Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tsitaadid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
filosoof, arvo, coelho, nietzsche, 1844, paulo, valton, vallikivi, friedrich, armastab, lüürik, homme, tragöödiad, demokritos, kangur, iialgi, parajasti, kaante, varjul, avaram, erich, remarque, 1898, ilusal, kama, hermann, hesse, 1877, kehaliselt, ümberringi, ristikivi, tõepoolest, sass, henno, koguaeg, hansen, tammsaare, esseist, albert, camus" Albert Einstein "Edukas revolutsionäär on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm (filosoof) "Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Joseph Goebbels (nats-unistas kirjanikuks saada) "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lõpp ja algus." Horatius "Riik- see olen mina!" Louis XIV "Parim kaitse on rünnak." Ovidius (filosoof) "Palju rääkida ja palju öelda on 2 ise asja." Sofokles "Tark armastab õppida, aga loll õpetada." Antov Tsehhov "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks." Vegetius "Kui meie ei aita üksteist, siis kes seda teeb?" Barbara Mandrell "Kuni sa veel üritad pole sa veel kaotanud." Mike Ditka "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega." von Clauswitz "Kui Jumal on meiega, siis kes saab olla meie vastu..?" Kirjutatud Waweli lossi väravatele "Elu on nagu teater, sest kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel." Aristofanes
Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." (A. Schopenhauer) · ,,Saatanat petta pole patt." (Daniel Defoe) · ,,Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude." (Benjamin Franklin) · ,,Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." (Euripides) · ,,Suur leek süttib pisikesest sädemest." (Dante) · ,,Sõja ajal seadused vaikivad." (Cicero) · ,,Ta liigub siiski." (Galileo Galilei) · ,,Tark armastab õppida, aga loll õpetada." (Anton Tsehhov) · ,,Tean ainult seda, et ma midagi ei tea." (Sokrates) · ,,Toores jõud võib allutada kõik oma teel, kuid tema võidud on lühiajalised." (Abraham Lincoln, USA president 1861-1865) · ,,Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." (George Herbert) · ,,Tõde otsides peab otsima jutu mõlemat poolt." (Walter Cronkite) · ,,Tõelist sõpra tuntakse hädas." (Cicero) DEMOKRITOS
· ,,Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." (A. Schopenhauer) · ,,Saatanat petta pole patt." (Daniel Defoe) · ,,Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude." (Benjamin Franklin) · ,,Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." (Euripides) · ,,Suur leek süttib pisikesest sädemest." (Dante) · ,,Sõja ajal seadused vaikivad." (Cicero) · ,,Ta liigub siiski." (Galileo Galilei) · ,,Tark armastab õppida, aga loll õpetada." (Anton Tsehhov) · ,,Tean ainult seda, et ma midagi ei tea." (Sokrates) · ,,Toores jõud võib allutada kõik oma teel, kuid tema võidud on lühiajalised." (Abraham Lincoln, USA president 1861-1865) · ,,Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." (George Herbert) · ,,Tõde otsides peab otsima jutu mõlemat poolt." (Walter Cronkite) · ,,Tõelist sõpra tuntakse hädas." (Cicero)
Miina Härma Gümnaasium Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes Uurimustöö Tartu 2006 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Paulo Coelho elulugu.............................................................................................4 2. ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" saamislood.................................6 2.1 ,,Üksteist minutit" saamislugu................................................................................6 2.2 ,,Veronika otsustab surra" saamislugu....................................................................7 3
Lisa enda lemmikutesse Mind ei kurvasta mitte see, et sa mind petsid, vaid see, et ma ei saa sind rohkem usaldada. ("Aforismide raudvara", 2007) Märksõnad: petmine, usaldamine,usaldus Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (3) -- Lisas hannes Lisa enda lemmikutesse See, kellel on millekski elada, kannatab välja peaaegu igasuguse kuidas elada. Märksõnad: elu Kategooria: Elu Tõlked: puuduvad Hääleta: + (0) -- Lisas Kribu Lisa enda lemmikutesse Tegelikult armastab inimene oma soove, mitte seda, mida soovib. Märksõnad: inimene, armastus,soov, soovid Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (2) -- Lisas hannes Lisa enda lemmikutesse Kristlik usk on otsast otsani ohvrite toomine: oma vabaduse, uhkuse, enesekindluse ohverdamine, enda orjusesse andmine, enese sandistamine. Kaastunne on see, mis võib inimestes tekitada ebakindlust ja hirmu.("Moraali Genealoogiast", 1887) Märksõnad: religioon, filosoofia Kategooria: Jumal ja usk
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Paulo Coelho ,,Alkeemik" Referaat Tallinn 2010 Sisukord 1. Paulo Coelho...........................................................................................................................3 2. Auhinnad ja tunnustused.........................................................................................................4 3. Bibliograafia............................................................................................................................6 4. ,,Alkeemik".......................................................................................
· "Saatanat petta pole patt." (Daniel Defoe) · "Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude." (Benjamin Franklin) · "Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." (Euripides) · "Sõja ajal seadused vaikivad." (Cicero) · "Suur leek süttib pisikesest sädemest." (Dante) · "Ta liigub siiski." (Galileo Galilei) · "Tähtis pole võit, vaid osavõtt." (Pierre de Coubertin) · "Tark armastab õppida, aga loll õpetada." (Anton Tsehhov) · "Tõelist sõpra tuntakse hädas" (Cicero) · "Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." (George Herbert) · "Vägivald on rumaluse viimane võimalus." (Isaac Asimov) · "Vaimukus on haritud ülbus." (Aristoteles) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Ära laena raamatuid, sa ei saa neid kunagi tagasi.Minu raamatukogu on täis raamatuid mida inimesed on mulle laenanud." (Anon Frenchman)
Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn)
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud
jaoks seda, et nad teevad oma eksistentsi veelgi raskemaks ning piinarikkamaks, ki see juba on. 1. Mida tähendab "kõikide väärtuste ümbervääristamine"? "Kõikide väärtuste ümbervääristamine" tähendab peale aastatuhandeid kestnud pettuse ja vale tõe päevavalgele toomist. Nietzsche väidab, et just tema on Saatuse poolt väljavalitu, tänu kelele jõuab inimkond tõeni, mis laidab maha kõik senised valed, mida tõe pähe on serveeritud. 2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? Nietzsche kirjeldab end kui geeniust ning suurkuju, kes toob maailmale tõe ehk rõõmusõnumi. Ta peabki end rõõmusõnumi toojaks. Samuti märgib ta, et tänu temale on taas maailmal lootusi. Nietzsche kirjeldab, et selguse ning tõe toomisega murrab ta inimkonna ajaloo pooleks ning paljastab kõigi seniste väärtuste väärtusetuse ning tühisuse. Ta annab mõista, et tema roll on päästa
..........................................................................8 2.4. Aabrahami ja Iisaki lugu........................................................................................................... 8 2.5. Kierkegaardi mõtted teiste filosoofide kohta............................................................................ 9 2.5.1. Georg Wilchelm Hegel.......................................................................................................9 2.5.2. Friedrich Wilhelm Joseph von Schelling......................................................................... 10 2.5.3.Arthur Schopenhauer.........................................................................................................10 2.6. Kierkegaardi filosoofia taasavastamine ja selle väärtus tänapäeval........................................10 3. Peatükk. Mõned Kierkegaardi teosed.............................................................................................11
filosoofia tekkis Kreekas – oluliseks peetud demokraatia olemasolu (inimesed vaidlesid), kuid kõige olulisem on see, et Kreeka oli väga müüdirohke maa. Müütide abil seletati maailma ja seal toimuvat. Kaupmehed tõid Kreekasse kaasa oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati
Paulo Coelho Posi nimi oli Santiago. Tema elu mõte oli ringi rännata. Vanemad tahtsid, et poisist saaks preester, et vanemad saaks tema üle uhkust tunda. Aga lapsest saadik oli tema unistuseks olnud tundma õppida maailma ja see näis palju olulisem, kui tunda Jumalat ja inimeste patte. Ühel õhtul ütles ta isale, et tahab ringi rännata. Isa ütles pojale ,, Nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Nad ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis praegu. Olgu neil heledad juuksed või tume nahk, ikka on nad samasugused inimesed kui meie omad." Poisist sai karjus, isa andis talle raha, et ta saaks omale lambad osta. Isa ütles pojale, ,, rända niikaua mööda maad, kuni saad aru, et meie maa on kõige parem ja meie naised kõige ilusamad." Kui päevast päeva ühtesid ja samu inimesi näha, muutuvad nad varsti osakeseks meie elust. Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad s
Tegevuskoht: Eestimaa pisemad külad. Põhiteemad: eneseotsingud, inimeste suunamine õigele teele ning neile lootuse andmine. Tsitaadid: ,,Oma leib on ikka küla leivast magusam." ,,Igast hobusest saab koormavedaja, kuid mitte iga hobune ei vea piitsata." "Muidugi, see on noorus, kes arvab, et iga kilomeetriposti juures ootab teda ühe huvitavam seiklus - miks siis mitte vilega alustada samme porisel maanteel?" "Vaikne ilugi võib sind mürgitada." "Inimene on pime ja rumal, ikka armastab ta mööda logiseva vankri peale hüpata ega oska märgatagi, et just see on tema surnuveok." "Ennast kiidab ainult see, kes on hingeliselt tühi." ,,Vabadus on miski, millest unistab südamepõhjas igaüks. Põnevaks teeb asja see, et kunagi ei tea mida uut toob sulle järgmine tund, või isegi minut. Sul ei ole kellegi ees kohustusi ning elu on üdini muretu. Eesmärgiks on vaid riskida ja nautida loodetavasti positiivseid tagajärgi."
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari
*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õig
tahtma. Kui inimene lepiks ainult hädavajalikuga, siis ei hindaks ta mugavust nii palju, et kui tal seda kunagi pole olnud, siis ei saa tal sellest kahju olla. Aga kui rikas kaotab oma varad, siis on ta masendunud ja ei oska vähesega toime tulla. Ta on rikutud. Samas rikkus ei pruugi muuta inimest mitte mõtlevaks. Ta suudaks sama hästi arutleda filosoofiliselt kui vaesem askeetlikum filosoof. o Olen nõus Seneca seisukohtadega. Sest ta väidab, et mida rohkem inimene omab (enamasti materialistlikku: raha, kuld, luksuslik elu), seda rohkem ihkab ta neid veel saada. Seneca räägib rahvale, et nad väldiksid seda, mis lihtrahvale meeldib ja mida juhus pakub. Et nad jääksid kahtlevaiks ja kartlikeks iga juhusest tuleneva hüve puhul ning et nad põlgaksid kõike, mis esineb ehte ja
Ekspressionism 1910.-1920. aastate keskpaik, sai alguse Saksamaal. Seotud I maailmasõjaga. Kesksel kohal oli autori eneseväljendus. Iseloomustas traagiline elutunnetus, esitati süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeriti ühiskonda ja valitsevaid olusid. Nn inetuse-eetika, sagedased on surma-, enesetapu- ja maailmalõpumotiivid. Väljendab ühiskonna moraalset ja intellektuaalset kriisi, tsivilisatsiooni langust (eeskujuks filosoof Friedrich Nietzsche lause "Jumal on surnud"). Eesti kirjanduses Under, Gustav Suits, Tuglas jt, rühmitus Tarapita. Sürrealism 1919 Prantsusmaal. Tähtsustasid luule visuaalset külge, kõlaefekte, avaldasid oma seisukohti manifesti kujul. Oluline oli kujutlusvõime. Eesti kirjanduses Ilmar Laaban, Andres Ehin Väga kõrgetasemeline oli vene sümbolism, mis oli küll prantsuse sümbolismist hilisem. Olid elitaarsed, käisid koos salongides, samas haritud, eriti armastasid Itaaliat
Sest enesetapp on ainus tunne millele ei järgne häbi. 4.Miks Cioran võitleb elu vastu? Ciorona võitleb elu vastu kuna me oleme muutunud selgrootuks alamliigiks, mis valgub üle mateeria ja rüvetab tema oma limaga. Elu on Ciorona meelest täis ainult kibestumisi. Elada tasub vaid umbes kolmekümnenda eluaastani. Nii kaua on veel midagi uut leida. Pärast seda on vaid üks kordus teise otsa. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: 1. Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine”? Nietzsche kohaselt kõik tõed, mis olid enne tead on valed. Kuna kõik põhines kristliku maailmvaatel. Nietzche aga arvab, et jumalat pole olemas. 2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli “kõigi väärtuste ümbervääristamises” ja “katte eemaldamises” kristlikult moraalilt? Et saada loojaks peab enne kõik, mis enne oli ära hävitama
Kerge on valu, kui sa ütled ,,see pole midagi". kõik põhineb kujutlusel Mõtle millestki muust kui tunned valu, pööra vaim teistsuguste mõtete poole. Mõtle sellele, mida oled teinud auliselt, mõtle millestki, mida imetled. · Kuidas soovitab Seneca suhtuda saatusesse CVII kirjas? Suur hing on see, kes end saatuse hoolde annab. Väiklane inimene on too, kes vastu tõrkudes tahab parandada pigem jumalaid kui ennast. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: · Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? Nietzsche arvates kõneleb tema vaid tõest ehk jõuab järeldusele, et kõik mida me tunneme ,,tõe" nimetuse all on tegelikult vale. · Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? N. arvab, et kõigi väärtuste ümbervääristamine on tema valem inimkonna kõrgeima eneseteadvuse tekkel. N
Ateistlikud seisukohad: · Ludwig Feuerbach- jõudis järeldusele, et jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Jumal lohutab neid karmis maailmas. · Voltaire- kui jumalat pole olemas siis tuleks ta välja mõelda, et elu oleks parem. · Karl Marx- usk on oopium rahvale. Usk pole välja mõeldud lohutuseks rahvale, vaid ideoloogiliseks kujuks, millega manipuleerida uskujaid ennast. · Friedrich Nietzsche- jumal on surnud, teda pole olemas. · Sigmund Freud- kristlik religioon on neuroos, kollektiivne vaimuhaigus, mida tuleb ravida. Kristlik positsioon: Jumal on olemas, tema olemasolu pole raske tõestada., selleks on erinevad viisid: · Ontoloogiline tõestus- idee täiuslikust olendist, mille juurde kuulub olemine- järelikult eksisteerib täiuslik olend. Jumala olemus on olemine · Kausaalne tõestus- asjade põhjustaja otsimine, mis põhjustas asjade olemise?
vabastada. Sellepärast võitlebki ta elu vastu. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? See tähendab, et kõik eelnevalt tõeks peetu on tegelikult vale, kehtetu. Nietzche puhul võin öelda, et tema pidas ennast selleks esimeseks tõe teadjaks. See siis tähendab, et just tema olevat see, kes nö teiste seni väärtustatud väärtused õiglaselt ümber väärtustab. Tema välja toodud tõde aitab kõiki väärtusi ümber väärtustada. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt ? Nietzsche kirjeldab enda rolli kui ainutähtsat, ainsa korraliku inimesena tõe avastajat. Tema oli esimene kes tajus valet kui tõelist valet. Tema oli see, kes "eemaldas katte" kristlikult moraalilt. Mulle jäi mulje justkui peaks ta iseend mõneks Jumalaks, et vaid see mida tema arvab õige olevat, see ka nii on. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"
kui läheb asi liiga vabaks siis ei suuda kiireid otsuseid teha "Kes ei tee halba sel pole vajadust seaduse järele" inimene kes ei riku seadusi ei vaja ka neid "Kui ma pean kas ise halba tegema või laskma endale halba teha siis eelistaksin lasta endale halba teha" "Nauding on kohutav kiusatus" "Kui ma midagi ei tea siis ma ei väida end seda teadvat" tegeleme asjadega mida oskame Platoni õpetus On idealistlik filosoof, Maailm meie ümber ei ole tõeline, seda ei eksisteeri Tegelikult eksisteerivad eidosed ehk ideed, millele võlgnevad oma olemasolu meeltega tajutavad asjad On mittemateriaalsed vormid, muutumatud, surematud ja igavesed, saame tajuda üksnes mõistusega Iga materiaalne asjade liik vastab vastavale ideele Ideed olid juba enne asju olemas ja nad on inimmõistusest sõltumatud, ideest kõrgeim idee on hüveidee=saab samastuda üksnes jumalusega
olemusest) absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentritsltik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllastusest. Me loome kujundi olendist, kes on kõikvõimas, kes loob absoluutse korra. 3. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon 1. Ludwig Feuerbach 1841 Ristiusu olemus: Jumala mõiste tuleb inimese sõltuvustundest: inimesed vajavad maailmas lohutust 2. Karl Marx Saksa ideoloogia Usk on oopium rahvale 3. Friedrich Nietzsche 1882 Rõõmus teadus Jumal on surnud 4. Freud 1972 ühe illusiooni tulevis Religioon on neuroos 4. Jumala eksistentsi küsimus: kristlik positsioon 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: 1. ontoloogiline tõestus Anselm Cantenbury'st: Meil on mingisugune idee jumalast, minu peas on mingisugune mõte täiuslikust olendist. Kui ma juba mõtlen täiusliku olendi peale, siis kuulub selle juurde ka eksistents. Kui ma suudan mõelda olendist, kes on ideaalne ja eksisteerib ka, siis on ta ju
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge
5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1 Filosoofia Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton").
antirahvuslus, künism, ka elukohanematus peale sõda. Purunesid eelmise aja arvamised. Marx- materialism, kommunism Darwin -looduslik valik, evolutsioon Freud- alateadvus, psühhoanalüüs . Kierkegaard- vastandas süsteemile üksikisiku; tõde on subjektiivne; olulisim on üksikisikus eksistents; tsivilisatsiooni kriitika; esteetiline- eetiline-relogioosne staadium, esimene tekitab ängi ja tühjuse tunnet. Eksistentsialismi eelkäija. Friedrich Nietzsche- ,,Nii kõneles Zarathustra"; ,,Jumal on surnud!"; üliinimene. Charles Darwin- ,,Liikide tekkimine" 1859; looduslik valik, kohanemine, evolutsiooniteooria. Sigmund freud- tungid, alateadvus, unenäod; id, ego, superego; tsivilisatsioon põhineb instinktide allasurumisel, psühhoanalüüs. Karl Marx- Fr. Engelsiga ,,Kommunistliku partei manifest"; ,,Das Kapital"; materiaalsed muutused on ajaloos otsustavad; kogu ajalugu on
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad
Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik positsioon: 1) Feuerbach -jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest, inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused. 2) Marx - usk on oopium rahvale, jumal on ideoloogiline konstruktsioon, mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavaid kontrolli all. 3) Nietzsche -jumal on surnud. 4) Freud-religioon on neuroos ehk kollektiivne vaimuhaigus. Kristlik positsioon:1)Ontoloogiline-jumala olemus ongi olla, idee täiuslikust olendist, täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. 2)Kausaalne-otsitakse asjade olemise põhjustajat 3)Kineetiline-otsitakse asjade liikumapanejat 4)Kosmoloogiline-otsitakse korrapärase maailma tekitajat 5)Teleoloogiline-vahendite vastavus eesmärgile 6)Eelhäälestuslik-et
Mille nimel endasi võidelda? Remarque ei ürita oma teostega inimesi kasvatada, vaid ta näitab lugejale oma veendumust, et surma vastu ning inimlikkuse hüvanguks tuleb olla valmis rasketeks otsusteks ja tegudeks. Segaduses olles ning oma orientiire teadmata võivad raamatute kangelased sageli teha küsitavaid otsuseid ( näiteks Ravici otsus „Triumfikaares“, kus peategelane otsustas alla anda ja vangilaagrisse minna või romaani „Elusäde“ kangelase Friedrich Kolleri vastuhakk koonduslaagri SS-lastele oma elu hinnaga selleks, et päästa teisi vange surmast). Remarque’i surmakäsitlus on eksistentsialistlik ning elufilosoofiline – surm kuulub paratamatult elu juurde ning selle võitmine ei ole võimalik. Elada täiuslikes tingimustes muretut elu on väheste privileeg. Kirjanik tahab tähelepanu suunata elu raskematele etappidele, mis annavadki eksisteerimisele värvikama ja nö elavama tunde
Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika)
3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“.
Filosoofia põhiprintsiip on: igal nähtusel on põhjus. Põhjuslikkuse eitamine tähendab ka filosoofia võimalikkuse eitamist. Sellise järeldamisega Hume ,,äratas Immanuel Kanti dogmaatilisest unest". SAKSA IDEALISM Esindajad: J.G. FICHTE, Fr.W. SCHELLING, I. KANT; G.W.F. HEGEL. Idealism -- filosoofia suund, mis peab vaimu, teadvust primaarseks ja mateeriat sekundaarseks, materialismi vastand. IMMANUEL KANT (17241804) Kogu elu Königsbergis elanud filosoof. Füüsiliselt lühike (157 cm), kuid vaimselt suur mõtleja. Hume'i järelduste (filosoofia võimatuse kohta) mõjul kirjutas juba 50 eluaastat ületanud Kant oma kolm kuulsat ,,Kriitikat". Esimene oli "Puhta mõistuse kriitika", milles 9 Kant uuris küsimust ,,Mida ma võin teada?". Teised ,,kriitikad" on ,,Praktilise mõistuse kriitika" (selles uuris Kant küsimust ,,Mida ma pean tegema?") ja ,,Otsustusvõime kriitika"
annaabi.ee 
