PANE TÄHELE JA MÄÄRA!!!!!!!!! Kes oli tummifilmiajastu suurkuju? Millega saadeti tummfilmi? Tummifilmimuusika eesmärgid? Tänapäevase filmimuusika suunad? (Hoolywood ja Euroopa) FILMIMUUSIKA AJALOOST "OPTILINE TEATER"-Gaston Paulin "Rongi saabumine"-tumm Järgmised filmid olid klaveri saatel Esimene helifilm -1927. aastal MILLEKS OLI VAJA MUUSIKA? Summutada algeliste projektsiooniaparaatide müra; Eriline värving; Helid rõhutavad filmitegelaste tundeid ja elamusi; Muusika muutub filmitegelasi sümpaatseks või tõukavateks; Atmosfääri kujundamine
VENE FILMIMUUSIKA Keiu Lindeburg & Helen Marie Niine 11.klass 2014 Filmimuusika- on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. -Aleksander Drankov produtseeris esimese Vene tummfilmi „Stenka Razin“. -Ladislas Starevich tegi esimese animatsioonfilmi „Lucanus Cervus“(1910). • Filmimuusika sai alguse tummfilmidest. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks live-muusikat. Saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat ning mängisid taustaks muusikat (enamasti klaveril & viiulil). • 1950.aastatel hakati kasutama varem loodud ja salvestatud muusikat (klassikaline muusika). • 1960.aastate tehnika ja süntesaatori areng toetas
bbc.co.uk/news/uk-england-19423951 Esimesed filmid • Must-valged, ilma helita, saatemuusika • Esimesed jooksva teemaliiniga filmid • „A Trip to the Moon“ (1092) – 14 minutit • „The Great Train Robbery“ (1093) – 12 minutit The Great Train Robbery Maailim • ESIMESED KINOD • 1902. aastal loodud Tally elektri teater • Praeguseni töötav kino- Pionier Poolas; avati 26.sept 1909 • FILMISTUUDIOD • Thanhouser – 1909-1918, koostasid üle 1000 tummfilmi, esimene filmiseriaal „Miljoni Dollari Müsteerium“ 1914 1910. filmid ● Ameerika film „Alice Imedemaal“ - 10 minutit, must-valge Gladys Hulette – tummfilmi näitleja (Alice) ● „Sinilind“ - 14 minutit, Maurice Maeterlinck'i teose põhjal, vahetiitritega ● „Frankenstein“ USA tummfilm, 16 minutit, võtted kestsid 3 päeva. 1920. filmid ● „Dr. Jekyll and Mr. Hyde“ – õudus- tummfilm ●
Samuti on võimalik zanride kombineerimine, näiteks ulmeseiklusfilm või õuduskomöödia. Filmikunsti ajalugu. 1895 leiutasid Auguste ja Louis Lumière kinesgraafi - kaamera, printer ja projektor koos. Esimene film 1895: http://www.youtube.com/watch?v=OYpKZx090UE 1920ndatel aastatel lisati Lumière must- valgetele piltidele heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid Filmikunsti ajalugu. 1920. aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid näitlejaid-lavastajaid oli Charles Chaplin Järgmine aastakümme oli helifilmi kujunemise aeg. Heli ja sõnakunst lähendas filmikunsti kirjandusele ja teatrile. Filmikunsti ajalugu. Mõned inimesed ei tahtnud helifimi tunnistada, pidades seda filmikunsti jaoks ebaloomulikuks. 1920. aastate algul esilinastus detektiiv- ja õudusfilmide suurmeistri Alfred Hitchcocki teos "Santaaz" Filmikunstiga võis mõjutada suuri inihulkasid,
Malev, 5.Sigade Revolutsioon, 6.Nimed Marmortahvlil, 7.Nipernaadi, 8.Nukitsamees, 9.Viimne Reliikvia, 10.Kevade Läti Hendriku Kroonikas 1205 aastast kirjas teade 1. Teatrilaadsest etendusest.Teatritegevust soodustas Martin Lutheri algatatud usuuuenduse reformatsioon.1. Etendus Androoslanna.1. asjaarmastajate teater kujunes Tallinna 1784. Janseni juhatusel alustas tegevust lauluselts Vanemuine. Tallinnas ja Tartus toimusid 1. Seansid 1896 aastal,Pärnud 1898. 1908 asutati Tallinnas 1. Paikkino,tummfilmi õitseaeg 1920,helifilm tuli 1930. 1. Eestlasest filmitegija oli fotograaf Johannes Pääsuke. 1914 valmis 1. Eesti Mängufilm.
mängufilmina lavastaski Rappaport poliitilise salongidraama Eesti intelligentsi ümberkasvamisest nõukogudemeelseks "Elu tsitadellis" http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=d8yzMvTcrvc#! Eesti tuntumad filmimuusika kirjutajad: Uno Naissaar, kes on kirjutanud muusika filmidele:´´Viimane reliikvia´´,´´Kunksmoor ja kapten Trumm´´ Veljo Tormis: ´´Libahunt´´,´´Kevade´´, ´´Suvi´´ http://www.youtube.com/watch?v=fYHVKvHhGlU Fimimuusika mulle: Olen vaadanud paari tummfilmi (´´Noor pensionärr´´) ja neist on ikka päris raske aru saada, seega on filmimuusika minule väga tähtis, et ma paremini mõistaks filmi sisu. Filmimuusika paneb mind filmi paremini sisseelama, kui on õudne koht ja muusika vastav, siis on ikka päris kõhe tunne, või kui on rõõmus koht ja elav muusika tasutaks, tundubki rõõmus koht rõõmsamana ( tummfilmis, pidi nägudest ja kehakeelest välja lugema, mis emotsioonid parasjagu valitsevad).
vabatahtlikust - üliõpilasest, sepast ja talupojast – kes astuvad 1918. aastal Eesti rahvaväkke, et kaitsta äsja loodud Eesti Vabariiki. Nad käivad kolmekesi luurel ja peavad raskeid lahinguid vaenlase vastu. Vaenlane lüüakse tagasi ning sepp ja üliõpilane naasevad koju. Talupoiss langeb lahingus. Naasnud mehed on sõjateelt leidnud omale kallimad ja nüüd hakkavad nemad ja teised kaasvõitlejad Eesti riiki üles ehitama. Vabadussõja-ainelist poliitilis-patriootlikku tummfilmi „Noored kotkad“ peetakse sõjaeelse Eesti mängufilmi parimaks saavutuseks. Filmi stsenaristideks on Aksella ja Theodor Luts, filmireklaamide kohaselt ka Oskar Luts. Film filmiti 1927. aasta suvel Tartus Aia tänav 19 õuestuudios, Tartu tänavatel, Tartumaal, Mustvee lähedal, Värskas ja Petserimaal. Peaosades on Arnold Vaino, Amalie Konsa, Elli Põder-Roht, Vambola Kurh ja Osvald Lipp. Massistseenides teevad kaasa Vanemuise teatri koori mehed
Ka teistel tantsijatel olid seljas tavalised riided. Ei oldud ülepingutatud. Lavakujundusega oli silmnähtavalt vaeva nähtud. Uhke loss paistis uhke lossina, aed paistis aiana. Uut ja huvitavat ei saanud mina küll etendusest midagi teada, küll aga etenduse kavast. Sain teada huvitavaid fakte Porkofjevi elust, sain teada, et juba 18. sajandil oli ,,Romeo ja Julia" nii populaarne, et Oxfordi raamatukogus tuli see kinnitada ketiga riiuli külge, et seda ära ei varastataks. Juba tummfilmi ajastul filmiti seda teost korduvalt. ,,Romeo ja Julia"-st on tehtud nii filme, oopereid, muusikat ja loomulikult ka tõeline klassika, Prokotjev'i ballett.
Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused filmikunstis, tuntumad kirjanikud ja kunstnikud; Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut.Vendade Lumiére´ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele" lisati 1920. Aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid selle aja lavastajaid-näitlejaid oli Charles Chaplin, kelle komöödiad naerutasid miljoneid inimesi kogu maailma. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid USA oli selles vallas esirinnas. Tekkis muusikalise lavateose liik muusikal. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks
inglise koomik ning ta oli ka suurepärane rezisöör. Tal oli neli naist, Mildred Harris (1918 1921), Lita Grey (1924 1927), Paulette Goddard (1936 1942) ja Oona O'Neil (1943 1977) ning 11 last 3 naisega. Chaplinist sai väga tuntud näitleja ja rezisöör, helilooja ning ka muusik. Ta tegutses Hollywoodi algusaegadel. Chaplin näitles, koostas süzeesi, produtseeris ning lõpuks oli ta üks kõige mõjuvõimsamaid persoone tummfilmi ajastul. Chaplin oli suuresti mõjutatud oma eelkäijast, prantslasest Max Linderist, kes oli ka tummfilminäitleja ning kellele Chaplin pühendas ühe oma filmidest. Ta tegutses filmimaailmas üle 75 aasta oma 88 aasta pikkusest elust. Chaplin asutas koos Mary Pickfordi, Douglas Fairbanksi ning D.W. Griffithiga asutuse Ühinenud Artistid 1919 aastal. 1999 aastal nimetati Chaplin Ameerika Filmi Instituudi poolt 10ndaks maailma kõigi aegade parimaks näitlejaks.
) Moodsad tantsud (shimmy, charleston, ragtime jt) jõudsid ka “tõsisesse” muusikasse (Hindemith, klaverisüit “1922”). Suur oli selle kõigega seoses jazzi mõju (harmoonia, rütmid, vahel ka jazzbandi koosseis). Vaimustuti ka tehnika arengust ning seda kasutati näit ooperilaval: valjuhääldid laval (et kaugusest kostvat muusikat või mingeid teateid edasi anda), grammofon laval sellele spetsiaalselt komponeeritud muusikaga, tummfilmi kasutamine (Berg “Lulu”, mis iseenesest on küll ekspressionistlik ooper). Kõik need jooned ilmnevad ka muusikateatris. 1920ndatel ja 30ndatel hakati kirjutama oopereid, mille tegevus toimus kaasajal ning tegeldi moodsa elu probleemidega. Siingi oma ja meelelahutusmuusika, jazzi ning uue tehnika mõju. Eeskujuks Mozarti ooperid. Wagnerit, Verdit, Puccinit pigem parodeeriti. Üldse rohkesti paroodiat ja irooniat. Selliseid kaasaegse elutunnetusega uusasjalikkuse alla
Charles Chaplin Referaat Autor: Martiina Põder 9.a klass Charles Chaplin(näitlejanimega Charlie Chaplin) on tuntud kui inglise komöödiafilmirežissöör, -stsenarist, -näitleja kui ka -produtsent. Ta tegutses Hollywoodi algusaegadel. Tema on üks kuulsamaid tummfilmi ning selle ajastu tegelasi. Chaplin osales väga paljudes komöödiafilmides(83) ning on võitnud ka 3 Oscarit. Charles Chaplini tegelaskuju tuntakse ära järgmiselt – tal on väike vunts, jalutuskepp, lohisevad kottpüksid, suured kingad ja suur must kõvakübar. Charles Chaplin sündis 1889. aastal Londonis. Tema vanemad olid näitlejad ja lauljad. Laulmist, tantsimist ja näitlemist õpetasid nad ka oma pojale
Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid, rikkamates riikides hakkas ka auto muutuma tarbekaubaks. Esireas oli USA, kus Henry Fordi auto firma hakkas tootma lihtsat ja kätte saadavat automudelit. 1919 a. sooritati ka esimesed lennud üle atlandi ookeani, eestis algas reisijate vedu 1921 a. kui rootisi lennukid hakkasid lendama tallina ja stockholmi vahel. 1930 a. lõpul ehitati esimene reaktiiv lennuk Filmikunst- 1920 a. lisati must-valgetele filmidele ka heli. 1920 oli aga tummfilmi õitseaeg , kuulsamaid selle aja lavastajaid- näitlejaid oli Charles Chaplin. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney. Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende almaid et nad elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigi juht. Kirjandus ja kujutav kunst- populaarseks muutus uus kunsti- ja
pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. Kui insener Emile Reynaud demonstreeris 1892. aastal Pariisis oma ,,optilist teatrit" ehk, seadet, mille abil suudeti näidata enda tehtud liikuvaid joonistusi, saatis see praeguseks unustatud muusika teda klaveril. Tegelikult pole nn tummfilm kunagi tumm olnudki, sest filmiajaloo algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat ja sellel oli tummfilmiajastul isegi kaks ülesannet. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks muusikat, saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat. Enamasti mängiti klaveril või viiulil, hiljem lisandus kinoorel (elektromehaaniline muusikariist) FILMIMUUSIKA TÄNAPÄEVAL Filmi helindamine on keeruline protsess. Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, tausta, heliefektid ja taustamuusika. Kõik helid salvestatakse kõigepealt magnetlintidele, seejärel monteeritakse kõne,
,,Nosferatu" õuduste sümfoonia (,,Nosferatu, eine Symphonie des Grauens", Saksamaa, 1922) ,,Nosferatu" on Friedrich Wilhelm "F. W." Murnau 1922. aastal loodud saksa ekspressionistlik õudusfilm. Seda filmi võib lugeda maailma esimeseks vampiirifilmiks. F. W. Murnau linateos on saksa ekspressionistliku tummfilmi üks tähtteoseid, millest on edaspidi snitti võtnud peaaegu kogu vampiiri- ja Frankensteini-filmide paremik. Filmi tootis stuudio Prana Film ja ,,Nosferatu" oligi nende ainus täispikk film. Stuudio andis pärast filmi linaletoomist ise sisse pankrotiavalduse, et hullemat vältida. Põhjus seisnes selles, et lugu ,,Nosferatu" oli otsene plagiaat Bram Stokeri raamatust ,,Krahv Dracula". Murnau muutis krahv Dracula tegelaskuju filmi jaoks krahv Orlokiks. Mõlemad lood algavad
ISIKUD Konstantin Päts 1938.a. eesti presidendi tiitlit, armastas kiitust, võttis vastu aumärke, teda nimetati: eesti rahva isaks, Johann Laidoner kogu Vabadussõja ajal sõjavägede ülemjuhataja, lõi koos Pätsiga uue põhiseaduse Jaan Poska kirjutab alla Eesti-Vene rahulepingule, endine välisminister, esindas Eestit 5- liikmelise delegatsiooniga E.Rutherford Briti teadlane, kes teostas esimese tehisliku tuumareaktsiooni Charles Chaplin üks kuulsamaid selle aja tummfilmi lavastajaid-näitlejaid E.Hemingway Inglise sürrealistlik kirjanik Isadora Duncan - 20.sajandi algul USAs tekkinud modern-ehk vabatantsu looja, ei tunnistanud mingeid reegleid tantsus ning lähtus keha loomulikust liikumisest. Mõjutas paljude maade tantsijaid. TEEMAD 1.Demokraatia kujunemine Eestis 1920-1930 - põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament, Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Presidendi ametikohta ei loodud
Teatrietenduse retsensioon Aare Toikka ,,Faust" Käisin 11. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas VAT Teatri etendust ,,Faust". Teatrimäng oli tehtud Friedrich Wilhelm Murnau tummfilmi ning Johann Wolfgang Gothe ja Christopher Marlowe samanimeliste teoste ainetel. Goethe on ise ,,Fausti" kohta kirjutanud järgmiselt: ,, Mis on su tuum, maailm ja elu, aeg ja ruum?" ning just selle küsimuse lahendamisele oli õpetlane Faust terve oma elu pühendanud. Kuigi eakas doktor aitas tihti kohalikke nende igapäevaste murede lahendamisel, ei suutnud ta leida ravimit katku vastu ning sõlmis paganliku Mafistofelesega saatusliku lepingu.
Tulenedes ,,Üürniku" edust alustas Hitchcock oma reklaamimist meedias. Ta palkas publitsisti, kes propageeris tema reputatsiooni, kui üht Briti filmitööstuse tõusvat tähte. 2. detsembil 1926 abiellus ta oma assisdendi Alma Revillega ja 1928. aastal sündis neile tütar Patricia. Alma oli Alfredi lähim kaastöötaja, ta kirjutas mõned Hitchcocki telelavastused ja töötas koos Alfrediga kõigi tema filmide kallal. 1929. aastaks oli ta teinud üheksa tummfilmi ning tunnustatud kui üks parimaid briti rezissööre. Alustades tööd oma 10. filmiga "Santaas"(Blackmail) otsustas stuudio teha sellest esimese helifilmi. Filmi kõrghetkega, mis filmiti Briti muuseumi kuppelkatusel, alustas Hitchcock põnevat traditsiooni - kasutades taustapiltidena kuulsaid kohti. Filmile järgnes veel kolmteist helifilmi, kuni Hitchcock 1939. aastal Ameerikasse siirdus, lootes leida seal rohkem loominguvabadust. 3. Hitchcock Ameerikas
Tulenedes ,,Üürniku" edust alustas Hitchcock oma reklaamimist meedias. Ta palkas publitsisti, kes propageeris tema reputatsiooni, kui üht Briti filmitööstuse tõusvat tähte. 2. detsembil 1926 abiellus ta oma assisdendi Alma Revillega ja 1928. aastal sündis neile tütar Patricia. Alma oli Alfredi lähim kaastöötaja, ta kirjutas mõned Hitchcocki telelavastused ja töötas koos Alfrediga kõigi tema filmide kallal. 1929. aastaks oli ta teinud üheksa tummfilmi ning tunnustatud kui üks parimaid briti rezissööre. Alustades tööd oma 10. filmiga "Santaas"(Blackmail) otsustas stuudio teha sellest esimese helifilmi. Filmi kõrghetkega, mis filmiti Briti muuseumi kuppelkatusel, alustas Hitchcock põnevat traditsiooni - kasutades taustapiltidena kuulsaid kohti. Filmile järgnes veel kolmteist helifilmi, kuni Hitchcock 1939. aastal Ameerikasse siirdus, lootes leida seal rohkem loominguvabadust. 3. Hitchcock Ameerikas
Otsustas sotsiaalse ja poliitilise käitumise üle moraalsete ja ideoloogiliste kavatsuste, mitte tegelike tulemuste põhjal. 19. Haile Selassie Etioopia keiser. 20. Oswald Spengler - oli saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Andis välja raamatu "Õhtumaa allakäik" 21. Coco Chanel oli prantsuse moelooja. Tõi moodi väikese musta kleidi ja lõi parfüümi Chanel no. 5. 22. Chralie Chaplin - oli inglise komöödiafilmilavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent. Tõi maailma tummfilmi. 23. Rainer Maria Rilke - juudi päritolu Austria kirjanik. Rikastas Saksa poeesiat. 24. Kafka - üks 20. sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. Kirjutas romaanid "Protsess" ja "Loss". 25. Salvador Dali oli Hispaania maalikunstnik. Maalis tontlike maale, näiteks "Sulanud aeg" ja "Pehme kellad". 26. Le Corbuseir oli sveitsi arhitekt. Projekteeris Pariisi ülikoolilinnaku sveitsi paviljoni.
Sünteetilised ained Valkude ehitus. Uuriti ainevahetusprotsese Diktatuurriikides rassiteooriad, teaduslik kommunism Ehitati uusi elektrijaamu Konveierid Uued elektrilised tarbekaubad Sidetehnika 1920 alustati ringhäälingusaadetega 1930 televisiooni regulaarsed proovisaated Sisepõlemismootorid 1930 autod 1937 ületati lõunapoolus, põhjanaba 1919 esimesed lennud üle Atlandi ookeani 1930 reaktiivlennukid 1920 lisati filmile heli 1920 tummfilmi õitseaeg Walt Disney Charles Chaplin 1920 hemingway, Rmarque, maugham Sürrealism loomingu lähtealuseks unenägu, eitati loogikat Muusikal Dzäss Seltskonnatantsud fokstrott, tango Balletis vaidlus klassika ja modernismi vahel Eestis asendub õppekeeles vene keel eesti keelega. Ühtluskool 1 dets 1919 avati Eesti Vabariigi Tartu Ülikool Talvesõda 6 det 1917 kuulutati Soome iseseisvus
Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused filmikunstis, tuntumad kirjanikud ja kunstnikud (lk 78); Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut.Vendade Lumiére´ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele" lisati 1920. Aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid selle aja lavastajaid-näitlejaid oli Charles Chaplin, kelle komöödiad naerutasid miljoneid inimesi kogu maailma. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid (lk 79); USA oli selles vallas esirinnas. Tekkis muusikalise lavateose liik muusikal. Ameerika Ühendriigid olid ka
populaarseks žanriks. Tavapärases vesterni filmis on peategelaseks mees, kes on kauboi, püstolikangelane ja pearahakütt ja keda illustreeritakse kui üksireisivat rändajat, kes kannab Stetsoni mütsi, kaelarätikut, kannuseid ja nahkpükse. Kauboid kannavad igapäevaselt kaasas revolvrit või vintpüssi, et kaitsta ennast, ratsutavad mööda tolmuseid teid ja karjatavad kariloomi oma ustava hobusega. (2) Vesterni filmid olid äärmiselt populaarsed tummfilmi ajastul. Helifilmi tulekuga 1927. aastal hülgasid suured Hollywoodi stuudiod vesterni filmi ja nii jäigi žanr väiksemate filmistuudiote ja produtsentide kätte. 30ndatel aastatel suhtuti vesternifilmi kui odavasse žanri, kuid selle populaarsus hakkas kasvama 1939. aastal kui suured produktsioonifirmad tõid vaatajateni filmid „Dodge City“ ja „Stagecoach“. Viimasest filmist sai aasta suurim hitt, mis tegi John Wayne’st tuntud filmitähe B-kategooria vesterni filmides
vastand Miki Hiir. Walt läks kaasa ka uuendustega filmitööstuses. Näiteks kui tuli turule kolmevärvilint, hakkas ka Walt kohe oma pooleliolevaid ja uusi filme värviliseks tegema, isegi kui tal tuli alustada täiesti algusest. Ajal mil Walt New Yorgis oma Miki Hiire filme tegi, toimus sündmus, mis vapustas kogu maailma. Nimelt tuli ekraanile esimene helifilm. Lasknud linale kolm Miki-filmi, mõistis Disney, et helifilmil on palju suuremad eelised tummfilmi ees ning tegi alates nüüdsest kõik oma filmid heliga. Kuid Disney ei varustanud filme lihtsalt heliga vaid viis multifilmi heliga varustamise uuele tasemele. Ta ei soovinud trafaretset lahendust, vaid tahtis ülesandega toime tulla omamoodi, kasutada heli joonisfilmis kui väljendusvahendit, mis on vahetult seotud kujutisega. Omamata küll muusikalist annet, saavutas ta suurepärase heli ja pildi kokkulangemise.
dramantism d)Abstratsionism- tegelikkuse kujutamisest loobumine (Vassili Kandinsky) f)Levisid ka fovism (Henri Matisse) ja kubism (Pablo Picasso) 4.Muusikas olid keskusteks Pariis ja Viin, kus katsetati uudset helikeelt: a)Esmatähtis polnud meloodia, vaid otsiti uusi kõlavärve b)Tuntumateks heliloojateks olid Claude Debussy, Arnold Schönberg, Richard Strauss jt 5.Filmikunsti kiire areng, eriti Ameerikas a)Tummfilmi kuulsaim lavastaja ja näitleja Charlie Chaplin (1913) b)Esimene tõeline staar Mary Pickford 6.Spordi populaarsuse tõus a)Esimesed kaasaegsed olümpiamängud (1896) kogusid populaarsust, eriti kerge- ja raskejõustik ning jalgrattasport b)Võidukäiku jätkas moodne jalgpall. Venemaa kokkuvarisemine 1.Veebruarirevolutsioon- isevalitsuse kukutamine 1917. a. a)Põhjuseks kriisi kujunemine: · Rahutused sõjaväes (maailmasõja laostav mõju) · Majanduslik kaos
1930. aastate lõpul ehitati esimene reaktiivlennuk. 4 Filmikunst: Heli ja värv Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut. Vendade Lumiereide leiutatud must-valgel "elavate piltidele" lisati 1920. aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesd värvipildid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aatstd olid tummfilmi õitseaeg. Järgmine aastakümme oli aga heliflmi kujunemise aeg. Heli ja sõnakunst lähendas filmikunsti kirjandusele ja teatrile. Siiski ei tahtnud mõned inimesed esialgu helifilmi tunnistada, pidades seda filmikunsti jaoks ebaloomulikuks. Filmiloojate read täiendasid uute tegijatega. 1920.aastate lõpul esilinastus dektektiiv- ja õudusfilmid suurmeistrid Alfred Hitchcocki teos "Santaaz".Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, sest erinevalt teistest kunstiliikidest
Erna Villmer. Need kujud on muutunud millekski palju enamaks kui ainult nimed, need on legendid. ,,Libahundi needus" (ETV ja Shop of Dreams, 2005, rezissöör Rainer Sarnet, stsenaristid Ilmar Raag, Margus Kasterpalu, Rainer Sarnet) on eesti teatriloo ja -maagia kvintessents filmi kujul. Just selles on võimalik otseteed jälgida ajaloo suhtelisust ning teatrimüsteeriumi domineerimist teatri argipäeva üle. 1911. aasta teatrisündmuste kujutamine tummfilmi vahenditega oli esteetiliselt briljantne (just võtmehetkedel, näiteks kuulsa näitleja Alterbaumi surmastseenis). Kindlasti oli filmi õnnestumise võti lihtne, kuid mõjuv algidee: koolitundides just nagu piisavalt läbi nämmutatud tekstile uue ja vapustava dimensiooni andmine. Nagu oleks keegi kohvikannust kuradi välja tõmmanud. [Selle kiitusega ei taha ma põrmugi kahandada säärase olulise teatrifilmi nagu ,,Näitleja Joller" (1960) väärtust. Paraku on viimases liiga palju
„mimodraama“ (miimilise draama) „Avantüürid“ (Aventures), millele järgnes teos „Uued avantüürid“ (Nouvelles avantures).Foneetiline tekst on eksperimenteeriv keelekompositsioon – „häälikuluule“ ning juba ise muusika. Koosseis: 3 lauljat, 7 instrumentalisti. Nende iseloomustamiseks on Ligeti kasutanud ka mõistet „imaginaarne [kujutletav] teater“. Ei ole narratiivsust, loogilist järgnevust. Selle asemel montaažitehnika, sürreaalsus. Tummfilmi mõju. Instrumendi kõla moonutatakse, müra muutub muusikaks, kõik see o n esitatud distantsi ja irooniaga, mitte tõsimeelselt: metsasarvemängija puhub ühes stseenis vaasi, samal ajal kasutab raamatut löökpillina – mängija hoiab seda käes ja laseb lehekülgedel glissando-laadselt läbi õhu vihiseda. Pillimäng muutub teatrielemendiks (vt hiljem Kageli instrumentaalteater). 4. 1970. aastad 1970. aastad tähistavad modernismi hääbumist.
Kuid alata tuli tasa ja targu, sest puudus raha kõigi ideede koheseks teostamiseks. Luts alustas filmide tegemist 1926. aasta paiku. Sageli täitis Luts välis- ja kaitseministeeriumi tellimusi, filmides reservväelaste kordusõppusi, noorsoo- ja sõjaväeorganisatsioonide suvelaagreid, noorsõdurite väljaõpet. Aastatel 1927–1932 finantseeris ja lavastas Theodor Luts Eestis kolm mängufilmi. Vabadussõja-ainelist poliitilis- patriootlikku tummfilmi "Noored kotkad" (1927) peetakse sõjaeelse Eesti mängufilmi parimaks saavutuseks. Nii pole tegelikult juhus seegi, et "Noori kotkaid" õnnestub müüa Saksamaa ekraanidelegi. Väärib ka mainimist, et Luts filmis „Noored kotkad“ just Toporkovilt ostetud kaameraga. Vaatamata soliidsele eale pole see kaotanud suurt oma toonasest uudsusest ja seda on põnev jälgida ka tänapäeval. Film on selgelt kõiki menufilmi
Teatril on oma raamatukogu, kust on võimalik saada Griffith´i filme. D.W. Griffith´i 5 filmi on lisatud Ameerika Ühendriikide rahvuslike filmide nimistusse kui ,,kultuurselt, ajalooliselt ja esteetiliselt olulised", need filmid on: ,,Lady Helen's Escapade" (1909), ,,A Corner in Wheat" (1909), ,,The Birth of a Nation" (1915), "Intolerance: Love's Struggle Throughout the Ages" (1916), ,, and Broken Blossoms" (1919). (http://en.wikipedia.org/wiki/D.W._Griffith) Saksa tummfilmi õitseng Ekspressionism kunstis, kirjanduses, muusikas kui ka filmikunstis eksisteeris kõrvuti koos futurismi ja kubismiga ning esimest peetakse suuresti Saksa nähtuseks. Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Saksa filmikunstis võib ekspressionismiperioodi pidada nö tumedaks ajastuks, kus õudus- ja ulmefilmidel oli oma kindel koht
Theodor Luts sündis 14. augustil 1986. aastal. Ta oli Oskar Lutsu noorem vend. Theodor Luts osales Vabadussõjas, kus ta sai seljavigastuse, mille tõttu ohvitserikarjääri jätkata ei saanud. Elatise teenimiseks andis ta koos oma naisega salongitantsukursuseid. Teda hakkas huvitama filmitööstus ning oma algsed operaatorioskused omandas ta Pariisis vene emigrantidelt. 1927. aastal lõi ta enda ettevõtte, mille nimeks sai hiljem Theodor Lutsu Filmiproduktsioon. 1927. aastal lavastas ta tummfilmi ,,Noored kotkad". Järgnevatel aastatel valmisid õppe- ja dokumentaalfilmid ,,Noorsõduri esimesed päevad", ,,Gaas! Gaas! Gaas!", ,,Meie läänerannik ja saared", ,,Kas tunned maad...", ,,Kihnu" jt. 1932. aastal koostöös Soomega valmis esimene helimängufilm ,,Päikese lapsed". Aastal 1933 suundus Theodor Luts Soome, kus tegutses 14 operaatorina mitmes ettevõttes
“riputati” laulud, ansamblid ja tantsunumbrid.) Moodsad tantsud (shimmy, charleston , ragtime jt) jõudsid ka “tõsisesse” muusikasse (Hindemith, klaverisüit “1922”). Suur oli selle kõigega seoses jazzi mõju (harmoonia, rütmid, vahel ka jazzbandi koosseis). Vaimustuti ka tehnika arengust ning seda kasutati näit ooperilaval: valjuhääldid laval (et kaugusest kostvat muusikat või mingeid teateid edasi anda), grammofon laval sellele spetsiaalselt komponeeritud muusikaga, tummfilmi kasutamine (Berg “Lulu”, mis iseenesest on küll ekspressionistlik ooper). Kõik need jooned ilmnevad ka muusikateatris. 1920ndatel ja 30ndatel hakati kirjutama oopereid, mille tegevus toimus kaasajal ning tegeldi moodsa elu probleemidega. Siingi oma ja meelelahutusmuusika, jazzi ning uue tehnika mõju. Eeskujuks Mozarti ooperid. Wagnerit, Verdit, Puccinit pigem parodeeriti. Üldse rohkesti paroodiat ja irooniat. Selliseid kaasaegse
Alates 1992. aastast kannab trupp nime Den Norske Nationalballet. Moderntants Moderntantsu harrastab Norras näiteks Nye Carte Blanche Bergenis. Sealsed koreograafid on Ingun Bjørnsgaard ja Ina Christel Johannessen. Filmikunst Norra kultuuris ei ole filmikunst kesksel kohal. Esimeseks Norra mängufilmiks peetakse 5–6-minutilist draamafilmi "Fiskerlivets farer", mis on kaduma läinud. Selle valmimisajaks peetakse 1907. aastat, kuigi esilinastuse aeg pole teada. Tummfilmi ajastul tehti kokku umbes 45 lühemat või pikemat mängufilmi. Üle kolmandiku neist on kaduma läinud, sealhulgas peaaegu kõik enne 1920. aastat valminud filmid. Esimene helifilm oli Tancred Ibseni ja Einar Sisseneri "Den store barnedåpen" (1931, Oskar Braateni raamatu järgi). 1970. ja 1980. aastatel paranes filmikunsti riiklik toetamine. Silmapaistev nukufilmirežissöör oli Ivo Caprino. Alates 1980. aastatest on Norras valminud rahvusvahelist tähelepanu äratanud filme. 2000.
ütleb, et ta on sõbralik inimene? Semantilist mälu Küsimus selle teema kohta, et kuidas inimene end ise hindab ja kuidas võõrad. Endale hinnangu andmisel on vaja et vastajal oleksid enesekohased teadmised ja et vastaja tahaks oma teadmisi täpselt edasi anda ning ei langeks sotsiaalse soovitavuse küüsi. Kõige lihtsam on hinnata ekstravertsust võõral inimesel. Ka meelekindluse ja sotsiaalsuse hinnangud olid enamvähem tõeväärsed. Neurotismi hinnangud olid täpseimad tummfilmi puhul. Mida tähendab "käitumissignatuur" (behavioral signature) mischeli teema? Need on käitumisviiside sageduste suhteliselt püsivad "profiilid" üle situatsioonide ja on seotud isiksuseomaduste konditsionaalse määratlusega. Nad võivad olla üsna püsivad, kuid see püsivus on inimeseti erinev. Need on isiku ja situatsiooni interaktsiooni üks konkreetsem tähendus. Eneseregulatsioon - teadlik püüd käituda teistmoodi kui ollakse harjunud
Lööklaulu kõrval on hulk teisi laululiike. Osa neist on piirdunud kitsama rahvusliku levikuga, nagu p rantsuse šansoon (pr “chanson”- laul) või saksa gassenhauer (tänavalaul). L aiem a leviku ga olid kupleed (pr “couplet” – salm), mis rändasid laulumängust ja vodevillist 19 sajandi kabareesse ja teistesse etendustesse. Uuemad nähtused levilaulus on aktuaalsed massilaulud ja poliitilised laulud, mis levisid koos töölisliikumise tõusuga. Filmimuusika eksisteeris tummfilmi ajal illustratiivse saatemuusikana, mida ekraani all asuvas ruumis mängis pianist nn tapöör (sageli improviseerides) , väike ansambel või orkester. Orkestrid kasutasid muuhulgas spetsiaalseid filmisituatsioonide jaoks trükitud noote nn kinoteegi kataloogist, kus olid näiteks m ärksõnad “põ gen em ine”, “tagaajam ine“, “hirm ”, “torm ” jm s. S ajandivahetusel hakkas Wurlitzeri kompanii
oleks võimalikult autentne, kasutada natukene dokumentaalset lähenemist. Film on selgelt Murnaulik, (ekspressionism, mängitakse valguse ja varjudega, emotsioonidega). Algselt pidi operaatoriks olema Flaherty. Esimene stseen oli üles filmitud tema poolt aga kaamera hakkas jupsima ja ta kutsus appi hollywoodi operaatori, kuid selleks ajaks olid kahe mehe arusaamad muutunud ja ülejäänu võttis üles hoopis appikutsutud operaator. See on ka kohalik, lugu mille ümber filmi lugu on ehitatud. Tummfilmi probleem on see, et selleks, et sõnum vaatajani jõuaks, peab emotsioonidega üle mängima, mis võib jätta võltsi mulje. Filmis olid selged stereotüübid, kes head, kes halvad. Karakterid väga sügavad ja polnud mitmekesised. Filmi teemaks oli paradiis ja mis juhtub siis kui sinna tuleb ahne valge inimene. See protsess nägi sedamoodi välja ka tegelikkuses. Siin filmis on mitu tabu, nt pärlipüüdmine, mingi naise värk jne. Antakse inimesele
sai patendi 1891. Projektori väljatöötamisega tegelesid mitmed leiutajad mitmel maal üheaegselt. Esimest korda näitasid nn elavaid pilte vennad Lumiere'id Prantsusmaal 1895. a lõpus. Film muutus kiiresti uueks kunstiliigiks. 20. sajandi alguses hakati ekraniseerima kirjandusteoseid, tekkisid professionaalsed filminäitlejad, avastati uusi montaazivõimalusi. Uue zanrina tekkis komöödia (Chaplin), samuti joonis- ja nukufilm. 1927 võeti filmis kasutusele heli ning 1930. aastad tõrjusid tummfilmi tahaplaanile. Ka esimesed värvifilmid loodi 1930. aastate keskpaiku. Filmidest sai laialdaselt kasutatav propagandavahend, mida eriti aktiivselt kasutati natslikul Saksamaal. Filmikunsti katsetustega koos kasvas film kiiresti tööstusharuks ning tekkisid kinod, mis saavutasid tänu oma odavusele rahva hulgas suure populaarsuse. Ka Eestisse levis filmikunst suhteliselt kiiresti: esimesed kinoseansid toimusid Tallinnas ja Tartus juba 1896, Pärnus 1898. Esimesed kinod avati Eestis 1908:
annaabi.ee 
