Alexander Theodor von Middendorff ( 6.august 1815 Peterburi 16.jaanuar1894 Hellenurme ) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa zooloog. Oma varajase hariduse sai ta Peterburist. Hiljem õppis Tartu ülikoolis meditsiini, kooli lõpetas aastal 1837. Pärast ülikooli lõpetamist tudeeris ka Berliinis, Erlangenis, Viinis ja Breslaus. Aastal 1839 sai temast Kiievi ülikoolis zooloogiaprofessor. Middendorff osales ka Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel. Ta oli üks Vene Geograafiaseltsi rajajatest. Talle kuulusid Hellenurme ja Päidla mõisad Tartumaal ning Pööravere mõis Pärnumaal. Teadustegevus: Alexander Theodor von Middendorff tundis huvi looduse vastu juba varases nooruses. Tema edasise
muusikapalu sündiski kirjandusteostest orkestrimuusikat, · Andis välja muusika lehte ja saadud inspiratsioonil. Juba koolipõlves instrumentaalkontserteid ja teisi. propageeris noorte heliloojate olevat Schumann loonud kaasõpilastest teoseid. teravmeelseid muusikalisi karakteristikaid. Sümfooniad Aastatel 18281830 tudeeris Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. · "Kevadsümfoonia" (1841) · "Reini sümfoonia" (1851) Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. Oma mõtteid avaldas ta Klaveritsüklid muusikaajakirjas Neue Zeitschrift ür Musik, mida ta toimetas 10 aastat. · "Liblikad" (1832) · "Karneval" (1835)
Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890 Helme kihelkond 3. aprill 1951 Long Island, New York) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Elulugu Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud · "Amores" (Tallinn 1917, 2. ja 3. trükk Tartu 1919)
Henrik Visnapuu 1890-1951 Elulugu Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalistfilosoofiat 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses Oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige Ajakirja "Varamu" toimetaja Oli abielus luuletaja Ingiga (Hilda Elfriede Franzdorfiga) Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile Osales Vabadussõjas Looming
Chopini isa oli päritolult prantslane, ema aga poolatar. Noore Chopini muusikaline anne avaldus varakult. Teda on nimetatud ka "teiseks Mozartiks". Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi. Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8-aastaselt. Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult Varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbriks. Chopin oli veel mitmel alal andekas: tal oli kunstniku- ja kirjanikutalent, näitlejaanne, teda huvitasid keeled. Tudeeris Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Õppis kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile. Muu hulgas kirjutati tema eksamilehele, et "Frederic Chopin on muusikageenius". Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Teda on peetud
· Sündis 2. jaanuaril 1890, Helme vallas. · Suri 3. aprillil 1851, Ameerikas. Elulugu Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Looming · Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud.
HENRIK VISNAPUU 9.a klass KES TA OLI? Eesti luuletaja Dramaturg kirjanduslikkriitik ELULUGU Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas. Henrik Visnapuu sündis paljulapselisse perre kuuenda lapsena. Ta oli pikka kasvu ja kõhn. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Ülikool jäi lõpetamata. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. LOOMING
Frédéric Chopini isa oli prantslane ja ema poolatar.Isa oli tal mõisas koduõpetaja. 1810. astal kolis pere Varssavisse ja Chopini isast sai Varssavi Lütseumi prantsuse keele ja -kirjanduse õppejõud. Chopini muusikaline anne avaldus varakult.Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi. Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli Wojciech Zywny, kes juhendas Chopini aastail 1816-1822. Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8-aastaselt. Aastatel 1823-1826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis . Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Aastatel 18261829 õppis Chopin kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis , kus tema õppejõuks oli Jozef Elsner. 1830. aastal sõitis Chopin kontsertreisile välismaale. Chopinil oli palju õpilasi. Ta suri Pariisis 1843. aastal tuberkuloosi. Tema südant
Robert Schumann sündis Saksa provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil 1810.a. raamatukirjastaja- ja kaupmehe perekonnas. Koduses kirjalikus õhkkonnas tutvus ta ka Haydni, Mozarti, Beethoveni jt. muusikaga. Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Isa surres valis ta juuraõpingud Leipzigis. Seal jätkas ta klaveri õpinguid oma tulevase pianistist abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 tudeeris Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. Heidelbergi ülikool, koolivaheajal külastades Itaaliat, tutvus sealse ooperiga ja kuulis 1830.a. Frankfurdis Paganinit. See avaldas talle väga suurt mõju ja ta otsustas, et temast peab saama Pianist. Aga see unistus ei täitunud, sest soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga
1954a määratu hemingwayle kirjandusauhind. LOOMING:ja päike tõuseb,hüvasti relvad,surm pärastlõunal. SALINGER Sündis new yorgis rikka juustu kaupmehe pojana. pärast õpinguid mitmes new yorgi avalikus koolis pandi noor salinger VALLEY FORGE'i sõjaväeakadeemiasse, mille ta lõpetas 1936 a. sõjaväeakadeemias kirjutas ta oma esimesed jutud,mis avaldati kooli ajakirjas. D1937 a õppis ta mõnda aega new yorgi ülikoolis, kuid jättis selle pooleli, reisis euroopas ning tudeeris viinis impordi äriga seonduvat. 1938 a pöördus ta tagasi ameerikasse. 1953a kolis kirjanik elama eraldatuc maa kohta ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Ta tõmbus avalikust elust ootamatult tagasi, ta elulugu on salapärane ning loomingust pole pärast 1965 aastat midagi teada. LOOMING: kuristik rukkis, üheksa juttu, puusepad tõstke kõrgele sarikad.
Erinvalt oma vennast on ta looming sügavalt eestilik.Tuntud laulud on veel: ,,Õitse ja haljenda", ,,Eestlaste maa", ,,nüüd jumalaga", ,,miks sa nutad lilliekene", ,,Süda tuksub" jne. Karl August Hermann 1851-1909. Ta oli 3-mest eelmisest mehest silmapaistvaim. Olles loomult visa ja sihikindel mees, õnnestub tal lõpetada Laitse ülikool filoloogia doktorina 1880.aastal. Enne seda töötas Põltsamaal ja Peterburis õpetajana. Võttis seal muusika tunde eraviisiliselt. Tartu ülikooliski tudeeris mõned aastad usuteadust. Tartus hakkab välja andma lehte Eesti Postimees 1886-96 ja ta on seotud olnud ka Pernu Postimehega. Hiljem on Hermann veel tegev mitme ajalehe väljaandmisel. Hulk väljaantud raamatuid. Esimene Eestikeele grammatika. Ta tegevuse olulisem pool on, aga eesti muusika arendamine ja propageerimine. Esimesena Eestis hakkas Hermann välja andmamuusikaajakirja ,,laulu ja mänguleht", kus visana ilmusid noodid. Laulude noote avaldab ta veel paljudes teistes väljaannetes
Viiekümnendate keskel oli laseri leiutamine õhus, nii või teisiti ta pidi varem või hiljem ilmuma. Niigi oli ta hilinenud pea nelikümmend aastat, sest laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolule looduses näitas juba Albert Einstein Esimese maailmasõja ajal, aastal 1918. Tõsi on aga see et kõige enam välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakendamiseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957. aastal. Algusaastatel tudeeris Gould füüsikat Schenectady ülikooli kolledis, tema huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941 aastal astus ta Yale´i ülikooli doktorantuuri, selle aga katkestas sõda. Peagi värvati ta tööle salaettevõtesse mis toodab uraani esimese aatomipommi tarvis. Sellal algab Gouldil kooselu neiuga, kes kaasab ta marksismi õpperingi. Ent julgeoleku organid saaavad haisu ninna ja pommivabriku väravad plaksatavad Gouldi ees kinni. Tal
Tavapäraselt peetakse Hatshatur Abovjani meheks, kes rajas armeenlastele tee Tartusse. 3. septembril 1830 saabus ta ülikooli rektori F. Parroti kutsel Tartusse ning tudeeris siin eri teadusi, keeli ja kunste jaanuarini 1836. Tatust sai Abovjani vaimse taassünni linn. Siin kujunes tal oma sõpruskond, siin abiellus ta eestlanna Emilia Loosega. Kodumaale naasis H. Abovjan kirjaniku ja pedagoogina. Tema eeskujul saabusid Tartu ülikooli haridust omandama veel paljud armeenia noormehed, 19. sajandi keskel oli neid juba 25. Tartus moodustunud armeenlaste ringist kasvas välja armeenia kaasmaalaskond Eestis, Sergei Issakovi andmeil 1848. aastal. Sinna
Jerome David Salinger sündis ja kasvas New Yorgis jõukas juudi-iiri perekonnas. Pärast õpinguid mitmes New Yorgi avalikus koolis pandi noor Salinger Valley Forge'i sõjaväeakadeemiasse, mille ta lõpetas 1936. aastal. 1937. aastal õppis ta mõnda aega New Yorgi ülikoolis, kuid jättis selle pooleli, reisis Euroopas ning tudeeris Viinis impordiäriga seonduvat. 1938. aastal pöördus Salinger Saksa vägede invasiooni tõttu tagasi Ameerikasse. Samal aastal astus ta Ursinuse kolledzisse, kuid katkestas taas õpingud. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas vastuluure korpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 1946-1951 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953
Chopini isa oli päritolult prantslane, ema aga poolatar. Noore Chopini muusikaline anne avaldus varakult. Teda on nimetatud ka "teiseks Mozartiks". Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi. Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8-aastaselt. Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult Varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbriks. Chopin oli veel mitmel alal andekas: tal oli kunstniku- ja kirjanikutalent, näitlejaanne, teda huvitasid keeled. Tudeeris Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Õppis kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile. Muu hulgas kirjutati tema eksamilehele, et "Frederic Chopin on muusikageenius". Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Teda
kuuluvatesse liikidesse. Antoine Laurent de Lavoiser 1743-1794 Prantsuse teadlane,kes järeldas,et metalli oksüdeerumisel toimub küll metalli ühinemine õhuga,kuid mingit flogistoni,mida metall ära annab,ei eksiteeri.Väitis,et õhk koosneb gaasidest,sisaldades viiendikku hapnikku ja neli viiendikku lämmastikku. Henry Cavendish 1731-1810 avastas 1766.aastal vesiniku ning seda hapnikuga ühendades sünteesis 1781.aastal tavalise vee. Edward Jenner 1749-1823 tudeeris arsti- teadust Londoni.Juurdles rõugete vältimise probleemi,1796 aastal katsetas oma ideid inimeste peal.Jenneri meetod levis kiiresti Läänemaailmas.Kuna kaitsepookine tuli kasutusele lehmade kaudu,hakati nimetama vaktsineerimiseks. Alessandro Volta 1743-1827 ehitas 1782.aastal esimese elektripatarei,mis koosnes kahest metallplaadist,mille vahel oli väävelhappega immutatud vildikiht. Sõda Aasta Osalejad Tulemus
Jerome David Salinger Elulugu Jerome David Salinger sündis ja kasvas New Yorgis jõukas juudiiiri perekonnas. Pärast õpinguid mitmes New Yorgi avalikus koolis pandi noor Salinger Valley Forge'i sõjaväeakadeemiasse, mille ta lõpetas 1936. aastal. 1937. aastal õppis ta mõnda aega New Yorgi ülikoolis, kuid jättis selle pooleli, reisis Euroopas ning tudeeris Viinis impordiäriga seonduvat. 1938. aastal pöördus Salinger Saksa vägede invasiooni tõttu tagasi Ameerikasse. Samal aastal astus ta Ursinuse kolledzisse, kuid katkestas taas õpingud. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas vastuluurekorpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 194651 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis
Jerome David Salinger 01.01.1919 Elulugu Jerome David Salinger sündis ja kasvas New Yorgis jõukas juudi-iiri perekonnas. Pärast õpinguid mitmes New Yorgi avalikus koolis pandi noor Salinger Valley Forge'i sõjaväeakadeemiasse, mille ta lõpetas 1936. aastal. 1937. aastal õppis ta mõnda aega New Yorgi ülikoolis, kuid jättis selle pooleli, reisis Euroopas ning tudeeris Viinis impordiäriga seonduvat. 1938. aastal pöördus Salinger Saksa vägede invasiooni tõttu tagasi Ameerikasse. Samal aastal astus ta Ursinuse kolledzisse, kuid katkestas taas õpingud. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas vastuluurekorpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 1946-51 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud
Praktilist arstiabi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad.18sa.suudeti inimesi terveks ravida ja paljudel juhtudel pääasta surmast.Hirmsamaid nakkushaigusi katku kõrval olid sajandeid rõuged. Rõugeepideemiate korral oli suremus suur,ellujäänute ihule jäid inetud armid,sageli tekkisid tüsistused,tihti jäid inimesed rõugete tagajärjel pimedaks..Tervishoiu suurimaks saavutuseks oli kaitsepookimiste alustamine rõugete vastu.Edward Jenner(17491823) tudeeris arstiteadust Londoni ülikoolis ning asus hiljem oma kodukohta arstina tööle. Puutus kokku arvamusega,et inimesed kes on põdenud läbi veiserõuged,ei haigestu pärisrõugetesse.Juurles rõugete vältimise probleemi üle 20a,enne kui ta 1796 julges oma ideid inimeste peal katsetada..Laste kaitsepookimised tegid lõpu rõugeepideemiatele. Kuna kaitsepookimine tului kasutusele lehmade kaudu,hakati seda nim. vaktsineerimiseks (ld vaccalehm) Elekter.18saj
Teda on nimetatud ka "teiseks Mozartiks". Juba 7- aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi. Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli Wojciech ywny, kes juhendas Chopini aastail 1816 1822. Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8- aastaselt. Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult Varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbriks. Chopin oli veel mitmel alal andekas: tal oli kunstniku- ja kirjanikutalent, näitlejaanne, teda huvitasid keeled. Aastatel 18231826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Aastatel 18261829 õppis Chopin kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis, kus tema õppejõuks oli Józef Elsner. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile. Muu hulgas kirjutati tema eksamilehele, et "Frédéric Chopin on muusikageenius". 1830
ehitasin üles nii, et kogusin kõigepealt materjali ja salvestasin selle enda jaoks, siis alles hakkasin seda lahti mõtestama ja kirja panema. 2. HENDRIK VISNAPUU ELUST Hendrik Visnapuu sündinud 1890 Helmekülas ja suri sõjapõgenikuna New York´is Long Islandil 1951. Ta oli eesti luuletaja ja kirjanduskriitik. Visnapuu õppis Reola vallakoolis. 1907 läks Narva Gümnaasiumi, kus ta läbis algkooliõpetaja eksami ja asus vallakooli õpetajaks. 1912 Tartu Ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Tema tähtsus eesti kirjandusloos - arendas eesti luulevormi ja keelt, ta kirjutas vabaõhulavadele näidendeid ning tõlkis prantsuse, saksa, vene kirjandust. Hendrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. 3. LOOMINGUTEE ALGUS Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega
meie muutume ühe kuuga. Köögis kuivavad õunakoored, suurte puude all õu on pime. Kas jääd elu lõpuni nooreks nagu siis, kui me kohtusime? Luik 2009:128 Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu oli Eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Sündis 2.jaanuaril 1890 Viljandis talusulase pojana, Heime vallas. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Hakkas pärast algkooliõpetaja kutseeksami lõpetamist vallakooli õpetajaks. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosooofiat. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Ta oli Korp,Sakala liige. 1944 põgenes ta Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Suri 3.aprillil 1951 Long Islandil, New Yorgis. Kui kuurdub armulill Ma ihkan kurba vaikust oma rinnan kanda suus suruden su käel, helluden su ette. ning tunda hämarust kui vesimusta siidi, Oo, öine tund, loo sellest unistusest tasast viisi, end õhtu purpurpehmeil tunnel tahaks anda
Chopin oli veel mitmel alal andekas: tal oli kunstniku- ja kirjanikutalent, näitlejaanne, teda huvitasid keeled. Kirjandushuviline Fryderyk kirjutab ka luuletusi neid võib leida näiteks kirjadest isale ja emale. 13-aastaselt, aastal 1823, astub Chopini Varssavi Lütseumisse, mis pakub haridust poisslastele. Ta alustab õppimist 4. klassist. Koolis on ta väga hoolas õpilane, lemmikaineteks joonistamine ja kirjandus. Lisaks võtab Chopin orelitunde. Aastatel 18231826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Aastatel 18261829 õppis Chopin kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis, kus tema õppejõuks oli Józef Elsner. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile. Muu hulgas kirjutati tema eksamilehele, et "Frédéric Chopin on muusikageenius". 1830
oli n e n d e panus lõppenud maailmasõja kohustustesse ja koledustesse. [--] Meie vaatasime seda karnevalitaolist lõbutsemist pealt sõnatult ja vaikides, sest meie maale see päev rahu ei toonud. Seal, kolmsada kilomeetrit ida pool, valitses surnuaia rahu." - "Lahkumine" Henrik Visnapuu · 1890 1951 · Läbis algkooliõpetaja kutseeksami ja töötas vallakooli õpetajana · Tartu Ülikoolis tudeeris filosoofiat · 1944 põgenes Saksamaale ja 1949 suundus USAsse Looming: · Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates 1908. Aastast · Oli "Siuru" üks kesksemaid luuletajaid · Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene", "Roheline Moment" ja "Looming" · Eripära: kõrgendatud musikaalsus Friedebert Tuglas · 1886 1971õ · Aastani 1923 oli ta nimi Friedebert Mihkelson · Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, ta
Eelkõige tähendas uus eemaldumist sõjajärgsest rahvusromantilisest helikeelest ja pöördumist muusikamaailmas juba levinud suundade poole. ELULUGU Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930 Kuusalu vallas ja üles kasvanus Vana- Vigalas. 1942. aastal alustas Tormis Tallinna konservatooriumis August Toppmani klassis oreli õppimist. 1950. aastal hakkas Tormis õppima Villem Kapi juures kompositsiooni. 1951. aastast tudeeris helilooja Moskva Konservatooriumis. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956 - 1960 Tallinna Muusikakoolis teoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetajana. 1956 - 1969 oli Tormis ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974 - 1989 esimehe asetäitja. Tormis on alates 1956. aastast Eesti Heliloojate Liidu liige. Samuti on Tormis ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. 1963. aastal külastas Tormis koos Arvo Pärdiga
Toonane ooperiprimadonna Angelica Catalani kuulutas poisile kuulsusrikast tulevikku ja kinkis talle kulduuri, millel graveering ,,Madame Catalani à Frédéric Chopin âgé de dix ans". Chopin oli suur teatrisõber. Õega kahasse kirjutasid nad ja etendasid kodus komöödiatüki. Chopin oli veel mitmel alal andekas: tal oli kunstniku-kirjanikutalent, näitlejaanne, teda huvitasid keeled. Ta oli väga hea imiteerija- ,,tegi järgi" teisi inimesi. Aastatel 1823-1826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus oma sünnimaa rahvamuusikaga. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja viisid. A Chopini esimeseks professionaalseks klaveriõpetajaks oli Wojciech Zywny, kes juhendas teda aastail 1816-1822. Õpetaja tekitas temas suure austuse J.S.Bachi vastu. Kui noor virtuoos sai 12-aastaseks, loobus Zywny teda õpetamast, teatades, et ei suuda imelapsele enam midagi enamat anda
Teda on nimetatud ka "teiseks Mozartiks". Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi. Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli Wojciech ywny, kes juhendas Chopini aastail 18161822. Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8-aastaselt. Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult Varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbriks. Chopin oli veel mitmel alal andekas: tal oli kunstniku- ja kirjanikutalent, näitlejaanne, teda huvitasid keeled. Aastatel 18231826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis. Aastatel 18261829 õppis Chopin kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis, kus tema õppejõuks oli Józef Elsner. Chopinil oli palju õpilasi. Ta suri Pariisis 1849. aastal tuberkuloosi. Tema südant säilitatakse Varssavi Püha Risti kirikus. Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Teda on peetud ka klassikuks romantikute seas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat
ROBERT,SCHUMANN Muusikaga hakkas ta tegelema varakult. 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Aastatel 18281830 tudeeris Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust, kuid peagi pühendus muusikale. Tema klaveriõpetajaks sai tolle aja tuntud pedagoog Friedrich Wick (Wicki tütrega Claraga R.Schumann ka abiellus). Peale käevigastust pühendus Schumann heliloomingule. Robert Schumannil oli ka väga hea kirjanikuanne. Oma mõtteid avaldas ta muusikaajakirjas Neue Zeitschrift ür Musik, mida ta toimetas 10 aastat. Ta tutvustas mitmeid noori heliloojaid ja
ka teatri- ja kirjanduskriitikuna, jäädes sageli printsipiaalselt konservatiivseks.(2;3) Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. 1917. aastal kandideeris Visnapuu Tallinnas ilmuva ajalehe "Teataja" toimetaja kohale. Sellega said alguse Visnapuu aastad ajakirjanikuna. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes ,,Moment Esimene" (1913), ,,Roheline Moment" (1914) ja ,,Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M.
Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles
1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja "Varamu" toimetaja. 1944. aastal emigreerus Visnapuu Eestist, jõudes 1949. aastal Ameerikasse. Henrik Visnapuu suri 3.04.1951 New Yorgis. Elulugu Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat.Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid.
Esimesed klaverimängu õppetunnid sai ta oma vanemalt õelt. Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi.Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli poola viiuldaja Wojciech Adalbert ywny, kes juhendas Chopini aastail 18161822. Chopin esines esimese klaverikontserdiga 8-aastaselt. Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult Varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbriks. Kuni 13. eluaastani õppis Chopin kodus. Aastatel 18231826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Aastatel 1826-1829 õppis Chopin kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis, kus tema õppejõuks oli Józef Elsner. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile. Augustis 1829 a, kolm nädalat pärast konservatooriumi lõpetamist debüteeris Chopin Viinis
kus ta isiklikult teostas tööstusspionaazi ning õppis tundma eesrindlikke tööstustehnoloogiaid, et neid Venemaal üle võtta ning sõlmis poliitilisi leppeid. Ta kohtus ka Austria keisriga. Juba lapsena oli Peeter suhelnud Moskvas Nemetskaja slobodas elavate "sakslastega" (st Euroopast pärit võõramaalastega). Peeter tundis elavat huvi kõige vastu, mis oli seotud sõjanduse, laevaehituse ja uute leiutistega. Legendid: "Hollandis tudeeris tsaar isiklikult laevaehitust ja õppis laevapuusepaks. Augustis 1697 tahtis ta Hollandis Zaandamis omandada kogemusi laevaehituse alal. Ta veetis mõned päevad sepp Gerrit Kisti väikeses puumajas. Suure tunglemise tõttu olevat ta aga majast vaevalt väljuda saanud. Paberivabrikut külastades valas ta pealtnägijate kinnitusel suurepärase paberilehe". Inglismaal pühendas ta palju aega laevanduse teooria omandamisele ja sai selgeks kellatootmise tehnoloogia.
9 Alexander Theodor von Middendorff (vene Александр Федорович Миддендорф; vana kalendri jrg. 6. august 1815 Peterburi – 16. jaanuar 1894 Hellenurme) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija. Oma varajase hariduse sai ta Peterburist. Hiljem õppis Tartu ülikoolis meditsiini, kooli lõpetas aastal 1837. Pärast ülikooli lõpetamist tudeeris ka Berliinis, Erlangenis, Viinis ja Breslaus. Aastal 1839 sai temast Kiievi Ülikoolis zooloogiaprofessor. Middendorff osales 1840. aastal Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel. Aastatel 1842-1845 juhtis suurt uurimisretke Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta. 1868. aastal uuris põllumajandusteadlasena Baraba steppi ja 1878. aastal Fergana orgu. 1870. aastal juhtis ta hüdrometeoroloogilist ekspeditsiooni Barentsi merele ja Islandile. Tema nime kannavad laht Taimõril ja neem
koostöö maailma ühe tuntuima vokaalansambliga The Hilliard Ensemble, (mille omaaegne juht Paul Hillier töötab aastast 2001 Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina). Eesti dirigentidest on Pärdi esitajana hinnatuim Tõnu Kaljuste. 13. Veljo Tormis (sündis 7. augustil 1930 Kuusalus Harjumaal) on eesti helilooja. Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid
Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890 Helme kihelkond 3. aprill 1951 Long Island, New York) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Oo, nukker peni
Laseri põhimõtte avastas Charles Townes USA-s 1954. aastal, viimistledes seda koos Schawlow ´ga. Olgugi, et sissejuhatuses sai nimetatud laseri leiutajaks Charles Townes´i ja Schawlow´i, ei saa laseri leiutajaks ainult ühte nime ja neid nimetada. Nimest Gordon Gould vaevalt keegi kuulnud on. Gordon Gould sündis 17. juulil 1920 New Yorgis. Ta huvitus juba poisipõlves leiundusest ja eluunistuseks oli saada leiduriks. Gould tudeeris füüsikat Schenectady University College'is. Huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941. aastal astus ta Yale'i ülikooli doktorantuuri, mille katkestas sõda. Hiljem tegutses ta ka New Yorgi City kolledzis ja Columbia ülikoolis. Ülikoolis puutus ta kokku Charles Townesiga, kes kümnendi alul oli koos oma kaastöölistega ehitanud ultralühikeste raadiolainete kvantvõimendi/generaatori, maseri, mille tööprintsiip sarnanes hilisema laseri omaga
Teda on nimetatud ka "teiseks Mozartiks". Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi. Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli Wojciech ywny, kes juhendas Chopini aastail 18161822. Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8-aastaselt. Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult Varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbriks. Chopin oli veel mitmel alal andekas: tal oli kunstniku- ja kirjanikutalent, näitlejaanne, teda huvitasid keeled. Aastatel 18231826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Aastatel 18261829 õppis Chopin kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis, kus tema õppejõuks oli Józef Elsner. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile. Muu hulgas kirjutati tema eksamilehele, et "Frédéric Chopin on muusikageenius". 1830
alaks Tartu Ülikoolis hoopis usuteadus. Enne ülikooli algust, 1926. aasta suvel käis Hugo ka leeris, Rapla õpetaja J. Liiva juures. Eduka nelja aasta jooksul õppis Masing klassikaliste keelte (heebrea, kreeka, ladina) ja teoloogia kõrval ka psühholoogiat, antiikkirjandust ja assürioloogiat(kiilkirja kasutanud rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus). Enim huvitus ta siiski semiidi keeltest ja Vanast Testamendist , mida tudeeris ta eriti suure hoolega Alexander von Bulmerincqi käe all, ülieduka õpilasena. 1926. aastal TÜ's õpinguid alustanud Hugo kirjutas üliõpilasena auhinnatöö "Elihu kõnede suhe Hiobi raamatu teistesse osadesse" , mille eest sai teoloogia magistrikraadi(19.12.1930). Ülikooli lõppedes, seega 21ks eluaastaks oli Masing avaldanud juba mitmeid arvustusi, luuletusi, tõlkeid, esseid ning ka teaduslikke töid. Ülikooli lõppedes otsutas Hugo veelgi süveneda Vana Testamendi uurimisele
Veljo Tormis Veljo Tormis sündis 7.augustil 1930. Aastal Harjumaal Kuusalus. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormise kodus lauldi rahvalaule noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpiltuid ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika
Viiekümnendate keskel oli laseri leiutamine õhus, nii või teisiti ta pidi varem või hiljem ilmuma. Niigi oli ta hilinenud pea nelikümmend aastat, sest laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolule looduses näitas juba Albert Einstein Esimese maailmasõja ajal, aastal 1918. Tõsi on aga see et kõige enam välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakendamiseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957. aastal. Algusaastatel tudeeris Gould füüsikat Schenectady ülikooli kolledzis, tema huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941 aastal astus ta Yale´i ülikooli doktorantuuri, selle aga katkestas sõda. Peagi värvati ta tööle salaettevõtesse mis toodab uraani esimese aatomipommi tarvis. Sellal algab Gouldil kooselu neiuga, kes kaasab ta marksismi õpperingi. Ent julgeoleku organid saaavad haisu ninna ja pommivabriku väravad plaksatavad Gouldi ees kinni. Tal
Lütseumi prantsuse keele ja -kirjanduse õppejõud. Noore Chopini muusikaline anne avaldus varakult. Teda on nimetatud ka "teiseks Mozartiks". Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi. Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli poola viiuldaja Wojciech Adalbert ywny, kes juhendas Chopini aastail 18161822. Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8-aastaselt. Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult Varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbriks. Aastatel 18231826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Aastatel 18261829 õppis Chopin kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis, kus tema õppejõuks oli Józef Elsner. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile. Muu hulgas kirjutati tema eksamilehele, et "Frédéric Chopin on muusikageenius"
Tema naiseks sai Aleksandra Tinskij (1909-1989), Petseris sündinud ning 1931. aastal Läänemaa Õpetajate Seminari lõpetanud algkooliõpetaja. Selles abielus sündis kolm last: Anne (1940), Maria (19412001) ja Jüri (1944). Muusikat õppis neist tütar Maria Kreek, kes sai Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateaduse eriala diplomi 1976. aastal tööga ,,Polüfoonilis- variantsest arendusest Cyrillus Kreegi rahvaviisitöötlustes kooridele". Tütar Anne tudeeris Tartus defektoloogiat ning elab Haapsalus, nagu ka poeg Jüri oma perega. Niisiis oli Cyrillus Kreegi perekonnaelus helgeid ja keerulisi aegu, rahulikke ja dramaatilisi suhteid ja sündmusi. Võimalik, et alati ei olnud tema naisel ja lastel lihtne aktsepteerida, et perepea pühendas peamise tähelepanu heliloomingule, iseenda vaimsele enesetäiendamisele ja tööle koolis ja kohalike kooridega. Kuna aga Kreek oli oma
aastal, viimistledes seda koos Schawlow´ga. Ardo Laur Laseri leiutamine Olgugi, et sissejuhatuses sai nimetatud laseri leiutajaks Charles Townes´i ja Schawlow ´i, ei saa laseri leiutajaks ainult ühte nime ja neid nimetada. Nimest Gordon Gould vaevalt keegi kuulnud on. Gordon Gould sündis 17. juulil 1920 New Yorgis. Ta huvitus juba poisipõlves leiundusest ja eluunistuseks oli saada leiduriks. Gould tudeeris füüsikat Schenectady University College'is. Huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941. aastal astus ta Yale'i ülikooli doktorantuuri, mille katkestas sõda. Hiljem tegutses ta ka New Yorgi City kolledzis ja Columbia ülikoolis. Ülikoolis puutus ta kokku Charles Townesiga, kes kümnendi alul oli koos oma kaastöölistega ehitanud ultralühikeste raadiolainete kvantvõimendi/generaatori, maseri, mille tööprintsiip sarnanes hilisema laseri omaga. Murti pead, kuidas sama põhimõtet
Ta kirjeldab Vronskit kui rahulikku, enesekindlat ja enesega rahulolevat inimest. 40 11. Henrik Visnapuu (1890-1951) looming + luuletus peast · Sündis Helme kihelkonnas Lõuna-Eestis. Pere kolis tihti. · Ta läbis Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. · Ta suundus Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. · Kodust võttis Henrik Visnapuu eluteele kaasa hariduspüüded, milles vanemad nägid ainukest teed kindlustatud elu juurde. · Luuletama hakkas varases eas. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. · Henrik Visnapuu oli vabakutseline kirjanik. Aeg-ajalt otsis ta teenistust ka teistes ametites: teatridramaturgina, ajakirjatoimetajana, kultuurinõunikuna, kirjanduskriitik.