nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. LAASTUTEKKEPROTSESS Masinaosi valmistatakse toorikutest. Toorik on tootmisobjekt, millest tema kuju, mõõtmete, pinnakareduse ja materjali omaduste muutmise tulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind; 2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine
juurdepääsust. Tekib tööriista nendes osades kus lõppeb kontakt toorikuga. o Väsimuskulumine – Põhjustab lõikeriista pinna murenemist ja tükikeste lahtimurdmist. Tekib suurtel temperatuuri muutustel ja vahelduval koormusel. o Adhesioonkulumine (sööbekulumine) - Kulumise tingib töödeldava materjali osakeste nakkumine lõikeriista tööpindadele moodustades terakasvaja. Tera kasvaja murdumisel rebitakse kaasa ka lõikeriista osakesed. 1 Tera kasvaja o Töödeldava materjali osakeste tööriista esipinnale kleepumise tulemusel kujunev metalliline moodustis. o Tekib plastsete materjalide töötlemisel lõiketsoonis, kõrgete temperatuuride ja rõhkude toimel. o On struktuuritu moodustis 2 kuni 3 korda suurema kõvadusega kui toorik. Tööriista eluea arvutus
1) Kinemaatilised karakteristikud: Pealiikumine on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldusmise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikesrva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 2) Treimise gomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga. Treimise põhioperatsioonid ja treilõikurid: Treimistööd liigitatakse musttöötlemiseks ehk koorimiseks, mis eraldub tooriku põhilise töötlusvaru, ja poolpuhastöötlemiseks ehk silumiseks ja puhastöötlemiseks ning peentöötlemiseks, mis annab tootele lõpliku kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi.
vajadusel kasutatakse spetsiaalseid puidu treimissabloone (trepi-, rõdu- ja veranda käsipuudetoed). Puidutreimise tööde käigus on võimalik valmistada puidust erinevaid lauanõusid, küünlajalgu, tööriistade käepidemeid, mööbliosi, kaunistusi, mänguasju jne. Lõikereziimi elemendid treimisel Lõikereziimi elementideks treimisel on lõikekiirus, ettenihe, spindli pöörlemissagedus ja lõikesügavus. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikepinna pöörlemise ringkiirust treitera lõikeserva suhtes. Lõikekiirust mõõdetakse meetrites minutis ja tähistatakse tähega v. Seda saab arvutada valemiga meetrit minutis, kus pii D lõikepinna suurim läbimõõt või töödeldava pinna läbimõõt millimeetrites. n tooriku (spindli) pöörete arv minutis. Kuna treimisel võib lõikekiirus tõusta väga suureks ja sellest tulenevalt võib lõiketera temperatuur tõusta kuni 800 - 900 kraadini, siis
pinnaga detail. Vastu ja pärifreesimine. Silinder - ja ketasfreesidega freesimisel eristatakse vastu - ja pärifreesimist. Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontaktikohas freesi pöörlemine ja tooriku ettenihkeliikumine vastassuunalised. Pärifreesimisel ühtib tooriku ettenihkeliikumise suund freesi pöörlemissuunaga nende kontaktikohas. Vastufreesimisel kulgeb lõikeprotsess rahulikult, sest lõigendi paksus kasvab sujuvalt ja pingi koormus kasvab samuti järk järgult. Pärifreesimisel lõikub freesi hammas töödeldavasse toorikusse löögiga, sest just sel hetkel on lõigendi paksus maksimaalne. Seetõttu saab pärifreesimist rakendada ainult piisavalt jäikadel ja vibratsioonikindlatel pinkidel, kui nende pikiettenihke mehhanismi käigukruvi ja veomutri vahel puudub lõtk. Pärifreesimisel surutakse toorik vastu töölauda, viimane omakorda vastu juhikuid, see tagab töödeldud pinna hea kvaliteedi.
2. Treiteranurgad: -esinurk, - taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus). 5. Mis on punapüsivustäpp? Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnitus. Variant 2 1. Defineerige: Universaaltreipink on treipink, millel on spetsiaalne keermelõikamise seade. Universaalfreespink on freespink,
2. Treiteranurgad: -esinurk, -taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus). 5. Mis on punapüsivustäpp? Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnitus. Variant 2 1. Defineerige: Universaaltreipink on treipink, millel on spetsiaalne keermelõikamise seade. Universaalfreespink on freespink, mille
Question 1 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Metallilõikepinkide, sh. treipinkide põhiosaks, millele kinnituvad ülejäänud pingi mehhanismid, on: Select one: a. säng, alus, raam b. kiiruste kast c. suport d. ettenihete kast Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kammlõikamist iseloomustab keerulise kujuga välispindade saamisel võrreldes nt. freesimisega: Select one: a. kõrge mõõtmete täpsus, tootlikkus,lõikeliikumine antakse lõikekammile b. kõrge mõõtmete täpsus, madal lõikeriistade hind, soovitavalt kasutada üksiktootmises
10.Mis piirab noaga lõikamise võimalikust? Noaga lôikamise vôimalikkust piirab lôigatava materjali kôvadus. 11.Mis juhtub kui noa teravnemisnurka suurendada? Soovitud tulemusi ei anna teravnemisnurga (vt. joon.1.1) suurendamine noa tööpôhimôtte säilitamisel . kasvamisel hakkavad noa tahud lôikamisel kujunenud pindu laiali suruma, mis tekitab väga suuri pingeid, eraldub palju soojust. Lôpptulemusena muutuvad kôlbmatuks nii riist kui toorik. 12.Nimeta teriklõikamise erinevus noaga lõikamisest. Erinevalt noaga lôikamisest surutakse töödeldavasse materjali vaid kiilu ühte pinda, mida nimetatakse esipinnaks. 13.Mis on terik? Kiilu môttelist osa, mis puutub kokku töödeldava materjaliga 14.Kus tekib pingestatud ala teriklõikmaisel? Eespinna ees on töödeldav materjal surutud, selles tekib pigestatud ala. 15.Kus tekib nihe teriklõikamisel? Nihe tekkib joonel, kus pinged ületavad töödeldava materjali vastupanu nihkele. 16
%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 2 Lõikesügavust tähistatakse järgmise sümboli või tähega ja teda mõõdetakse Vali üks: a. F või s, lõikeserva nihkumisega ühe tooriku pöörde kohta, mm/p b. V, töödeldava pinna joonkiirusega m/min c. T, tera püsivusajaga kuni teatud kulumiseni, min d. t, vahekaugusega töödeldud ja töötlemata pinna vahel mõõdetuna risti töödeldud pinnaga, mm Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Kasutaksin elektererosioontöötlemist järgmistel juhtudel: Vali üks: a. dielektriliste materjalide töötlemiseks b. väga kõvadest ja sitketest materjalidest keerulise kujuga detailide valmistamiseks c
temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasapinnalisele sulamistemperatuurist. toorikule antakse ruumiline vorm. · Ehk vormimine plastse deformeerimisega · põhineb materjalide võimel deformeeruda plastselt Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, tardunud olekus kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) · Jäätmeid praktiliselt ei teki ruumiliseks õõneskehaks. · Kasutatakse suurt jõudu Liigitus: Külmsurvetöötlemine survetöötlemine temperatuuridel allpool Me-sulamite rekristalliseerumistemperatuuri. Terasel on 500...600°C. Külmsurvetöötlemisega kaasneb kalestumine (deformatsiooni aste on piiratud). Kuumsurvetöötlemine survetöötlemine
Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule. 2 Koostas: Reppy 21.11.2012 6. Puurimine Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuurie. spiraalpuuri (sele 2.40a, b), mis koosneb lõikeosast, spiraalse laastu ärajuhtimise kruvisoonega tööosast ja sabast puuri kinnitamiseks. Puurpinkidel kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt teisi avalõikureid. Avardit (c) kasutatakse avardamiseks puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (ülepuurimiseks). Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat(d,e) kasutatakse hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist
Treimis ülesandeks oli treida metalsilindrist lood, mille teravik pidi olema 30º ning polt mille abil kinnitada loodile nöör. Esimesel tunnil tutvustas meister meile detaili, mille pidime valmistama ning näitas üldiselt treipingi kasutamist. Tegemist oli kaasaegsete treipinkidega kus ettenihkeid on võimalik lugeda iga telje suunas digitaalse näiduna. Pöörete vahemik millega töötasime oli 80-800 p/min. Detaili valmistamiseks kasutasime astme-, 45 º faasi- ning soonetera, puuri, ning keerme puuri ja keermestajat poldi ja poldi ava keermestamiseks. Meister jagas kõigile kätte toorikud, milleks oli silinder läbimõõduga ~30mm ning pikkusega ~100mm. Detaili valmistamist alustasime tooriku paigaldamisega pinki. Selleks asetasime tooriku kolmepakilise padruni vahele.suurema läbimõõduga toorikute puhul on võimalik padrun ümper pöörata. Peale seda veendusime ,et treitera on tooriku suhtes tsentris,
Igal freesihamba sisselõikumisel mõjub freesi hambale löök, mis esitab freesi hamba materjalile kõrgendatud nõude lööktugevuse suhtes. Freesi teral peavad olema järgmised mehaanilised omadused: töödeldava materjali kõvadusest suurem kõvadus, kõrge kulumiskindlus ja soojuskindlus, suur mehaaniline tugevus. 3.Horisontaalse freespingi ehitus, tema tähtsamad sõlmed ja nende ül. pingi töös. Kirjeldage soone freesimist horisontaalsel freespingil Sellistel pinkidel asetseb spindel horisontaalselt ja töölaud võib liikuda kolmes omavahel ristuvas suunas : piki-, rist- ja püstsuunas. Pingi põhisõlmed on : 1. Alus 2. Kere külge on kinnitatud kõik pingi mehhanismid. 3
deformeerimine toimub jark-järgult, piiratud mahus rotatsioonstantsimine, radiaalstantsimine, rõngvaltsimine, rotatsioonvenitamine. Vormstantsimine võimaldab üldiselt valmistada keerukama kujuga tooteid kui sepistamine. Deformeerimistemperatuurist sõltuvalt eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Suurimat kasumist leiab kuumvormstantsimine. 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. Külmvormpressimisel e. Väljasuruval külmstantsimisel asetatakse toorik matriitsi õõnde, kust metall pressitatakse templiga peenemasse õõnde. Eristatakse otse- e. Pärivormpressimist, vastuvormpressimist ning kombineeritud vormpressimist. Otsevastupressimisel toorikumetalli voolamise suund ühtib templi liikumise suunaga. Vastuvormpressimisel on liikumised vastassuunalised. Kombineeritus vormpressimisel voolab osa metalli templi liikumise suunas, osa vastu. Külmvormpressimise peamiseks
2012 / 2013 AINE SISU / maht 16 ak. h · EELTEADMISED METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEKS 1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PINNAKAREDUSKLASSID 18 LÕIKEPROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel 19 TEHNOL. PROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel
c. koorival töötlemisel lubatud, puhastöötlemisel välditav d. lubatud puhastöötlemisel, välditav koorival töötlemisel Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Liikumised puurimisel on järgmised: Vali üks: a. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine b. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine c. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas d. pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline liikumine Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Elekrtrokeemiline töötlemismeetod põhineb järgmistel nähtustel ja teda kasutatakse: Vali üks: a. töödeldava pinna mehaanilisel purustamisel, dielektrikute töötlemiseks b
59. Millised on lõikerezhiimi valikuprintsiibid? 60. Millistel lõikepinkidel on võimalik toorikutesse sooni töödelda? Universiaaltreipingil, freesil, 61. Milliseid töid on võimalik teostada ja milliseid lõikeriistu kasutatakse: · treipinkidel- treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Lõikuriks kasutatakse treimisel põhiliselt treilõikurit (sisetreitera, astmetreitera, otstreitera, soone treitera, mahalõikamise treitera, kujutreitera). · puurpinkidel- puurimine on materjali läbiva kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Töödeldakse ka juba varem saadud avasid. Kasutatavad lõikeriistad: keerdpuur, avardi, hõõrits, süvisti, keermepuur, kombineeritud avardi-süvisti. · höövelpinkidel- töödeldakse tasaseid või sirgjoonelise moodustajaga kujupindu ning mitmesuguse profiiliga sooni. Lõikeriistaks höövellõikurit.
Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörelemissagedust, nimetatakse kiirustekastiks ( hammasrataste ja sidurite süsteem) ·2. Kitarr on määratud supordi häälestamiseks nõutavale ettenihkele vastavate hammasrataste valikuga ·3. Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja võllile ning muudab ettenihke suuruse. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasratastega kitarri kaudu ·4. Säng on enamasti malmist valatud massiivne alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik osad. Sängil asetsevad ka erineva ristlõikega juhikud, mis on karastatud, täpselt töödeldud ja millel nihkuvad suport ja tagapukk. Säng ise toetub kahele jalale. ·Hallmalm ·Terasvalu ·Teras ·Betoon ·Kunstkiuga armeeritud polümeerbetoon ·5. Padrun ·Rakis detailide kinnitamiseks. 3 pakilisi kasutatakse silindriliste toorikute töötlemiseks, on isetsentreeruvad. 4 pakilisi kasutatakse prismaatiliste toorikute töötlemiseks, võimalik üksteisest sõltumatult reguleerida.
6,3m. Vastavalt pinnakaredusele ning tolerantsile tuleb valida optimaalne lõiketöötlus viis. Kuna mõlemad pinnad, mida peab töötlema on silindri otspinnad (sümmeetrilised) siis valin töötlusviisiks universaalse treipingi ning kasutan treimisel paenutatud otsatera. Otsatreimisel on saavutatav ka soovitud pinnakaredus. (tabel 1 järgi). Kui detaili toodetakse masstootmises siis on otstarbekas kasutada automaattreipinki, mille tootlikus on oluliselt suurem ning inimese ülesandeks on vaid pingi seadistamine, terade vahetamine ning toorikute paigaldamine pinki. Kuna töödeldakse kahte paralleelset pinda (1 ja 2) saab kogu treimise sooritada ühe operatsiooniga ning ühe paigaldusega.baaspinnana kasutan detaili välist silindrilist musta (töötlematta) pinda. Detail kinnitatakse kolmepakilise padruniga treipinki ning sooritatakse Pinna 1 ja 2 töötlus. Treitera valikul pindade töötlemiseks tuleb lähtuda pindade asendist treipingi suhtes.
peitel, käsihöövli tera) Mitu lõiketera (näit. frees, ketassaaag ) Tera ja detaili pindade määratlused . 1. Detail 2. Lõikur 3. Lõikeserv 4. Laast 5. Töödeldud pind 6. Lõiketasapind . Kiilukujulise lõikuri pinnad : Esitahk Tagatahk’ Külgtahk (2tk) Lõikuri pindade lõikumisel tekivad servad : Esi- ja tagatahu vahel – pealõikeserv Esi – ja külgtahkude vahel – külglõikeservad . Tera esitahk – abcd Tera tagatahk – abef Tera külgtahk – adf ja bce Pealõikeserv – ab Külglõikeservad – ad ja bc Tera liikumistasapind – A Lõiketasapind – B Tera liikumise kiirus – v Laastu paksus – h Kiilukujulise lõiketera juures on olulise tähtsusega tera nurkparameetrid . Nurkparameetrid määravad : Töödeldud pinna kvaliteedi LÕIKAmiseks vajaliku jõu suuruse .
purustamiseks. - nad avaldavad mõju muutustele terase termotöötlusel Kasutatakse löökpaindeteimil kahe soonekujuga teimikuid: (austeniiditera kasvule, austeniidi - V-kujuline soon profiilinurgaga 45°, sügavus 2 mm, lagunemisele ja läbikarastuvusele). soone ümardusraadius 0,25 mm, 11. Terased - U-kujuline soon, sügavus 5 mm, soone põhja ümardusraadius 1 mm. Katsetamine löökpaindele toimub löökpendliga. Pendli teele asetatakse teimik. Katsetamisel tõstetakse pendel ülemisse asendisse. Kui pendel vabastatakse, langeb ta alla ja purustab teimiku. 8. Väsimuskõver Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduvkorduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged),mis põhjustab pragude teket.
Lõikejõud on suhteliselt konstantne kuid põhjustab vibratsiooni ja intensiivset kulumist. c. Voolav laast i. Tekib sitkete materjalide töötlemisel keskmisel ja suurel lõikekiirusel. Eeldab suure soojuspüsivusega ja kulumisega terikut. 21. Laastu mõõtmed a. Laastu kuju ja mõõtmed on seotud: i. Lõikesügavusega, ii. Ettenihkega, iii. Tera peanurk plaanis. 22. Voolava laastu tüübid a. Sirge voolav laast, b. Voolav ebakorrapärane laast, c. Kruvispiraali keerduv laast, d. Kruvispiraali keerduv murduv laast, e. Tasapinnalisse spiraali keerduv murduv laast, f. Spiraalsed laastu tükid, g. Ebakorrapärase kujuga tükid, 23. Lõikejõud a. Jõudu, mida on vaja lõigendis purustavate pingete tekitamiseks ja hõõrdejõudude ületamiseks, nim. lõikejõuks. b
vajadus valukanalite süsteemi järgi. - Spetsiaalsed valts toode: periodilised profiilid; Tsentrifugaalvalu teel toodetakse kõige enam kuulid; rõngad; tervikrattad; hammasrattad jne õõnsaid valandeid, näiteks malmtorud, 2. Ekstrudeerimine automootori malmhülsid. Pidevprotsess mille puhul konteinerisse 7) Täppisvalu paigutatud toorik surutakse templi abil läbi Tunnuseks on tervikvormide ja ühekordselt matritsi ava. (joonis: Tempel; konteiner; Matriits) kasutatavate valumudelite kasutamine. Ekstrudeeritakse mitterauasulamid. Täppisvalu protsess: 1. mudeli valmistamine; 2, 3. Tõmbamine kooriku valmistamine; 3. vormi koostamine; 4. Pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- vormi kuumutamine; 5. Vormi täitmine
Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikamine, õgvendamine ja painutamine; põhioperatsioonideks - raiumine, viilimine, puurimine jne. Põhioperatsioonidel saab detail joonisele vastava või sellele lähedase kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi. Sõltuvalt valmisdetailile esitatavadest nõuetest, võib teha veel täiendavaid operatsioone, mille eesmärgiks on detailidele uute omaduste andmine nagu
..7%) 22. Käsikaarkeevituse vooluallikad Reeglina kasutatakse madalapingelist (15...40 V) ja suurt voolu (15...500 A) andvat erikonstruktsiooniga vooluallikat. Ohutuse seisukohalt piiratakse tühijooksupinget. 23. Õhukese pleki keevitamine Plasmakeevitust võib kasutada praktiliselt kõikide metallide keevitamiseks. Selle keevitusega võib kokku keevitada nii paksu kui ka õhukese plaadi. Õhukest plaati saab keevitada ka TIG- keevitusega. 24. Soone freesimine Tüüpiline freespingi põhioperatsioon. Mittetraditsiooniliste meetoditega saab freesida peeneid sooni. Peamiselt kasutatakse universaaltreipinki ja freesi. 25. Lõikeriista nõuded Lõikekiirus, s.o lõikuri summaarne tööaeg lõikeprotsessis. 26. Poorsed pulbermaterjalid Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid, aeraatorid. Poorseid pulbermaterjale
valmistatud detaile. Kasutatavad lihvimiskäiad ja lihvimispingid võimaldavad töödelda nii väliseid kui ka sisemisi silinder-, koonus-, tasa- ja kõverpindu. Vastavalt kasutatavatele lihvimispinkidele jaguneb lihvimine ümarlihvimiseks (väline ja sisemine ümarlihvimine), tasalihvimiseks ja tsentriteta lihvimiseks. Andes lihvimiskäiale ringkiiruse Vk (joonis 5.1.1) ja ettenihke (ettenihe antakse ka toorikule) lõikavad väljaulatuvad abrasiivmaterjalide terad metalli pinnalt õhukese laastu kujul teatava paksusega kihi. Joonis 5.1.1 Lihvimise skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Abrasiivmaterjalid jagunevad kahte rühma - looduslikeks ja kunstlikeks. Laialdasemalt kasutatakse kunstlikke abrasiivmaterjale - elektrokorundi (kristalliline alumiiniumioksiid), karborundi (ränikarbiid) ja boorkarbiidi. Looduslikest abrasiivmaterjalidest on enamlevinud smirgel, korund, teemant jt.
lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Intensiivsust piiravad tegurid on seotud tõenäoliselt materjalide ning nende töödeldavusega. 2.Kiirlõiketerasest ja kõvasulam lõikeosaga puuride võrdlus nende lõikeomaduste, tootlikkuse ja tugevuse seisukohalt. Kõvasulam puuride konstruktiivsed variandid. Kiirlõiketerasest puuri tööosa on valmistatud kas tavalisest kiirlõiketerasest (HSS) või koobalt- kiirlõiketerasest (HSS-Co). Suurema kulumiskindluse saavutamiseks on kasutusel mitmesuguste kulumiskindlate pinnetega (TiN, TiNAl, TiCN) kaetud puurid. Kõvasulam puurid on valmistatud kogu pikkuses samast materjalist. 3. Avardid ja süvistid. Nende kasutamise eesmärgid.. Avardamist kasutatakse olemasolevate avade läbimõõdu suurendamiseks. Oma ehituselt ja
vajaliku täpsuse, lihtsuse ja tootlikuse. 1. JET 7“ x 12“ HVBS. [2] Saagimiseks valin horisontaalse lintsae, mille maksimaalne ristlõige 90 kraadi juures on 178mm. Saag on mõõtmetelt väike ja vajadusel ka liigutatav. See tagab lihtsuse ja tootlikuse 2. Haas ST10 [3] Valin treimiskeskuseks. Pink on valitud täisautomaatne, selleks et vähendada töötlusaegu ja tagada täpsus. Kokkuvõttes tagab see suurema tootlikuse. Pingi maksimaalne töödeldav diameeter on 165mm ja maksimaale töötluspikkus ilma toestamata on 356mm. Pingi mootori võimuseks on 11,2 kW. 3. ESAB Migmaster 215 Pro. [7] Võrreldes elektroodkeevitusega on MIG-keevitusel rida eeliseid: puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks ja tootlikuse tõus; puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused, mistõttu õmbluse kvaliteet on parem; keevitamisel ei teki räbu, termomõju
Lukksepa tööd Lõikamine on selline tööoperatsioon, kus metall või toorik tükeldatakse osadeks saelehe, kääridega. Olenevalt materjalist, tooriku kujust ja mõõtmetest eristatakse metalli lõikamist laastu eraldamisega (käsisae abil) ja lõikamist ilma laastu eraldamiseta (mitmesuguse konstruktsiooniga kääride, lõiketangide jne. abil). Järgnevalt vaatleme metalli lõikamist käsisaega. Käsisaagi kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks, samuti ka soonte lõikamiseks (näiteks kruvi peadesse), toorikute
Puurimine. Puurimine on kõige levinum aukude lõiketöötlemise viis. Lõikeriist on puur, mis võimaldab töödelda auke täismaterjalisse ja avardada juba puuritud auke. Puuri pöörlevat liikumist nimetatakse pealiikumiseks, sirgjoonelist telje suunalist aga ettenihkeliikumiseks. Puurid jagunevad konstruktsiooni ja eesmärgi järgi: Sulgpuurid - kasutatakse peamiselt käristites ja käsitrellides. Töötlemistäpsus madal. Spiraalpuurid - võivad olla nii silindrilise kui koonilise sabaga. Enam levinud puurid, neid kasutatakse nii käsitsipuurimisel kui pinkides. Süvispuur - kasutatakse aukude faasimisel, kruvija needipeade koonus- või silindersüviste
Kraadisoon koosneb kahest osast – kraadisoone sild ja kraadisoone salv. Kraadisoon projekteeritakse selliselt, et kõigepealt täituks metalliga stantsivagu ja alles seejärel algaks üleliigse metalli voolamine kraadisoonde. Hiljem kraat eemaldatakse eraldi äralõikestantsis ehk kraadilõikestantsis. Joonis 11. Kraadisoonega vasarastants 23. Sügavtõmbamine Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmmatav toorik läbimõõduga D saadakse plekist väljalõikamisega. Sügavtõmbamisel tõmma- takse toorik matriitsi avasse templiga Joonis 12. Sügavtõmbamine 17 24. Väljalõikestants Stantsi alusplaat kinnitatakse poltidega pressi lauale. Alusplaadi külge kinnitatakse matriitsihoidja abil matriits. Stantsi ülemine plaat kinnitatakse saba abil pressi liuguri külge.
otsaga paralleelseid jooni Puidukäsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid . Puidu raiumine . Puidu töötlemine kirve abil : Raiumine – kasvava puu mahavõtmine, okste laasimine Tahumine – Ümarpuidule kuju admine näit. palkmaja ehitamine Lõhkumine – küttepude lõhkumine . Kirveste liigid : Raiumiskirves Tahumiskirves Lõhkumiskirves Kirveste liigid erinevad üksteisest : Tera kuju poolest Tera teritusnurga poolest Varre pikkuse kuju ja varretamisnurga poolest . Kirve varretamisnurk sõltuvalt tüübist : Raiumiskirves 850 Tahumis kirves 75…800 Lõhkumiskirves 900 Kirvevars valmistatakse lehtpuust (kask, vaher, saar) Vars kinnitatakse kiiluga . Liimeister ehk laastunuga Kasutatakse ümmarguste, õõnsate ja nõgusate pindade töötlemiseks .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
