Siukord: 1. Siukord.............................................................................................................................2-3 2. Metallide korrosioon............................................................................................................4 2.1. Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid....................................................................4 2.2. Keemiline korrosioon...................................................................................................5 2.3. Kaitsev oksiidikiht.......................................................................................................5 2.4. Legeerimine..................................................................................................................6 2.5. Gaasikorrosiooni tõrje..................................................................................................6 2.6...
KVÜÕA Refereering Balti Kaitsekolledzi taktikaliste tingmärkide käsiraamatust Kpt Ülo Raudmäe 2001 EESSÕNA NATO on lõpetanud uuele käsiraamatule APP-6(A), STANAG 2019, taktikalised tingmärgid ülemineku ja kasutab neid igapäevases planeerimis- töös. Käesolev käsiraamat on juba kasutusel enamuses NATO riikides. Balti kaitsekolledzis kasutatakse antud taktikali tingmärke alates kolmandast staabikursusest. Käesolev refereering käsiraamatust on mõeldud kasutamiseks Balti Kaitse- kolledzis õppetundides ja väliharjutuste ning sisaldab APP-6(A) tähtsamaid osi ja annab ülevaate tähtsamatest uutest reeglitest ja tingmärkidest. Ta ei asenda dokumenti APP-6(A) , mis on ja jääb alusdokumendiks. KVÜÕA-s on seekordne tõlge esimene ja see pole lõplik. Nagu varsti isegi veendute on siinses refereeringus osa marerjale veel tõlkimata, kuid usun et teie teadmisi lai...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool JUHTIMISE ANALÜÜS Anzela Kaminskas Lõputöö Õpetamine ja juhendamine õenduspraktikas Tallinn 2017 SISUKORD 1. Õppikeskkonna kujundamine 2. Praktikaeesmärkide püstitamine 3. Üliõpilaste vastuvõtmine osakonda 4. Üliõpilase juhendamise protsess 5. Üliõpilase hindamine tagasisidestamine 1. Õppikeskkonna kujundamine (füüsilised, vaimsed, sotsioemotsionaalsed ja psühholoogilised tegurid) Lääne-Tallinna Keskhaigla, Nakkuskliinik on riigi suurim nakkushaigla ning ainuke pidevas valves olev nakkushaigla. Keskus tuleb toime epideemia puhkemise või bioterrorirünnaku ohuga. Levinumate haiguste seas on soolenakkused ning hingamisteede infektsioonide all kannatajad. 20 aastad tagasi hakati Nakkuskliinikus ...
Milestones in Estonian History The Estonians are a Finno-Ugric people who came from the area near the Urals and the Volga and Oka rivers. They migrated westward to the Baltic shores some 5, 000 years ago. In the ninth century A.D. Viking ships invaded Estonia and the country became a vital link in the sea-trade between East and West. By the 12th century, the Arabian geographer al-Idrisi had placed the city on his maps. In the 13th century, Tallinn joined the Hanseatic League, the union of European commercial towns that stretched from London to Novgorod. Pärnu, Viljandi and Tartu were also members. Estonia became a vital link in the sea-trade between East and West. The oldest preserved book written in Estonian, a catechism, dates from 1535. Tartu University was established in 1632, on orders from Sweden's King Gustav II Adolf. Literacy spread. The Bible was translated into Estonian in 1739(pole vaja teada). A period of wars began in...
Iseseisev töö 1 (geneetika 5 loengu materjalide põhjal: suguliitelised ja mitokondriaalsed haigused) 1. Mis on autosoom ja mis on gonosoom? Autosoom e. Kehakromosoom, genosoom e. sugukromosoom 2. Millised geenid on suguliitelised geenid? Neid sugukromosoomides olevaid geene, mis ei määra sugutunnuseid nimet. Suguliitelisteks geenideks. Sootunnused, sooga mitteseotud tunnuseid 3. Millest on põhjustatud suguliitelised haigused? Mutatsioonidest suguliitelistest geenidest 4. Kuidas jaotatakse (eristatakse) suguliitelisi pärilikke haigusi ja kuidas nad võivad päranduda? X – liitelased. Nad võivad päranduda kas dominantselt või retsessiivselt. 5. Millest on põhjustatud X-liitelised pärilikud haigused? X-liitelised pärilikud haigused on põhjustatud X-kromosoomis asuvatest geenimuutustest. Vaimse alaarenguga nähud. 6. Nimeta 3 X-liitelist dominantset haigust? ...
1.Nimetage tegurid tootlikkuse tostmiseks ehitusel. Kirjeldage luhidalt . uute ehitusmaterjalide, konstruktsioonide ja tehnoloogiliste võtete kasutamine - 30 % . Mehhaniseerimine - 30 % . Ehitustööde juhtimise ja organiseerimise täiustamine - 40% 2.Kuidas jagunevad ehitustood, (2 ruhma). Loetle toid erinevates ruhmades . Üldehitustööd- mullatööd,vaiatööd,müüritööd,montaazitööd,betoonitööd,katusekattetööd,puidutööd,i solatsioonitööd,viimistlustööd Eriosade tööd- San.tehnilised tööd,Vee varustuse tööd,Kanalisatsiooni tööd,Kütte süsteemi ehituse tööd,Ventilatsioon süsteemi ehituse tööd,Elektri varustuse rajamise tööd, Nõrkv...
docstxt/133759827993387.txt
o Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Esimene seadus - kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal n või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. ∑ ⃗F t=0 i−1 Teine seadus - kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. F=ma Kolmas seadus - kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega nimetatakse ka impulsi jäävuse seaduseks . F1=−F 2 . (joonis F12 m1 →←m2 F21 ...
TeoreetiIine mehaanika 1 arvestustöö 2. rida 1. Masspunktiks nim. Keha geomeetriline punkt, kuhu on koondunud ta mass ja mis asub antud keha raskuskeskmes. Selline materiaalne keha, mille mõõtmed jäetakse arvestamata selle liikumise uurimise juures. Keha masspunkt võib asetseda ka väljaspool keha nt. tühi silinder. 2. Mitme vektori summaks nimetatakse vektorit, mis algab esimese vektori alguspunktist ja lõppeb viimase liidetava vektori lõpppunktis kui liidetavad vektorid on rakendatud üksteise järgi nii et ühe vektori alguspunktiks on teise vektori lõpppunkt. Liitmisel kehtivad ümberpaigutatavuse seadus ja kombineeritavuse seadus. 3. Mitme vektori geomeetrilise summa projektsioon teljele on võrdne komponentvektorite projektsioonide algebralise summaga samale teljele. 4. Jõud on suurus, mis iseloomustab vastastikuse mõju suurust ja suunda. Teda iseloomustatakse arvulise väärtuse ja suunaga- järelikult ta on vektoriaalne suurus. Jõud...
Teoreetiline mehaanika 1.AT I rda 1. Skalaarsed suurused on sellised suurused mida iseloomustab ainult arvuline väärtus: mass,maht. Vektoriaalseid suuruseid iseloomustab arv ja suund: jõud,kiirus,kiirendus. 2. Vabad vektorid- rakenduspunkt võib olla meelevaldne. Libisevad- rakenduspunkti võib nihutada mööda sirget millel vektor asub. Rakendatud- vektorid mille rakenduspunkt on kinnitatud. 3. Vektorid on võrdsed kui nad on paralleelsed,võrdse suurusega ja suunatud ühele poole. Vektorid on vastupidised kui nad on paralleelsed võrdse suurusega ja suunatud vastupidiselt teineteisele. 4. Vektori projektsioon teljele on võrdne projekteeritavavektori suuruse ja vektori ning telje positiivse suuna vahel asuva nurga koosinuse korrutisega. 5. Newtoni I seadus- ehk inertsiseadus, keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. 6.Supperpositsiooni aksioom- Tasakaalus olevate jõudude ...
TeoreetiIine mehaanika 1 arvestustöö 3. rida 1. Absoluutselt jäik keha on selline keha millel kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumata kehale mõjuvatest jõududest. 2. Kahe vektori a ja b vaheks nim vektorit c mis lahutatavaga liidetult annab vektori a. 3. Vektori projektsiooniks teljele nim telje lõigu pikkust, mille alguseks on vektori alguse projektsioon teljele ja lõpuks on vektori lõpu projektsioon teljele. Projektsioon on + kui lõigu suund ühtib telje suunaga. 4. Jõu parameetrid: suurus, suund ja rakenduspunkt. 5. Tasakaalu aksioom- Jäigale kehale rakendatud kaks jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nad on võrdsed suuruselt, suunatud vastupidi ja paiknevad ühel sirgel. 6. Aktiivseks jõuks nim jõudu, mis püüab panna vaadeldavat keha liikuma. Aktiivsete jõudude all mõistame kõiki neid jõude, mis ei ole reaktsiooni jõud. Passiivseteks jõududeks nim reaktsiooni jõude kuna need ilmnevad kehale tegelike jõudude m...
Timestamp Olen: Vanus Elukoht 3/31/2010 14:37:21 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 14:42:09 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:25:30 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:31:07 Naine 21-23 Tallinn 3/31/2010 17:46:36 Naine 18-20 Tartu maakond 3/31/2010 18:14:09 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 18:45:40 Naine 18-20 Rapla maakond 3/31/2010 21:14:07 Naine 21-23 Lääne maakond 3/31/2010 21:15:29 Mees 21-23 Tallinn 3/31/2010 22:36:48 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 22:41:04 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 0:28:03 Mees 18-20 Põlva maakond 4/1/2010 1:24:10 Mees 18-20 Tallinn 4/1/2010 13:16:45 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 14:45:10 Mees 18-20 Jõgeva maakond 4/2/2010 20:46:34 Naine 18-20 Harju maakond 4/3/2010 16:12:36 Naine 18-20 Lääne-Viru maakond 4/4/2010 19:33:40 ...
1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad võimalikud kulud seoses töötaja invaliidsuspensioniga (vastutus). 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Vihikus 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Vihikus 4.Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; • 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; • 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud...
Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK (1/2) 1. Mis on alalisvool? Alalisvool on elektrivool, mille suund ja voolutugevus ei muutu ajas. 2. Mis on elektrijuht? Elektrijuht on aine, mis juhib hästi elektrivoolu. Head elektrijuhid on: · metallid - elektronjuhtivus, kus laengukandjateks on elektronid; · hapete, aluste ja soolade vesilahused - ioonjuhtivus, kus laengu-kandjateks on positiivsed ja negatiivsed ioonid; · ioniseeritud gaasid - elektron- ja ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on nii elektronid kui ka ioonid. Tähtsaimad elektrijuhid on metallid, eriti hõbe, vask ja alumiinium. 3. Mis on isolaator (dielektrik)? Isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht. Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õli jt. 4. Mis on pooljuht? Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus sõltuvalt tingimustest oluliselt muutub väga väikesest juhtiv...
Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK (2/2) Vahelduvvoolu periood. Ajavahemikku, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused, nimetatakse perioodiks, tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites. Vahelduvvoolu sagedus. Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) Vahelduvvoolu nurksagedus. juhtmekeeru pöörlemissagedus ehk nurksagedus = / t on võrdne täisvõngete arvuga 2 sekundi jooksul. ALALISVOOLU ELEKTRIMASINAD 2,5-8 kahtlane! ! ! http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=6555 Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb alalisvoolu elektrimootori töö? Lühidalt: Kõikide elektrimootorite töö põhineb füüsikast tuntud elektromehaanilisel nähtusel, et magnetväljas asetsevale vooluga elektrijuhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma magnetväljaga risti olevas suunas, vt. joonis 6. 5. Joonise...
FÜÜSIKA 1 Kodutöö Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: P. Otsnik Tallinn 2015 1 ÜLESANNE NR 1 Vabalt langev keha jõudis maapinnale langemise alguspunktist 10 s jooksul. Kui kõrgel oli keha maapinnast, kui langemise algusest oli möödunud 5 sekundit? m t1 = 5 s t2 = 10 s g = 9,807 s2 v0 = 0 x0 = 0 2 gt h1= , 2 gt2 h2=x 0 + v 0 t + , 2 10² h1=9,807× =490,35 m 2 9,807 ×5 s ² h2=490,35 m− =367,76 m 2 Vastus: Peale 5 sekundit oli keha 367,76 m kõrgusel...
Polügonomeeteria-polügonomeetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi polügonomeetriakäigu abil.Selles polügonomeetriakäigus mõõdetakse joonte pikkused Si ja nendevahelised horisontaalnurgad .Murdjoonte tippusid nimetatakse polügonomeetria punktideks.Üksikkäik peab olema seotud kummaski otsas baasjoonega .Ühe lähtepunktiga seotud üksikkäik ei ole soovitav, sest seal ei tule ilmsiks süstemaatilised vead.Kasutatakse ka koordinaatsidumist e. Pimesidumist.Eristatakse kõveraid ja piklikke käike, kusjuures eelistatakse viimaseid.Omavahel seotud käigud moodustavad polügonomeetriavõrgu.Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid.Üksikut käiku kahe sõlmpunkti vahel nimetatakse ka lüliks.Erandjuhtudel võib kinnine polügoon koosneda ühest kinnisest käigust.Polügonomeetriavõrgu punktid kindlustatakse looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostidega ja hoonestamata maa-alal ümbri...
Sinu Nimi BETOONI KOOSTISE MÄÄRAMINE ABSOLUUTMAHTUDE MEETODIL KIRJALIKU TÖÖ ÜLESANNE Ehitusteaduskond Õpperühm: sinu rühm Õppejõud: lektor õppejõu nimi Tallinn 2012 Näitajad Variant 4 ja 9 Betooni tugevusklass - C 25/30 Kasutav sideaine põl. tsem Tsemendi tugevusklass - R 42,5 Tsemendi erimass t 3,15 Tsemendi tihedus 0t 1,30 (g/cm³) Liiva liik jäme Liiva erimass - 1 2,65 Liiva tihedus 0l (g/cm³) 1,6 Liiva niiskus Wl 5 Lubjakivikillu...
Joonemõõtmise täpsus ning parandid jrk nr = 84 1. Antud: D1=174,02 + 0,84 = 174,86 m D2 = 174,00 + 0,84 = 174,84m Leida: D ja 1 N 1 2000 d = D1 - D2 ( D1 + D2 ) D= 2 Vastus:Tõenäolisim väärtus on D = 174,38 m ning mõõtmistekvaliteet jääb lubatud piiridesse. 2. Antud: D = 415,00 + 0,84 = 415,84 v = 2,3o t = + 32 oC lk = -14 mm Dk = 20 mm t0 = + 20 oC = 0,0000125 Leida: Dv, Dk, Dt, Dlõplik D l k Dk = 20 Dt = D (t - t 0 ) v DV = 2 D sin 2 2 Dloplik = D - Dv + Dk + Dt Vastus: Lõplik joone pikkus Dlõplik = 415,28 m
FIAT 130 HP REFERAAT Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11a Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 sisukor SISSEJUHATUS........................................................................................................................... 1.FIATI VALMIMINE.....................................
Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine....................................................................................................
docstxt/133759977893387.txt
E 335 (1.0060) ISO 2768 - m 1:2 Teostas Karl Sepp Nimetus: Faili nimetus: Kontrollis Sokolov Peeter CADjoonised.dft Kinnitas Sokolov Peeter KOOSTEJOONIS Leht: Tähis: Formaat TTK AT-31 1 TOL 05.03 A4 4 R1 O 10 134 120 60° 15 25 12 Ra6.3 ( )
tteen = 0,054486 × 2 = 0,108972 min tv = 1,8162 × 0,04 = 0,072648 min ttk = 2,052306 min Paigaldus 4 020. Puurimine vertikaalpuurpingil tp = 0,00052 × d × l = 0,00052 × 40,8 × 24 = 0,509184 min ta = 0,334 min top = 0,509184 + 0,334 = 0,843184 min torg = 0,843184 × 0,035 = 0,02951144 min tteen = 0,02951144 × 2 = 0,05902288 min tv = 0,843184 × 0,04 = 0,03372736 min ttk = 0,96544568 min Oper. nr. tp ta torg tteen tv ttk 005 0,6 0,75 0,081 0,162 0,056 1,649 010 0,0765 0,429 0,03033 0,06066 0,02022 0,61671 015 1,3992 0,417 0,05449 0,10897 0,07265 2,05231 020 0,509184 0,334 0,0295 0,059023 0,03373 0,96545 5,3 Tabel 3.1 Ajanormid 5 4
Rakud, koed, nahk Nimeta pildil olevad rakud ja nende ülesanded. 1. Neuroni rakukeha. Edastada impulssi 3. kapillaar ühekihiline lameepiteelkude 4. akson närvirakk Gliiarakkude ül - isolaator ja toestus Nimeta pildil olevaid gliiarakke ja nende ülesandeid. 2. Oligodendrotsüüt- moodustavad müoliin katte. 5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi. 6. Ependüümirakud- vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit, toodab liikvorit 7. Mikrogliia rakk- tõeline fagotsüüt, liikuv. Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Endokriinset rakku, näärmerakku Kuidas nimetatakse membraanitranspordi protsessi, mill...
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING xxx BETOONI VALIK JA KASUTAMINE REFERAAT Ehitusteaduskond ppeaines: INFORMAATIKA pperhm: 1 KEIb Juhendaja: lektor Heiki Jokk Tallinn 2007 TTK Sisukord. 1. Betooni valik ........................................................................................................................................3 2. Betooni kasutusjuhend ......................................................................................................................... 5 2.1. Paigaldusaeg...................................................................................................................................5 2.2. Suvine betoneerimine
Liikluse ja autode ajalugu REFERAAT Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm : AT- Juhendaja : dots. H.Jokk 11.03.2012 TTK Tallinn 2012 Chris Müür 2 11.03.2012 TTK SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................................................................................................5 1 TEELIIKLUSE ALGUSE ALUSED............................................................................................6 Sõiduteede sünd ......................................................................................................................................................6
......................................................................................................................9 2.2.9 Eriteras............................................................................................................................................9 Kokkuvõtte...........................................................................................................................................10 TTK Kasutatud kirjanduse loetelu..............................................................................................................11 Informaatika 1 2 TTK SISSEJUHATUS Käesolevas töös uurisin metallide ja nende sulamite kasutamist minu ümber ja kodus. Ma ei ole
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: T.Michelson 12.03.2012 SISSEJUHATUS Kui me mõtleme betooni peale siis esimesed märksõnad oleksid tugev, raske ja hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tema väikse tõmbetugevusele ja armeerimisele . Ning just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes ? Millised võiksid olla kiudbetooni kasutuskohad? Millisedi kiude kasutatakse kiudbetoonis? Neid küsimusi hakkamegi vaatama . Refereering on põhiliselt koostatud As Rudus betooni valmistaja kodulehekljelt [WWW] http://www.ruduseesti.ee (12.03.2012) TTK 2 T.Michelson 12.03.2012 1. KIUDBETOON Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevuse...
Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Lota Aadla MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES Referaat infotehnoloogias Juhendaja: R. Orumaa,MA Tallinn 2015 Sisukor TALLINNA TERVISEHOIU KÕRGKOOL..........................................................................1 OPTOMEETRIA ÕPPETOOL...............................................................................................1 OP1.........................................................................................................................................1 LOTA AADLA.......................................................................................................................1 MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES.............
Reaalainete keskus Koostaja H Täht 1 Kei Tallinn 2004 TTK Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Kips.......................................................................................................................................................................3 Kipsi tooraine............................................................................................................................
Demos Pulk VOLKSWAGEN GOLF MUDELITE ÜLEVAADE REFERAAT ÕPPEAINES: ANDME-JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm: AT 22 12.12.2012 TTK Tallinn 2012 2 12.12.2012 TTK SISUKORD Sisukord..............................................................................................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 1. Golf MARK I (19741983).............................................................................................................5 1.1. Golf mark I lühiülevaade..........
- abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne. 4. Riskianalüüsi valem: R = (E + V + K)*T R riski suurus ehk riskitegur E kannatanute arv V tagajärjed varale T õnnetuse tõenäosus K keskkond OJ operatiivjõud KT kaitstuse tase Optimaalne olukord, kui K= 1 (risk on talutav) 5. Sotsiaalministeerium, siseministeerium, kaitseministeerium. 6. RISKIANALÜÜSI TEOSTAMISE TASANDID TTK TTK R TTK TTK TTK TTK § §22 RISKIANALÜÜSI KOHUSTUSEGA II OBJEKTID §26 VALD OJ * KT LINN Valla- ja linnaomavalitus 7. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja §17 tingimused III MAAKOND ja
Nimi 1.Sisukord 2.Toiduainete eeltöötlemine 3.Toiduainete kulinaarse töötlemise võtted 4.Külmtöötlemise võtted 5.Kuumtöötlemine: Keetmine 6.Keetmise võtted 7.Kuumtöötlemine: Praadimine 8.Praadimise võtted 9.Kasutatud materjalid 10.Kasutatud materjalid vol2 Toiduainete eeltöötlemiseks nimetatakse toiduainete kulinaarset töötlemist. Toiduainete kulinaarse töötlemise viise on kaks: 1. Külmtöötlemine- Toiduainete külmtöötlemisel ei kasutata kuumust, külmtöötlemine on näiteks kartulite koorimine ja pesemine ning erinevate asjade hakkimine. 2. Kuumtöötlemine- Toiduainete kuumtöötlemisel kasutatakse kuumust näiteks praadides või keetes. 1.Külmutatud toiduainete sulatamine. 2.Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. 3.Madala toiteväärtusega osade eraldamine. 4.Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine. 5.Võtted, mis kiirendavad järgnevat k...
· äri võtmefaktorite mõõtmiseks; · organisatsiooniliste muudatuste kergendamiseks; · erinevate üksuste tulemuslikkuse võrdlemiseks; · töötajate teadlikkuse tõstmiseks ettevõtte visiooni ja strateegia valdkonnas. 4. Mida on organisatsioonil selle meetodi kasutamise abil võimalik saavutada (oodatavad tulemused)? Tasakaalus tulemuskaart mõtestab seega äriüksuse tegevust ka teiste eesmärkide kaudu kui finantsnäitajad. TTk annab ettevõtte juhtidele teada, kuidas äriüksused praegustele ja tulevastele klientidele väärtust loovad ning kuidas oleks vaja tõsta efektiivsust ja suurendada investeeringuid inimestesse, süsteemidesse ja protsessidesse, mis on vajalikud jõudluse suurendamiseks. TTK võimaldab mõõta seda väga olulist panus, mille annavad väärtuse loomisse teadlikud ja motiveeritud töötajad. Kajastades rahaliste näitajate näol tegevuse
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Sergei Kulakov LOGISTILINE KAUBAVEDU REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Transporditeaduskond Õpprühm: TLI-11 Kontrollis: R.Ruus Tallinn 2008 SISUKORD Kasutatavate lühendite loetelu:................................................................................................................ 3 1 Ekspediitorfirmad ..................................................................................................................................4 1.1 Mis on ekspediitorfirma?................................................................................................................ 4 1.2 Mis eelise annab ekspediitorfirma kasutamine kliendile?.............................................................. 4 1.3 Informatsioon................................................................
Rauno Priimägi TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Mehaanikateaduskond Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: MI- 41 Tallinn 2010 TTK 1. Leian ajami tööea. Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = = 0,33 24 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h 2. Valime optimisteguri. Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5
nr. Tsehh Ndet Partii Ntööl Kvalif. Jahutus D või B L t i s n V Tpõhi Tabi 005 Tooriku valmistamine Ketassaag, saeketta läbimõõt 600 mm, BK8 Ttk 1,65 Tev 0,06 1.Tooriku(läbimõõduga 52 mm) paigaldamine sae alusele Tp 0,6 Ta 0,75 käsitsi 2.Tooriku tükeldamine mõõtu 143 ±1.0 010 Freesimine-tsentreerimine Freesim.-tsentreerimispink MP71;Otsfreesid 2240-0201, Ø125,
Patoloogia test/ /22.09.20 1. Loetlege põletiku tunnused / miks tekib iga tunnus? (6+6) 1-Punetus (rubor) – põletikukolde värvus on põletikulise hüpereemia tõttu erepunane 2-Turse (tumor) – põletikukolde maht on eksudaadi kogunemise ja sidekoe vohamise tõttu tõusnud 3-Temperatuuri tõus (calor) – põletikukolde temperatuur on arteriaalse hüpereemia ja ainevahetusprotsesside aktiveerumise tõttu tõusnud 4-Valu (dolor) – põletikukolle on valuretseptorite ärrituse tõttu valulik 5-Funktsioonihäire (functio laesa) – põletikulise elundi või kehaosa talitus on häiritud 6-Põletikuline eksudaat – veresoontest väljunud valgurikas hägune vedelik 2. Hüperergiline põletik tähendab, et… (1) tekib organismi kõrgenenud tundlikkus ja see on ülitugev põletiku reaktsioon. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) 1-Alteratsioon 2-Eksudatsioon 3-Proli...
Mis on tootmis- ja teeninduskorraldus (TTK)? • TTK on sellise protsessi juhtimine, mille käigus toodetakse või tarnitakse tooteid või teenuseid. • TTK funktsioon on omane kõikidele organisatsioonidele, kelle väljund on suunatud väliskeskkonda • TTK põhiliseks ülesandeks alati oli teha asju valmis – tooted ja teenused Tootmis- ja teeninduse protsessi (toote või teenuse) sisend on nõudlus ja väljund on kliendirahulolu. Selles protsessis tulemuse saavutamiseks on meil vaja kvaliteeti (me peame teadma kuidas me midagi teeme e tehnoloogia, teadmised, oskused) ning teisena on meil vaja ressursse ehk inimesi, materjale, seadmeid jne.
7 Kontrollis 50 7 16 Kinnitas 7 Leht: Tähis: Formaat: TTK (+grupi tähis) IG01.00...... 70 20 Joonis 4. Kirjanurk joonise esimesel lehel. Kirjanurga näidis joonise järjelehtedel ja tükitabelil õppeaines 10 INSENERIGRAAFIKA ja muudel tehnilistel joonistel
Uus maailm braanide maailm ................................................................................... 38 Sõnaseletusi ................................................................................................................. 46 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... 55 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI Eessõna 1988. aastal, kui ilmus ,,Aja lühilugu"1, tundus kõikeseletav teooria olevat käegakatsutavas kauguses. Mis ja kuidas on sestsaadik muutunud? Kas oleme eesmärgile lähemale jõudnud? Paraku pole meie lõppsiht veel kaugeltki nähtav. Vanasõna ütleb, et reisimine, lootus südames, on etem kui kohalejõudmine. Uudsuseiha toidab loovust kõikjal, mitte üksnes teaduses. Kui me lõplikult pärale jõuaksime, siis inimvaim närbuks ja sureks
A. üldkoosolek B. juhatus C. president D. spordidivisjon E. autodivisjon F. sekretariaat Rahastamine: Korraldab tasulisi autospordi- ja autondusalaseid üritusi oma tegevusele vahendite hankimise eesmärgil. Liikmemaks Juhtimine: Juhatus juhib EAL tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal. Sümboolika: Tegevused: Erinevate autospordi ürituste korraldamine, Eesti autospordi reklaamine, toetamine, ning edendamine Elektriauto konverentsi peategelasena Korraldaja: TTK Eesmärk: Anda ülevaade elektriautode arengusuundadest ja võimalustest. Ürituse tüüp: Konverents Ajalugu: Esmakordne ja ühekordne üritus.History puudub. Esinejad: Alari Õige esindas konverentsil Renault-visiooni. KredEx-i projektijuht Jarmo Tuisk AS Fakto Auto tehnikaspetsialist Raivo Sternfeld valgustas Nissani arenguid. Sisuka ja tehnilistest nüanssidest täispikitud ettekande tegi Formula Student Team Tallinn liige Joonas Karu.
Teavitada strateegiast kogu organisatsiooni Viia osakondade ja töötajate isiklikud eesmärgid strateegiaga kooskõlla Siduda strateegilised sihid pikaajaliste eesmärkide ja aastaeelarvetega Koostada ja ühtlustada strateegilisi tegevuskavasid Viia kindlate perioodide tagant läbi süstemaatlilisi strateegilisi analüüse Saada tagasisidet strateegia kohta "If you can´t measure it, you cant´t manage it" Kui ei saa mõõta, ei saa ka juhtida! FINANTSID TTK finantskomponendi väljatöötamine algab finantsnäitajate määratlemisest, mis sobib just selle ettevõtte strateegiaga. Finantseesmärgid sõltuvad ettevõtte elutsükli etapist: Kasv Stabiilsus Saagikoristus Ettevõtte finantseesmärgid kolmes eri staadiumis: 1. Kasvujärgus müügi suurendamine, investeeringud toote- ja protsessiarendusse, süsteemidesse, töötajate oskustesse, uute turundus-, müügi- ja jaotuskanalite loomisesse 2
10. Telgede vahe kontroll: aw= D1+D2/2=50,26+179,73/2=115 mm Demos Pulk TEHNILINE ÜLESANNE 3 Rihmülekande arvutus Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 TTK 3. Rihmülekande arvutus 1. Rihma ristlõike väljavalimine Vastavalt nomogrammile valisin välja kiilrihma ristlõikega B. 2. Vedava rihmaratta minimaalne lubatud läbimõõt D1min, mm Tabeli järgi sain D1min 125 mm , kuigi eelmiste tööde põhjal oli Tm 25,6 Nm 3. Vedava rihmaratta lõplik läbimõõt D1min D1= 140 mm 4. Veetava rihmaratta läbimõõt D2, mm D2=D1u(1-)=140*2,63*(1-0,015)=355mm D2=355mm
REINU-OTI TEE 33 1 1 TJ Kontrollis TTK TEI 11/21 Teostas Eero Sonberg Sonberg 18.04.15 1:100
1:1 Teostas Karol Pakkas Nimetus: Faili nimi: Kontrollis Sokolov Peeter Joonised ET21a Kinnitas Leht: Tähis: Formaat: TTK ET21a 1 CAD 00.01.14 A4
K´ N (61,9 ; 61,9 ; 39,4) N A´ d=M ´ L 1 p· KUJUTAV GEOMEETRIA TTK 31.01.06 Erko Sinisalu 05423 I KAT Sirge, punkt ja tasapind Nr 5
Teostas: Nimetus: Faili nimetus: Kontrollis: Lillemets.V kodune1.dft Sujuvliited Kinnitas: Lillemets.V Leht: Tähis: Formaat: TTK 31AT 1 CADK01.14 A4