Positiivne on siis kui maapind saab rohkem kiirgusenergialt, kui ise soojuskiirgusena ära annab. ( neeldub ) Negatiivne on vastupidi. Tervel maakeral on enamvähem neutraalne , tasakaalus. Tuul õhu liikumine, temperatuuris ja rõhust. Soojem õhk liigub külmemale kehale. Soe õhk on kergem, külm on raskem. Külm õhk ei liigu, sest rõhk on kõrge, sest osakesed on tihedalt. Mida kõrgemale läheme, seda madalam rõhkkond. Rõhkkond on madal - tõusvad õhuvoolud. Rõhkkond on kõrge langevad õhuvoolud. Rõhkkonnad liiguvad kõrgemalt rõhualalt madalrõhu alale tuul. ÕHUMASSID · arktiline · parasvöötme mereline · parasvöötme mandriline · troopiline mereline · troopiline kontinentaalne · ekvatoriaalne Kliimavöötmed Arktiline kliimavööde aasta läbi arktiline õhk külm, tuuline, kaks aastaaega (polaaröö ja polaarpäev) Need on külmakõrbed.
Atsmosfäär Õhu koostis 72% lämmastik 21% hapniku 0,93% argoon 0,03% CO2 760mm Hg Kui on üle on kõrdrõhkond kui alla on madal rõhkkond atmosfääril on 5 kihti. Maapinnalt kõige l2hemal kõrgemaks ... Eksofäär=>gaasi tihedus on väike , et molekulid ja aatomid võivad läbida kümneid ja sadu kilomeetreid enne , kui põrkavad naabermolekulidega. Termosfäär=> näeme virmalisi, temperatuur tõuseb Mesosfäär-> suur temperatuuri langus.(meteoriidid) stratosfäär-> ülemine piir 50km=> temp tõuseb(osoonikiht) Troposfäär=> temp langeb(pilved ja hapnik)
KAASHÄÄLIKUÜHEND Kõik tähed kaashäälikuühendis kirjutatakse ühekordselt: nt kristalne, piklik, tallinlane, kotjas, homne ERANDID: liitsõnad -gi, -ki liide l,m,n,r järel ülipikk s liide algab sama tähega, millega sõna lõppeb lõppklass sinkki marssis rõhkkond VEAOHTLIKKE VORME Õudne: õudse Anekdoot Materiaalne, aga materjal Psühholoogia, psühholoog, aga psüühiline Müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju Krahh: krahhi: krahhi Almanahh: almanahhi: almanahhi Guljass: guljasi: guljassi duss: dusi: .dussi Bors: borsi: borsi Portugallane austraallane arahhis terrass kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett -lik ja likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus
Liitsõnad lõplik lõppklass liide gi, -ki seda sinki see sinkki piklik pikkpoiss ruljas rullgi ülpikk s l-i, m-i, n-i ja r-i järel liide algab sama tähega, millega sõna marsib marssis lõppeb pulsilöök pulss lipkond keskkond rõhku rõhkkond Koondlause Koma on : · Kuid · Aga · Vaid · Ent Koma pole : · Ja · Ning · Ega · Või · Ehk · Nii kui ka Õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud andsid tänavu head saaki. Tegime palju õunamaha, -moosi ja kompotti. Kokkuvõttev sõna : loe , te ja lu. Novembris on järgmised kalendri tähtpäevad : mardi-, kadri- ja andresepäev. Loe, te ja lu kokkuvõttev sõna.
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed; 3) sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse; 4) võõrsõnades: absoluutne, röntgen. 2. Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks k, p, t: vaatan, kõiki. 3. Kahe- või en...
Häälikuühendite õigekiri Häälikuühendeis märgitakse iga täht ühekordselt: linlane, õmbleb, usjas, mängis golfi, sõi borsi. Erandid 1. rõhuliite -gi/-ki ees: sallgi, lippki, ehkki; kaskki, maskki; kukkki, sukkki; 2. liitsõna liitumiskohal: kristallvaas, purskkaev, parkettpõrand, keskkool; 3. ülipikk ss heliliste l, m, n, r järel: valss, pimss, seanss, ressurss, renessanss; 4. kui liide algab sama tähega, millega sõna lõpeb: õhkkond, rõhkkond, keskkond, modernne Harjutav etteütlus Jutud petliku loomuga ametniku mõttetust nõudlikkusest ja absurdsest kokkuhoidlikkusest olid jõudnud korralikkude kodanikkude kõrvu. Läbi matjast klaasist akna paistis tünja mehikese siluett. Hajameelne professor oli dokumente allkirjastades end kogemata tusiga määrinud ja pidi nüüd dusi alla minema. Noore lauljatari fänkond ilmutas ebasõbralikkust kontserdil viibijate suhtes. Kui töötajail
vesi pidevalt uhub ning lauge vasak kallas. Ka lennukite, rakettide ja püssi kuulide lennule avaldab see jõud mõju ja muudab nende suunda. Tuuled: Ekvaatoril tekkivad sooja alus pinna tõttu tugevad tõusvad õhu voolud ja maapinna lähedal kujuneb seega madala õhurõhuga ala. Soe õhk tõuseb tropossfääri ülakihtideni ja liigub seal nii põhja kui ka lõuna poole. Jõudnud 30-35 laiuskraadini on õhu mass piisavalt jahtunud ning hakkab laskuma, ning 30 laiustel valitseb seega kõrg rõhkkond. Sealt Hakkab õhk liikuma maapinna lähedal madalamal rõhul(ekvaator) nii tekkivad ekvaatori ja 30 laiuskraadide vahel põsivad tuuled- PASAADID- mis põhja poolkeral puhuvad coriolise jõu poolest kirdest (kalduvad paremale) ja lõuna poolkeral kagust(kalduvad vasakule)- siit ka nimetus kirde ja kagu passaadid. Õhuringluse tõttu tekivad maapinnal ka teised suhteliselt põsivad tuuled. Sama moodi nagu pasaadid tekkivad ka-läänetuuled-30
eemale kõikumine väheneb (ööpäevane kõikumine).Aastane kõikumine on ekvatoriaalsetes maade väike, poolustel suurem. Õhurõhu muutused tulenevad ja tsüklonite ja antitsüklonite liikumisest. Isobaarid e. samarõhujooned. Isobaaride joonestamisel nende otsad ühinevad ja tekivad kinniste isobaaride poolt piiratud alad. Kui õhurõhk on seal ala keskkohas kõrgem kui äärtel, siis on tegemist antitsükloni e. kõrgrõhkkonnaga. Kui kujuneb selline rõhkkond, mille keskkohal on õhurõhk madalam kui äärtel, siis seda niemtatakse madalrõhkkonnaks e. tsükloniks. Suvel on õhurõhk mandrite kohal madalam, ookeanide kohal kõrgem. Talvel on vastupidi. Ekvaatoril on õhurõhk aasta läbi ühtlaselt madal. Miks inimene ei talu suurt kõrgust? Suurel kõrgusel on ühk hõre ja inimene ei saa hingata nii palju hapnikku kui organism vajab. Madal õhurõhk on kahjulik ta taimedele. 4.Tuul
täht ühekordselt. KAASHÄÄLIKUÜHEND Kõik tähed kaashäälikuühendis kirjutatakse ühekordselt: nt kristalne, piklik, tallinlane, kotjas, homne ERANDID: liitsõnad -gi, -ki liide l,m,n,r järel ülipikk liide algab sama s tähega, millega sõna lõppeb lõppklass sinkki marssis rõhkkond Võõrsõnade õigekeelsus Võõrsõnad on teisest keelest laenatud sõnad, mille võõrapärasus pole veel täiesti kadunud. Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus: · g, b, d sõna algul - grimm, botas, doos; · võõrtäht - zooloogia, faas, efektiivne, tuss; · pearõhk järgsilbil - miniatuur, limonaad, etikett; · võõrapärased häälikuühendid - foogt, allergia, lornjett jt Võõrsõnu kirjutatakse võimalikult häälduspäraselt, st lähtekeele lähedaselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
