2) Transpordib aminohappeid Sahhariidide biofunktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. Lipiidide funktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. 3) Regulatoorne f. 4) Kaitsef. 5) Organismisisene vee saamine Valkude ülesanded: 1) Ensümaatiline f. 2) Ehituslik f. 3) Transport f. 4) Regulatoorne f. 5) Retseptoorne f. 6) Liikumis f. 7) Energeetiline f. 8) Kaitsef. Vee ülesanded: 1) Lahusti 2) Ainete transportija 3) Hoiab püsivat sisekeskkonda 4) Kaitsefunktsioon
kasutus § Mobiilsed servapealistusmasinad (Bernardo EBM-50, Holzmann KAM 40 PROFI, Edge Schulz Maschinen Kantenprofi, ADAMIK MANUAL Speed, FELDER Forka 200 jpt). § Automaatsed servapealistusmasinad e. Kandimasinad (BRANDT KD56, ROVER C EDGE, RVD MA80, Manea M80, NEY KDP-111, SCM Contura, SCM P4L jpt). § Manuaalsed servapealistusmasinad (JET JEB-1, Biesse Artech SPEEDY, BCR mod. K 75, smf-515b jpt) § Servapealistusmale saab juurde osta transportija konveieri, mis toob valmis materjali tagasi. § Servapealistusseadmeid kasutatakse puitmaterjali nagu näiteks vineeri, puitlaastplaadi, MDF jne materjalide nagu näiteks PVC, ABS, akrüüli, melamiini, puidu, vineeri ja muu sellisega puitmaterjali katmata äärte katmiseks. § Servapealistusmasin lihtsutab, kiirendab ja teeb töö puhtamalt ära kui käsitsi. Servapealistusmasina osad § Konveier § Kiire eelfreesimis saag § Liimimisseade §
Lümfi ülesanded ja lümfiringe organismis Hanna A. Kari LA11 JKHK 2014 Lümf Väga hea viskoossusega vedel sidekude Koosneb plasmast ja rakkudest, millest enamus on lümfotsüüdid, leidub ka vähesel määral teisi vererakke Väga oluline organismi kaitsereaktsioonides ja transportija Lümfi koostis Keemiliselt koostiselt sarnane vereplasmale 2x vähem valke kui vereplasmas (10-20g/l) Erinevates kehapiirkondades võib lümfi koostis olla väga erinev Nõrk hüübimisvõime, tänu selles sisalduvalt fibrinogeenile Lümfis on ka ainevahetuse jäägid, mida transporditakse kudedest vereringesse tagasi Lümfisüsteem Koosneb: -Lümfikapillaarid -Lümfisooned, eristatakse väikeseid, keskmisi ja suuri
Paprikate valimisel poes olid kõik silmaga nähtavad paprikad kergelt kortsulised (oletatav protsent ühe vilja pinnast 5-10). Arvatavasti olid antud paprikad erandlikult lubatud I klassi lubatud hälvete piires. Antud tooted näisid olevat (vähemalt hinnasildile märgitult) kõik ühe maa ja klassi tooted. Näisid ühte suurustüüpi, samasuguse värvusega välja. Paprikad olid kastis lahtiselt. Hinnasildile oli märgitud,et päritolumaa oli Hispaania, kes aga antud transportija, ei ole teada. Arvatavasti oli see kastil kuskilt kirjas, kuid mitte hästi märgataval kohal, kui üldse oli. Klass I, suurusjärku ei olnud, vaid liigitus värvus (punane), päritolumaa. Kiivi Antud kiivid korvis vastasid kõik miinimumnõuetele (terved, puhtad, taimekahjuriteta, ilusa kujuga, piisavalt tugevad jne). Küpsuseastet määrata kodustes tingimustes ei saanud, kuid proovides maitsmise teel olid nad minu jaoks täpselt parasjagu mahlased ning hea küpsusega.
MIKROELEMENDID- Organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F,Se, Si,Sn, B, As. Enamasti nim. 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi. MONOSAHHARIIDID- ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Mrna-Toob geneetiliseinfo rakutuumas asuvatest kromosoonidest tsütoplasmas olevasse ribosoomidesse ehk siis transportija NUKLEOTIIDID- Nukleiinahappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5- süsinikulise suhkru(riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on RNA monumeer. OLIGOSAHHARIIDID PEPTIITSIDE-Kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. POLÜSAHHARIIDID-kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikes lülideks on(monomeerideks) on monisahhariidid
ATGC 27.DNA molekuli ehitus? – kaheaheliline. 28.DNA molekuli ülesanded organismis? – päriliku info säilitamine. 29.Milles seisneb DNA kaheahelaliste biheeliksi struktuuri tähtsus? – Et saaks raku jagunemine tütarrakkudele täpselt üle kanda. 30.Rna molekuli ehitus? – üheahelaline. 31.Milliseid kolme erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad? – mRNA – päriliku info kopeerija ja ülekandja; nRNA – ribosoomide koosseisus; tRNA – aminohapete transportija; 32.Komplentaarsus DNA ja RNA molekulidel, nende erinevus? – 1 ahel ja kaks ahelat.
Osa margariine Lipiidide biofunktsioon: 1. Energeetiline funktsioon Varulipiidid TG täielik oksüdatsioon CO2 +H2O+ energia. 2. Varuaine funktsioon Talletatakse organismis varuks (nahaalune rasvkude), depoorasv. Toiduga saadud lipiididest omastab organism u. 95% 3. Strukuurne funktsioon Tugevdab rakumembraani 4. Kaitsefunktsioon Termoregulatsioon, mehhaaniline kaitse 5. Transpordifunktsioon rasvlahustuvate vitamiinide transportija 6. Lahusti - Rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja deponeerimine. Oluline kolesterooli normaalseks väljutamiseks organismist ja sapikivide tekke vältimiseks. SÜSIVESIKUD Süsivesik ei võrdu suhkur! Süsivesikud on toidus esmase tähtsusega, hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega. FUNKTSIOONID: Energeetiline funktsioon Plastiline ehk ehituslik funktsioon Reservmaterjal/varufunktsioon energeetiline varuaine
*organism vajab suures koguses *organismidel läheb väga väikeses koguses vaja *hapnik, süsinik, lämmastik, vesinik *vask, raud AINED Anorgaanilised Orgaanilised *vesi, soolad *valgud, lipiidid, sahhariidid 4. Vee ülesanded organismis *väga hea lahusti, suurem osa aineid lahustub vees *transportija, aitab ainete liikumisele kaasa, nt. veri sisaldab vett *soojusmahtuvus on suur, hoiab rakkudes püsivat temperatuuri *kindlustab rakkude sisepinge ehk turgori *osaleb ainevahetuses, reaktsioonides, nt. fotosüntees *kaitse 5. Peamiste mineraalainete ülesanded organismides Na, K- osalevad närviimpulsi moodustamises Ca- annab luudele tugevuse Mg- on seotud DNA ja RNA-ga; taimedel klorofülliga Fe- verekoostises annab punase värvi verele, hemoglobiini koostises
Fotosüsteemid on klorofülli ja teiste pigmentide kogumikud koos valkudega kloroplasti sisemuses, kus toimuvad valgusstaadiumi reaktsioonid. Fotosüsteeme on kaks (I ja II), kuid nende tööjärjekord on vastupidine (II , I) II fotosüsteem: lagundatakse vee molekule ja saadakse ATP-molekule. I fotosüsteem: seotakse vee lagundamisel tekkinud vesiniku aatomeid vaheühenditega · NADP on vesinikioonide siduja ja transportija pimedusstaadiumisse Fotosünteesi tähtsus: a) Fotosüntees on ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks. Selle energia arvel elab enamus organismidest Maal b) Fotosünteesil toodetakse esmast orgaanilist ainet, fotosünteesijatest algab toiduahel c) Kaasproduktina tekkinud hapnik on vajalik maksimaalse energia saamiseks
Ammoniaagi normtase vereplasmas on 0,015 ... 0,048 mmol/l. Ammoniaagi teke mehhanism koosneb järgmistest protsessidest: 1) Aminohapete katabolism 2) Puriin ja pürimidiinide katabolism 3) Karbamiidi lõhustamine 4) Gln lõhustamine glutaminaasiga glutamaadiks ja ammoniaagiks Gln ja Ala on ammoniaagi kiirelimineerimise teed ja organitevahelised transporterid, st mitmed koed saadavad ammoniaagi Gln (aju,lihased) ja Ala (lihased) vormis. Gln on ammoniaagi ohutu transportija kui ka lühiajaline varu. Gln transpordib ammoniaagi lihastest ja ajust maksa ning maksast neerudesse. Ammoniaagi kiir-detoksikatsioon närvikoes glutamiiniks toimub glutamiini süntetaasi ja ATP toimel. Milles avaldub ammoniaagi tsütotoksilisus ja kuidas inimkeha seda väldib? Ammoniak esineb inimkehas rohkesti NH4+ vormis ning ka NH3 vormis. Ammoniaagi toksilisus algab alates 0,048 mmol/l. Maksakahjustused ja haigused häirivad ammoniaagi
biofunktsioonideta elemendid. Vesi elusorganismis (palju on ja milleks vaja, kas võib olla ka ülearu). Kõikide biosüsteemide eksisteerimine vajab vett Meestel kehas vett 60%, naistel 50%, imikutel 75% VAJA Raku tasandil: Rakkude stabiilse sisekeskkonna looja Tsütoplasma põhiaine Raku siserõhu tekitaja Termoregulaator (suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuht) Organismi tasandil: Termoregulaator (higi) Transportija (veri, lümf) Hüdrostaatilise skeleti moodustaja Kaitsefunktsiooniga (pisarad, liigesvõie) Keskkond (loote areng, limakeskkond viljastumisel; laiemalt ainevahetusreakts. toimumise keskkond ja osaleja) Liiga palju vett võib olla kahjulik, kuid enamasti tekib siiski vedelikupuudus. 2. Süsivesikute/Sahhariidide biokeemia. Monosahhariidid - looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad,
maakoorde (80%), kuid maapinnale lähematest kihtidest on suurim varamu ookeanivesi. Okeanivees toimub peamine imendumine maapinda, lendumine atmosfääri ning ühendite sidumine. Atmosfäärist kasutatakse süsiniku taimede fotosünteesiks, kust see eraldub taimede või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1) rohelised taimed muudavad süsiniku sünteesil sahhariidideks ja edasi proteiidideks, mis on toiduks loomadele ning energiaallikaks mikroobidele; (2) kõik organismid eritavad hingamisel süsihappegaasi; (3) surnud organismist vabaneb lagundajate ja mullahingamise toimel süsihappegaas uuesti ringesse; (4)
(Reeglina ei ole tavaline valk üksik polüpeptiidi molekul, vaid on ruumiline struktuur mitmest erinevast polüpeptiidahelast) 27. Valgud klassifitseeritakse: lihtvalgud ja liitvalgud 28. Tähtsamad liitvalgud: glükoproteiin - membraanide retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. kromoproteiin . heem ja klorofüll fosfoproteiin piimavalk kaseiin. lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija 29. Süsivesikud koosnevad- sisaldab kas aldehüüdide (polühüdroksüaldehüüd) või ketoonide (polühüdroksüketoon) funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma. Valgud koosnevad- (üle 50) aminohappejäägist . Lipiidid koosnevad- baasalkohol ja rasvhappejääk. Rasvhapped koosnevad- karboksüülhapped ja nende derivaadid 30. Rasvhapete klassifikatsioon: Küllastunud rasvhapped (ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. Küllastunud rasvhapped on
funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). 1. Valkude ehitusprinsiibid: 1) Primaar- e esmane struktuur AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt määratletud. On aluseks kõikide kõrgemat järku struktuuride moodustamisele. Siduvaks sidemeks on peptiidside, teised sidemed esinevad ebakorrapäraselt. Selles võib peituda geneetiline viga.
o Zn- haavade kiireparanemine o I- kilnäärmehormoonide süntees Kindlapiiriliste biofunktsioonideta elemendid (millised need on enam-vähem ja mis se tähendab et on kindlapiiriliste funktsioonideta) o Al, Ag, Ba, Be,Bi,Br,Cd,Li,Pb,Rb,Sr Vesi elusorganismis (palju on ja milleks vaja). o Tüstoplasma põhiaine, termoregulaator, transportija, kaitsefunktsioon (pisarad) o Taiskasvanutel- 28-35 ml/kg ; Imikutel 120-170 ml/kg ; lapsed 75-100 ml/kg 2. Sahhariidide biokeemia. Sahhariidid - ehitus, klassifikatsioon. Mono, di, polü. Tunne ära. o Sahhariidid- keemilised ained, mille molekulid koosnevad C,H ja O aatomitest Monosahhariidid. Tsüklilise vormi teke lineaarsest (teate, et juhtub). D- ja L- isomeerid, - ja - isomeerid (et nad on olemas ja kumb on olulisem)
• Hüdrosfäär - maad ümbritsev veekiht • Biosfäär - selles toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt • Litosfäär e maakoor on maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest. ► Vee unikaalsed omadused. Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalike toitainete ja ainevahetuse jääkide transportija Vee dielektriline konstant on suur, st keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tikade pinnanähtustes Vett läbiv nähtav kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest Vee max tihedus on +4 C juuures, jäää tekib pinnal ja veekihtide vahel uudub vertikaal-tsirkulatsioon Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel
Eestis kattub pinnakate mõiste Kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen), vähemal määral kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas) setteist. VEESTIK · ajutiste vooluvete tegevus; Maastikusiseselt on oluline nii pinna kui ka · alaliste vooluvete (jõed) tegevus põhjavee iseloom, mis oluline ainete transportija. Vesi seob üksteisega erinevaid · veekogude (järved) tegevus maastikke. · mere tegevus KLIIMA Maastike kujunemisel oluline: ·tuul jm. · sademete hulk, Kliima käivitab maastiku talitluse soojuse · auramine, ja niiskuse (vee) toime. Soojus ja niiskus
põhjaosa eutroofseks ja lõunaosa hüpertroofseks. Vastavalt sellistele tingimustele on kujunenud kaVõrtsjärve elustik. Võrtsjärvele on omane näiteks üsna liigivaene fütoplankton. Millest omakorda zooplanktonile sobib toiduks vaid 10%. Sellest kaladeni jõuab veelgi väiksem osa. Selle alusel võib väita, et Võrtsjärves vetikate poolt kinni püütud päikeseenergia edasi kandmine kalatoodangusse on vähetühus ning zooplankton on kehv energia transportija järgmistele toiduahela lülidele. Kokkuvõtteks üks toiduahela näidis: -11- Allikad ``Võrtsjärv: loodus, aeg, inimene`` Juta Haberman, Ervin Pihu, Anto Raukas Eesti Teaduste Akadeemia seminari materjalid: Eesti suurjärved www.vortsjarv.ee -12-
4) Gln lõhustumisel neerudes glutaminaasi toimel Ammoniaagi normaaltase tagatakse seostades teda nii glutamiinina ja alaniinina kui ka tema kiire elimineerimine verest maksa poolt. Seega Gln ja Ala on ammoniaagi organitevahelised transporterid, tähendab organid saavad vajaliku ammoniaagi Gln(aju, lihased) ja Ala(lihased) vormis. Gln ja Ala tähtsus veel –potentsiaalselt toksiline ammoniaak seostatakse kiiresti mittetoksilise vormina. Gln on põhiline ammoniaagi transportija. See toob ta lihastest, ajust jt kudedest maksa ja maksast neerudesse. 10.Miks on metabolismis tekkiv ammoniaak väga toksiline ja kuidas organism lahendab selle probleemi? Ammoniaak esineb kehas põhiliselt NH4+ vromis (nõrk hape), kuid ka NH3 vormis (alus). Ta on üsna madalast kontsentratsioonist alates väga toksiline närvkoele. Mõõduka ammoniaagi intoksikatsiooni tavasümptomid on värinad, ebaselge kõne, nägemise ähmastumine
20. Mitokondrite ülesanne ja ehitus : Mitokondrid toodavad ATP-d, kaksikmembraanne organell, mille membraanikihtide vahel on vedlikuruum. Sisemembraan moodustab kristasi(voldikesi). Mitokondrid poolduvad ise kui koormus tõuseb. 21. Hingamisahela olemus: koosnb kolmest etapist: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. Hingamisahela ülesanne on ATP tootmine.(38 ATP-d) 22. NAD ja NADH ülesanne hingamisahelas : NAD on transportija, NADH on koensüüm(sobib ka ise energiaallikaks) . NADH traspordib glükoosi lagunemisel eraldunud vesiniku mitokondrisse. 23. Aeroobne töö, energiaallikad : aeroobse töö energiaallikad on peamiselt süsivesikud ja rasvad. Madalama intensiivsuse juures on rohkem kasutusel rasvad. 24. Anaeroobse töö energiaallikad : toimub hapniku osaluseta või vaegusega, töö kestvus on 9 sek-2min. Energiaallikaks on kreatiinfosfaat. 25. Mitokondrite DNA ja jagunemine : oma DNA,kus puuduvad histoonid
hüdrojaam). 4. Biosfäär- seal toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Samuti leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär mõjutab tugevalt teisi keskkonna osasid ja on ise nende poolt mõjutatav. 5. Litosfäär- maakoor, milles leiduvad maapõuevarad leivad laialdast kasutamist (nt ehitusmaterjalide näol). 9. Vee unikaalsed omadused. 1. Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalikke toiteainete ja ainevahetuse jääkide transportija. 2. Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. 3. Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. 4. Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7
temperatuurist, süsihappegaasi (CO2) osarõhust, 2,3DPG kontsentratsioonist Keskseinand (4p) e mediastiinum seal paiknevad süda, aort, söögitoru Pleura on (1p) a) kõhukelme b) mediastiinum c) serooskelme Atmosfääriõhust (2p) a) madalama b) kõrgema õhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses a) väljavenitatud b) kokkusurutud ja järgivad rindkere mahu muutusi. Süsinikdioksiidi transporditakse verega (2p) hemoglobiin erütrotsüütides (nimeta transportija) Hingetoru hargnemist nimetatakse (2p) a) bifurcatio tracheae b) hingetoru- kahendharuks c) bifuratio aortae Hingetoru ülesandeks on (1p) a) tagada gaasivahetud b) olla õhuteeks c) ühendada looteeas kopsutüve ja aordikaart Hingetoru tagumine sein on (1p) a) kilesein b) kõhreline sein c) vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga 11
Kui seda kogust suurendada, siis see mõjutab keha juba tunduvalt ja kui doosid on piisavalt suured siis lõppeb surmaga. · Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. · Magnetosfäär · Atmosfäär · Hüdrosfäär · Biosfäär · Litosfäär - · Vee unikaalsed omadused. · Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalike toitainete ja ainevahetuse jääkide transportija; · Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes; · Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes; · Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest; · Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon;
Eestis: · glatsiaalsed · postglatsiaalsed · (jääajajärgsete) veekogude setted VEESTIK Vee tegevuse võib jaotada: · ajutiste vooluvete tegevus · alaliste vooluvete (jõed) tegevus · veekogude (järved) tegevus · mere tegevus Maastikusiseselt on oluline nii pinna kui ka põhjavee iseloom oluline ainete transportija. Vesi seob üksteisega erinevaid maastikke. VESI ON MAASTIKU VERI. KLIIMA Maastike kujunemisel oluline: · sademete hulk, · auramine, · temperatuur nii aasta keskmine kui ka maksimum ja miinimum temperatuurid, ·vegetatsiooniperioodi pikkus, ·tuul jm. Kliima käivitab maastiku talitluse soojuse ja niiskuse (vee) toime.
Koolhappe konjugatsioonil tauriini ja glütsiiniga moodustuvad taurokool- ja glükokoolhapped. 4. Lipoproteiinid on lipiididest ja valkudest koosnevad agregaadid, mis transpordivad vees lahustumatuid lipiide vereringes. Struktuur: kolesterooliestrid ja rasvad on ümbritsetud fosfolipiidmembraaniga, milles paiknevad kolesterool ning valgud apolipoproteiinid. HDL kõrge tihedusega lipoproteiinid kolesterooli ja kolesteriidide transportija perifeersetest kudedest tagasi maksa. LDL madala tihedusega lipoproteiinid peamine kolesterooli ja kolesterooli estrite kandja maksast perifeersete kudedeni. VLDL väga madala tihedusega lipoproteiinid endogeensete rasvade, kolesterooli ja kolesteriidide transport maksast kudedesse. XXIV LÄMMASTIKU OMASTAMINE JA AMINOHAPETE METABOLISM
5)Litofäär Maa tahke väliskest, millel lebav õhuke kaitsekest pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. Litosfääris toimub kivimiteringe, ained satuvad atmosfääri vulkaanipurskel, mineraalained jõuavad vee abil pedosrääri ja veekoguudesse. 9. Vee unikaalsed omadused. 1)Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalikke toitainete ja ainevahetuse jääkide transportija. 2)Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. 3)Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. 4)Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 5)Vett läbiv ja nähtav UV- kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 6)Vee maksimaalne tihedus +4 kraadi juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puutub vertikaal-tsirkulatsioon
paksusega. Eestis: glatsiaalsed, postglatsiaalsed,(jääajajärgsete) veekogude setted, maismaalised setted: mineraalsed (tuuletekkelised) ja orgaanilised (soo) setted VEESTIK Vee tegevuse võib jaotada: ajutiste vooluvete tegevus; alaliste vooluvete (jõed) tegevus veekogude (järved) tegevus mere tegevus Maastikusiseselt on oluline nii pinna- kui ka põhjavee iseloom, mis oluline ainete transportija. Vesi seob üksteisega erinevaid maastikke. VESI ON MAASTIKU VERI. KLIIMA Kliima käivitab maastiku talitluse - soojuse ja niiskuse (vee) toime. Soojus ja niiskus määravad suuresti mulla ja bioota iseloomu. Maastike kujunemisel oluline: • sademete hulk, • auramine, • temperatuur - nii aasta keskmine kui ka maksimum ja miinimum temperatuurid, • vegetatsiooniperioodi pikkus, • tuul jm. MULD
2!3 g keedusoolaga päevas. Üle 5 g NaCl päevas võib põhjustada keedusoola suhtes geneetiliselt tundlikul inimesel püsivat vererõhu tõusu. NaCl suhtes geneetiliselt mittetundlikule inimesele ei tarvitse aga ka 15 g päevas veel tervisele kahjulikku mõju avaldada. Seega võib tundlikkust NaCl suhtes pidada väga individuaalseks. Raud (Fe) on hemoglobiini koostises olevas heemis. Hemoglobiin aga on teatavasti peamine vere hapniku transportija. Rauavajadus 1 mg on iseenesest väike kogus, kuid halva imenduvuse tõttu peaks toit sisaldama meestel 10 mg ja sünnitamiseas naistel 18 mg rauda ööpäevas. Raud imendub ainult ioonidena. Raua taandatud vorm imendub paremini, mistõttu taandajate, näiteks askorbiinhappe juuresolek parandab raua omastamist. Toidus on raud kahel kujul: heemi raud, mida leidub hemoglobiini ja müoglobiini sisaldavates toiduainetes (liha, maks, veretoidud) ja mitte-heemi raud, mis
Hemoglobiinipuhversüsteem- transp süsihappegaasi, väiksem osa fosfaatpuhversüsteem- neutraliseerb aluselisi vereplasma valkude puhversüsteem- neutraliseerb happelisi, aluselisi produkte. Punalibled. On kõige arvukam rakutüüp organismis, iga 5s organism on punalibled, 1/3 on hemoglobiin, kaksikkuju nõgusus, tme pindlala muutuks võimalikult suureks. Ül on transp hapnikku(punaverelibled), hemoglobiin, sisaldavad punaverelibled. Saab ära määrata i veregrupp. Hemoglobiin-hapnikku transportija. Naistel madalam, meestel suurem. Tingitud keha massist. Valguline ühend, koosneb valgust, globiinist, iga e sisaldab ühe rauamaaki. Raud transp. Hapnikku. Organismis peab olema vajalikul hulgal rauda. Rauda saab punasest toidust. Kui hemoglobiini hulk laneb alla 100 , siis organismis tekib väga tugev hapnikkupuudus. Ülemine piir on 170 , veri läheb liiga paksuks. Vere grupid avatastati 1901 aastal, punaverelibled võivad sisaldada aglutinogeeni, vere kokkukleepimine, a ja b.
sünteesituna selle pinnal olevalt ribosoomilt. - Tuuma importi ja eksporti vahendavad spetsialiseerunud transportvalgud e. tuuma transpordi retseptorid. Neid nimetatakse ka karüoferriinideks (vrd. i.k ferry) ja vastavalt transpordi suunale saab neid jagada importiinideks ja eksportiinideks. Tihti on vajalik ka veel lisaretseptor ehk adaptorvalk, mis ühendab transportija ja transporditava. Tuuma transpordi saab jagada kolme etappi: 1.tuuma viidavad molekulid tuntakse ära tsütoplasmas oleva lahustuva retseptori poolt 2.retseptori ja tuuma viidava valgu kompleks seondub tuumapoori filamentidele ja liigub tuuma 3.tuumas toimub koorma ja retseptori dissotsieerumine Kui suur on tuumapoori difusioonipiir? Kirjelda lühidalt tuumapoori kompleksi ehitust. 40kDa Poor (avause läbimõõt ~9Å) moodustub ligi 100 erinevast valgust, millest enamik on tähistatud
nagu on nt tavaline nende valkude puhul, mis liiguvad nt ER-i värskelt sünteesituna selle pinnal olevalt ribosoomilt. - Tuuma importi ja eksporti vahendavad spetsialiseerunud transportvalgud e. tuuma transpordi retseptorid. Neid nimetatakse ka karüoferriinideks (vrd. i.k ferry) ja vastavalt transpordi suunale saab neid jagada importiinideks ja eksportiinideks. Tihti on vajalik ka veel lisaretseptor ehk adaptorvalk, mis ühendab transportija ja transporditava. Tuuma transpordi saab jagada kolme etappi: 1.tuuma viidavad molekulid tuntakse ära tsütoplasmas oleva lahustuva retseptori poolt 2.retseptori ja tuuma viidava valgu kompleks seondub tuumapoori filamentidele ja liigub tuuma 3.tuumas toimub koorma ja retseptori dissotsieerumine 4. Kui suur on tuumapoori difusioonipiir? Kirjelda lühidalt tuumapoori kompleksi ehitust. 40kDa
Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. Orgaanilised ühendid 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme miljonini). 1
interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin – kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin – heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin – piimavalk kaseiin. Orgaanilised ühendid 5. valk + lipiid = lipoproteiin – biomembraanides ja verest lipiidide transportija. 6. valk + metall = metalloproteiin – liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale – kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme miljonini). 1. Valkudel on laeng: COOˉ NH3+ (see ei anna laengut!)
- valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. - valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. - valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. - valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. - valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. - valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). Prosteetiline rühm koensüüm, mis on kogu reaktsiooni vältel tugevalt ensüümi külge seotud, kas kovalentselt või paljude nõrkade interaktsioonidega. Samuti muudab olekut reaktsiooni käigus ning peab uueks reaktsiooniks taastuma. Füsiokeemiliste omaduste põhjal: 1) polaarsed ehk hüdrofiilsed valgud - vesilahustuvad
Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. Orgaanilised ühendid 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme miljonini). 1
valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme miljonini). 1. Valkudel on laeng: COO NH3+ (see ei anna laengut!) C terminaalne ots N terminaalne ots Laeng on põhjustatud koostises olevate AH radikaalide laengutest
Elektrontranspordiga pumbatakse prootonid kahe membraani vahele. 4 prootonit. 102. Milline valguline kompleks mitokondrites kasutab prootonite kontsentratsiooni erinevuses peituvat energiat ATP sünteesiks? Kus see kompleks mitokondris paikneb? Millises mitokondri piirkonnas ATP sünteesitakse? Kuidas ATP transporditakse mitokondrist tsütosooli? ATP-süntaas. Koosneb kahest valgulisest subühikute kompleksist - F0 paikneb sisemembraanis ja F1 membraani maatriksipoolses osas. ADP/ATP-transportija abil - adeniinnukleotiid kandja. 103. Mitu prootonit kannab suktsinaat-CoQ reduktaas membraani ühelt küljelt teisele? Prootonite transport läbi sisemembraani elektronide liikumise suktsinaat-CoQ reduktaasi toimel ei toimu. Katalüüsib kahe elektroni liikumist suktsinaadilt FAD-le ja lõpuks CoQ-le 104. Milline erinevus on substraatsel ja pmf põhisel ATP sünteesil? Substraatsel fosforüleerimisel tekib 2 ATPd, pmf põhisel ATP sünteesil 28 ATPd
Mao seintes paiknevad ka lubiaine varud nn vähikivikestena. Seedelundiks on suur, kaheosaline maks. Vereringeelundkond on neil väga hästi arenenud ning veri voolab enamiku teest veresoontes. Süda paikneb jõevähil selgmiselt ning sellest väljuvad veresooned viivad vere kehasse. Tagasiteel koguneb veri kehaurgetest alumistesse veenidesse, läbib lõpused, kus rikastub hapnikuga ning jõuab tagasi südamesse. Seega on nende veri nii toitainete kui ka hapniku transportija kehas. Erituselunditeks on tundlate alusel paiknevad antennaal- ehk rohelised näärmed. Ülemvähid on lahksugulised ja neil esineb suguline dimorfism. Emaste tagakeha on laiem kui isastel ning neil puuduvad torujad sugujalad. Sigima hakkavad jõevähid sügisel. Isasvähk kleebib läbi sugujalgade pressitud massist moodustatud vorstikujulise spermatofoori emase tagakeha alaküljele. Emasvähk kinnitab samasse ka munad. Seega on viljastumine väline, areng otsene. Kevadel
10 kD ja muid madalmolekulaarseid molekule. Need molekulid sisenevad intermembraansesse ruumi, kuid enamik neist ei läbi sisemist membraani. Seega intermembraanne ruum on väikeste molekulide suhtes ekvivalentne tsütoplasmaga, maatriks sisaldab aga selekteeritud molekulide komplekti. Transportsüsteemid mitokondrite membraanis Püruvaadi importsüsteem (Püruvaat/OH- antiport), ADP/ATP(antiport) ja Pi/OH-(antiport) transportsüsteemid. ADP/ATP transportija moodustab ~10-15% sisemembraani valgust, koosneb kahest dimeerist a 30 000 Da. Tsütosoolis sünteesitud NADH ei transpordita otseselt mitokondritesse vaid süstiksüsteemi vahendusel liiguvad elektronid tsütosoolis paiknevalt NADHlt mitokondris olevale NADle. Enamlevinud süstiksüsteemiks on malaadi süstik. (veel miskit?) 6.)Mis on vahetu sama energiaallikas ATP sünteesil nii mitokondrites kui kloroplastides elektronide transpordi ahelas
kaltsium on üks olulisemaid tegureid, millest sõltub turvasmuldade viljakus (Valk 2005: 68). Puud nagu teisedki rohelised taimed saavad toitumiseks vajaliku süsiniku peamiselt õhust (Taimre 1989: 14). Kasvuks vajalikud ained hangivad puud mullast juurestiku abil, kus saadakse vesi ja vees lahustunud toitained. Tulenevalt sellest sõltub puude kasv suurel määral kasvukoha mullastikust (Taimre 1989: 30) ja vee kättesaadavusest (Pleijel 1993: 14). Peale selle, et vesi on oluline toitainete transportija on see vajalik ka süsihappegaasi fotosünteesiks. Viimase peale kulutab puu ainult osa veest, suurem osa aurustub lehtede või okaste kaudu ning mis on veevoolu liikumapanev jõud (Saarman, Veibri 2006: 26). Puud võtavad toitaineid vesilahusest, mistõttu nende kasv sõltub oluliselt neid toitva vee keemilisest koostisest ja olemasolust (Valk 2005: 83, 84). Rabades saavad puud vee kätte ka kuivadel aegadel (Pleijel 1993:63). Pigem on rabadele iseloomulik see, et puude
annaabi.ee 
