Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika Kodutöö 3 Tallinn 2020 1. Linnarežiimil sõites tarbis autopark 50% ning linnadevahelistel teedel 50% kütustest. Bensiini kulu linnas oli 10 kg ning maanteel 7 kg iga 100 km kohta. Katalüsaatoriga varustatud autod tarbisid ära 90% kütusest. a) Leidke autotranspordi poolt atmosfääri emiteeritud saasteainete kogused aastas, kui kulutati 119 000 tonni kütust (1 kg = 1,37 liitrit). Kasutage Tabelis 1 ära toodud emissioonitegureid ja täitke Tabel 3. b) Arvutage aktsiisimaks kokku (Tabel 3) kasutades kütuste aktsiisimäära, mis on esitatud tabelis 2. Tabel 1. Emissioonitegur Emiteeriv Emissioonitegur, g/km
Eesti Mereakadeemia Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Referaat Teema: ”Kütusest põhjastatud avarii, scrubber, 10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult” Õppejõud: Urmas Kuus Üliõpilane: Jakov Ljauman Rühm: MM42 Tallinn 2013 Sisukord 1.Scrubber................................................................................................
Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris Esimene konflik, millest sai ,,külm sõda" alguse, loetakse Berliini blokaadi 1948-1949 aastal. Selle käigus NSVL lõikas Lääne-Berliini 324 päevaks ära välismaailmast. St elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel viisil põlvili suruda ning endaga liita. Külma sõja põhirelv on tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külma sõda avaldus mitmel erineval vormil: ideoloogiliselt, kultuuriliselt, propagandistlikult, majanduslikult ja sõjaliste konfliktidega. Külma sõjaga kaasnesid muutused kõigis ühiskonna valdkondades kuid millised olid peamised muutused kultuuris ?
Hoonete soojustamine 1 Hoonete soojustamine hoonete küttesoojus kulub valdavalt välispiirete (vundament, põrandad, vä- lisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsioonist-õhuvahe- tusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks; soojakaod läbi välispiirete ja soojakulu õhuvahetusele olenevad vahetult välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest; halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht;
kala ja kodulindude võib kaasneda naha- jalikke meet- kaudu. sügelus, silmade meid, et kesk- ärritus, häired maksa konnaohutult funktsioneerimises kõrvaldada kasu- ja immuunsüsteemis, tusest nii kasu- hingamisteede är- tatud PCB-d kui ritus, peavalud, ka PCB-sid sisal- uimasus, mälu- davad seadmed, kaotus, närvilisus kui neid ei õnnestu saastest
suhtumine juutidesse, mis on väljendunud nii globaalses välispoliitilises toetuses kui ka erilises tähelepanelikkuses madalamatel tasanditel, võib kirjeldatud teabe kuhjumisel asenduda hoopis vastupidiste tundmustega. Seda enam, et eurooplase maailmapildis pole juudi eelmine kuvand veel kuigi paksu tolmukorra alla mattuda jõudnud. Lõpetuseks kasutaksin võimalust kirjutada juudi rahvuse erilisuse või äravalituseväite bioloogilisest põhjenda(ma)tusest. Hispaania geneetik, professor Antonio ArnaizVillena on uurinud nagu paljud teisedki tema kolleegid LähisIda rahvaste geneetilist päritolu ja võrrelnud juutide geenides sisalduvat informatsiooni teiste sealsete rahvaste omaga. Kõnealune uurimus käsitles palestiinlaste päritolu ja nende geeniinfo võrdlust teiste Vahemereäärsete inimpopulatsioonidega. Oma uurimuses leidis ArnaizVillena, et LähisIda juudid on palestiinlastega geneetiliselt praktiliselt identsed 5
kus on minekut et igas surmas sama palju sünde kui meres vett ja taevas saladust et noores elus sama vähe sunde kui elus mõtet kivis armastust ta loobus siis kui kõik jäi tema kanda sest mul ei ole 10 mida anda-võtta ja kus ei ole sinna ei saa anda ja kes ei sõdi see ei lähe sõtta hää küll ma lähen olen nagu udu ja laskun vihma- lume-rahena ei tule armas- tusest iial puudu sest kes on üks on üks ka kahena 11 Kokkuvõte Juhan Viidingu valikkogu (kirjastus Tuum) koostaja Hasso Krull kõneleb raamatust ja Juhan Viidingu tähendusest. Oma nägemust Üdi ja Viidingu luulest ei kätkenud ma seega valikusse, vaid raamatu järelsõnasse. Olen arvamisel, et Jüri Üdi tulek põhjustas seitsmekümnendatel aastatel eesti luulekeeles omamoodi revolutsiooni. See oli nagu teine luuleuuendus,
Newtoni seadused. Kulgliikumise dünaamika - Dünaamika puhul lisandub liikumisele kaks põhisuurust: jõud Vektorite hulka kuuluvad kiirus, jõud ning mitmed teised suurused. Vektori määrab ära suurus ⊕ a, suund a ja ja mass. Jõud on iga põhjus, mis kutsub esile keha kiireneva v aeglustuva liikumise. Mass on ainehulk antud rakenduspunkt a. Skalaarideks nim. suurusi, mille määramiseks piisab ainult arvväär-tusest (temp., mass, kehas. m0-seisumass, c-valguskiirus, v-kiirus m=m 0/√(1-v/c) N1. Seadus-iga keha seisab paigal v liigub tihedus). Siia hulka kuuluvad tee, aeg ja mass jne. Vektori moodul on alati positiivne skalaar. Vektori ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni välisjõud seda olekut ei muuda. kirjeldamine: vektoreid , mis on suunatud mööda paralleelseid sirgeid (samas või vastupidises ), nim. N2
............................................................................................18 3.2.3.1Töötasu maksmise aeg, koht ja viis............................................................................19 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on Eestis palju räägitud töötusest. Inimesed soovivad saada head palka, kuid hetkel vabad töökohad ei paku neile piisavalt töötasu või siis puudub neil töö jaoks vastav kvalifikatsioon. Töö on enamikule inimestest vajalik enda ja oma perekonna ülalpidamiseks, see tähendab elatusvahendite hankimiseks. Eestis on võimalik töötada töövõtu lepingu, käsunduslepingu või töölepingu alusel. Käsundusleping ja töövõtu leping põhinevad võlaõigusseadusele, tööleping ja töölepingu seadusele
..20) R0 . Kuigi tarvitile antav võimsus on mitu korda väiksem võimalikust, on kasutegur maksimaalne, üle 0,95. Praktikas kasutatakse enamasti toiteallikaid, mille R0 << R. Niisuguse toiteallika klemmipinge praktiliselt ei sõltu voolust, seepärast nimetatakse teda püsipingeallikaks. Elektroonikas ja raadiotehnikas on kasutusel suure sisetakistusega vooluallikad. Siis R0 >> R ja vool E E I= praktiliselt ei sõltu koormustakis- R0 + R R0 tusest. Niisugust allikat nimetatakse püsivoolu- allikaks. 34
..20) R0 . Kuigi tarvitile antav võimsus on mitu korda väiksem võimalikust, on kasutegur maksimaalne, üle 0,95. Praktikas kasutatakse enamasti toiteallikaid, mille R0 << R. Niisuguse toiteallika klemmipinge praktiliselt ei sõltu voolust, seepärast nimetatakse teda püsipingeallikaks. Elektroonikas ja raadiotehnikas on kasutusel suure sisetakistusega vooluallikad. Siis R0 >> R ja vool E E I= praktiliselt ei sõltu koormustakis- R0 + R R0 tusest. Niisugust allikat nimetatakse püsivoolu- allikaks. 34
..20) R0 . Kuigi tarvitile antav võimsus on mitu korda väiksem võimalikust, on kasutegur maksimaalne, üle 0,95. Praktikas kasutatakse enamasti toiteallikaid, mille R0 << R. Niisuguse toiteallika klemmipinge praktiliselt ei sõltu voolust, seepärast nimetatakse teda püsipingeallikaks. Elektroonikas ja raadiotehnikas on kasutusel suure sisetakistusega vooluallikad. Siis R0 >> R ja vool E E I= praktiliselt ei sõltu koormustakis- R0 + R R0 tusest. Niisugust allikat nimetatakse püsivoolu- allikaks. 34
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu
Vastasmõjuga hoitakse kehi seoses. Väljendub energia kaudu. §5.Vektorid ja skalaarid ning tehted nendega. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmist teostatakse (joon.1)näidatud reegli järgi. Vektorite hulka kuuluvad kiirus, jõud ning mitmed teised suurused. Vektori määrab ära suurus a, suund a ja rakenduspunkt a. Skalaarideks nim. suurusi, mille määramiseks piisab ainult arvväär-tusest (temp., mass, tihedus). Siia hulka kuuluvad tee, aeg ja mass jne. Vektori moodul on alati positiivne skalaar. Vektori kirjeldamine: vektoreid , mis on suunatud mööda paralleelseid sirgeid (samas või vastupidises ), nim. kollineaarseteks. Vektoreid, mis on paralleelsed ühe ja sama tasapinnaga, nim. komplanaarseteks. Samasuunalisi võrdsete moodulitega kollineaarseid vektoreid nim. võrdseteks. Vektorite liitmine. Olgu antud kaks vektorit A ja B(joon.2)
inimorganismis, st ta on aminorühmade põhidoonor transamiinimisel (vt CH2 peatükk 6). AKG on tsitraaditsükli üks võtmemetaboliite. Tema kaudu CH2 G lu ta m a a t lülituvad tsitraaditsüklisse nii glutamaat kui ka viimase amiid glutamiin. H 2N CH C O O- NB! Ketohapete reaktiivsus sõltub funktsionaalsete rühmade paigu- tusest molekulis. Kui funktsionaalsed rühmad on teineteisest tunduvalt eraldatud, säilitab kumbki neist tüüpilise reaktsioonivõime. Kui mõlemad funktsionaalsed rühmad on α-asendis, on nende reaktsioonivõime C O O- (vastastikuse mõju tulemusel) kasvanud: naaber-elektronoaktseptoorsed CH2 α − K e to g lu ta ra a t
Arvutage x(1), x(2), x(3), kui x(0) = . - 3 61 12. JÄLGIMISSÜSTEEM EHK OLEKUTAASTAJA Selle peatüki teoreetilisi aluseid saab leida K. Ogata raamatust ptk. 12-5; pt.12-7. Kui süsteemi siseolekud ei ole mõõdetavad, siis juhul, kui süsteem on jälgitav (vt. peatükk 10), on siseolekuid võimalik arvutada, lähtudes teadaolevatest sisendite ja väljundite väär- tusest. Taastatud siseolekuid võib kasutada stabiliseerimissüsteemi või olekuregulaatori sünteesil (vt. peatükk 11). Näidisülesanne N 12.1 Pidevaja jälgimissüsteem Olgu antud pidevaja süsteem olekumudeliga: - 5 1 1 - 1 A= B= C = [1 - 2] x ( 0) =
See tingimus on rahuldatud juhul, kui 1+2>1. Vooluvõimendusteguri väärtus sõltub aga emittervoolu väärtusest ja siit jõuamegi järeldusele, et mingi voolu I1 väärtusel peabki tekkima voolu laviinitaoline suurenemine. Vastupidise tingimuse 1+2 < 1 korral toimub aga voolu laviinitaoline vähenemine, s.o. tagastumine ehk väljalülitumine. Dioodtüristori nimetatakse ka mõnikord SUS-ks, mis tuleb ingliskeelsest nime- tusest Silicon Unilateral Switch. 8.3. Sümmeetriline dioodtüristor ehk DIAC Kui ühendada teineteisele vastu kaks dioodtüristori, mille keskmised osad võivad olla ühised, saame sümmeetrilise dioodtüristori ehk DIAC-i. Selle ehitus, skeem, transistoridega aseskeem ja tingmärkide kujud on toodud joonisel 8.3. JOONIS 8.3. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 66 On ilmne, et sellise ehituse korral koosneb pinge-voolu tunnusjoon kahest
ti otsusega nõus, võib ta esitada vaide seks. kaitseväeteenistuse komisjonile või kaebuse halduskohtule. Asendusteenistuse esimese poo- le jooksul võib asendusteenistuslase Asendusteenistus kestab 16 kuud. tema avalduse alusel üle viia ajateenis- Asendusteenistuses makstakse asen- tusse. Sel juhul võrdsustatakse asen- dusteenistuslastele teenistuskoha asu- dusteenistuse kaks päeva ajateenistu- tusest töötasu ametikoha järgi. se ühe päevaga. Reservi arvamine Reservi arvatakse isikud, kes on täitnud ja auastme saanud ning vabatahtlikult ajateenistus- või asendusteenistusko- lepingulisse tegevteenistusse asunud hustuse, ning tegevteenistusest vabas- Eesti kodanik. tatud kaitseväekohustuslastest kaadri- kaitseväelased. Kaadrikaitseväelane on Reservväelasena ollakse arvel kuni sel-
..20) R0 . Kuigi tarvitile antav võimsus on mitu korda väiksem võimalikust, on kasutegur maksimaalne, üle 0,95. Praktikas kasutatakse enamasti toiteallikaid, mille R0 << R. Niisuguse toiteallika klemmipinge praktiliselt ei sõltu voolust, seepärast nimetatakse teda püsipingeallikaks. Elektroonikas ja raadiotehnikas on kasutusel suure sisetakistusega vooluallikad. Siis R0 >> R ja vool E E I= praktiliselt ei sõltu koormustakis- R0 + R R0 tusest. Niisugust allikat nimetatakse püsivoolu- allikaks. 34 2. Mittelineaarsed alalisvooluahelad 2.1 Mittelineaarne takisti Eespool, jaotises 1.4 ja 1.5 takistust ja takisteid vaadeldes eeldati, et takistit läbiv vool on võrdeline pingega ehk takistus on püsiv suurus, mille väärtus lineaarselt muutub vaid sõltuvalt temperatuurist. Niisuguste omadustega takistit nimetatakse lineaartakistiks. Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid
ta terveneks. Kahjuks ei tea seda keegi. A: Too mulle näide, mida on vaja teha. D: Palun konkreetset inimest. 52 A: Mul on patsient maksakasvajaga. Mida ta peaks tegema? D: Ennekõike peaks ta teadma, et kasvaja ta on elusolend, kel on oma ilmumise programm. Ennekõike ta peab hakkama temaga suhtlema. Temaga on vaja rääkida, ilma vihata, armastusega, tänada selle eest, et ta organismi tuli, öelda, et ta sai hoia- tusest aru, et see on häiresignaal. Seejärel on tal vaja muuta oma elustiili ja mõttepilte. Ta peab loobuma suhtlemast negatiivsete, pessimistlike inimestega, keelduma kuula- mast kurbi lugusid, lõpetama negatiivsete laengutega filmide ja uudiste vaatamise, teadlikult toituma. A: Mida tähendab teadlik toitumine? D: See tähendab reziimist kinnipidamist. Keelduda rasvadest, mis on loomse päritolu- ga ja kemikaalidest, et kõik oleks võimalikult looduslik. Kasutada ainult looduslikku
Aitab pidev vahemaa jälgimine radari abil. Laevad lülitavad sisse ka vööri ja ahtrisse paigutatud prozektorid. Pakile pannakse välja vaht, kellega hoitakse pidevat sidet. Pimedal ajal toimub liikumine juhtiva JM prozektorite valgel, mis valgustavad teed eespool ja külgedel. Laevad karavanis valgustavad kanalit ees ja jääd parraste ääres nii, et valgus ei segaks teiste laevade vaatlejaid. Joon. 11.16. Jäämurdjate poolt kasutatavad suru- tusest vabastamise võtted. Eriti tihedas jääs võivad laevad vahel kinni jääda. Nende vabastamiseks teostab JM lahtiraiumise manöövri (Joon. 11.16). Sellist manöövrit saab teostada kahel viisil. Esimese korral teeb JM tsirkulatsiooni, läheneb laevale
dada või võimatuks muuta ning olla seega kahju tekkimise aluseks. Koostöö tegemiseks saab töötajat siiski kohustada vaid juhul, kui see tuleneb töö iseloomust ning selle puudumi- sel kannataksid töö tulemused. Näiteks saab tööandja viidata koostöövajadusele juhtudel, kus töötajalt oodatakse grupitöös osalemist või teistelt töötajatelt informatsiooni kogumist ja edastamist. 7. TLS § 15 lõike 2 punkti 7 järgi peab töötaja viivitamata teavitama tööandjat töötakis- tusest või ohust ning võimaluse korral takistuse või ohu erikorralduseta kõrvaldama. Va- jadusel tuleb takistus eemaldada ilma spetsiaalse käsuta ja seda eelkõige juhtudel, kus takistuse eemaldamata jätmine võib tööandjale kaasa tuua olulisi kahjusid. Töötaja peab takistuse või ohu kõrvaldama siiski üksnes juhul, kui see on reaalselt võimalik ning asjaolu- sid arvestades mõistlik. Takistuse kõrvaldamine ei saa olla kohustuslik, kui see toob kaasa
/ ¡ Kujutab suurt lusikat mala tahet ning sinna surnu- £8 ¢(). seletab koos- maja p¨ ustitatigi. nevat ja , t¨ahendusena () on k~oik seotud noole ri- `k~orge'. on k~oik sama tuaaliga. 174 / ¡ Koosneb p¨uhakoja ka- / ¡ M¨argi ~oige kuju on £9 ¢tusest ja seestumusest . £9 ¢( vasakul ja paremal), Vaimolendite kutsumise m¨arkides anumasse noa- vastuseks on nende saabu- ga allkirja ja muu- mine, mida m¨argibki
Lause 5.2 Olgu T ja T ′ lõigu [a, b] kaks alajaotust, kus T ⊆ T ′ ning T ′ on alajaotusest T saadud p jaotuspunkti lisamisel. Siis 0 6 S (T ) − S (T ′ ) 6 p (M − m) λ (T ) , (5.5) 0 6 s (T ′ ) − s (T ) 6 p (M − m) λ (T ) . (5.6) Tõestus. 1. Vaatleme kõigepealt juhtu, kus p = 1, niisiis saadakse T ′ esialgsest alajao- tusest T = T [x0 , . . . , xn ] ühe jaotuspunkti x′ lisamisel. Kui x′ asub jaotuspunktide xi−1 ja xi vahel, siis alajaotusele T ′ vastav ülemsumma S (T ′ ) on kujul n X ′ S (T ) = Mk ∆xk + Mi1 (x′ − xi−1 ) + Mi2 (xi − x′ ) , k=1 k6=i
pesadesse kinni jääda ja väntmehhanismi laagrid puru- neda. Detonatsioonioht sõltub bensiini koostisest, mootori ehi- tusest ja koormusest, liigõhutegurist ning süütemomendist. Bensiini detonatsioonikindlust hinnatakse oktaani - arvuga, mis on märgitud bensiini margis. Näiteks mar - Mootorrataste (motorollerite ja mopeedide) ekspluatatsioo- gis A-76 märgib A autobensiini ja 76 oktaaniarvu. Oktaani-
dades kõige uue vaba levikut. Siin peitubki ilmselt üks põhjusi, miks džäss kodunes meie, mõõdukate põhjamaalaste teadvuses märkimisväärselt kiiresti. 1.1. HISTORIOGRAAFIA JA ALLIKAD Käesolev uurimus hõlmab väheuuritud lõiku Eesti kultuuriloos – džässmuusika jõudmist meie kultuuriruumi ja sellega kaasnenud nähtusi. Selline teemaasetus ei ole võõras ka teistele rah- vastele – oma ilmumisest alates on džäss tekitanud siin ja seal vastakaid arvamusi vaimus- tusest kuni täieliku eitamise ja ärakeelamiseni. Sellest hoolimata tuleb tunnustada uue kul- tuuriilmingu vitaalsust ja levimisvõimet, mis seostub omakorda tema pideva arenemis- ja kohanemisvõime ning vastuvõtlikkusega uutele ideedele. Jälgides džässi levikut, torkab silma teatud territoriaalsuse printsiip – kuigi leviku algpunkti- deks olid valdavalt elavama kultuurieluga suurlinnad (Pariis, London, Berliin), toimus edasine
Kinnitatud diagnoosid 00184 Valmisolek tõhusamaks otsustamiseks 00083 Otsustuskonflikt 00175 Kõlbeline düstress 00079 Halb ravisoostumus 00169 Nõrgenenud religioossus 00171 Valmisolek küllaldaseks religioossuseks 00170 Nõrgenenud religioossuse risk 00066 Vaimne düstress 00067 Vaimse düstressi risk 11. VALDKOND TURVALISUS/KAITSE Ohu, füüsilise vigastuse või immuunsüsteemi kahjustuse puudumine, kao- tusest hoidumine ja turvalisuse kaitsmine. 1. klass: infektsioon Peremeesorganismi vastused patogeenide toimele. Kinnitatud diagnoos 00004 Infektsiooni risk 2. klass: füüsiline vigastus Keha vigastus või kahjustus. Kinnitatud diagnoosid 00031 Hingamisteede ebapiisav puhastamine 00039 Aspiratsiooni risk 00206 Verejooksu risk 00048 Hammastiku kahjustus 00219 Kuiva silma risk 00155 Kukkumiste risk 00035 Vigastuse risk
Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”. Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varus- tusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada. Põhiline osa kogu sõjaväe varustusest oli seotud toitlustamise ja majutamisega. Seoses raske soomustehnika ja suurtükkide laiaulatusliku kasutuselevõtmisega 20. sajandi algul liikus tähelepanu armeede varustamisel toidumoonalt relvas- tusele, laskemoonale ja mootorikütusele.
annaabi.ee 
