Küttimine Kalapüük Jõukas ülikkond Vabad inimesed bondid Tingid alltingid Konungid Skandinaavia ühiskond Meresõidu ja kaubavahetuse suurenemine juhused rünnakud Maapuudus Viikingite salgad LääneEuroopa Normannid LääneEuroopas Viikingid kristlikud maad nuhtlus Rünnakud kergele saagile Koostöö Vahemere maad normannid väeteenistus Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Kristlik Euroopa skandinaavlaste ristiusk Võimalus normanne tsiviliseerida Ristiusk Skandinaavia maades riikide teke Kuningad nägid võimalust Viikingite retked vaibusid Kindel siseolu, vägivalla taunimine Uued rüüstajad eestlased ja kuralased Stavekirke Skandinaavia varakeskaegne puukirik Norra Rahvusmuuseumis Oslos Skandinaavlaste muistne maailmapilt Austati loodusjõude,loodusobjekte ja esivanemaid Hiiud,mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid Muinasskandinaavlased ilmapuun universumit toetav raamistik Ragnarökis
mida aga esimesel võimalusel rikutakse. Parim näide on suhtumine mustanahalistesse. Mõlema romaani sündmused toimuvad orjapidamise ajastul, mida peetakse jumala poolt määratuks ja mille õigsuses ei kahelda. "Neegreid" peetakse rumalateks, laiskadeks ja neid koheldakse nagu loomi. Orja Jimi näitel kujutas Mark Twain inimpõlgust. Jim kuulub lesknaine Douglasele, kes on võtnud Hucki oma hoole alla. Kaua Huck seal vastu ei pea. Tal pole vähimatki isu tsiviliseerida lasta ja laseb koos Jimiga ilma pikemalt mõtlemata jalga. Nad parvetavad Mississippit pidi allavoolu, kuna usuvad, et jõuavad nii osariikidesse, kus orjapidamist ei ole. Varsti leiavad nad endale kaaslased. Nad satuvad kahe petise meelevalda ja vaest Jimi ähvardab teistkordselt teotava mahamüümise oht. Õnneks ilmub välja Tom Sawyer ja päästab Hucki ja Jimi täbarast olukorrast. Aga seekord Huck "tsivilisatsiooni" rüppe ei naase: "Selle asja tegin juba kord läbi
Põhjasõja järel olid veel tavalised puust, õlgkatusega mõisahooned, lihtne maavillane riietus ja liiklemiseks kõlbas veel lihtne talupojavanker. Sajandi keskpaiku jõudsid ka Eestisse Versailles´ maitsed ja euroopalikud eluviisid. Kerkisid uhked härrastemajad, mida rahvas lossideks kutsuma hakkas Palmse, Sagadi jt. 7. Katariina II kuus asehalduskorraldust- Katariina teostas rea reforme, mille eesmärk oli Venemaad tsiviliseerida. Balti erikorra suhtes oli Katariina kriitiline. Euroopast tulnuna ei tundnud ta mingit aukartust Balti parunite kommete, keele ega hariduse ees. Kuid ta ei olnud ka Baltimaade vaenlane. Kui Venemaal teostas kubermangureform, millega kubermangude valitsemist ühtlustati, siis seadis Katariina eesmärgiks, et reform laineks ka Balti kubermangudele. 1782 aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir
korralikkuse seadusi, mida aga esimesel vimalusel rikutakse. Parim nide on suhtumine mustanahalistesse. Mlema romaani sndmused toimuvad orjapidamise ajastul, mida peetakse jumala poolt mratuks ja mille igsuses ei kahelda. "Neegreid" peetakse rumalateks, laiskadeks ja neid koheldakse nagu loomi. Orja Jimi nitel kujutas Mark Twain inimplgust. Jim kuulub lesknaine Douglasele, kes on vtnud Hucki oma hoole alla. Kaua Huck seal vastu ei pea. Tal pole vhimatki isu tsiviliseerida lasta ja laseb koos Jimiga ilma pikemalt mtlemata jalga. Nad parvetavad Mississippit pidi allavoolu, kuna usuvad, et juavad nii osariikidesse, kus orjapidamist ei ole. Varsti leiavad nad endale kaaslased. Nad satuvad kahe petise meelevalda ja vaest Jimi hvardab teistkordselt teotava mahammise oht. nneks ilmub vlja Tom Sawyer ja pstab Hucki ja Jimi tbarast olukorrast. Aga seekord Huck "tsivilisatsiooni" rppe ei naase: "Selle asja tegin juba kord lbi." Tal on maailma alatusest kllalt ja
Jim võeti kinni ja viidi minema. Peale seda kutsus Finn Tommi ja nad hakkasid mõtlema, kuidas Jim välja saada. Nad leidsid onni Jimmi telgi kõrval ja nad hakkasid sealt kaevama tunnelit Jimmile. Kuid sellest saadi teada ja valvurid hakkasid neid taga ajama. Põgenedes sai Tom kuuli jalga. Finn läks kutsuma tohtrit. Tohter käis ära ja nad läksid postkontorisse. Neile oli seal kirjad. Finn läheb indiaanlaste juurde, sest tädi Sally tahab teda oma pojaks teha ja tahab teda tsiviliseerida. Lõpp. Oma arvamus Arvan, et Finn oleks võinud jääda lese juurde ja alustada normaalset elu, käia koolis, pärast saada töökoht. Üldiselt see raamat mulle meeldis, kuid oleks võinud olla rohkem tegevust ja et nad poleks tohtinud kohtuda hertsogi ja kuningaga. Kui ta poleks nendega kohtunud, poleks ka nii palju pahandust. Kõige rohkem meeldis mulle Jim. Ta oli omapärane rahulik sell
Inkad uskusid erinevatesse jumalatesse: Viracocha (aka Pachacamac) Lõi kõik elava Apu Illapu Vihma jumal, palvetati kui vajati vihma Ayar Cachi Kõrgelt karastatud jumal, põhjustab maavärinaid Illapa Äikese ja kõu jumalanna (aka Yakumama vee jumalanna) Inti päikesejumal ja patroonlinna Cusco jumal (päikese kodu) Kuychi Vikerkaare jumal, ühendatud viljakusega Ema Kilya Inti naine, kutsutud ka Kuu Emaks Ema Occlo Tarkus tsiviliseerida inimesi, õpetas naistele kudumist, riiete tegemist ja majade ehitamist Manco Cápac tuntud tema julguse poolest, saadetud maale, et saada inkade esimeseks kuningaks, õpetas inimestele kuidas kasvatada taimi, valmistada relvi, tegema koostööd, jagada ressursse ja kummardada jumalaid Pachamama Maa jumalanna ja Viracocha naine, inimesed tegid talle pakkumisi - kokalehtedes ja õlles ning palvetati, et tuleks hea viljasaak Qochamama Mere jumalanna
majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. kolooniate omamine oli prestiiźne. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama). soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. 8)KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma “loomuliku vastase” Prantsusmaa vastu. Austria-Ungari lähenemisele Saksamaale aitas kaasa tema konkurents
nähtusele on antud või selle juurde muul viisil kuulub. Selle mõiste seletuse järgi peaksime me hindama sallimist üksteise vastu, rohkem seda esile tõstma ning nii ka propageerima. Arvan, et nii laheneks maailmas ka terrorismi probleem, kui inimesed hakkaksid uuesti usaldama ning lugupidama nii Idamaadest, kui ka sealsete inimeste usust, islamist. Sest praegused terrorismi probleemid on seotud just hirmuga. Näiteks saadetakse sõdureid Afganistaani, et kohalikke ümberõpetada ehk tsiviliseerida, et sel moel lõpetada terrorism, sest tänapäeval peetakse terrorismi tuumikuks just seda piirkonda. Kohalikud aga elavad seal nii, nagu nad on aastatuhandeid, nad ei taha muuta oma eluviisi ning ma usun, et sõdurid Afganistaanis just ärritavad sealseid elanikke veel enam, panevad nad teistest rahvustest inimesi vihkama ning tõukavad nad nii terrorismile. Tolerantsus maailmas oleks üks tegur vähemalt, mis peataks ka terrorismi.
Kuigi lihtinimesed Vana-Egiptuses tavaliselt nii ei talitanud, võtsid vaaraod alates 18. sajandil eKr valitsenud 13. dünastiast endale palju naisi mõnikord isegi mitusada. Naiste seisus sõltus poliitilistest oludest ja kõige kõrgem seisus oli ülemnaine. Abieluinstitutsioonis oli oluline tähtsus Osirise ja Isise legendil. Osiris oli suur jumal ja esimene vaarao, kes abiellus oma õega. Nad olevat tulnud maailma selleks, et harida ja tsiviliseerida inimesi ning õpetada neile jumalate tarkust.Abielludes oma õega, kindlustas Osiris selle, et vaaraode jumalikkus püsiks puhtana ning ka tulevased sugupõlved saaksid seda nautida. Seetõttu võtsid vaaraod endale kõhklematult naiseks sugulasi. Tavaliselt sai vaarao naiseks tema õde või poolõde. Seqenenre Tao II, Ahmose I, Amenophis I, Thutmosis I, Thutmosis IV, Ramses II, Merenptah ja Siptah kõik nad võtsid endale naiseks õe. Ent sobis ka iga muu naissoost sugulane
Imperialism- Suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. Inglismaa ja Prantsusmaa Tänu Edward VII paidlikule ja seltskondlikule suhtlemisele hakkas vaenulikkus Prantsusmaa vastu taanduma. 1904.a aprillis Inglismaa Prantsusmaa (südamlik)kokkulepe. Tänu sellele sai Inlismaa tegevusvabaduse Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Nähti ette nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmine -mis tähendas nendes riikides võimalust iseseisvuse kaotomisele ja kolooniavalduste muutmist.
Roseni deklaratsiooni ei saa siiski sõna-sõnalt võtta. Päris õigusetu ei olnud talupoegade olukord isegi mitte Otto Fabian von Roseni ajal. Talupoegade olukord jäi kahtlemata raskeks, kuid nüüd saadi õnneks mõneks ajaks rahu nii otsesest sõjategevusest kui katkutaudidest. 18. Sajandit võib ka keisrinnade sajandiks nimetada. Vene keisririigi ajaloo üks silmapistvamaid valitsejaid oli Katariina 2(1762- 1796). Katariina teostas rea reforme, mille eesmärk oli Venemaad tsiviliseerida. 1764. Aastal sõitis ta Eest- ja Liivimaal ringi ning lahkus siit valdavalt meeldivate muljetega. 1782. Aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn. Asehalduskord. Rüütel konnad ja aadlimatriklik kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati
Valdur Mikita (1970) on eesti kirjanik ja semiootik, kes on tegelenud oma nüüd lõpule viidud triloogias (,,Metsik lingvistika", ,,Lingvistiline mets", ,,Lindvistika") lingvistika ja metsandusega, aga eelkõige iseendaga. Subjektiivselt. Ta on pannud iseendale ka diagnoosi sündida introverdina tähendab otsekui rasket elukestvat puuet (Lindvistika, lk.53). Mikita on leidnud midagi, mis teda tõesti huvitab iseenda maailmatunnetuse. Kõlab enesekeskselt, kuid see ,,isekus" ei avaldu mitte niivõrd soovis silma paista või kuulsaks saada, vaid pigem iseendaga eksperimenteerida metsas luusimine ja lilledega rääkimine on kahtlemata ka mingil määral eksperimentaalne. Samas ei katseta ta mitte ainult iseendaga, vaid paneb proovile ka lugeja. Iseloomulik näide, kui tõsiselt eesti rahvas Mikitat võtab, on ühe kirjandusteadlase kurtmine, et Mikita ei tugine igal pool faktidele ja läheb kultuurilmas kokku lepitud tõdedest vahel ülima kergusega m...
Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale refleksiivselt-enesekohaselt jälgitud riikidevaheliste suhete komplektist. Suveräänsus-sõltumatus/iseseisev. Maailmasüsteemi mudelid: Varased(tsivilisatsiooniline, kristliku maailmariigi mudel), Westfaali, Üro maailmarahu,? I. VARASEMAD RIIKIDE SUHTEMUDELID TSIVILISATSIOONI MUDEL: (linnriigid) .-tsiviliseeritud ala vs barbarite ala, ühes ühed ja teises teised reeglid. Barbarite ala võib jõudumööda tsiviliseerida. KRISTLIKU MAAILMARIIGI MUDEL: üks jumal, üks valitseja ( või kaks:sau ja mõõk, paavst ja keiser). Taevane ja maine linn. Kristliku tsivilisatsiooni ala ja veel valgustamata ala, kus elavad õnnetud metslased ja saatana käsilased. Paavsti ja keisri, samuti keisri, kuningate ja madalate valitsejate õiguste täpne jaotus ühtsete süsteemis. II. WESTFAALI MUDEL Maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast.
kristluse ja korralikkuse seadusi, mida aga esimesel võimalusel rikutakse. Parim näide on suhtumine mustanahaliste sse. Mõlema romaani sündmused toimuvad orjapidamise ajastul, mida peetakse jumala poolt määratuks ja mille õigsuses ei kahelda. "Neegreid" peetakse rumalateks, laiskadeks ja neid koheldakse nagu loomi. Orja Jimi näitel kujutas mark twain inimpõlgust. Jim kuulub lesknaine Douglasele, kes on võtnud Hucki oma hoole alla. Kaua Huck seal vastu ei pea. Tal pole vähimatki isu tsiviliseerida lasta ja laseb koos Jimiga ilma pikemalt mõtlemata jalga. Nad parvetavad Mississippit pidi allavoolu, kuna usuvad, et jõuavad nii osariikidesse, kus orjapidamist ei ole. Varsti leiavad nad endale kaaslased. Nad satuvad kahe petise meelevalda ja vaest Jimi ähvardab teistkordselt teotava mahamüümise oht. Õnneks ilmub välja Tom sawyer ja päästab Hucki ja Jimi täbarast olukorrast. Aga seekord Huck "tsivilisatsio oni" rüppe ei naase
troonile tõusnud Katariina oli tahtejõuline, intelligentne ja haritud daam. Ta pidas kirjavahetust filosoof Voltaire’iga (1694-1778) ja oli mõjutatud Euroopas levinud valgustusideedest. Keisrinna lasi kokku kutsuda rahvaesinduse, et see võtaks vastu uue vabameelse seadustekogu. Katariina oleks meeleldi kaotanud ka pärisorjuse, kuid selleks ei olnud valmis ei Vene aadel ega ka talupojad ise. Sellegipoolest teostas Katariina reforme, mille eesmärk oli Venemaa tsiviliseerida. Katariina II valitsusaega langes Vene ajaloo suurim talupoegade vastuhakk – talurahvasõda (1773-1775) Volgamaal. Balti erikorra suhtes oli Katariina kriitiline. Keisrinna toetas edumeelse pastori kavatsust avaldada pärisorjusest kritiseeriv kirjutis. Katariina seadis eesmärgiks, et ka kubermangureform laieneks ka Balti kubermangudele. Reformi tulemuseks oli nn asehalduskord, sest sel ajal esindas Baltimaades riigivõimu Riias resideeruv asehaldur ehk asevalitseja.
pärisorjuse kaotamise ideed. Üks maarahva eluolu parandamise eelduseks oli haridus, kirjasõna isiklik tundmine, mida taotles luterlus ja mis oli Eesti- ja Liivimaal riigikirikuks. Kuramaa on peamiselt katoliiklik ala ja seal polnud kirikul valgustusideede realiseerimisel tähtsust. Baltikumi valgustus oli rahvavalgustus, ratsionalism ehk filosoofiline valgustatus oli ülikoolides ja vaimulikkonnas. Aadelkond ja haritlaskond arutlesid, kas pärisorja üldse saabki tsiviliseerida ja kuivõrd on maarahvas võimeline õppima. Mingigi haridus peab siiski olema, sest inimese harimise kaudu saab kõrvaldada tema pahed nagu: joomine, vargused, liiderlikkus, kasimatus jpt. nagu kujutasid baltisakslased maarahvast. Talupojale tuli anda nii palju haridust kui hädaks vajalik mitte aga teda täielikult harima, veelgi vähem iseseisvalt mõtlevaks-analüütiliseks isikuks kujundama. Seepärast sisaldasidki esimesed õpetlikud ilmalikud käsiraamatud peamiselt sotsiaalse
Katariina II- Saksa väikevürsti tütar. Tõusis abielu kaudu Vene troonile. Ta oli tahtejõuline, intelligentne, haritud. Pidas kirjavahetust Voltaire'iga. Oli mõjutatud Euroopas levinud valgustusideedest. Lasi kokku kutsuda midagi rahvaesinduse taolist, et see võtaks vastu uue vabameelse seadustekogu (sellest ei saanud asja). Ta oli valmis isegi pärisorjust kaotama (Venemaa aadel ega tlp ei old valmis). Koostas rea reforme,mille eesmärk oli Venemaad tsiviliseerida. Balti erikorra suhtes oli ta kriitiline. Kui Venemaal teostati kubermangureform, millega kubermangude valitsemist ühtlustati, siis seadis K eesmärgiks, et reform laieneks ka Balti kubermangudele. 1728.a kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn asehalduskord. Sel ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur
majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. kolooniate omamine oli prestiine. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama). soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. · 18.sajandi lõpul / 19.sajandi alguses algas ka vastupidine protsess- seniste koloniaalvalduste iseseisvumine (näiteks Inglise kolooniate iseseisvumine Ameerikas ja USA teke; endiste Hispaania kolooniate iseseisvumine Ladina- Ameerikas). · Suurimad koloniaalimpeeriumid (Vt.kaart õpikus lk.16) Peep Reimer 3 2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: · 19.sajandi lõpul ja 20
· Idas musta mereni ja bütsantsini · Läänes vahemereni · Euroopas nimetati normannideks · Vallutasid inglismaa · 911 rajasid prantsusmaal normandia hertsogiriigid · 1066 rajasid inglismaa kuningriigi · Idas nimetati varjaagideks · Rajasid 882 Vana-Vene riigi · Retked kaugele läände · Leif Eirikson-Gröönimaa ja Ameerika Ristiusustamine · Algus tänu suhetele euroopaga · Eesmärk põhjaala tsiviliseerida · Taanis alates 960 · Hiilgeaeg Knut Suure ajal · Valitseti Norrat, Inglismaad ja taanit · Norras alates 11.saj. algusest · Kinnistumine Olav Püha ajal · Rootsis alates 1008 · Samal ajal ka riigi ühendamine · Edasi levimine soome Maailmapilt · Religiooni lühiiseloomustus · Sarnasus kreeka ja roomaga · Ruunikiri-ülesehitus · Tähtsus ajalooallikana · Kangelaseepika-tähtsamad teosed · Sesoed euroopaga Venemaa tõus suurriigiks
alad kuulusid õiguspäraselt hispaanlastele, sest need olid paavsti kingituseks. Dokument loeti ette Mehhiko vallutamisel. Kuidas õigustasid seda, et paavst võib teiste maid annetada? Siit tuleb: 2) Religiooni argument: uutes maades tuleb levitada kristlust. 1493. aasta paavsti bulla ütles otsesõnu, et annetuse eesmärk on vajadus teha kirstliku misjoni ja sellega pandi hispaanlastele kohustus seda teha. 3) Tsivilisatsiooni argument: Vajadus barbaarset tsiviliseerida, anda neile riided ja moraal, abielu. Juurida välja patune elu, inimohverdused, türannia. Ise nimetasid seda Mehhiko rahvaste päästmiseks. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las casas- indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed, neid tuleb vastavalt kohelda. Kuna nende õigusi on rikutud on neil õigus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonialiseerimise ja kristianiseerimise idee.
Too kehastab looduse ürgset metsikust, primitiivsust. Prospero liitlased on nii loodus, kui ka talle kuulekad, targad loodusvaimud, nagu intelligentne, Calibanile oma vaimsusega vastanduv Ariel. Kannatused ja katsumused panevad lõpuks ja pahelisi tegelasi oma vigu mõistma, Prospero andestab neile ja loobub oma maagiast, et lihtsurelikuna oma vanaduspäevad veeta. Kogu renessansiaegese Euroopa maailmavallutust õigustati ju ametlikult vajadusega metslastest pärismaalasi n-ö tsiviliseerida, pimedusest ja loomalikkusest vabastada. Barokk- vastandite kunst, teoses lähtuvad mitmed vastandid, opositsioonid: ratsionaalsus/irratsionaalsus, illusioon/tegelikkus, kultuur/loodus, riik/üksikisik. 24. Iseloomustage lühidalt barokiajastu kunstnikku Keerulises poliitilises olukorras kasutati ühe inimese mõjutamise vahendina kunsti. Barokk- kunstnik ei teadnud, et ta on barokk-kunstnik, tal puudus teadmine uude kunstiajastusse kuulumisest
Leping ääras sajanditeks koloniaalpoliitika. Religiooni argument Paavsti bulla (1493) eesmärgiks oli kirstianiseerimine. 1482 oli lõppenud rekonkista, Hispaanias oli lai reformiliikumine, usuti ühiskonna muutumisse, milleniarism. Sellega seoses oli Kolumbuse reis globaalne messianistlik missioon, 1493 aastal olid reisil kaasas mungad. Konkistadoor Cortési missioon pidi olema äsjaavastatud rahvaste kirikule võitmine. Tsivilisatsiooni argument Eesmärk oli euroopalikult tsiviliseerida barbarid. Mehhiko rahvaste päästmine barbaarse türannia käest (mis väljendusid näiteks asteekide inimohverdustes). See pidi olema konkistadooride religioosne kohustus. Põlisrahvastele hakati tutvustama ja peale suruma euroopalikku moaali, kombeid ja riietust. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Munk Bartolomé de las Casas (1484-1566), "Indiaanlaste apostel". 1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend"
● Parteistumine ● Natsionalism ● Tüli kolooniate jagamise pärast Miks kolooniaid vallutati? ● Majanduslikud põhjused (Odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma kaupadele) ● Liigse rahvastiku väljaviimiseks ● Kolooniate omamine oli prestiižne ● Vallutajate strateegilised huvid ● Valitseja/eliidi auahnus ● Rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa endaga hakkama) ● Soov pärismaalasi “tsiviliseerida” Saksamaa ● Liitude loomine: 1879 Saksamaa ja AustriaUngari liiduleping ● Esimene Maroko kriis (19051906) ● Teine Maroko kriis (1911) ● Kõrvale jäänud kolooniate jagamisest Maroko kriis ● Osalejad: Saksamaa ja Prantsusmaa ● Põhjus: Prantsusmaa esitas Maroko sultanile reformide kava, mille elluviimine tugevdanuks Prantsusmaa positsioone Marokos
Viikingi võitlejad olid julged aga julmad. nad olid hinnatud sõjamehed Bütsantsi keisrite armees. Inglismaal hävitasid normannid sealse kloostrikultuuri 8. saj. Võitlus Inglise kuninga ja normannide vahel kestis 11. sajandini. Prantsusmaal ründasid normannid lakkamatult põhjarannikut ja Seini-äärseid alasid. 911. a. andis Lääne-Frangi kuningas normannide pealikule Rollole valitseda alad Põhja-Prantsusmaal Normandia hertsogkond. Viikingiaja lõpp. Lootust viikingeid tsiviliseerida nähti ristiusus. Juba 9. saj. alustati misjonitööga Skandinaavias, kuid usk hakkas kinnituma alles sadakond aastat hiljem. Taani võttis ristiusu vastu Harald Sinihammas 960. a. Rootsis Olav Sülekuningas 1008. Norras Olav Tryggvason, kuid levis usk Olav Püha ajal 1016- 1028. Skandinaavlaste maailmapilt. Maailm on müütiline kolmeosaline ilmapuu: · Taevas Asgard, kus elasid jumalad. · Keskosa Midgard, kus elasid inimesed ja seda ümbritses maailmameri,
1014 ründaisd taanlased Inglismaad uuesti ja valutasid siis terve saare. Prantsusmaal rüüstasid normannid lakkamtult põhjaranniku ja Seini -äärseid piirkondi. 911 aastal andis Lääne-frangi kuningas normanni pealikule Rollole valitseda alasid Põhja -Prantsusmaal. Selle eest võttis Rollo vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Nii tekksi Normandiahertsogkong. Suhtemine kristliku Euroopaga tõi kaasaskandinaavlastele ristiusu. Selles nähti ühte võiamlust normande tsiviliseerida ja seega likvideerida oht põhjast. Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades käis niisiis käsikäes riikide tekkega. Kuningad nägid ristiusu vahendit oma võimu kindlustamseks. Pärast seda hakkasid retked vaibuma.Nüüd olid siseolud kindlal alusel ja ei mindud enam rüüsteretkele. Röövretki lõpetas ka ristiusk, mis taunis vägivalda teiste kristalste vastu. Nüüd tõusid rüüstajatena esile eestlased ja kuralsed. · uute maade asustamine
koloniaalimpeeriumite loomiseks NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19sajandi lõppu ja 20sajandi algust. · Miks kolooniaid vallutati? a) Liigse rahvastiku väljaviimiseks b) Kolooniate omamine oli prestiizne c) Vallutajate strateegilised huvid; sõjaliste/majanduslike tugipunktide loomine d) Valitseja/eliidi/rahvuse auahnus e) Rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama). f) Soov pärismaalasi tsiviliseerida jne · 18.sajandi lõpul/19.sajandi alguses algas ka vastupidine protsess seniste koloniaalvalduste iseseisvumine (näiteks Inglise kolooniate iseseisvumine Ameerikas ja USA teke; endiste Hispaania kolooniate iseseisvumine Ladina Ameerikas). III Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1. 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid:
Tehnoloogilise võimu kehtestamise lugu (tule toomine). Ratsionalismist ja valgustusest pärit. Nende käsitluste järgi on loodus tohutu suur objektiivne samas tumm, kõnevõiemtu maailm. Loodus rääkinud kunagi vastu. Inimene oli loodusest kaitstud, hullumeelsus tähendab, et loodus saab su kätte, siis pole sa kaitstud. Loodust käsitleti toormaterjalina mida saab pidevalt töödelda, midagi teha sellega; kui vaenulik territoorium, mis tuleb tsiviliseerida. Bacon, loodust valitsetakse seda tundma õppides. Eksperimenteering. Inimkeha kuulus looduskeskkonda. Kaotada juhuslikkus. Alkeemia aksepteeris juhuslikkust, teaduslikud protsessid pidid olema korratavad. Pärast kella tulekut muutus maailm kronoloogiliseks, inimesel tuli ajataju. Galilei lubadus mõõta kõike, mida saab mõõta ja muuta mõõdetavaks kõik mida ei saa mõõta, kõik maailmas peab olema mõõdetav. Looduse olemus mõõdetav
Kuidas õigustasid seda, et paavst võib teiste maid annetada? Siit tuleb: 2. Religiooni argument: uutes maades tuleb levitada kristlust. 1493. aasta paavsti bulla ütles otsesõnu, et annetuse eesmärk on vajadus teha kirstliku misjoni ja sellega pandi hispaanlastele kohustus seda teha. Cortes'i õigustus misjonile oli, et Kastiilia on jumala poolt välja valitud rahvas, kes peab kristlust levitama üle maailma. 3. Tsivilisatsiooni argument: Vajadus barbaarset kultuuri tsiviliseerida. Juurida välja patune elu, jumalike loomuseaduste vastu eksimine (nt tseremoniaalne inimohverdus). Ise nimetasid seda Mehhiko rahvaste päästmiseks. 59. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Munk las Casas oli indiaanlaste alistamise suhtes kriitiline. Paavst Innocentius IV (13. saj), kes oli sel alal autoriteet oli öelnud, et paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks, ristiusku tuleks levitada ainult rahumeelselt
Esimesel päeval sündis Osiris, teisel päeval Horos-vanem, kolmandal Seth, neljandal Isis ja viiendal Neftis. Osirise sünni ajal lausus vali hääl, mis kõlas üle kogu maailma: "On sündinud terve maa valitseja!". Aja jooksul täitusid Osirise kohta käivad ennustused ning temast kujunes võimas ja tark kuningas, kelle valitsuse ajal saavutas Egiptus seninägematu õitsengu. Ka tema otsustas paljude teiste "jumal-kangelaste" kombel oma rahvast tsiviliseerida. Enne elasid inimesed nagu metslased: sõid inimliha ja saatsid korda muid barbaarsusi. Tema andis rahvale seadustiku, õpetas neid maad harima ning selgitas, millised riitused sobivad jumalate kummardamiseks. Pannud Egiptuses maksma seaduse ja korra, rändas Osiris kaugetesse maadesse, et jätkata seal inimeste tsiviliseerimist. Ta oli nii õrn ja hea ning jagas barbaritele teadmisi sedavõrd meeldival moel, et viimased jumaldasid koguni maapinda, millel ta kõndis
Relvatööstuse areng oli sõja ajal aga väga arvestatav. Põllumajanduses domineerisid jätkuvalt karjakasvatus (LAU oli üks maailma suurimaid villatootjaid) ning viinamarjakasvatus. Apartheid 1947. a töötati Stellenboschi ülikoolis apartheiditeooria, mille järgi: Afrikaanerid on kõrgem rass, kelle ajalooliseks missiooniks on teiste rasside üle valitsemine Afrikaaneritel on ainuõigus Lõuna-Aafrikale, kuna buurid olevat sinna jõudnud enne teisi Bandutis ei tohi “tsiviliseerida, nad peaksid arenema loomulikku teed mööda Tuleb võidelda igasuguse rassilise segunemise vastu 1949. a laienes see seadus kõigile mitteeuroopa päritolu rahvastele. 1948. a absoluutse häälteenamusega võimule tulnud Rahvuspartei hakkas apartheiditeooriat ka ellu viima. Seda mõjutas Teine maailmasõda, eriti rassipingete kasvu osas: endisele anglofiilsele Smutsi valitsusele heideti ette, et see oli mustanahaliste suhtes
Lugu lõpeb tolles raamatus nii, et .Tom ja mina leiame raha, mille röövlid koopasse peitsid, ning me saame rikkaks. Me saime kumbki kuus tuhat dollarit -- kõik puhtas kullas. See oli kole hunnik raha, kui see kõik koos oli. Noh, kohtunik Thatcher võttis raha oma hoolde, pani intresse kandma, ja see tõi meile kummalegi terve dollari päevas ümber aasta, -- keegi ei oska öelda, mis nii paljuga peale hakata. Lesk Douglas pidas mind oma poja eest ja lubas mind tsiviliseerida; aga elu oli ta majas kogu aeg ränk, kui mõelda, mis neetud korralik ja viisakas ta oli igas asjas. Ja siis, kui ma ei suutnud seda enam kannatada, pistsin plehku. Panin jälle oma vanad närud selga, pugesin oma suhkruvaati ning olin vaba ja rahul. Aga Tom Sawyer nuuskis mu üles ja ütles, et ta asutab röövlisalga ning ma võiksin selles 213 kaasa lüüa, kui lähen tagasi lese juurde ja olen korralik. Ma siis läksin tagasi.
annaabi.ee 
