L =18 m L =18 m L =18 m H =23 m H =29,5 m H =39,5 m Ln =35,83 m Ln =44,29 m Kraana link internetis: http://www.ithal-kraanad.ee/public/files/GMK5095.pdf Valitud kraana lühikirjeldus: Max tõstevõime erivahenditega 100,0 tonni tõsteraadiusel 2,5 m. Tõsteraadius L=2,5....52,0 m. Tõstekõrgus H= 4....80 m. Kraana lastikarakteristikas on kraana tõstetud tugedele väljaulatusega 7,5 meetrit, varustatud 27,1 tonnise vasturaskusega, nool on teleskopeeritav 11,65 m kuni 60 m + 22 m pikkuseni ja tabelis toodud tõstevõimed kehtivad 360⁰ ulatuses. Üliõpilane: Kood: Esitatud: Telefon: Tallinn 2015
Jamss Merlin-Hans Hiiekivi Jamss arvatakse olevat kasvanud juba Juura ajastul. Omadused Dioskoor (Dioscorea), juurmugulaid/jämenenud risoome moodustavate taimede perekond dioskoorealiste sugukonnast; Jamsil on väänduv või roniv 23 m (mõnel liigil 1012 m) pikkune vars, mis ogaliste või pikakarvaliste köitraagudega kinnitub tugedele. Õitseb vähe, emasõiest moodustub 13 cm pikkune kolmeosaline kapslike, mille igas osas on 2 seemet. Lehekaenaldes võivad moodustuda kuni õunasuurused nn. õhumugulad (lühenenud külgvõrsed), õhumugulate moodustumine vähendab saaki. Igal taimel kasvab üks mullasisene silinderjas või vesijamsil kerajas mugul, 450 kg valge, kollane või punakas sisu. Levik Kultuurtaimena kasvatatakse:
Peale tardumise algust lõigatakse vormi pind laia pahtlilabidaga tasaseks. Üks vormi täis jäetakse toatemperatuuril kivistuma, teine pannakse kuivatuskappi. Mitte varem kui 120 minuti pärast kipsi ja vee segamise momendist alates (meie puhul nädala pärast) katsetatakse nad paindele ja seejärel moodustunud poolprismad survele. 2 Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele (tugedevaheline kaugus on 10 cm) selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Masin avaldab jõudu seni, kuni keha puruneb. Võetakse lugem manomeetrilt. Paindetugevus arvutatakse järgmiselt: , (1) kus R - paindetugevus, [N/mm²] P purustav jõud [kgf] l tugedevaheline kaugus, [cm] b proovikeha laius, [cm]
Mõõtmistulemused on tabelis 1.1 1.2 Tiheduse määramine Katsekehad kaaluti ning seejärel leiti tihedus massi ja mahu suhtena valemist (1): m 0 = * 1000 Vpr kus, 0- proovikeha tihedus m- proovikeha mass, g Vpr- proovikeha ruumala, cm3 Arvutustulemused on tabelis 1.1 1.3 Paindetugevuse määramine Katsekehade mõõtmed saadi tabelist 1.1. Katsekehad asetati tugedele, mis olid vahega l=200mm ning keha koormati keskelt. Seejärel võeti skaala näit ja paindetugevus arvutati valemist (2): 3* F *l Rp = 2 *b * h2 kus, Rp- paindetugevus, kPa F- purustav jõud, N l-tugiava, mm h- katsekeha paksus, mm b-katsekeha laius, mm 2
avada tekil avarii korral. Uuemate suurte laevade ankrupelil on ketilugeja, mis näitab vees oleva ankruketi pikkust ja teine, dubleeritud juhtpult on 10 roolikambris. 11 Laevadel, millede ankrupelidel ei ole ketilugejat, tuleb ankrukett markeerida, et oleks võimalik pidada arvestust vettelastud ankruketi üle. Markeerimise mooduseid on mitmeid. Igal vanal pootsmanil on oma süsteem. Näide esimese seekli viimane toega lüli ja teise seekli esimene toega lüli värvitakse valgeks ja tugedele (kontraforssidele) mähitakse pehmest traadist või tugevastnõõrist margid jne. kuni kuuenda seeklini ja kuuenda seekli lõpust algab markeering otsast peale. Lülid värvitakse valgeks sellepärast, et neid oleks öösel ankru veeskamisel või hiivamisel paremini näha. Tugedele mähkimiseks ei soovitata kasutada vasktraati, kuna erinevate metallide kokkupuutel võib tekkida korrosioon. Varem kasutati laevakella, et anda märku kaptenile seeklite arvust vees, üks löök üks seekel jne
moodustub seinapaksuse sees. Avad müüritises. Avade kohal olevate koormuste vastuvõtmine. Avad müüritises võivad olla erinevate suurustega. Avaks võib lugeda ka müüritises olevat väiksemat auku, kuid enamasti on müüritises avadeks ukse- või aknaaugud. Avade kohal olevate koormuste vastuvõtmiseks kasutatakse erinevaid monteeritavaid- või plokksilluseid, mis on armeeritud. Läbi silluste suunatakse ülevalt tulevad jõud tugedele. Talasilluse tööpõhimõte. Monteeritavad sillused ja armeeritud kivisillused. Talasilluse ülesandeks on ava kohal võtta vastu temale mõjuvatest jõududest tekkinud pinged ning need suunata edasi tugedele. Tänu talale mõjuvatele jõududele hakkab tala läbi painduma. Läbi paindudes tekivad tala peale survejõud ja tala alumisse ossa tõmbejõud. Survejõudu võtab vastu betoon, tõmbejõudu võtab vastu talas olev armatuur. Kus on
proovikeha, mõõtmetega 40x40x160 mm. Kolm proovikeha tardusid toatemperatuuril ja kolm tardusid 50oC juures. Proovikehade valmistamiseks võeti 1200 g kipsi, mis valati 20 sekundi vältel nõusse, millesse oli eelnevalt mõõdetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segati 60 sekundit ning valati vormidesse. Proovikehad kivinesid 7 ööpäeva. Paindetugevuse määramisel asetati proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetsesid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Tugedevaheline kaugus oli 100 mm. Paindetugevus arvutati valemiga (1). Rp=3*P*l/(2*b*h2) (1) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm]
Kaasavedavad tsentrid-paigaldatakse treipingi spindli koonusesse, kaasavedav hõõrdtsenter, kaasavedav seentsenter, kaasavedav ujuvtsenter. Erinevate morsekoonuste vahel kasutatakse üleminekuna vahekoonuseid. 24.Lünetid-kasutatakse täiendava toena pikkade, vähese jäikusega, võllide töötlemisel treipinkides ja liigitatakse liikuvateks ja mitteliikuvateks lünettideks. Liikumatu lünett kinnitatakse alumise talla abil tööpingi sängile, tänu pronksist tugedele ei saa kasutada suuri lõikereziime, toed on laagerdatud Liikuv lünett kinnitatakse pikisupordile mis liigub töötlemisel lõiketeraga kaasa. 25.Kinnitusklambrid-kinnitusklambrite ülesanne on hoida toorikut kindlalt paigal. Kinnitus peab olema piisavalt tugev t lõikejõudude mõjul toorik ei nihkuks paigast, samas ei tohi klambrid vigastada ega muljuda tooriku pinda. Silmas tuleb pidada toorikute vahetuse kiirust ja pingi operaatori kasutusmugavust. 26
Antud aegade ja vajumissügavuste kohta on koostatud graafik: Graafik 1. 4.4 Painde- ja survetugevuse määramine. Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 3 proovikeha, mõõtmetega 40*40*160 mm. Proovikehade valmistamiseks võetakse 1200 g kipsi ja segatakse veega. Segu segatakse 60 sekundit ning vlatakse vormidesse. Proovikeha tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga: Valem 2. Rp = k*( 3Pl / 2bh2 ) Rp paindetugevus [N/mm2], P purustusjõud [kgf], l tugedevaheline kaugus [cm], b proovikeha laius [cm], h- proovikeha kõrgus [cm], k ülemineku koefitsient Survetugevuse määramisel kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha.
Selline omaduste jaotumine enimlevinud kiudkomposiitide vahel annab tööstusele väga palju nö mänguruumi. Vastavalt tehnoloogiale ja vajaminevatele omadustele saab valida ja/või valmistada sobiva materjali. MATERJALI OMADUSED PAINDEL Painde omadused nagu painde tugevus ja moodul on paika pandud D790-81 testiga. Selles testis kasutatakse komposiitmaterjalist tala, mis on ristkülikukujulise ristlõikega. Tala paigutatakse tugedele ja ja hakatakse painutama. Seda võib läbi viia kahel erineval viisil: esiteks nn kolme punkti viis kus tala painutatakse pealt poolt ühe toega. Teiseks nn nelja punkti viis, kus tala painutatakse pealt poolt kahe toega. Antud testi juures on soovitav ja seda olenemata viisist, et tala pikkuse ja paksuse suhe oleks suur. Tööstuses, mis tegeleb komposiitmaterjalidega on enamjaolt kasutusel kolme punkti katsetamise viis, sest vajaminevad proovidetailid ja ettevalmistused on väga lihtsad
ja majanduslikult polnud vajalikke võimalusi. Lõpuks sai konstruktivistidele saatuslikuks nende seotus kommunismiga, aga konstruktivismi ideed kujundasid siiski tulevikku. 3 Funktsionalismi rajajaks Prantsusmaal peetakse ühte 20. saj mõjukamat (oli juhtiv ja suundanäitav roll) Sveitsi arhitekti Le Corbusier´d (kodanikunimega Charles Édouard Jeanneret.) Ta propageeris majade ehitamist peenikestele tugedele, et majaalust pinda saaks kasutada aiana, tema võttis kasutusele ka katusaiad. Ta nägi arhitektuuri tulevikku tööstuslikus ehitamises, olles veendunud, et raudbetoon on tulevikuarhitektuuri õige materjal, ja projekteeris maju karkassehitistena, seintest seespool toestik võimaldas vaba fassaadi kujundust, võttis kasutusele lintakna, klaasseina ja maja vaba plaani. Majas sees kasutas ta värvi üsna julgelt ja
kus on eelnevalt juba normaalkonsistentsile vastavas koguses vett. Vorme koputatakse vastu lauda mõned korrad, et proovikehi tihendada. Vormist välja ulatuv osa lõigatakse ära. Peale seda kui esimesed proovikehad on ära valatud korratakse seda protsessi veel 2 korda, et tekiks 9 proovikeha. 3 neist pannakse kuivatuskappi, 3 jäetakse toatingimustesse kivistuma ja 3 pannakse vette. Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis olid vormides vertikaalselt, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. 3 Fl Paindetugevus arvutatakse f p= 2b h 2 Valem 4-1 abil. 3 Fl f p= Valem 4-1 2b h 2 kus fp paindetugevus, N/mm2; F purustav jõud, N; l tugede vaheline kaugus, mm; b proovikeha laius, mm;
· Soovitav on tõsta VLK elemendid autolt otse ehitusele paika, milleks peab olema kokku lepitud paigalduse järjekord. Kui see pole võimalik, tuleb need ladustada tasasele maapinnale. VLK vahele pannakse lauad ¼ - 1/5 kaugusele VLK otstest, alati üksteise kohale. Vt. Joonis 2. · VLK montaaz ja seintele toetamine Tavaliselt tuuakse VLK ehitusobjektile poolhaagises, kust need tõstetakse paika otse konstruktsiooni, eelnevalt paigaldatud tugedele. Montaazi kiirus on vähemalt kakskorda suurem kui õõnespaneelidel, kuna elemendi standardlaius on 2,4 m, võimaldades paika tõsta vähemalt 100 - 120 m2/h. Sõltuvalt ehitise iseärasustest on võimalikud erinevad toetamise variandid.Ohutuse seisukohast on soovitav toetada VLK kandekonstruktsioonile pikemalt kui allpool antud minimaalsed mõõdud. Toetamine kivi- ja plokkmüüritisele
normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segatakse 60 sekundit ning seejärel valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Peale tardumise algust lõigatakse vormi pind noaga tasaseks. Mitte vrem kui 120 minuti pärast kipsi ja vee segamise momendist alates katsetatakse nad paindele ja seejärel moodustunud poolprismad survele. Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga Tulemused on toodud punktis 4.4.1 tabelis 1.3 Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 ± 5C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele,
Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka fotosünteesist või aitavad omastada hapnikku(hingamisjuured) *Ronitaimedel on maapealsed juured abiks tugedele või teistele taimedele kinnitumisel Juurte liigitus: Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Külgjuured tekivad endogeenselt (organismis endas tekkiv v. tekkinud, seestpoolt pärinev, sisemistest põhjustest tingitud). Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri e adventiivjuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha
Et Proovid said tihedamaks koputati vormi 5 korda vastu lauda. Pärast tardumise algusest lõigati vormi pind laia spaatliga. Üks täidetud vormil lasti kivistuma toatemperatuuril, teisel lasti kivistuma ja kolmanda vormi pandi vette. Kokku saadi 6 katsekeha. 4.5. Paindetugevuse määramine Järgmisel nädalal testiti kehade painutamist ja seejärel saadud poolikud pandi surve all. Paindetugevuse määramisel pandi proov painutusseadme tugedele (tugede vaheline kaugus on 100 mm) nii, et vertikaalse kujuga küljed asusid painutusseadme tugedel horisontaalselt. Masin rakendas jõudu, kuni keha purunes tükkideks. Pärast purunemist võeti manomeetrilt purustuse jõu näit. Paindetugevus arvutatakse järgmiselt: k∗3 Pl Rp= 2 b h2 kus:
Suudab kasvada poolvarjus ning on Eestis kõikjal külmakindel. Oma olemuselt sobib eelkõige koduaeda. Sugukond kikkapuulised -Celastraceae 8) Perekond tselaster -Celastrus Eestis on levinud (niivõrd-kuivõrd!) peamiselt 2 liiki: harilik ehk roniv tselaster (C.scandens) ning ümaralehine tselaster (C. orbiculatus). Kuni 10 meetri kõrgusele tõusev vähehargnev liaan, mis keerdub vastupäeva oma tugede ümber. Et tselastrite poolt tugedele avaldatav surve (pigistus) on väga tugev, võivad nad hukutada elusaid puid, mille ümber nad väänduvad. Seetõttu on tselastrid rahvasuus tuntud ka "puukägistaja" nime all. Tulenevalt eeltoodust on tselastrite kasutamine vertikaalhaljastuses võimalik üksnes seal, kus pole ohtu, et nad satuvad ronima kasvavate puude tüvedele. Küll aga on nad täiesti omal kohal tööstuslike objektide või piirete vertikaalhaljastuses, kus neid istutatakse sillutatud aladele tehisobjektide lähedusse
puitaimed igihaljasteks ja heitlehisteks. Puudel on hästi väljakujunenud tüvi, mis paljudel liikidel saavutab suured mõõtmed. Puud on harilikult pikemaealised kui põõsad ja nende eluiga ulatub sajast kuni mitmetuhande aastani. Põõsad on väiksemata mõõtmetega ja moodustavad juba maapinnalt mitu peaaegu ühesuurust tüvekest. Nende eluiga ulatub mõnekümnest kuni saja aastani. Liaanid on pikkade ja enamiasti peente, tuge vajavate vartega puittaimed. Ronimiseks ja tugedele kinnitumiseks on neil spetsiaalsed vahendid (köitraod, kinnitusmuhud jne.) neid kastutakse laialt vertikaalses haljastuses, näiteks harilik metsviinapuu , südajalehine aktiniidia. Poolpõõsasteks nimetatakse taimi, mille vars puitub täielikult vaid alumises osas , varre ülemine osa jääb rohtseks ja hävib igal aastal. Poolpõõsasateks loetakse ka selliseid liike, millel vars küll ühe aastaga puitub, kuid teisel aastal pärast õitsemist ja viljumist sureb, näiteks harilik vaarikas
Õitseb juuni-september Sobib päikeseline või poolvarjus olev kasvukoht Soolotaim. Sobib ka rõdule. Tiivuline tunbergia Thunbergia alata Tiivuline tunbergia Thunbergia alata Kõrgus 2m Õievärvid valge, punane oranz, kollane. Õitseb mai-august ehk kuni külmadeni Päikeseline kasvukoht Efektsete värviliste (enamasti kollaste) õite ja musta südamikuga kiirekasvuline ronitaim Mullal ei tohi lasta läbi kuivada. Sobib hästi terrassile tugedele ronima. Taim meeldib hästi liblikatele. Tsentradeenia Centradenia Tsentradeenia Centradenia Õitseb juuni september Sobib päikeseline kasvukoht Roosade õite ja tumepunakasroheliste lehtedega. Rõdutaim. Roni- ja ripptaim Välja võib ta istutada maikuus peale öökülmaohu möödumist. Vaikne ajaania Ajania pacifica Vaikne ajaania Ajania pacifica Madalakasvuline. 30-40 cm
põõsastega, kuid on madalakasvulised, maadjate lühiealiste vartega (okstega) puittaimed Puhmaste maapinnga kokkupuutuvad oksad juurduvad sageli n harilik kanarbik, harilik pohl Poolpõõsad- taimed, mille varred puituvad vaid põõsa alumises osas, ülemine osa jääb rohtseks ja hävib igal aastal n sidrunpuju Liaanid Pika nõrga varrega vään- ja ronitaimed, millistel on teistele taimedele kinnitumiseks erilised kinnitusvahendid Tugedele toetuvad n roos, taralõng Ronijuurte abil kinnituvad n harilik luuderohi Väänduvate vartega taimed n lõhnav kuslapuu Leherootsude abil kinnituvad n elulõng Väänlate e köitraagude abil kinnituvad n viinapuu Puude rühmitamine kasvukõrguse alusel Ülikõrged puud- üle 50m n ranniksekvoia, hiidsekvoia Kõrged puud- 36...50m n harilik kuusk, euroopa lehis Keskmised kõrgusega puud- 26...35m n arukask, harilik tamm, serbia kuusk Madalad puud- 16..
omadustest, võlli/telje läbimõõdust ja pikkusest, laagrite jäikusest 27. Nimetada võlli ja telje jäikuse suurendamise võimalused. Mida jäigem on võll/telg, seda vähem tõenäolisemad on dünaamikast tulenevad probleemid. Mida suuremad on läbimõõdud, seda jäigem on võll. Mida lühem on võll, seda väiksemad on deformatsioonid ning seda suurem on kriitilise pöörlemissageduse väärtus.Soovitav on paigutada komponendid tugedele võimalikult lähedale. Laagrite jäikus peab olema piisavalt suur. osa 13. Rihm ja kettülekanded 12. Kuidas jaotatakse kettirattaid kuju järgi? (teha võimalike konstruktsioonide eskiisid). Plaat-ketirattad Ühepoolse rummuga ketirattad Kahepoolse rummuga ketirattad Topeltketirattad 13. Milliste tunnuste alusel võib liigidata kettülekandeid? Keti tüübi järgi (rullkettülekanne, pukskettülekanne, hammaskettülekanne)
saamiseks vajaliku veehulgaga täidetud nõusse 20 sekundi jooksul. Segu segamiseks on aega 60 sekundit, misjärel valatakse see vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Kui tardumisprotsess on alanud, lõigatakse vormi pind noaga tasaseks. Alles 120 minuti pärast, kipsi ja vee segamise momendist alates, katsetatakse nad paindele ja hiljem katsetatakse moodustunud poolprismad ka survele. Paindetugevuse määramiseks asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele nii, et vormis vertikaalselt olevad küljed asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga nr 1 [N/mm2]: k⋅3 P l [N/mm2] R p= 2 b h2 (1) kus P – purustav jõud, kgf; l – tugedevaheline kaugus, cm; b – proovikeha laius, cm;
11.Kiht ja kaarsilluste ehitus müüritöödel Tellistest kihtsilluseid (ridasilluseid) tehakse avadele, mille laius on kuni 2 m. Silluste kõrgus peab olema 1/4 ava laiusest ja vähemalt neli kivikihti. Sillus peab toetuma avaäärsele müüritisele vähemalt 25 cm. Silluse ulatuses kasutatakse tsementmörti margiga vähemalt 25. Alumise tellisekihi alla mördi sisse asetatakse konksudega sarrusvardad läbimõõduga 4 ... 6 mm, üks varras seina 120 mm laiuse kohta. Sarruse ulatus tugedele peab olema vähemalt 25 cm. Kihtsillus laotakse raketisel. Kihtsilluseid tehakse puhasvuukviimistlusega hoonetele. I KIHTSILLUSE RAKETISE TEGEMINE Horisontaallaud, millele laome kiilsilluse valmistame servatud lauast 40x120 mm. Horisontaallaua toetame tugipostidele umbes sammuga 800 mm. Raketise jätame vahepostide müüritisest 10 mm võrra madalamale. joonis 1 Kiilsillused ja kaarsillused laotakse raketisele.
normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segatakse 60 sekundit ning seejärel valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Pärast tardumise algust lõigatakse vormi pind noaga tasaseks. Mitte varem kui 120 minutit pärast kipsi ja vee segamise momenti katsetatakse iga katsekeha paindele ja seejärel tekkinud pooled survele. 4.5. Painde- ja survetugevuse määramine Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 405ºC kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu 1 MPa sekundis
seejärel tekkinud pooled survele. 4.4.1 Proovikehade veesisalduse arvutus Proovikehade veesisaldus arvutatakse valemiga 1: (m ¿ ¿ ek −m pk ) veesisaldus= ∗100 % ¿ mpk (1) kus mek – mass enne kuivatamist, [g] mpk – mass peale kuivatamist, [g] 4.5 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga 2: k∗3 Pl Rp= (2) 2 b h2 kus Rp – paindetugevus, [N/mm2] P – purustav jõud, [kN] l – tugedevaheline kaugus, [mm] b – proovikeha laius, [mm] h – proovikeha kõrgus, [mm]
Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Peale tardumise algust l6igatakse vormi pind laia pahtlilabidaga tasaseks. Uks vormi tiiis jiietakse toatemperatuuril kivistuma, teine pannakse kuivatuskappi. Mitte varem kui 120 minuti piirast kipsi ja vee segamise momendist alates (meie puhul n[dala piirast) katsetatakse nad paindele ja seejdrel moodustunud poolprismad survele. Paindetugevuse miiiiramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele (tugedevaheline kaugus on 10 cm) selliselt, et kiiljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Masin avaldas jdudu seni, kuni keha purunes. Vdetakse lugem manomeetrilt. Paindetugevus arvutatakse jfirgmiselt: P lIL ,vatem t, R-=k 2bh', kus Rr-paindetugevus, f 4f mm- P-purustavjdud, [kgf]
igal toel on tala katkestatud. Tekivad taladevahelised vuugid. Paindemomendid on maksimaalsed silde keskel. 2. Jätkuvtala sild Kuna paindemomente võtab tala vastu tugede kohal, siis on samade koormuste korral avamomendid võrreldes lihttalaga väiksemad. Probleemiks on tugede vertikaalsed siirded (tugede ebaühtlane vajumine), mis põhjustab sisejõudude ümberjaotumise. Näiteks Sõpruse sild. 3. Konsooltalasild- Kasutatakse lihttala ja jätkuvtala elemente. Liigendeid ei tehta tugedele, vaid sillaavadesse. Kuna liigend paindemomente vastu ei võta, siis on liigendi asukohaga võimalik muuta paindemomendi epüüri. Probleemiks on vuugid liigendite kohal.. Plaatsildade- ava suurused ulatuvad maksimaalselt 6-8 meetrini. Plaat valmistatakse harilikult raudbetoonist. On kaks põhitüüpi: 1.Kohtbetoonist. Valmistatakse ehitusplatsil. 2.Monteeritavatest raudbetoonelementidest (paneelid, plaadid, pingbetoonelemendid jne). Paneelide vahelised vuugid monolitiseeritakse
Plastsust iseloomuststakse kahe teguriga esimene suhteline pikenemine d = (l lo)/l 100 [E100%] l- pikkus peale katsetust, lo katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (So-S)/S100[%] tõmbetugevus d = Po/S = kg/mm2 = N/mm2 voolavustugevus Gt = Pt/S kg/mm2. Materjali sitkuse määramine seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha.Pendelvasar tõstetakse teatud kõrgusele katsekeha astetatake tugedele nii, et lõike soon ühtiks vasara liikumise suunaga.Vasar päästetakse lahti mis liikudes purustab katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia viral teatud kõrgusele.h purustamiseks tehtud töö leitakse valemiga g vasara kaal l pendli pikkus A töö A = G*l (H-h)[J] KCv = A/S J/m2 Terased teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on kuni 2,14% süsiniku:Keemilise koostise järgi võib teraseid liigitada süsinikterasteks ja lekerterasteks.Kasutusotstarbe
Rippsild on sillatüüp, mille korral silladekk (silla liiklust kandev osa) ripub. Rippsilla korral kasutatakse trossi (või kette, algselt ka nööri), mis on tõmmatud üle takistuse (jõe, kuristiku) pinge alla ning otstest ankurdatud maasse. Selle kõrval leidub ka vähekasutatud iseankurduv rippsild, mille korral peatrossid ankurdatakse peatalade külge. Talasild on sild, mille korral raskust kandvad talad (silladekk) toetuvad kahe otspunktiga tugedele. Kõige lihtsam talasild on purre, mis võib sisuliselt olla üle takistuse (jõe, kuristiku) asetatud laud või palk. Pikemad talasillad on jaotatud osadeks, igal talal oma toetuspunktid. Konsoolsild on sillatüüp, mis ehitatakse horisontaalselt ulatuvate konsoolide abil. Tavaliselt kasutatakse kahte vastaskaldal asuvat konsooli, mis eenduvad takistuse (nt. jõe) kohale. Konsoolide vabad otsad võivad omavahel
Hüppelatt: Latt valmistatakse fiiberklaasist või mõnest teisest sobivast materjalist, kuid mitte metallist. Lati ristlõige, otsad välja arvatud, on ring. Teivashüppelati pikkus 4,50 m (+ 2cm) maksimaalne kaal 2,25 kg. Lati läbimõõt on 30 mm (± 1 mm). Latt koosneb silindrilisest keskosast ja kahest otsikust. Otsikud on poolringi või poolellipsi taolise ristlõikega ning peavad omama kumbki ühte 30-35 mm laiust ja 15-20 cm pikkust tasast pinda lati asetamiseks tugedele. Otsikud peavad olema siledad ja jäigad. Nad ei tohi olla kaetud kummi või mõne muu hõõrdumist tugevdava materjaliga. Otsikute kuju peab tagama, et latti saaks asetada tugedele ainult ühes asendis. Lati toetuspind ei tohi asuda selle läbilõike keskpunktist kõrgemal. Latt peab olema sirge . Kandetugedele asetatud lati läbipaine ei tohi ületada 3 cm. Elastsuse kontrollimiseks tuleb tellingute kandetugedele asetatud lati keskpunkti riputada 3 kg raskus
Montaazitöö on mitmete alamtööde koondnimetus. Montaazitööde koosseisu kuuluvad: Transporditööd- transpordi protsessi hulka kuuluvad konstruktsioonide vedu ja vaheladustamine. Ettevalmistustööd- konstruktsioonde eelmontaaz: nende suurendamine ja tugevdamine tõsteks, konstruktsioonide kinnitamine (taglastamine) traaversile, töölavade ja seadmetega varustamine rihtimiseks ja ajutiseks kinnitamiseks. Montaaziprotsess- konstruktsiooni haaramine, konstruktsiooni tõstmine,paigaldamine tugedele või vuukidesse, rihtimine, ajutine ja lõplik kinnitamine. 21. Millised on ehitusel peamiselt kasutatavad tostemehhanismid? Tooge vahemalt 3 naidet koos lühikirjeldusega. Teleskoopnoolega kraana auto tüüpi alusvankril- Autole kinnitatud hüdrauliline tõstuk - viimastel aastatel populaarsust kogunud tõstemehhanism ehitusplatsidel.
kärbsepüünis), passiivsed lõksud (kannpõõsas). NB! Putukaid püüavad (söövad!) taimed ainult lehe muudenditae abil, mitte kunagi ei seedi putukat taime õis lõksukujuline õis on maia juhmi putuka täpseks juhtimiseks emaka ja tolmukate juurde, et õis saaks kindlasti õigesti tolmeldatud. Lehed võivad taimedel olla MUUNDUNUD seoses nende ülesannetega: vähendada aurumist, aidata taimel kinnituda tugedele, putuktoidulistel taimedel toidu hankimiseks. Eristatakse mitut erinevat tüüpi lehemuudendeid: astlad, köitraod ja püünislehed. Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: roots või laba. Näiteks kukerpuul on astlad moodustunud tervest lehest, hundihambal leherootsust ja korvõielistel lehelabast. Hiirehernestel on leheroots muundunud hoopis köitraoks, kuid seahernel on köitraag arenenud lehelabast
võsutipust madalamal Kasvu suund: ◦ Vertikaalne – püstised, haakuvad, väänduvad ◦ Horisontaalne – lamavad, roomavad Võsu muudendid Risoom – mitmeaastane maa-alune võsu Mugul – varre jämenenud osa, varuainete mahuti Maapealne stoolon – ajutine roomav võsund Sibul – tihedalt lehistunud lühivõrse Mugulsibul – sarnaneb sibulaga, aga soomused kõik kuivad Astlad – mitmesuguse päritoluga, kaitseks Köitraod – tugedele kinnitumiseks Fülloklaadid – lamedad lehekujulised varred Püünislehed – putuktoidulistel taimedel Elundid Vegetatiivsed: vars, leht, juur Generatiivsed: õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: ◦ Sümmeetria – mono- ja polüsümmeetria ◦ Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa ◦ Geotropism – positiivne ja negatiivne ◦ Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised Generatiivsed elundid - Õis
4 11 5 6 12 7 9 8 Joonis 3.B suitsukäik 1, katla kere 4 ülemise 2 ja alumise 8 põhjaga, suitsukamber 3, suitsutorud 5 ja kolle 6, mis toetub tugedele 7 ja 9, tõsteaasad 10, põleti 12, veetaseme mõõdikud, teenindusluuk jne. Markeeritud on ka katlakere soojaisolatsioon 11. Unex CH ja selle täiustatud modifikatsioon Unex CHB tüüpi katlaid toodeti tootlikkuse vahemikus 750 kuni 15000 kg/h töösurvel 10 või 12 bar. Katla kasutegur on firma andmetel 0,84…0,85. Võrreldes sama tootlikkusega horisontaalsete leektorukateldega vajavad vertikaalsed leektoru
juhul, kui veepinna kalle võrdub nõlva kaldega. Seega nõlv on tasakaalus ulatuses. a ja b vahel muutub epüür lineaarselt. Maapinnale mõjuvat koormust puhul on otstarbekas asetada rohkem tugesid ja kasutada väiksema kui /2. Järelikult vee väljavoolu korral peab nõlv olema kaks korda saab arvest ka pinnasesurve määramise graafiliste meetoditega. tugevusega seinaelemente. Suurimad jõud tugedele peaksid olema just laugem, kui kuiva pinnase korral. 6.4.4 Nidususe mõju pinnasesurvele Nidususe osa pinnase seina allosas, kus aktiivsurve arvutuse järgi on tunduvalt suurem. 5.14 Pikk tasapinnalise lihkepinnaga nõlv vee liikumisel nihketugevusest võib vaadelda kui igakülgse survest pc tingitud tugevust Pinnasesurve jaotus on väga varieeruv erinevates mõõtekohtades.
Plastsust iseloomustatakse kahe teguriga: Suhteline pikenemine d = (l lo)/l 100 [E100%] l - pikkus peale katsetust, lo katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (S o -S)/S100[%] tõmbetugevus d = P o /S = kg/mm² = N/mm² voolavustugevus Gt = P t /S kg/mm². Materjali sitkuse määramine seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Pendelvasar tõstetakse teatud kõrgusele, katsekeha asetatakse tugedele nii, et lõike soon ühtiks vasara liikumise suunaga. Vasar päästetakse lahti, mis liikudes purustab katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia varal teatud kõrgusele h. Purustamiseks tehtud töö A leitakse valemiga A = G * l (H - h)[J] g vasara kaal; l pendli pikkus. Terased Teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on süsiniku 2,14%, mangaani 1%, räni 0,4%. (Raua sulamistemperatuur on 1535oC ja tihedus 7860 kg/m3, süsiniku sulamistemperatuur on 3400oC)
Plastsust iseloomustatakse kahe teguriga: Suhteline pikenemine d = (l lo)/l 100 [E100%] l - pikkus peale katsetust, lo katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (S o -S)/S100[%] tõmbetugevus d = P o /S = kg/mm² = N/mm² voolavustugevus Gt = P t /S kg/mm². Materjali sitkuse määramine seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Pendelvasar tõstetakse teatud kõrgusele, katsekeha asetatakse tugedele nii, et lõike soon ühtiks vasara liikumise suunaga. Vasar päästetakse lahti, mis liikudes purustab katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia varal teatud kõrgusele h. Purustamiseks tehtud töö A leitakse valemiga A = G * l (H - h)[J] g vasara kaal; l pendli pikkus. Terased Teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on süsiniku 2,14%, mangaani 1%, räni 0,4%. (Raua sulamistemperatuur on 1535oC ja tihedus 7860 kg/m3, süsiniku sulamistemperatuur on 3400oC)
9. Soojussõlme torustik peab olema isoleeritud ja värvitud tingvärvideva. Torustikule peab olema ette nähtud selle täitmise ja tühjendamise võimalus. 10. Kui välisvõrgus on soojakandja 150 ºC siis sisendusel olevad siibrid ei tohi olla avatud. 11. Soojussõlmes peab olema süsteemi põhimõtteline skeem. 12. Keldris olevad magistraaltorud peavad olema nõutava kaldega, korralikult isoleeritud ja toetuma liikuvatele tugedele ning olema kinnitatud liikumatute tugedega. Pikkade magistraalide puhul peavad olema ette nähtud kompensaatorid temperatuurist tekkivate pikenemiste kompenseerimiseks. 59 Liikuvate ja kinnistugede vahekaugused sõltuvad toru diameetrist. Magistraalidest peab olema ette nähtud õhu ja vee eemaldamise võimalus.
9) (1) Keevitatud võrkudena kasutatakse tasapinnalisi või rullvõrkusid. Toevõrgud V-4 ja V-5 on töötavate põikivarrastega, võrk paikneb abitala suunas. Laia võrgu korral (kuni 3,5 m) võib avavõrgud V-1 ja V-3 paigutada samas suunas, vastasel korral võrk pannakse risti abitaladega ja töötavaks on võrgu pikiarmatuur. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 126 (2) Seotud võrgud varraste üleviimisega avast tugedele. Armatuuri kulu väiksem, armeeri- mine töömahukam. Ülespöörded 30 (h < 80 mm) või 45 nurga all. (3) Seotud võrgud ava ja toe sõltumatu armeerimisega (praegu valdav). Joonis 9.9 Ühes suunas töötava plaadi konstrueerimine Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 127 9.4 Ristarmeeritud plaadid 9.4.1 Ristarmeeritud plaadi arvutamine piirkoormuse meetodil
vähendada lõigule a-b mõjuva passiiv- ja aktiivsurve vahe võrra. 10.7.8.3 Surve mitmes kõrguses toestatud seinale Sügavate seinte puhul on otstarbekas asetada rohkem tugesid ja kasutada väiksema tugevusega seinaelemente (joonis 10.32 f). Selliste seinte puhul võib pinnasesurve jaotus oluliselt erineda tavaliselt kasutatava Coulomb' lahenduse aktiivsurve jaotusest. Toimunud avariide analüüs näitas, et enamasti oli tegu ülemiste tugede purunemisega. Suurimad jõud tugedele peaksid olema just seina allosas, kus aktiivsurve arvutuse järgi on tunduvalt suurem. Probleemi selgitamiseks mõõdeti anduritega tegelikult tugedes esinevaid jõude ja nende suuruste järgi arvutati seinale mõjuva pinnasesurve suurus. Selgus, et pinnasesurve jaotus oli tunduvalt erinev tavalise meetodiga arvutatud aktiivsurve jaotusest ja seejuures väga varieeruv erinevates mõõtekohtades (joonis 10.47). 129
annaabi.ee 
