8. 9. Keskaegsete elamute ümberehitus 10. Johann Mohr oli arhitekt. Ta kavandas Eestis Stenbocki maja. 11. Rangemad ja lihtsamad vormid. Pööratakse tähelepanu ilule ja monumentaalsele fassaadile, ruumide otstarbekas planeerimine on teisejärguline. Eeskuju võetakse antiikarhitektuurist. 12. Rustika on jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. 13. Tartu Ülikooli peahoone ja Taru kesklinn. 14. Raikkõla mõisahoone Raplamaal. Saku mõisahoone. Saue mõisahoone. Riisipere mõisahoone. 15. Trofeekimp on sõja trofeedest tehtud kimp. Nt Tartus Barclay de Tolly mausoleum. 16. Ampiirstiil on klassitsismi arhitektuuri hilisem ajajärk, mida iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus kui klassitsismi.Tekkis 19 sajandil.
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Petit Trianon Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Riisipere mõisahoone Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Osterley Park House Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
aastal alanud VenePoola sõjas ründasid kloostrit venelased ja jäid neljaks aastaks selle valitsejaks. 1580. aastal said rootslased pärast 13 nädalat kestnud piiramist uuesti Padise peremeesteks. 1662. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf Padise Riia lossikrahvile Thomas Rammile, kelle järeltulijate valdusesse see jäi kolmesajaks aastaks. Sealt sai alguse endise kloostri areng Padise mõisana. Kuninglikku kinki tähistab veel praegugi endise mõisahoone rõduseinal paiknev ladinakeelne barokkstiilis mälestustahvel. Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastani. Mõisa viimaseks omanikuks oli Fridolf von Ramm. 1766. aastal tabas kloostrit suur tulekahju ja varsti pärast seda alustati uue mõisahoone
Historitsism 1. Historitsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõju. Neostiilid: Neogootika Neorenessanss Neobarokk Neoromaanika Alatskivi mõisahoone. Laupa mõisahoone Järvamaal. Kanuti gildi hoone Nevski katedraal Taagepera mõis Sangaste mõis Eklektitsism-jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Iseloomulikeiks joonteks oli erinevate stiilivormide segamine ja originaalsus lisamine detailidesse. Kõigest püüti võtta parim ja see omavahel ühendada. Uued materjalid ehituses: raudkonstruktsioonid, metallsõrestik, klaas, raudbetoon
Referaat Padise mõis Padise mõis asub Padise vallas, Lääne-Harjumaal, Tallinnast 50 km kaugusel, Keila-Haapsalu maantee ääres. Mõisahoone asub 13. sajandil rajatud Padise kloostri kõrval. Ümbrus on meeldivaks peatuskohaks nii ametlikeks üritusteks, pere väljasõitudeks kui ka pühapäevasteks lõunateks koos sõpradega. Mõisa peahoone on väljast täielikult, seest osaliselt renoveeritud, lisaks on uuesti välja ehitatud mõisaga ühenduses olev kunagine teenijatemaja. Praegu avatud osas tegutseb hotell ja restoran, mis võtab külastajaid vastu iga päev. Suvel on avatud ka
Mõisa esinduslikklassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal arhitekt Emil Julius Straussi projekti järgi. Hoone oli keskelt ja tiibade osas kahekorruseline, vaheosades aga ühekorruseline. Kesk- ja külgrisaliitidel on klassitsismile omased kolmnurkfrontoonid. Keskrisaliidil on need kaunistatud veel hammaslõikeliste friiside ning segmentkaarse aknaga. Hoone keskosa ilmestavad lisaks veel joonia kapiteelidega pilastrid. Peasissekäigu ees on lahtine sammasrõdu. Kõpu mõisahoone on peaaegu äravahetamiseni sarnane Tartumaal samal ajal püstitatud ja sama arhitekti kavandatud Kuremaa mõisahoonega. Ka Teises maailmasjas hävinud Vesneri mõisahoone sarnanes paljudes kujundusdetailides Kõpu mõisaga. Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kool, mis tegusteb seal tänini. Kooli vajadusi arvestades on hoone ehitatud täiskahekorruseliseks. 2003. aasta kevadel avati osa mõisa esindusruumide maalinguid.
SANGASTE MÕIS Sangaste mõis asub Lõuna-Eestis poolel teel Otepäält Valka, Läti piirist napilt kümmekond kilomeetrit, keskaegse Liivimaa südames. Sangaste XIX sajandi mõisahoone on kauneimaid Eestis (autori foto 4.08.2019) Esmakordselt mainitakse mõisat 1272. aastal. Poola ajal XVI-XVII sajandil muudeti Sangaste kuningamõisaks. Rootsi võimu all liideti XVII sajandil Sangastega veel 8 mõisat. Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Alates 1808. aastast sai mõisa omanikuks Bergide perekond. Praegune lossihoone valmis 1881. aastal. Inspiratsiooni saadi Windsori lossist. Lossis oli 99 tuba, sest 100 ja rohkem võis vaid tsaaril olla
1919. aasta võõrandamiseni ja nende ajal rajati ka suurejooneline mõisakompleks.Viimane võõrandamiseelne omanik oli Ernst von Fock. · Kõrge murdkelpkatusega, suurte mantelkorstnate, avara vestibüüli ja saaliga hoone oli ümbruskonnas barokkstiili uhkemaid näiteid. 18. sajandi keskel lasi tollane omanik Johann Ernst von Fock rajad ühekorruselise rokokoostiils peahoone, mis valmis Tallinna arhitekti Johann Nicolaus Vogeli projekti järgi. · 1793-1795 ehitati mõisahoone Gideon Ernst von Focki eestvedamisel ligi kaks korda pikemaks ja sellele anti hilisbarokne väliskuju. Samal perioodil rajati ka peahoone esise väljaku ääres paiknevad kõrvalhooned, ning valmis peahoone taga asuv tiik. 19. sajandi lõpus uuendati mõisahoone interjööri ja lisati tagaküljele rõdu. · Sagadi mõisa uhkeimaks ehitiseks on 18. sajandist pärit varaklassitsistlik peahoone ehk härrastemaja. · Mõisakompleksi hakati 1977
NABALA KÜLA 1 SISUKORD 1. Nabala küla üldiseloomustus 2. Nabala küla ortofoto 3. Nabala küla põhikaart 4. Nabala küla ajaloolisel kaardil 5. Nabala suuremad maanteed 6. Nabala Karstialad 7. Nabala küla mõisahoone 8. Kokkuvõte 2 1.Nabala küla üldiseloomustus: Nabala küla asub Harju maakonnas Kiili vallas. Nabala asub Tallinnast 19 km kaugusel. Kordinaadid on: 72.19 km; kaardi keskpunkt: 59°16'26" põhjalaiust, 24°52'28" idapikkust. Elanike on Nabala külas 2009.a seisuga 148 3 4 2.ORTOFOTO 5 3.NABALA KÜLA PÕHIKAART 6 4. NABALA KÜLA AJALOOLISEL KAARDIL:
kirikusse), pärandas mõisa edasi Heinrich Johann von Güntersbergi ja Dorothea von Güntersbergi (sündinud Buhrmeister) pojale Eberhard von Güntersbergile (16541704). Pärast Eberhardi surma pärandus mõis edasi tema tütrele Margarethe Elisabeth Zoege, kelle Zöge von Manteuffelite suguvõsaliin piirdus alates 1795. aastal nimekujuga Manteuffel. Puurmani mõis jäi krahv Manteuffelite suguvõsa valdusesse, kuni mõisahoone võõrandati 1919. aastal Eesti Vabariigi poolt. 1923. aastast asus lossis tegutsema Puurmani kool. Tänapäeval asub mõisa peahoones Puurmani Gümnaasium. Mõisahooned ja park Mõisakeskuse ja lossi ees on prantsuse stiilis sümmeetriline mõisapark koos purskkaevu ja puudealleega. Pargis on enam kui 50 puu- ja põõsaliiki. Lossi taga on aga vabavormiline inglise park, kus muu hulgas on jahikoertele
1. ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD Anija mõisat (saksa k Annia, varem ka Hannijöggi) on esmamainitud 1482. aastal, mil ta kuulus Hermann Zoegele. Arvatavasti on mõis asutatud millalgi 1355 ja 1482. aasta vahelisel ajal. Keskajal oli mõis arvatavasti välja ehitatud kivist vasallilinnusena. (vt.foto1) 1671. aastal omandas mõisa Jacob Staël von Holstein, kes ehitas sinna barokse kahekorruselise peahoone. Arvatakse, et tollane Anija mõisahoone sai eeskujuks nii Maardu, Aa kui ka Palmse mõisahoonetele, mis kõik kerkisid seitsmeteistkümnendal sajandil. Praeguseni säilinud peahoone püstitas mõisa Matthias Staël von Holstein ühekateistkümnenda sajandi esimestel aastatel. 1843. aastal siirdus mõis von Ungern-Sternbergide aadlisuguvõsa valdusse. 1905. aasta mõisarüüste järel müüdi mõis Marie von Wahl'ile (sünd. von Lieven), kelle käest ta 1919 ka võõrandati. (foto 1)
Bütsants - Rooma 4 saj.(Hagia Sophia kirik Konstantin) Romaani - Lääne - Eur X saj. (Pr. Cluny kloostri kirik; It. Pisa toomkirik; Saksa Püha Michaeli kirik) Gooti - Lääne - Eur XI saj. Lõpul (Pr. Notre-Dame'I katedraal Pariisis; It. Firenze toomkirik; Inglis Westminster Abbey London; Kölni toomkirik) [Kuressaare linnus alust. XIV saj. Oleviste kirik, Kullamaa kirik, Muhu kirik, Tln. Raekoda, Suurgildi hoone Tln. ] Renessans - Lääne -Eur XV saj. (It. Pazzi kabel Firenzes - F.Brunelleschi; Kõrgrenessans Donato Bramante -Peetri kirik Roomas Vatikanis) [Vanim teadaolev renessansi stiilis ehitis 1554-1944 Tln. Vaekoda, Mustpeade vennaskonna maja fassaad Tln. ] Barokk- Lääne - Eur XVII - XVIII saj. (Carlo Maderna, Lorenzo Bernini Peetri kiriku esimene väljak; J.Hardouin-Mansart Versailles' loss). [Narva raekoja portaal, Tallinna värav Pärnu, Kadrioru loss, Palmse mõisahoone] Klassitsism - Lääne-Eur XVII - XVIII saj.( Pr. Madeleini kirik Pari...
inimtegevuse lähedust, talvel teede ääres aga kakulisi. Suhteliselt tavaliseks on muutunud sookurg ning kellel veab, võib kohtuda ka musta toonekurega. Taimed Taimeliikide rohkus iseloomustab Järvamaa ökoloogiliste tingimuste mitmekesisust. Rabasaartel ja metsaservades püüavad pilku Eestimaa orhideelised. 17 ha suuruses Rava tammikus võib imetleda laiavõrelisi pahklike tüvedega tammehiiglasi ja tähelepanu väärivaid taimeliike. Järvamaa on metsa- ja pargirikas: pea iga vana mõisahoone ümber on esinduslik park. Villevere lähedal on August Rõngu rajatud dendropark. Omanäoline on Pärnu jõe äärsel tasandikul Kalmestel paiknev Kasemetsa parkmets. Ajaloo jäljed Muinasajast. Järvamaa on üks Eesti kaheksast suurimast muinasmaakonnast, kus umbes 3. aastatuhandel e. Kr. elasid praeguse Pärnu jõe kaldal esimesed asukad. Nüüd on selle koha nimi Jändja. 1. aastatuhandest teatakse kolme muinaslinnust: Vilismägi, Merja linnamägi ja Jäneda linnamägi
Inglased, sakslased ja prantslased pidasid kõik ennast gootika loojateks Neogooti stiilis hoonete peamiseks tellijateks olid monarhistlikud valitsused Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet, Inglismaal parlamendihoonet Londonis. Neogootika kõrval levis ka ´´uuskreekalik klassitsism´´ Mõned arhitektid töötasidki mõlemas stiilis, nt. Charles Barry Alatskivi mõisahoone Tartumaal Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sangaste mõisahoone Valgamaal Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigentatud seina-ja katusepinnad, murkelpkatused. Barokiajal olid levinud väikesed ruutudega aknad, puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Hoone inerjoorides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed. Tuntumad Eesti barokkstiilis ehitised on Kadrioru loss, Tallinna Toomkiriku altar ja kantselei, Katariina kirik Pärnus, Narva raekoda, Albu mõisahoone, Maardu mõisahoone, Vihula mõis, Ahja mõisahoone, Sargvere mõis. Siinkohal oleks sobilik teha pikem peatus Kadrioru lossil, mis on Eesti mõistes üks suurim ja tähtsaim hoone. Selleks et antud esseed veid enda poolsete mõtetega ilmestada, külastastasin Kadrioru lossi ning järgnevates lõikudes räägin oma sõnadega mida ma seal nägin ja tundsin. Algselt siis nii palju, et Kadrioru lossi lasi ehitada Peeter I oma naise Katariina I auks ning ehitustöödega alustati 1718. aasta juulis. Ehituse juhataja oli Peterburi meister Niccolo
Klassitsism Aaspere mõis Hõreda mõis Härgla mõis Kirna mõis Kolga mõis Kuremaa mõis Maidla mõis Penijõe mõis Pirgu mõis Raikküla mõis Riguldi mõis Riispere mõisahoone Sõpruse kino Tartu raekoda Tartu toomkirik Tartu tähetorn Tartu ülikool Teater Estonia Toompea loss Vabaduse väljak (oli enne renoveerimist)
KLASSITSISM 18.saj.II pool -19.saj. algus I osa Uus ideoloogia Classicus lad k reeglipärane, eeskujulik Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimetus antiigiihaluse järgi. Ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. SÜNDMUSED EUROOPAS Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid- valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1794; Troonilt kukutatakse Louis XVI. Napoleni sõjad 1799-1814 TÄHTSAD TEGIJAD - VALGUSTAJAD Voltaire Robespierre Diderot VANA EUROOPA LÕPP "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), kus valgustajad: Pöördusid ühiskonna seisusliku korra vastu Seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest Rääkisid inimeste loomupäras...
Teise Maailmasõja ajal jäi loss peremeheta. Loss lagunes, järelejäänud mööbel ja asjad tassiti laiali, samuti uksed, aknad ja puitelemendid-- ehitusmaterjaliks või kütteks. Nõukogude armee saabudes hoiti lossi ballisaalis ka hobuseid ning tuld tehti otse põrandal. Jahisaali tinaraamidega aknad sulatati haavliteks. Kui Sangaste viimane mõisahärra F. G. M. von Berg pärast isa surma 1866. aastal Sangaste mõisa majapidamise üle võttis, otsustas ta ehitada uue mõisahoone. Eeskujuks olid talle Inglismaal nähtud lossid. Berg soovis tõelist lossi suurte tubadega ning igal toal pidid erinevad aknad olema. Projekteerimist alustas aastal 1873 arhitekt Otto Pius Hippius ning hoone ehitati 1879-1883 ehitusmeister R.Maagi käe all. Hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn. Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimisväärseimad on kindlust meenutav tallikompleks ja veetorn. Mõisakompleksi
vahetusse lähedusse, jättes Meremõisa müürid romantilisteks varemeteks keset metsaparki. Juba keskajal asus Keila-Joal veskikoht, mis oli 17. sajandil saanud mõisa staatuse joast pärineva nime Schloß Fall all. Eesti keeles tunti sama kohta Keila jõe joa või lihtsalt Keila-Joa nime all. Meremõisa muutus sellega faktiliselt Keila-Joa mõisapargi osaks, jäädes õiguslikus staatuses siiski Keila-Joa kõrvalmõisaks. Uue mõisahoone projekti tellis Alexander von Benckendorff Peterburi arhitektilt Hans (Andrei) Stackenschneiderilt. Hoone püstitati joa kõrvale jõe paremkaldale, tagaküljega vastu jõge. 1833. aastal valmis Keila-Joal Eesti üks varasemaid ja stiilsemaid neogooti stiilis mõisahooneid. Kahekorruselist lameda katusega hoonet iseloomustavad tiheda raamijaotusega teravkaaraknad ning tagakülje nurgas asuv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadi ilmestavad eenduvad
Laitse mõis Mõisa ajastus, arhidektuuri stiil ja iseloomulikud elemendid: Laitse mõisahoone rajati 19.sajandi lõpukümnendite historitsismilaine ajal. Praegu on Laitse mõisahoone imposantse neogooti stiilis. Mõisa toad on aga kujundatud inglise stiilis. Vasalemma paekivist (marmorist) ehitatud liigendatud krohvimata hoone on palju elemente laenanud tuudorstiililt, mõjudes üldmuljelt aga keskaegse linnusena. Asukoht: Laitse mõis asub Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelas, Laitse külas. Laitse Loss asub nii Laitse rallipargist kui ka Ruila tallidest 3 km kaugusel
Esimene rõhutas kõigi arhidektuuristiilide kordumatust, nähes eri rahvaste kultuuris neile iseloomulike avaldusi. Teine deklareeris kõigi ajalooliste arhidektuurisitiilide võrdsust. Iseloomulikuks saab "mõtlemine stiilides". Historitsismile omane stiil võrdsust tunnustav loomismeetod pakkus paremaid võimalusi arhidektuuri kohanemisel kaasaja nõuetega kui klassitsism. Historitsismile on omased mitmed vormisüsteemid näiteks neokootika, neobarokk, neorenessanss. Näited: Alastkivi mõisahoone 1880-85 Laupa mõisahoone , Järvamaal 1913 Elektism- ühe ehituse juures on korraga matkitud mitut erinevat stiili. Nt. Sangaste mõis Tuudostiil Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhidektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudostiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. Kroonhistoritsism, raudtee tulek eestisse- Raudtee saabus Eestisse 1870.a, Peterburg-Narva-Tallinn- Paldiski. Haruraudtee oli Keila-Haapsalu . näiteid
Tartu Kõrgem Kunstikool Sangaste lossi interjöör Essee Tartu 2010 Sissejuhatus Sangaste loss asub Lossiküla külas, Sangaste vallas, Valgamaal. Praeguse mõisahoone ehitamist alustati aastal 1879, mil nn rukkikrahv Friedrich von Berg ja arhitekt Otto Pius Hippius Peterburist olid valmis saanud ühise projekti, mis oli inspireeritud Windsori ja Balmorali losside külastustest. Hoone on nn tudoristlikku tüüpi (gooti stiili taassünni periood, nimetatud Tudorite dünastia järgi Inglismaal). Ametlikult sai hoone valmis 2. märtsil 1881, mil kinnitati lossi torni tuulelipp. Sisetööd ja lõppviimistlus said valmis aga 1883. aasta sügisel
linnuse kõrval. Rakvere vallas on ka palju vanu mõise mida saaab külastada. Veltsi ja Kloodi Tallinn-Narva maanteel Haljala teeristist umbes 3 km lõunapoole asub Veltsi mõisamaakividest hooneteansambel: viinavabrik, kuivati, meierei ja moonakatemajad. Kenas korrastatud pargis asub 19. saj lõpul, von Dehni ajal valminud punastest tellistest härrastemaja. Veltsist 1,5 km lõuna suunas asub Kloodi mõis, mis sai nime Clodtide suguvõsa järgi. Teest paremal pargi serval asuv mõisahoone on ehitatud 19. saj II poolel. Tagapool on alles ka 18. sajandil ehitatud härrastemaja, hilisem teenijatemaja, kust on pärit kunstnikest vennad Karl ja Gustav Clodt von Jürgensburg. Haljala Rakvere tee ümbrus Haljala-Rakvere mnt Haljala teeristist 3 km Rakvere poole jääb vahetult tee äärde Kloodi Pahnimägi (kaitseala), mille järsud nõlvad kerkivad teest kuni 25 m kõrgusele. Selle lõunaotsal oli muinasajal (arvatavalt 3.-5. saj ja ka hiljem) tugev linnus.
Vao mõis Järvamaal Koeru kihelkonnas asunud rüütlimõis. Mõisa ajaloost · Esimesed teated pärinevad 1442. aastast. · Keskajal püstitati mõisa kivist kindlustatud mõisahoone ehk tornlinnus. · Tornlinnus on ehitatud 15. sajandil Tornlinnus · neljakorruseline tornlinnus on ligikaudu 10x10 meetri suurune. · Linnuse kaks esimest korrust on võlvitud · Tornlinnus restaureeriti 1986. aastal, seal paikneb Vao muuseum. · Järgnevatel sajanditel on Vao mõis kuulunud nii von Bremenite, von Budbergide, von Anrepitele kui ka von Helffreichide aadliperekondadele. · 1744. aastal omandasid mõisa Edler von Rennenkampffid
· esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika olid lähtekohaks paljudele romantikutele · väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Tunnete ja instinktide tähtsust. Kunstniku originaalset eneseväljendust. Ühendas ellusuhtumine mitte sarnane vormikäsitlus. · Vanaaegse stiili jäljendamine, minevikustiilide taaselustamine · neostiilid, neogootika · Alatskivi ja Sangaste mõisahoone · erinevate stiili elementide segamine ja täiendamine originaalsete detailidega · marmonist ja kipsist kujude järgi, mitte elavate modellide · portree kunstnik · õhku, valgust, päikest
Uue Põltsamaa mõis KOOSTAJAD: KADI TIIVAS JA MAARJA MAAT 8.B KLASS Mõisast Hoone nimeks on Uue Põltsamaa mõis, mis on valminud aastal 1750. Mõis on ehitismälestis. Mõis asub Jõgeva maakonnas, Põltsamaa linnas, Veski tn 7. Pilt mõisast Hoone kasutus Mõisa omanik Lilienfeld rajas sinna 1770. aastal puudrivabriku. 1920. aastatel kolis mõisahoonesse Põltsamaa Reaalgümnaasium. Kool kasutas mõisahoonet kuni 1980. aastateni, mil kogu õppetöö viidi üle lähedale püstitatud uude koolihoonesse. Seejärel jäi hoone veel kooli kasutusse, põhiliselt laohoonena, kuni võõrandamiseni märtsis 2004. Kujundus Mõisahoone saal asub hoone keskel pargipoolsel küljel. Hoone on valdavalt ühekorruseline, üksnes keskosas on kahekorruseline poolkelpkatusega krohvitud telliskiviehitis. Kirjeldus Barokne, ühekorruseline, keskrisaliidi osas kahekorruseline krohvitud telliskiviehitis,...
edelas. Arvatavasti 1810-1820tel püstitati klassitsistlik peahoone, mis oli Eesti üks kaunimaid. Kahekorruselise keskosa ees paiknes nelja massiivse sambaga portikus, millel oli astmikfrontoon. Ühekorruselist kelpkatusega hoonet iseloomustas esifassaadil paiknev kõrge astmikfrontooniga portikus. Külgmised madalamad risaliilid kandsid kolmnurkfrontoone. Peasissekäigu ees asus pandus. 1942. aasta jaanuaris põles momendil tühjana seisnud mõisahoone maha ning järele jäid vaid kiviseinad. Tulekahju põhjustas päeval jäätunud torude üles sulatamine leeklambiga. Soojustamiseks kasutatud saepuru süttis hilja õhtul. Paraku avastati tulekahi liiga hilja ning hoonet ei õnnestunud enam päästa. 1955. aasta paiku taastas vene sõdurite ehitusrood hoone, kuid mitte enam endisel kujul. Sellisena, kahekorruselise elumajana, on ta säilinud tänapäevani. Praegu on hoone juba pikemat aega olnud elaniketa ja laguneb. Tapa mõis umbes 1926
Kloostri tegevus Padisel oli lõppenud. 1561. aasta sügisel vallutasid Padise rootslased. 1575. a. Alanud Vene-Poola sõjas ründasid kloostrit venelased ja jäid neljaks aastaks selle valitsejaks. 1580. a. Said rootslased pärast 13 nädalat kestnud piiramist uuesti Padise peremeesteks. 1662. a. Kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf Padise Riia lossikrahvile Thomas Rammile, kelle järeltulijate valdusesse see jäi kolmekssajaks aastaks. Kuninglikku kinki tähistab veel praegugi endise mõisahoone rõduseinal paiknev ladinakeelne barokkstiilis mälestustahvel. 1766. a. Tabas kloostrit suur tulekahju ja varsti pärast seda alustati uue mõisahoone ehitamist kloostrist ida poole. Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919 aastani. Mõisa viimaseks omanikuks oli Fridolf von Ramm. 1927. a. Purunes väravatorn maalihkes. Kloostri korrastus- ja restaureerimistöödega alustati 1930.aastatel. KLOOSTRI ARHITEKTUUR
Keila Kool Danel Kungla 12.a Muuga mõis Referaat Keila 2010 Sisukord 1. Ajalugu - lk 3 2. Arhitektuur - lk 4 3. Mõisa rajaja - lk 5 4. Muuga mõis praegu - lk 6 5. Historitsism - lk 7 6. Kasutatud lehed - lk 8 Muuga mõisa ajalugu 1860. aastal ostis Carl Timoleon von Neff Muuga mõisa, mis oli sel ajal väga halvas olukorras laostunud mõis. Neffi eesmärgiks oli uue mõisahoone ehitamine. Ehitada tuli uued kivist majandushooned, puhastada ja kraavitada heinamaid, ehitada telliseahi ja teisi ettevõtteid. Mõisahoone Muugas rajati pargitagusele põlluservale vanade pärnade taha. Maja ehitamine oli seotud paljude raskustega: maakoht oli keskustest kaugel, puudus veel ka Peterburi raudtee, aga palju tuli just sealt tuua, ning ei jätkunud oskustöölisi. Esialgne arhitekt pidavat olema Thomson, kes tegi mõisa plaani visandid ja arvestused detailselt
...............................................................2 Hoone kirjeldus............................................................................3 Mõisa ajalugu...............................................................................4 Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord.....................................6 Galerii.............................................................................................7 Hoone kirjeldus Särevere mõisahoone on eklektiline ehitus historitsistlikust stiiliperioodist Peahoone on suurem kahekordne puithoone, mille teine korrus on ehitatud mansardkorrusena. Hoone on rikkalikult kaunistatud puitornamentikaga. Hoone ehteks on lopsaka dekooriga neobarokne välisuks. Hoone võib olla ümber ehitatud 18. sajandi baroksest puithoonest. Mõisa ajalugu Särevere mõis asub Türi voorestikul Pärnu jõe ääres Türi vallas, Järvamaal. Esimesed
Peahoone ees paiknes tavaliselt ringtee, nn auring, mille ääres asetsesid tavaliselt mõisa tähtsaimad majandushooned ait ja tall- tõllakuur. Ülejäänud hooned paiknesid vahetus läheduses. Peahoone taga oli tavaliselt park. Mõisahäärber ehk peahoone oli ühes tüüpses era- ehk rüütlimõisas tavaliselt mõisa dominandiks, mis püüti paigutada ümbritsevale maastikule sobivaimasse paika, reeglina kas väheldase künka otsa või veerja koha peale. Mõisahoone paiknes tavaliselt nii, et tal olid eristatavad hoovi- ja pargipool ehk siis esi- ja tagakülg. Hoone esiküljel asus tavaliselt ta peasissepääs, mille ees oli auring: mõnekümne kuni saja meetrise läbimõõduga ringtee. Mõisaesise ringi külgedel ehk mõisa esiküljel asetsesid tavaliselt kaks tähtsaimat majandushoonet: ait ning tall-tõllakuur. Aida ning tall-tõllakuuri läheduses ehk siis peahoone suhtes esikülje pool paiknesid tihti ta
KODUNE TÖÖ 3 1.Kes on pildil? Kuidas ta on seotud Eesti ajalooga?(2p) Pildil on Georg Friedrich Parroti, kes oli Tartu Ülikooli esimene rektor. 2.Millal taastati Tartu Ülikooli tegevus? Miks Venemaa valitseja otsustas ülikooli tegevuse taastada?(2p) 21.-22. aprill 1802 taasavati Tartu ülikool. Seal koolitati tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. 3.Mis keeltes toimus Tartu Ülikoolis õppetöö?(2p) Tartu Ülikool oli saksakeelne Vene riigiülikool. 4.Kes on pildil? Millega ta kultuuriloos on tuntuks saanud?(2p) Pildil on Karl Ernst von Baer. Ta on kaasaegse embrüoloogia(teadus loote arenemisest) rajaja. 5.Reasta koolitüübid tähtsuse järjekorras, alustades madalamast.(1p) 2.Kihelkonnakool 3.Kreiskool 1.Vallakool 4.Gümnaasium 6.Kirjutage õige nimi.(5p) Kuusalu pastor, kes koostas uue eesti keele grammatika- Eduard Ahrens Eestlasest kunstnik, töötas Peterburis tsaari õukonnas- ...
laiaulatuslikud metsad, ahvatles see kant ka mõisaid rajama. Vanim neist on Lokuta, mille kohta esimesed kirjalikud andmed pärinevad aastast 1455, kui see kinnistati Jürgen Haversfardile. Allesolev hilisklassitsistlik härrastemaja valmis 1758. aastal. Vanuselt järgmine on Tori, mille kohta pärinevad teated juba aastast 1474. Hoone, kus aastakümneid tegutses väike algkool, on saanud praeguseks uue omaniku ja taastatud kauni ilme. TüriAllikule Pärnu jõe kaldale kerkis suursugune mõisahoone 1551. aastal, kandes alul Oldenkuli, hiljem Allenküli nime. Tolle mõisahoone järgi kandis 1900. aastal tegutsema hakanud Tallinna Viljandi kitsarööpmelise raudtee äärde ehitatud Türi raudteejaam aastaid Allenküli, seejärel 1926. aastani Alliku nime asub ju Türi linn suuresti Alliku mõisahärralt Baranoffilt ostetud maadel. Türilt Viljandi ja Pärnu poole kulgevate teede risti kerkis 1611. aastal Särevere mõis. Praegune kaunis mõisahäärber valmis 19
Peened raudpostid kannavad näiteks 1843.-1851. aastatel ehitatud Pariisi raamatukogu lage. Pinge ehitustehniliste võimaluste ja fassaadi konservatiivse kujundamise vahel kasvas. Lahenduseks oli üleminek juugendstiilile 19. sajandi lõpul. Historitsism Eestis 19. sajandil ehitati Eestis neogooti stiilis vanu ümber ja ka uusi kirikuid. Palju on samas stiilis ka mõisahooneid, mille jaoks laenati ideid üle Euroopa. Alatskivi mõisahoone. Valminud 1880-85 Laupa mõisahoone Järvamaal. Valminud 1913 Tuntud klassitsist Johann Wilhelm Krause (1757-1828) ehitas Tartu toomkiriku varemete kooriossa väljastpoolt gootipärase raamatukogu hoone, mis praegu ülikooli muuseum on. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis eesti mõisaarhitektuuris Esimese maailmasõjani. Valdav osa eesti mõisdest on endale saanud midagi historitsismiajastust. Lõpetuseks
Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu Patarei merekindlus Tallinna Raekoda Oleviste kirik Alatskivi loss Aa mõisahoone Bastionikäigud Tallinna Raekoja plats Püha Vaimu Kadrioru loss Hahni trepp Aruselja tuulik kirik Tallinna Teletorn Palmse mõis Peetri Kindlus ehk Muulamäed
Maalikunst- J.L. David-maalikunstnik.Napoleoni kõrghetkede maalija."Horatiuse vanne", ,,Tapetud Marat","Sabiinitarud","Napoleon I ja Josephine kroonimine". Romantism-keskaja imetlus.(1830-40/50)Kasvab välja klassitsismist.On kunstivool.Romantikutele meeldib keskaeg.Romantism on sõltumatu kunst.Arhitektuur-Eklektika-palju erinevaid stiil(Sangaste loss)Historitsism-hakatakse ehitama uuesti vanades stiilides(Parlamendi hoone Londonis,Pariisi ooperiteater,Alatskivi mõisahoone tartumaal). Maalikunst-Prantsusmaa-Th.Gericault-"Meduse'i parv". Eugene Delacroix-"Vabadus viib rahva barrikaadidele". Hispaania-Francisco Goya-maalikunst ja graafika.Maalib freskosid.Kuningas Karl IV õukonnakunstnik."Karl IV perekonna-portree".Toob välja inimese iseloomulikud jooned,ei ilusta."Alasti Maja","Ülestõusnute mahalaskmine".Graafika-"Sõjakoledused".Inglismaa-William Turner-tüüpiline meremaalija.alati on merel midagi.Kasutab pahtlilabidat."Hannibali minek üle alpide"
Neogootikast inspireeritud hoonete puhul hakkab sageli silma asümmeetrilisus. Näiteks Alatskivi mõisa üks telg on kahe- ja teine ühekorruseline, niisamuti on mõlemas tiivas kasutatud tornid eripalgelised. Sangaste mõis, nagu eelnevalt mainitud, on väga liigendatud. Porkuni mõisas eirab sümmeetriat kaheksatahuline torn. Tihe liigendatus ja kirdepoolsel nurgal kõrge kaheksanurkse torni, lõunapoolsel küljel aga aga kahe eri laiusega risaliidi kasutamine rõhutab Vasalemma mõisahoone asümmeetriat, aga ka vertikaalsust. Sellega vastanduvad nad rangelt sümmeetrilistele klassitsistlikele hoonetele. Sümmeetria puudumisega on seotud ka historitsimi looduslähedus, mis lisaks inglise stiilis parkide lembesusele avaldub ka dekoratiivsuses ja loodusvormide jäljendamises. Näiteks Nicolai von Glehnile kuulunud Mustamäe ehk Kõrgepea lossiansamblisse kuuluva palmimaja puhul võiks paralleele luua koguni looduse struktuure jäljendava juugendiga ja hispaania arhitekti Antonio
Mõisast on esimesi kirjalikke teateid 1482. aastast. Hoonet on erinevatel aegadel korduvalt ümber ehitatud. Oma praeguse Anija mõis varaklassitsistliku ilme sai mõisa häärber XIX sajandi algul. Mõisakompleks on üks paremini säilinud tervikansamblitest Eestis. Mõisa park on unikaalne võõrpuuliikide rohkuse poolest ja on looduskaitse alla võetud. Anija mõis on 18.saj. varaklassistsistlik mõisahoone, kus praegu asub küla raamatukogu ning muuseumituba, samas liigirohke park.
sellele, et seda oli mitmes järgus püstitatud ja ümber ehitatud. Tõenäoliselt pärines suur osa hoonest 18.sajandist, kuid selles võis sisalduda ka vanemaid osi, samuti ehtitati seda 19.sajandil mitmeti ümber. Audru mõisa peahoone(18.saj keskpaik, hävinud) Alates 1920ndatest aastatest kuni 1939. aastani tegutses hoones kool, seejärel jäi ta tühjaks, lagunes ja lammutati 1950ndate aastate alguses. Praegu asub samas kohas 1956-58 ehitatud majandi kontorihoone, mis kasutab osalt mõisahoone vundamendimüüre. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Adolf Baron Pilar Von Pilchau. Pilar Von Pilchaude ajal 19.saj teisel poolel ning 20. Sajandi algul kerkis mõisa arvukalt kauneid historitsistlikke ehitisi, millest enamik on säilinud tänini. (Audru mõis) (Audru Mõis, Välisuks) 1850test aastatest pärineb keskaegset linnust meenutav kõrge nurgatorniga historitsistlik teenijatemaja. 19. sajandi lõpul ehitatud uuel aidal on keeruka kompositsiooniga viiluots,
eksisteeris juba 13.-14. sajandil, nagu ka see, et linnus ehitati 15. sajandil ümber vanemast ja väiksemast ehitisest. Mõisa eestikeelne nimi pärineb 16. sajandi omanikelt Kalffidelt. 18. sajandil kuulus Kalvi (saksa k Pöddes) mõis von Essenite aadlisuguvõsale, kes 1770tel aastatel ehitasid vasallilinnuse idatiiva asemele esindusliku kahekorruselise varaklassitsistliku mõisahoone. Selleks lammutati suur osa keskaegse linnuse idatiiva müüridest. Hiljem kuulus mõis von Stackelbergidele. 20. sajandi algul vana peahoone põles, misjärel tollane omanik Nikolai von Stackelberg otsustas uue hoone rajada sadakond meetrit põhja poole. 1913. aasta paiku valmis mõisas uus esinduslik historitsistlik peahoone. Hoone arhitektiks on peetud Wladislaw Karpowiczit. Kahekorruselisel massiivsel hoonel on nii neogooti, selle inglise haru tuudorstiili kui ka juugendi mõjutusi
Jõuame Põlvamaale, Rasina kulla. Siinse päris onnetus seisus kiriku juures asub Eesti jämedaim puu- Rasina remmelgas Puu kõrgus on 23 meetrit ning ümbermoot 9 m. Alates 1972.aastast on see olnud kaitsealune puu. Lahkudes sõdame mööda vasakut katt jäävast Rasina mõisapargist. Jõuame Võrumaale, Moostesse, mida võib pidada üheks edukaimaks eurorahade kasutajaks vallaks (nt on Mooste folgikoda- kontsertmaja varustatud väga moodsa tehnikaga). Mooste mõisahoone, mida majandab kool, on üle 100 aasta vana. Märkimisväärne on ka selle kiltkivist katus, mis pole Eestis väga sage. Mooste mõisa uhkuseks ei olegi just peahoone, vaid Eesti üks suurejoonelisem kõrvalhoonete kompleks. Vaatamisväärsusteks on veel nt Mooste käsitookoda (ehk ämblikumaja) ja viinavabrik. Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. (1) Tagasi Räpina- Tartu maantee poole sõites võime näha Mooste vallamaja, kus hiljuti toimus tulekahju, ning sealseid ehitustöid
eriti suur rahva mass ja inimesi oli tulnud igalt poolt kokku asju müüma ning ostma. Tiigi põhi on küll reostunud igasugu asjadega (nt: klaasikillud, pudelid jne). Sealt voolab osa vett mõõda jõge ära. Koolimaja piirab kiviaed ja selle sees kasvad palju puid. Kogu see, mis paikneb kiviaia sees on väga ilus vaadata kas suvel, kui puud on lehtes või siis talvel, kus puud on raagus ja lumised. Siiski arvan, et talvel on kõike ilusam. Joonis 1. Pildil on korda tehtud mõisahoone, ehk koolimaja Joonis 2. Pildil on vana mõisahoone, ehk koolimaja. 1.2 Mälestused koolimajast Kui olime väikesed ja läksin koos Anni, Grete, Andi ja oma suurema venna Olariga sinna öösel, siis kaks suuremat poissi Andi ja minu vend Olari hakkasid rääkima juttu mingist koristajast. Üks koristaja olnud seal kunagi ära surnud üleval korrusel ning nüüd ta kummitab seal igal öösel. Muidugi tõi see kohe külmaväinad peale ning Anni, Grete ja mina tahtsime kohe koju joosta, kuid
Ehitusnäited: Torino näitusehallid, Paberivabrik Mantuas, Guggenheimi muuseum. Tehnitsism (ilmus 70ndail aastail): olulised on tehnilised seadmed. Postmodernism(70ndate aastate) kasutab kõike:rahvalikku ja rahvusvahelist, kohalikku ja mittekohalikku. Ehitusnäited:Itaalia väljak New Orleansis; Admin hoone New York. EESTI: XIX saj. arhitektuur: historitsism (18571920): kõige enam esineb sel perioodil romaani ja gooti arhitektuurist laenatud vorme. Ehitusnäited: Kaarli kirik, Alatskivi mõisahoone, Endine Rüütelkonna hoone. Juugendstiil(konec 18 na4alo19): on kaks tendentsi. Ornamentaalne juugend: Jacques Rosenbaum. Konstruktiivne juugend: H.Gesellius, A.Lindgren. Ehitusnäited: Tallinna kesklinn, Eesti Draamateater. 2030ndate aastate arhitektuur: hooned on tagasihoidlikumad, rahulikumad ja ratsionaalsemad. Tallinn, Pärnu.
Barokk Sõna ,,barokk" tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele Baroki valitsemisperiood Eestis Barokkstiil valitses Eesti aladel 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi teise pooleni, alates 1760 aastatest hakkas tasapisi segunema klassitsismi rangemate elementidega.Sellised sega- stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. Barokkarhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaa...
Majas on puuküttega saun koos kaminaruumiga, kus on mõnus lõõgastuda ja korraldada koosviibimisi koos toitlustusega. Saunas saab vabaneda pingetest, taastada oma jõudu ja saada uut energialaengut! Lavale mahub korraga vabalt 6 inimest ja kaminaruumi 12 sõpra. Pinska Külalistemaja alustas oma tegevust 2007. aastal külalistemajana. Enne seda on maja ajalugu olnud väga kirev. 1600. aastal asus sellel kohal mõisnik Lõpinskile kuulunud mõisahoone, peale seda kuulus maja eraaomandisse kuid selle omanikud küüditati Siberisse. Nõukogude võimu ajal ehitati maja suuremaks ja sellesse seadis end sisse Viljandi Näidissohvoosi kontor. Näidissohvoosis töötas ülevabariigiliselt tuntuks saanud lüpsja Leida Peips. Pinska külalistemaja on väga sobiv koht sündmuste ja tähtpäevade korraldamiseks. Peosaali mahub kuni 50 inimest. Majutuskohti on hetkel pakkuda 10. Majas asub mõnus puuküttega saun kaminaruumiga.
Evelin Poks MT11-PE Saare mõisa/Lyckholmi muuseumi ajalugu Tuntud ajaloolaste Carl Russwurmi ja Paul Johanseni järgi ostis Lyckholmi mõisa (Saare mõis) pärast Põhjasõda Friedrich Adolf von Rosen. Sestsaadik on mõisa ikka edasi antud isalt pojale kuue põlvkonna jooksul. Nüüdse Lyckholmi muuseumi, mõisahoone ja Skanskopli omanik on viimase mõisaomaniku poeg. See on erakordne, sest eelmistel sajanditel müüdi paljud mõisad Eestis maha. On dokumentaalselt tõestatav, et Rosenite perekond on elanud Baltimaades alates 1282. aastast. Eesti Vabariigi algusaastatel (1918-1940) haris Saare mõisat üle 60-aastane haige parun Woldemar von Rosen koos oma naise Luciega (sünd. von Hunnius, dr. Carl Arthur von Hunniuse tütar Haapsalust). Sel ajal võitlesid nende kaks poega Vabadussõjas Punaarmee vastu
spordihoone ees. Eesti spordiajaloo kuulsamaid mehi, esimene olümpiamedalist Martin Klein on pärit Viljandimaalt. Viljandimaa mõisad: Heimtali mõis Heimtali mõisakompleks asub Raudna ürgoru lõunaserval. 19. sajandil rajatud mõisaansambli moodustab klassitsistlik peahoone, valitseja-maja, ringtall- maneez ja viinaköök. Kärstna mõis 19. sajandi keskpaiga klassitsismile omase ehitusstiiliga mõisahoone. Õisu mõis Õisu mõisat peetakse Viljandimaa pärliks just 17601770. a. klassitsistlikus stiilis ehitatud härrastemaja, kõrvalhoonete ja kauni inglise stiilis pargi tõttu. Viljandimaa kirikud: Halliste Püha Anna kirik Halliste kihelkond on Sakala üks vanemaid. Praeguse kivikiriku vanemad osad pärinevad 15.saj. II poolest. Karksi Peetri kirik Keskajal oli Karksi kiriklik elu seotud linnusega. 13. saj.
PÕLTSAMAA EESTI PÕLLUMEESTE SELTS 1. Meenutage varem õpitust või uurige Eesti ajaloo õpikust, millega tegelesid põllumeeste seltsid. Miks oli nende tegevus tähtis? Tegevusvaldkond: Põltsamaal arendada ja uuendada põllumajandust. Tähtsus: Oli eeskujuks paljudele teistele analoogilistele seltsidele. Talurahvale teadmiste jagamine, põllumajandusnäituste korraldamine ja põllusaaduste müügi organiseerimine. 2. Mis oli Põltsamaa Eest Põllumeeste Seltsi eripära? See loodi Põltsamaa meeste omaalgatusel ja enda kogutud raha eest asutati ühine hoone. 3. Kuidas sai Põltsamaa Eest Põllumeeste Selts endale seltsimaja? Kust saadi raha? Kes toetasid ehitust? Krunt saadi Uue-Põltsamaa mõisnikult. Raha saadi annetustest kogutud esemete müügist, pidude sissetulekutest ning liikmemaksudest. 4. Tooge näiteid teemade kohta, mida arutati Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsi üldkoosolekutel. Heinamaade väetamine, uuendused põllumajanduses, ilmaennustamine, kar...
maantee ning Olustvere raudteejaama suunduv tee kujundati kaunideks pikkadeks alleedeks. Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad. Von Fersenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoonesse kolis 1920. aastal Eesti Aleksandri Põllutöökeskkool, mis toodi Olustverre üle Kõo mõisast. Tänapäeval kannab kool nimetust Olustvere Kõrgem Põllumajanduskool. Mõisahoones asub kaasajal turismikeskus ja Olustvere muuseum. Mõisahoone säilinud interjööridega esindusruume saab välja üürida aga seminarideks ja konverentsideks, samuti pidulikeks üritusteks. Mõisa peasissekäik mõisa vestibüül Piiritusevabrik ja nuumhärgade tall Kasutatud kirjandus Alo Särg ,,Viljandimaa mõisad ja mõisnikud" Valdo Praust ,,Viljandimaa mõisad" Juhan Maiste ,,101 Eesti mõisa" http://www.mois.ee/vilj/olustvere.shtml
KLASSITSISM EESTIS Koit Roots Tp-13 AJAJÄRGUD 1770–1790 varaklassitsism, baroksete elementidega 1800–1830 (1840) kõrgklassitsism, baroksed hüljatud 1850-1930 järelklassitsism, klassitsismi elementidega 1940-1950 neo- ehk pseudoklassitsism VARAKLASSITSISM Varasemaid hooneid, kus domineerivad baroklikud jooned, mis on segunenud mõningate klassitsismi elementidega, liigitatakse hilisbaroki alla. Kui klassitsistlikud vormijooned on saanud hoones juba juhtiva koha, säilitades samas osa barokseid elemente, tavatsetakse hoonet nimetada varaklassitsistlikuks. Hilisbarokne Seidla varaklassitislik Aruküla mõisa peahoone mõisa peahoone (barokk domineerib (klassitsim domineerib klassitsismi ees) juba baroki ees) Varaklassitsismi perioodi tähtsaim hoone on Stenbocki maja. Töid juhtis sakslane, Jenast pärit arhitekt ja stukimeister Johann Schultz. Sinine tuba on samuti saanud oma nime ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
