi. Lahus muutus oranzikaks. Järeldus: reaktsioonisegu sisaldas aromaatsete tuumadega aminohappeid, kuna HNO 3 lisamisel aromaatsed tuumad nitreerusid ning tekkis kollane sade. Leeliselises keskkonnas muutus lahus oranziks. 3. Milloni reaktsioon Milloni reaktiiv on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO 2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiin. Türosiin sisaldub enamikus valkudes, seega annab reaktsioon enamasti positiivse tulemuse, mille
NH4OH lahust ja loksutame. Tulemus: HNO3 lisamisel tekkis valge sade ning soojendamisel muutus segu kollakaks, NH4OH lisamisel värvus muutus intensiivsemaks, lõpuks oranžiks. Järeldus: Kui me soojendame meie segu, toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mille värvus on kollane. Kui me lisame NH4OH lahust, nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape ja lahus värvub oranziks. Munavalgu lahuses sisaldusid aromaatsete tuumadega aminohapped. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiivi on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (nt Tyr radikaalid. Türosiini leidub enamikes valkudes ning seega toimub nendega Milloni reaktsioon, mille puhul lahus sade valgulahuses värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml munavalgu
annaabi.ee 
