Luule ja muusika on siin lahutamatud, kõik luuletajad olid ka lauljad. Sageli mängiti laulu esitamisel saateks ka mõnd pilli. Rüütlilaul on ainus ilmaliku muusika valdkond keskajal, millest on tänaseks üsna hea ülevaade. Rüütlilaul levis 12.-13. sajandil peamiselt Prantsusmaal ja Saksamaal. (Alguse sai see 11. sajandi lõpul Lõuna-Prantsusmaalt, Provence`ist.) Rüütlilaulikutele tekkisid ka nimetused , need olid trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal ning minnesingerid Saksamaal. Rüütlilaul levis samuti pikka aega vaid suulisel teel ja kirja hakati seda panema alles hiljem. Peamiselt on säilinud tekstid, mitte viisid, sest viiside meeles pidamine oli edasilauljal ilmselt kergem kui kirja panemine. Rüütlid ja õuedaamid luuletasid ja laulsid üksnes oma õukonna tarbeks. Laiemalt levis nende looming tänu alamast seisusest rändmuusikutele, kes nende laule edasi laulsid.
üsna siivutu sisuga. Suurim selliste laulude kogu on Carmina Burana 13. sajandist. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Rüütlipoeesia Rüütlipoeesias esineb armastuse teema (südamedaami kultus) Tekstid väga meelelised ning ülistasid naisideaali Rüütlilaulikud Trubaduurid olid Lõuna- Prantsusmaal Truväärid olid Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid olid Saksamaal ja Austrias Enamasti olid ise laulude autorid ning esitajad Olid enamasti kõrgest seisusest Särava ande puhul olid ka alamaadel Tänan vaatamast!
Rüütlikirjandus rääkis armastusest, mida enne polnud; edastati psühholoogilisust; tekst oli allegooriline ja sümbolitega; räägiti ka Püha Graalist. Rüütleid iseloomustasid head kombed, relvakäsitlemis- ja jahipidamisoskus ning ka käitumisnormid. 6. Rüütliromaanile iseloomulikud jooned, kus tekkis/levis, kes esitasid ? Mida tähendab väide : rüütliromaan oli avatud süsteem ? Rüütliromaanid said alguse ja levisid Põhja-Prantsusmaal. Seal esitasid romaane truväärid, Lõuna-Prantsusmaal aga trubaduurid. Iseloomulikeks joonteks oli romaanivormis kirjutamine, autori tähtsus ja proosavorm. Esines müstikat(võlurid, haldjad). Rüütliromaan oli avatud süsteem kuna selles räägiti kõigest avameelselt, nt armastusest. 7. Rüütliluule iseloomulikud jooned, kus tekkis/levis, kes esitasid, zanrid ? Rüütliluule hakkas levima XII sajandi teisel poolel Lõuna-Prantsusmaal ja levis sealt edasi
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt. Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär
Rüütlilaul Rüütlilaul ehk keskaega õukondlik luule. Sai alguse Prantsusmaalt 11.sajandi lõpul. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. Sajandi lõpust. Peamised teemad: Armastus Kangelased Neitsi Maarja Rüütlilaulikud Enamasti olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. Tuntumad rüütlilaulikud on: Trubaduur- Lõuna- Prantsusmaal. 12. sajandi trubaduur- Bernant de Ventadorn. Truväärid- Põhja- Prantsusmaal. 13.sajandi truväärd- Richard Lõvisüda, Adam de la Halle Minnesingerid- Saksamaal. Minnesinger- Walther von der Vogelweide
Missa läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Ordinaarium missa need tekstid, mis korduvad igapäevaselt Proprium missa need tekstid, mis on igal päeval erinevad Neuma noodimärgid mida kasutati keskajal Kvadraatkiri kirjaviis / tähed, mis võimaldasid üles märkida täpseid helikõrgusi Musike muusade kunst; lauldes ette kantud luule Tragöödia kurbmäng; traagilise lõpplahendusega näitemäng Trubaduurid rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid esimesed ilmalike laulude kirjapanijad Ilmalik - Vaimulik vaimsele elule pühendunud isik Organum vokaalmuusika zanr || esimene kahehäälne laul keskajal Motett omapärane zanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga ka mitu erinevat teksti erinevates keeltes Madrigal tõsine Itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus
Rüütlilaul Rüütlilaul ehk keskaega õukondlik luule. Sai alguse Prantsusmaalt 11.sajandi lõpul. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. Sajandi lõpust. Peamised teemad: Armastus Kangelased Neitsi Maarja Rüütlilaulikud Enamasti olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. Tuntumad rüütlilaulikud on: Trubaduur- Lõuna- Prantsusmaal. 12. sajandi trubaduur- Bernant de Ventadorn. Truväärid- Põhja- Prantsusmaal. 13.sajandi truväärd- Richard Lõvisüda, Adam de la Halle Minnesingerid- Saksamaal. Minnesinger- Walther von der Vogelweide
- Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks - esitasid teiste loomingut - Hiljem kujunesid välja Gildid, kus hakati saama ka muusikalist haridust Rüütlililaulud - Alguse sai 11.saj lõpp Provence’ist Prantsusmaal - Araabi kultuuri mõjutused (Hispaania vallutanud mauride kaudu) - Muusika ja luuletekst lahutamatu - Valitseb armastuse teema (ideaalsus, vaprus) Trubatuurid - Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Truväärid - Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulikud Minnesingerid & meistersingerid - rüütlilaulikud Saksamaal (12.saj tärkas rüütlilaulikute kultuur) - Rüütlilaulikuteks võisid olla ka naised (Marie de Champigne) Tuntumad laulikud: -Trubaduur - Bernart de Ventador -Truväärid - Richard Lõvisüda & Adam de la Halle (“Robini ja Marioni mäng” autor) -Minnesinger - Walther von der Vogelweiden Muusikainstrumendid Orel: Portatiivorel - kaasaskantav kõige pisem
vastupidine liikumine jms) Kaunistatud organum MOTETT kirikumuusika anr kus iga hääl laulis erinevat luuleteksti. Selles muusikavormis on 3 erinevat häält. Sellel on oma kindel viis kuid nad ei haaku. Hiljem kasvasid nad kirikumuusikast välja. Häälte rütm erinev Erinevate sõnadega tekst erinevates häältes Häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga 3). Rüütlilaulikuid oli kolme tüüpi: Trubaduurid LõunaPrantsusmaal Truväärid PõhjaPrantsusmaal Minnesingerid Saksamaal Rüütlilaulikute peateemaks oli eepiline jutustus müstiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega.
RÜÜTLIkULTUUR Rüütlilaulukunsti sünnipaigaks peetakse Lõuna-Prantsusmaad Provence ja Akvitaania. Sealsed rüütlilaulikud olid trubaduurid. Põhja- Prantsusmaa rüütlilaulikud olid truväärid. Nende muusika oli rohkem avatud rahvalikele mõjutustele. Kuulsaim neist Adam de la Halle ühendas ilmaliku laulu vormid polüfoonilise tehnikaga. Prantsuse rüütlikultuuri mõjul sündis rüütlilaul ka Saksa ja Austria aladel. Kuna Prantsusmaa oli 12.-13. sajandil juhtiv ma nii euroopa poliitikas kui ka kultuuris, siis saadeti saksa aadlinoorukeid sinna õppima. Ka ristisõdades puutusid pr ja sks rüütlid kokku.
gregooriuse laul Mis on neuma? Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad Millega on oma nime muusikalukku jäädvustanud Guido Arezzost? ''Kuido käega'' Mis on organum? mitmehäälse kirikulaulu tüüp Kes on need 2 esimest heliloojat, keda teame nimepidi ja kes kirjutasid organumeid? Millises kirikus nad tegutsesid? Leoninus ja Perotinus Kuidas nimetakse eri piirkondade rüütlilaulikuid ja millest nad peamiselt laulsid? · trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal · truväärid - Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid - Saksamaal armastusest kangelastest Neitsi Maarjast Kes olid zonglöörid ehk menestrelid ja kuidas nad eristusid rüütlilaulikutest? Rüütlilaulud levisid suuliselt tänu alamast seisusest rändmuusikutele Mis on motett ja miks ta 13. sajandil kirikutes keelustati? Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. kompositsiooni keerukuse tõttu
Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav. Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord. Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, mis jaguneb ordinaariumiks ja propriumiks. Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi. Vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud Zonglöörid e menestrelid – kangelaslaulude esitajad Trubaduurid, truväärid, minnesingerid – rüütlilaulikud Kangelaslaul – pikk eepiline poeem müütiliste kangelaste vägitegudest Rüütlilaul – ainus keskaegne luule ja laulu valdkond Rändmuusikud olid alamast seisusest, rändasid üksi või väikeste seltskondadena. Elatasid end lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates. Rändmuusikud olid heidikud. Rüütlilaulikud olid kõrgest seisusest, ka. kuningad ja hertsogid. Laulmisega tegelesid nii mehed kui naised.
Keskaeg Jüri Gross Kirjandus 4 põhisuunda: Kiriklik põhisõna – piibli ja religiooniga seotud. Rahvaeeposed – kangelaslaulud nt. Laul minu Cidist, Rodriga, Niebelungide laul(germaani), Eddo laul(skandinaavia), rolandi laul(prantsuse). Rahvaluule. Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu Prantsusmaal – trubaduurid ja truväärid. Kultuur Rooma lagunemine. Frangi kuningriigi tekkimine – Euroopa selginemine. Valitseja Karl Suur – tekib kodanlus. Ülikoolide teke. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur 2 põhisuunda: Gooti ja Romaani Skaraalarhitektuur – kiriklik Profaanarhitektuur - ilmalik Gooti (12-16 sajand) akRoosen, teravkaar, kõrged ehitised, lääne fassaad kõige ilusam, palju kunsti teoseid.
Hillem hakkasid ülemised hääled laulma prantsuse keelset ilmalikku teksti. 13. saj keelati kirikus, kuna neid peeti liiga keerulisteks 19. Esimesed heliloojad: · Leoninus 12. saj II pool, 2-häälsed orgaanumid · Perotinus 12. saj lõpp + 13. saj algus, 3- ja 4-häälsed orgaanumid 20. Keskaegsed instrumendid: · Fridel · Rebekk · Harf 21. Rüütlilaulud ( trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid) 22. 476 keskaja algus 313 keiser Constantinus tunnistab kristlikku kirikut
Selle harrastajad olid rändlaulikud- rüütlid, keda nimetati trubaduurideks. Nende luule oli peamiselt armastuslüürika, kus oma südamedaami ülistati otse taevani. Lauldi ka rüütlite sangaritegudest. Laulu ettekannet saatis muusika, kusjuures eelistati õrnu pille, nagu harfi ja viiulit. Lisaks rüütliluulele sai peagi populaarseks ka rüütliromaan, mis hakkas levima eelkõige Põhja-Prantsusmaal truvääride suuläbi. Enamasti olid truväärid haritud linlased, kelle peamiseks loominguliigiks kujunes romaan. Kogu rüütlikirjandusele on omane oma naise ülistamine. Üsna pea aga sai rüütliromaanide valdavaks teemaks armastus ja seda käsitleti kui inimesest lummavat tunnet, mille nimel sooritati kangelastegusid ning oldi valmis surmagi minema. Üks vanim lugu on Cornwalli kangelastest Tristanist ja Iiri kuningatütrest Isoldest ja paljud romaanid rääkisid legendaarsest brittide kuningast Arturist ning tema 12 ümarlaua rüütlist
SAKSAMAA RAHVAMUUSIKA AJALOOST 12. - 13. sajandi Saksamaal olid väga levinud rüütel-laulikud (trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid), kes esinesid õukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16. saj) Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Martin Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. BAROKKMUUSIKA (16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani)
Vagandid - rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Sisult võisid nende laulud olla üsna siivutud, parodeeriti ka kirikulaule. Zonglöörid Kangelaslaulude esitajad. Need mehed või naised rändasid ringi üksi või seltskondadena, elatades ennast lauldes, trikke tehes, mängides ja taltsutatud loomi näidates. Nad esitasid enamasti teiste laule, olid elu heidikud, kiriku poolehoiust eemal. Mängisid rolli rüütlilaulu kujunemisel. rüütlilaul - trubaduurid, truväärid,minnesingerid Vapruse ja mehelike ideaalide teemade kõrval ka armastuse teeme. Naisideaali ülistamine. Väga meelelised tekstid. ORGANUM - esimene mitmehäälsuse vorm. Gregoriuse koraalile lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält Leoninus ja Perotinus Organumide meistrid. . Leoninus tegutses 12. sajandi lõpul ja lõi 2-häälseid organume. Perotinus tegutses 1200. Aasta paiku ja lõi 3- ja 4-häälseid organume. Nende puhul saab esimest korda Euroopa ajaloos kasutada määratlust
kirikuid Kangelaslaulud-pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi väga lihtsate meloodiatega. Kuulsaim prantsuse rahvuseepois "Rolandi laul" (Karl Suure ajast). Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud e zonglöörid e menestrelid. Rüütlilaul- ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond. naiselike väärtuste ülistamine. Rüütlilaulikud prantsusmaal on trubaduurid(lõunas) või truväärid.(põhjas) Minnesingerid - rüütlilaulikud saksamaal ja austrias. (al 12.saj) organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält. meistrid: Leoninus ja Perotinus. motett: mitmehäälse muusika olulisim vorm. mitmehäälne, mitme paralleelselt kõlava tekstiga. Pillimuusika keskajal - laulude saateks ja meelelahutuseks. hakati kirja panema al 13.saj. oreli eelkäijad: positiiv porstatiiv viiuli eelkäijad: fiidel rebekk harf
- Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks - esitasid teiste loomingut - Hiljem kujunesid välja Gildid, kus hakati saama ka muusikalist haridust Rüütlililaulud: - Alguse sai 11.saj lõpp Provence’ist Prantsusmaal - Araabi kultuuri mõjutused (Hispaania vallutanud mauride kaudu) - Muusika ja luuletekst lahutamatu - Valitseb armastuse teema (ideaalsus, vaprus) Trubatuurid - Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Truväärid - Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulikud Minnesingerid & meistersingerid - rüütlilaulikud Saksamaal (12.saj tärkas rüütlilaulikute kultuur) - Rüütlilaulikuteks võisid olla ka naised (Marie de Champigne) Tuntumad laulikud: -Trubaduur - Bernart de Ventador -Truväärid - Richard Lõvisüda & Adam de la Halle (“Robini ja Marioni mäng” autor) -Minnesinger - Walther von der Vogelweiden Mitmehäälsuse kujunemine
kandsid rändlaulikud. Prantsusmaal oli 12.-13.sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid - Bretagne ja Provence. Bretagne'ist sai alguse trubaduuride, Provence'ist analoogne truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised (erinevad murded), muusikalised erinevused olid väga väikesed. Rüütlilaulikud eelistasid tundelist armastuslüürikat. Armastuslaulude kõrval esitasid trubaduurid ja truväärid ka mitmesuguseid jutustava sisuga ballaade, pidu-ja joogilaule ning võõras polnud neile ka päevakajaline ega poliitiline satiir. Rahvalood on ühehäälsed. Nende hulgas on ballaadem tantsu-,kalendri ja töölaule.Tantsu laulud relligioolsed ja rituaalsed laulud. Erandikd on Korsika saar, sest seal on levinud mitme häälsed polüfoonilised (fuuga vorm/kõik ühehäälselt) enamasti esitab mees trio.
ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr.maa piirkonnast. Rüütlilaulikud: L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richard I lõvisüda. Saksamaal-Adam de la Halle Pillid: rebekk,fiidel,(poogenpillid), harf,lautot,psalteerium,organisturm, rataslüüra, flööt, salmei,kirikuorel
silpnimetused? Noodimärke nimetati neumad-eks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks? Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored ehk üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud. 7. Milliste nimedega kutsuti rüütlilaulikuid eri piirkondades ja millest nad laulsid? Trubaduurid – Lõuna – Prantsusmaal, truväärid – Põhja – Prantsusmaal ja minnesingerid – Saksamaal. Rüütlilaulude peamiseks teemadeks on armastus, kangelased ja Neitsi Maarja. 8. Kuidas nimetati alamast seisusest muusikuid, kes rüütlilaule levitas Alamast seisusest muusikuid nimetati rändlaulikuteks (huglaarid, žanglöörid, spielmannid jpm.) 9. Mis on organum ja motett Organum – esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp, tekkis 10. saj. Saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Motett – umbes 12.-13. saj
Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. 10. Keskajal märgiti noodikirja üles neumade abil. Guido Arezzost võttis kasutusele noodijooned ja asetas neile neumad. Helikõrguste meelde jätmiseks valis ta Johannese hümni värsiridade algussilbid. 11. Esimesed ilmaliku muusika üleskirjutised on pärit 11. ja 12. sajandist. Tänaseni on säilunud rüütlilaulud ja kangelaslaulud (,,Rolandi laul"). 12. Saksamaal- minnesingerid; Lõuna-Prantsusmaal- trubaduurid; Põhja-Prantsusmaal- truväärid. 13. 2 murrangulist sündmust: tekkis noodikiri ja mitmehäälne laulmine. 14. Organum kujunes välja 9. sajandil. Vormi kõrgpunkt oli 12. sajandil. Aluseks oli Gregooriuse koraal ja lisahääled liikusid Gregooriuse koraaliga paralleelselt. Motett tekkis 13. sajandil. Aluseks Gregooriuse koraal, mille kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. 15. Poogenpillid: fiidel, rebekk. Näppepillid: harf, lauto, psalteerium, rataslüüra 16
-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? 8.-9. Sajandil nimetati noodimärke neumadeks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. 6.Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks? Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. 7.Milliste nimedega kutsuti rüütlilaulikuid eri piirkondades ja millest nad laulsid? trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal truväärid - Põhja-Prantsusmaal minnesingerid - Saksamaal 8.Kuidas nimetati alamast seisusest muusikuid, kes rüütlilaule levitas Alamast seisusest muusikuid nimetati rändlaulikuteks (huglaarid, žanglöörid, spielmannid jpm.) 9.Selgita mõisted: Organum esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp, tekkis 10. saj. Saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Motett umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkinud mitmehäälsuse vorm organumi
Laulu tekstid tavaliselt ladinakeelsed, kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva rütmiga vabavärssi. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I, kes kogus ja süstematiseeris neid viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muus. aluse, nn cantus firmus. Rüütlilaul. Ilmalik muusika keskajal Rüütlilaul ehk keskaegne õukondlik luule. Alguse sai 11 saj lõpul Provence'ist. Rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid (12 saj, provatnsikeelsed), truväärid (13 saj, prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat stiili esindab trubaduuri luule, truvääride ja minnesingerite luule on tunduvalt lihtsam ja "rahvalikum". Luule ja muus. on rüütlilaulus lahutamatud ja kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Peamised on kangelas- ja armastuslaulud (seotud südamedaami kultusega). 13 saj II poolel algas truvääride ja minnesingerite luule linnastumine.
valitsejaid ja naislaulikuid.Kuigi laulikute seas oli ka vaimulikke, oli rüütlilaul Prantsusmaal ja Saksamaal sisult siiski valdavalt ilmalik.Vaimulikku luuletraditsiooni kohtame 13. sajandi Itaalia ja Hispaania õukondades.Sealsed luuletajad matkisid prantsuse laulikute luulevorme ja ülevat stiili, kuid seostatult vaimulike teemadega. Rüütlilaulikuid nimetati eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal · truväärid prantsuse keeles luuletanud laulikud Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid ja spielmannid Saksamaal Trubaduuride luule õitseaeg oli 12. sajand, 13. sajandi rüütlilauludes andsid tooni truväärid.Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges eeskuju prantslastelt ja 12. saj lõpupoole tärkas rüütlilaulikute kunst ka seal. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema
levinuimaks kinnisvormiks.Sonetil on 14 värsi rida. 5.Loetle luuleteemad keskajal? Rüütliluule keskajal väljendas elurõõmu,selle teemadeks olid noorus,kaunidus,harmoonia,armastus,seiklus,kirg ja nauding.Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada 6.Kes olid trubaduurid? Trubaduur oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik,viljeles eeskätt armastusluulet. 7.Kes olid truväärid? Truväär oli Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulik,kes luuletas prantsuse keeles.Üks tuntumaid truvääre oli Richard 1 Lõvisüda. 8."Nibelungide laulu" teema,probleemid ja tegelased? "Nibelungide laulu" põhiteemaks võiks pidada reetmist,armastust,kättemaksu,rüütellikust ja vasallitruudust. Tegelasteks olid siis Siegfried,madalmaade kuningas,kes oli peaagu võitmatu,ainult üks puulehe suurune koht tema kehal oli haavatav.
olulised laulud kirja panna. 6. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. 7. Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: - trubatuurid(Lõuna-Prantsusmaa) - truväärid(Põhja-Prantsusmaa) - minnesingerid(Saksamaa) 8. Rändlaulikuteks.Neid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest (armastus, kangelased, Neitsi Maarja teema jne). 9. Organum on saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile.
Siia kuuluvad kangelaslaulud, mille meloodia oli lihtne. Neid esitasid rändmuusikud Rändlaulikud. = zonglöörid = menestrelid Nad olid paigast paika rändavad madalast seisusest muusikud, kelle elurõõmus kunst oli oodatud nii külades kui lossides. Esitasid kangelaslaule. Siin põimus näitlemine, laul, pillimäng ja luule. Rüütlilaulikud. Rüütlipoeesia kodumaaks peetakse Prantsusmaad, kus neid nim. trubaduurideks (Lõuna- Prantsusmaa) ja truväärid (Põhja Prantsusmaal). Siia kuulusid kõrgema seisuse esindajad. Sageli peeti omavahel võistulaulmisi. Nende 1-häälses laulus, mis on mõjutusi saanud rändlaulikute lihtsatest lauludest, leidus satiiri, kangelaslugusid ja armastust, mis oli pühendatud nimeliselt oma südamedaami ilu ülistamisele. Nad lõid oma loodud luuletustele ise laulud, mis oli täis maised tundeid ja armastusrõõmu. Pillid: Portatiivorel (portare lad.k=kandma). Positiivorel Rataslüüra ehk Organistrum
Kulda peeti kõige õilsamaks tooniks. VASTA KÜSIMUSTELE. 1. Kui pikk oli keskaeg? 1000 aastat ehk 10 sajandit 2. Täida tabel, mis iseloomustab neid muusikaliike. Vaimulik muusika Ilmalik muusika Seotud kirikuga Rüütlilaulikud Gregorius o Trubaduurid Orel o Truväärid Ladina keel o Minnesingerid Laulsid mehed Kangelaslaulud 3. Nimeta keskaja pillid. Orel, fiidel, rebekk, harf, flöödid. 4. Kas väide on tõene (T) või väär (V)? Pille mängiti nii laulu kui tantsu saateks …T… Rüütlilaulud olid vaimuliku muusika valdkond …V… Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgemast seisusest ...T...
. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks.
numbreid, näiteks 7, 3, 2 ja 4. · Koolisüsteemi väljakujunemine 7 vabakunsti (trivium, quadrivium). · Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid. · Kunstide areng. · Kultuur keskajal on suures osas anonüümne. Kirjandus 4 põhisuunda · Kiriklik piibel, religioon. · Rahvaeeposed kangelaslaulud, näiteks Nibelungide laul (Germaan), Rodrigo (Hispaania), Edda laul (Skandinaavia). · Rahvaluule. · Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu. Trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal. Minnessinger Saksamaal. Rüütliromaan, paralleelselt eepostega. Kultuur · Rooma laguneb. · 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand valitseja Karl Suur. · Euroopa territoorium suureneb. · 12. sajandil ülikoolid. · Kodanlus keskklassina. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur · 2 põhilist suunda (Varakristlik, Bütsants). Romaani ja Gooti. · Romaani stiil 10.-12. sajand. Sakraalarhitektuur kiriklik. Profaanarhitektuur ilmalik.
. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi – tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - “Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta.” Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks.
noodijoonestik. Ta lihtsustas ka noodilugemist, kuna võttis kasutusele meie JO-LE-MI süsteemi sarnase suhteliste helikõrguste süsteemi. 9. Kes olid keskaegsed žonglöörid ehk menestrelid? Alamast seisusest rändmuusikud, kes esitasid kangelaslaule. Need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadega ja elatusid laulmisest, tantsimisest, trikkide tegemisest ning taltsutatud loomade näitamisest. 10. Kirjelda rüütlilaulu ja rüütlilaulikuid (trubaduurid, truväärid, minnesingerid) Rüütlilaul on keskaegse aristokraatse luule ja muusika üldnimetus. Rüütlilaule on säilinud suhteliselt palju. Neis on luuletekst ja muusika lahutamatud. Teemadest valitseb armastus ja südamedaami kultus (ülistamine). Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgest soost, enamasti mehed, aga oli ka naisi. Nad esitasid enda loodud laule. trubaduur – rüütlilauliku nimetus Lõuna-Prantsusmaal truväär – rüütlilauliku nimetus Põhja-Prantsusmaal
Miks on oma nime muusikalukku jäädvustanud Guido Arezzost? V: Võttis kasutusele joontesüsteemi, mis on kasutusel ka tänapäev. 21. Mis on organum? Kes on need 2 esimest heliloojat, keda teame nimepidi ja kes kirjutasi organumeid? Mis millises kirikus nad tegutsesid? V: Ainus mitmehäälsuse tüüp. Leonius, Perotinus. Pariisi Notre Dame'i kirikus. 22. Kuidas nimetakse eripiirkondade rüütlilaulikuid ja millest nad peamiselt laulsid? V: Turbatuurid, truväärid, minnesingerid nad laulsid enamasti armastusest ja kangelastest. 23. Nimeta keskaegseid pille! (4-5) V:Rebekk, fiidel, harf, lauto, rataslüüra, flööt. Renessanss 24.Millal oli renessanss muusikas? 25. Milline oluline maailmavaateline muutus kaasnes renessansiga? (jumalakeskne- inimesekeskne) Miks? 26. Milline oluline muutus toimus muusikazanrites? 27. Mis saab renessansi üheks olulisemaks zanriks? (mitmehäälne ilmalik laul) 28
· Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja jumaldamine. o Naisi ülistati värssides ja proosas. 9. Rüütli lüürika · Kurtuaasne lüürika- õukonna lüürika · Rändpoeedid- õukonna lüürika loojad o Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rändlaulikud o Truväärid- Põhja-Prantsusmaa rändlaulikud o Minnesinger- Saksa rüütliluule esitaja o Vagant, goljaar- Lääne-Euroopa rändlaulikud o Mahe stiil-kujunes välja Itaalias, trubaduuride järgi( seotud luulega) o Kantsoon- luule põhizanr o Ballaadid Robin Hoodist, tohutult populaarsed 10. Rüütliromaan- Keskaja romaanid rääkisid armastusest ja sõjast. Rüütel pidi, kas kaitsma
-12.saj- esimesed üleskirjutised (kunstmuusika) -Kiriku hümnide periood -Kangelaslaulud, esitajad olid zonglöörid -Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks Rüütlililaul -Alguse sai 11.saj -Araabi kultuuri mõjutused -Muusika ja luuletekst lahutamatu -Idealiseerisid vaprust ja teisi mehelikke ideaale ja armastuse teema -Segunes kirikumuusikaga -Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (L-Pr) või trüväärideks(P-Pr) Tuntumad laulikud: -Trubaduur Bernart de Ventador -Truväärid Richard lõvisüda -Minnesinger Walther von der Vogelweiden Muusikainstrumendid Orel: -portatiivorel -positiivorel Keelpillid: -fiidel -rebelk -psalteerium -lauto -harf -nurdy-gurdy -dulcimer Puhkpillid: -torupill Mitmehäälne muusika Organum: -mitmehäälsuse vorm -saavutas oma kõrguse Notre dame katedralis -regulaarne tantsuline rütm -õitseng oli 12-13.saj Meistrid: -Esimesed keda hakati nim. heliloojateks, olid kindla rütmisüsteemi kujundajad muusikas:
kahjulikuks, ebameeldivaks või isegi erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid alandavaks osutuda. Rüütel pidi alati olema eri piirkondades erinevalt: helde ja suuremeelne, kaitsma alati nõrku ja Lõuna - Prantsusmaal trubaduurideks. naisi. Rüütel pidi lisaks sõjariistade kasutamisele oskama ka mängida pilli, Põhja - Prantsusmaal truväärid tantsida, olema viisakas ja hästikasvatatud. Sel ajal arenesid ka lauakombed ning rüütel pidi Saksamaal minnesingeriteks ja spielmannideks. sammuti ka neid hästi teadma. Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines Hispaanias huglaarideks. peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja koondumine vennaskondadeks
muutustest: varem õiguseta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209 alanud ristsõjaga Lõuna-Prantsusmaa ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Tegevust alustas inkvisitsioon. Ellujäänud trubaduurid pagesid teistesse maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Truväärid XIII sajandi alguseskeskel puhkes rüütlikirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid nimetati truväärideks (ning Saksamaal minnesingeriteks). Nende peamiseks loominguzzanriks kujunes romaan, mis algselt tähendas igasugust romaanikeelset, see on rahvakeelset teost vastandina ladinakeelseile. Truvääride esimesed romaanid olid kroonikalaadsed, esivanematest, sõjakäikudest, antiiksetest pärimustest, Trooja sõjast, antiikaja valitsejatest ja Aleksander Suurest
Vanimad säilinud ilmalikud laulud olid kangelaslaulud (muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel). Need olid pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Sellistest poeemidest kuulsaim on prantsuse eepos ,,Rolandi laul", mis meieni jõudis 11. sajandi lõpul. Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegsed rüütli laulud. See sai alguse 11. sajandi lõpul Prantsusmaal. Rüütli laulikutel olid ka oma nimetused. Prantsusmaal trubaduurid ja truväärid, Saksamaal minnesingerid ja Venemaal skomorohhid. Rüütlilaulude peamisteks teemadeks oli armastus (südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema) ja kuulsaim rüütlilaulik oli Adam de la Halle. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Pillid ja pillimuusika keskajal Umbes 9
Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool kirikut, esimesed kirjapanijad olid vagandid Vaimulik – seotud religiooniga Madrigal – ilmaliku polüfoonilise laulu tüüp renessansiajastul Šansoon - prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul Dissonants - ebakõla Konsonants – kooskõla
21. Miks on oma nime muusikalukku jäädvustanud Guido Arezzost? Ta leiutas kompaktse joonesüsteemi, mida kasutatakse tänapäevani. 22. Mis on organum? Kes on need 2 esimest heliloojat, keda teame nimepidi ja kes kirjutasi organumeid? Mis millises kirikus nad tegutsesid? Organum on ainus mitmehäälsuse tüüp. Leoninus ja Perotinus. Note Dame'is 23. Kuidas nimetakse eripiirkondade rüütlilaulikuid ja millest nad peamiselt laulsid? trubaduurid (Lõuna-Prantsusmaa), truväärid (Põhja-Prantsusmaa), minnesingerid (Saksamaa). Laulsid peamiselt armastus- või kangelaslaule. 24. Nimeta keskaegseid pille! rebekk, fiidel, harf, lauto, psalteerium, organistrum, flööt, salmei RENESSANSS 25. Millal oli renessanss muusikas? 14.-16. sajand 26. Mida tähendab sõna renessanss? Taassünd, Eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. 27. Millise ajastu taasavastamist ehk taassündi siin mõeldakse?
V Agnus Dey- julama tall 4. Millal ja kus tekkis vajadus ühtse noodikirja järele? Selgita mis olid neumad. 8-9 sajandil, kuna oli vaja ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Neumad- noodimärgid, mis tähitavad 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi 5. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid erinevates piirkondades? Missugune seos on rüütlilaulikutel rändlaulikutega. Kes olid vagandid? Lõuna- Prantsusmaa: trubadurid; Põhja -Prantsusmaa: truväärid; Saksamaa: minnesingerid Mõlemad idealiseerivad vaprust ja teisi mehelikke ideaale Vagandid- rändlaulikud keskaegsel Prantsusmaal 6. Mis on motett? Mida tähendab motetitehnika? Motett- Prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmehäälne ilmalik laul Motetitehnika- 7. Mõiste renessanss tähendus ja renessansi ajastu periodiseering. Renessanss- taasünniajastu: Ühiskondlik- poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14-16 saj. Renessanssi ajastu periodiseerimine- 8
Esimesed laulud panid kirja rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim kogu leiti 13. sajandi algul. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaul ehk keskaegne õukondlik luule sai alguse 11 sajandi lõpul Provence'ist. Rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid (12 saj, provatnsikeelsed), truväärid (13 saj, prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat stiili esindab trubaduuri luule, truvääride ja minnesingerite luule on tunduvalt lihtsam ja "rahvalikum". Luule ja muusika on rüütlilaulus lahutamatud ja kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Peamised on kangelas- ja armastuslaulud (seotud südamedaami kultusega). 12. sajandi Lääne-Euroopa rüütlikultuuris oli kesksel kohal daamikultus. Kirjandus ei kujutanud
· ,,Carmina Burana" suurim vagandilaulude kogumik, kokku pandud 13.sajandil · Kangelaslaulud - pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodia-vormelitega, mis kordusid igas värsis. Kuulsaim ,,Rolandi laul", mis jutustab Karl Suure aegadest. · Rüütlilaulud keskaegne õukondlik luule. Esitajad trubaduurid (Lõuna- Prantsusmaal; truväärid Põhja-osas, minnesingerid Saksamaal). · Huglaar alamast seisusest rändlaulikud · Ristisõdade ajal pidid naised õukonnaelu üle võtma -> ka naislaulikud · Kuulsad rüütlilaulikud: Bernart de Ventadorn Lõuna-Prantsusmaal, Richard I Lõvisüda, Adam de la Halle Põhja-Prantsusmaal, Walther von der Vogelweide Saksamaal. Instrumendid: · Rebekk Pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill kreeka-rooma kultuurist
Levis suuliselt ( st. teatakse sellest vähem) Goljaarid e. vagandid- rändavad üliõpilased, teenistuseta vaimulikud ,,Carmina Burana" ,,Beureni laulud" Carl Off- saksa helilooja 20.saj loonud samanimelise vokaal-instumentaal suurteose Kangelaslaulud- müütiliste kangelaste vägitegudest, lauldi lihtsalt, eepilised poeemid (tuntuim-Roolandi 2saj.) Rüütlialul sai alguse Prantsusmaalt 11.saj · L.-Prantsusmaal- trubaduurid (Bernant de Venrador) · P.-Prantsusmaal- truväärid (Adom de la Halle) · Saksamaal- minnesingeid (Walther von der Vogelweido, Heinric von Meissen) Huglaar, zonglöör, menestrel- ringirändavad alamast seisusest muusikud Keskaegsed instrumendid: Kirkus-orel Ilmalikus muusikas-rebekk, harf, rataslüüra Psalteerium-näppides, poognaga, lüüjes *näppepill Rataslüüra-pöörlevratas, klahvid *keelpill Rebekk-kõlakast, pooliku pirni kujuline *poogenpill Mitmehäälne muusika keskajal
Daamikultus- kättesaamatu, kõrgemast seisusest abielunaise imetlemine (mitte seksuaalses mõttes () ) Kurtuaarne kirjandus- peenekombeline, viisakas Ka kirjandus imetleb ja teenib daami. Eemaldutakse kirikukirjandusest, ka vabadusest ja anti järele ihadele. Hakati kirjutama maisest elust, inimeste tunnetest. Laienes kirjanduse ühiskondlik funktsioon: kirjandusest saab kasvataja ja mõjutaja. Kaob anonüümsus, oluline on autor, isiksus. Prantsusmaa aadelkonnast kujunesid välja laulikud truväärid(Põhja-Prants) ja trubaduurid(Lõuna-Prants), kes laulsid daamidele Truväär- rüütlilaulik, kes luuletasid prants keeles. Trubaduur- provanssaali luuletaja ja rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet Rüütliromaanide ainestik pärines antiigist, oluliseks kujuneb armastusteema. Rikkalik ainestik pärines keldimüütidest, keskne tegelane oli briti kuningas Artur(5.- 6.saj) Romaanid kirjutati värsivormis.
15. - 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad. Ilmalik muusika keskajal esines peamiselt rahvalauluna ning oli tihedalt seotud rändmoosekantide loominguga. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid moosekandid samaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12. - 13. sajandi Prantsusmaal ja Saksamaal olid väga levinud rüütel-laulikud (trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid), kes esinesid õukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest. Renessanss Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15.-16.sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes
13.sajandil Kangelaslaulud Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud Pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägiteodest Igas värsis korfuvad meloodiavormid Kuulsaim ,,Rolandi laul'' 11.sajand Rüütlilaul e. Keskaegne õukondlik luule rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal truväärid - Põhja-Prantsusmaal minnesingerid Saksamaal Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj. lõpust Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: armastus, kangelased ja Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud Rändlaulikud Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega
laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on: ·12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn ·13. saj. truväär - Adam de la Halle ·Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: ·trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal ·truväärid - Põhja-Prantsusmaal ·minnesingerid - Saksamaal Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks. Mitmehäälsuse teke on seotud (kiriku)kooridega. Vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7. sajandistsäilinud ürikutes, kuid esimesed tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9. sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika.
annaabi.ee 
