(helistamine, internet, kataloogid, loosungid jne). 2) Selektiivne e valiv --> kasutatakse paljusid, kuid mitte kõiki väljapääse turule. 3) Ekslussiivne --> kasutatakse ainult ühte vahendajat, kes toob toote turule. Jaotuskompleksi komponendid: -firma võimalused ( raha ei tohi seista, raha peab tegema ) -kaubavarud ( kaupa palju, et müük ei jääks seisma ) -transport ( peab tegema otsuseid, et millist transpordiliiki kasutada ja kas kasulikum on laenutada või muretseda endale transpordivahend) -kommunikatsioon (tarbija rahulolu sõltub suurelmääral kuivõrd effektiivselt seda toodet/teenust pakutakse) -toote komplekteerimine ja sorteerimine (oluline tähtsus) TURUSTUSKANAL on ettevõtte ja üksikisikute kogum, kes esinevad toote omanikena või omanikuvahetuse abistajatena, selle liikumisel tootjalt lõpptarbijani. -||- järgi toimub järgmine liikumine : info edastamine omandiõiguse üleandmine
kasutada vaid kiireid ja kulukaid transpordialternatiive, et tagada kohaletoimetamine ettenähtud aja jooksul. 3) Lastitavus Tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi. Näited: Teravili, maak ja naftaproduktid on suurepärase lastitavusega, kuna nad täidavad veoruumi täielikult. Halva lastitavusega on masinad, autod, elusloomad ja inimesed. 4) Asendatavus Kui toodet saab hõlpsasti asendada alternatiivse tootega teiselt tarnijalt, võib olla mõttekas kasutada kiiret, kuid kulukat transpordiliiki, et tagada kliendi tellimus. 5) Kahjustatavus Kergesti kahjustuvate ja vargusohtlike kaupade transport on reeglina kulukam, kuna selliste veoste puhul on vedajal kõrgem vastutusrisk, mille veo tellija kinni maksab. 26. Turuga seotud tegurid: 1) Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. Suure konkurentsi tingimustes osutatavad transporditeenused kalduvad olema (suhteliselt) odavad, kui piiratud konkurentsi puhul.
määrusega. Tööandja on kohustatud teavitama töötajat, kes töötab välismaal kauem kui 1 kuu, lähetuse tingimustest enne välislähetusse saatmist. Kindlasti peab töötajat informeerima lähetuse kestusest, töötasu vääringust, välisriigis viibimisega seotud hüvedest ning tagasipöördumise võimalustest. Nt kas töötasu makstakse Eesti kroonides või välisvaluutas, milliseid on elamistingimused ning millist transpordiliiki kasutatakse lähetusel välisriiki ja tagasi. Vajalikud andmed tuleb töötajale esitada kirjalikult enne ärasõitu. Lähetatava informeerimine tööandja poolt on kohustuslik ning ei sõltu töö tegemise kohast. Kulud ning hüvitised Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötajal on õigus nõuda lähetusel kantud kulude hüvitamist.
Ebapiisav pakend on kindlustushüvitisest keeldumise põhjuseksainult siis, kui see oli ilmselge ja ainuke põhjus. Aga enamasti tekib kahju mitmeteguri koosmõjust ja need pole alati ka ilmselged. Sagedamini kui kauba vale või ebapiisav pakend,on kahju põhjus koormavale või ebapiisav kinnitamine. Kauba pakend peabolema sobiv ja piisav kauba kaitsmiseks tavapärastevälis mõjude eest ( temperatuur, niiskus, vibratsioon jne), arvestades kauba omadusi (iseloomulikke nõrkusi), marsruuti, transpordiliiki, aastaaega ja muud. Ning need on tekkinud just seetõttu et ei ole järgitud nõudeid ja seda võib omakorda nimetada küll lohakusest tingitud kahjudeks, mida ei korva üldjuhul kindlustused. 9 8. KOKKUVÕTE Uurimistööd kirjutades sain teada mis on pakendiaudit, ja milleks on see vajalik. Sain
rohkem kui ühe transpordiliigi kasutamist kauba transportimisel lähtepunktist sihtpunkti. Multimodaalse transpordi näidetena võib tuua transpordi rong – auto, lennuk – auto, laev – rong – auto jne. Multimodaalse transpordi puhul võib kauba liikumisel algpunktist kuni lõpppunktini toimuda ka rohkem kui kahe transpordi liigi kasutamine. Samas võib toimuda varieerumine ka näiteks kujul auto – rong – laev – auto jne. ehk üht transpordiliiki võidakse kasutada ka mitmel korral. Multimodaalset transporti soodustavad tegurid: ukselt ukseni teenus: osa transpordiahelast läbitakse näiteks auto-, osa raudtee- ja/või meretranspordiga; autotranspordi ajalised (nädalalõpud), tehnilised (mass, kaal), keskkonnakaitselised ning autojuhi tööaja piirangud; karmid keskkonnakaitse nõuded; kombineeritud terminalide ehitus; majanduslik tasuvus suurte vahemaade ja kaubakoguste korral; ELi transpordipoliitika;
Tihedus, väärtus, lastitavus (tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi), kaubakäsitluse lihtsus, kahjustuvus, asendatavus, eriomadused. 26. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat turuga seotud tegurit. Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase, turgude asukoht, mastaabiefekt, energiahinnad, vedude tasakaalustatus, vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus. 27. Mis on transpordisüsteem ? Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastatikuses sõltuvuses. 28. Mis on transpordipoliitika ? Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. 29
· Kaubakäsitluse lihtsus · Kahjustatavus · Asendatavud · Eriomadused 26. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutava turuga seotud tegurit. · Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase · Turgude asukoht · Mastaabiefekt · Energia hinnad · Vedude tasakaalustatus · Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus 27. Mis on transpordisüsteem? Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. 28. Mis on transpordipoliitika? Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuse kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. 29
Vastutusrisk, kahjustatavus Kaubakäsitluse lihtsus Toote eriomadused 4) Turust lähtuvad kulu mõjutajad lk 225-226 Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase Turgude asukoht Mastaabisäästuefekt Energiahinnad Vedude tasakaalustatus Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus 5) Transpordisüsteem ja selle komponendid: lk 227 Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Infrastruktuur (tänavad, maanteed, raudteed, veeteed, terminalid jms) Transpordivahendid (autod, vagunid, vedurid, rekkad, lennukid, laevad, pumbad jms) Tugisüsteemid (tootjad, infosüsteemid, kindlustus jms) Juhtimine ja reguleerimine (seadused, maksusüsteem, rahvusvahelised lepingud jms
Nendes toimub saabunud kaupade väljastamine ja sorteerimine edasisaatmiseks erinevatel veomarsruutidel. Igapäevaselt tehakse läbivooluterminalides saadetiste konsolideerimist ja cross-docking`ut. Transiitlaod Transiitlaod on logistikafirmade suured vahelaod. Käsitletavad kaubakogused on suured, kaup seisab laos lühiajaliselt. Need on seotud suurte kaubavoogude saatmisega teistesse riikidesse. Tihti tuuakse kaup lattu ühe transpordiliigiga, välja viiakse aga teist transpordiliiki kasutades. Transiitlaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes. Avalikud laod ehk nn.laohotellid Nendeks on enamasti logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu. Laohotellid tegutsevad maaletoojate oma ladude asemel, väljastades kaupu oma maal tarbimiseks või eksportimiseks. Avalike ja lepinguliste ladude kombinatsioon Need on enamasti kompleksse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeenindusega
28. Nimeta turuga seotud transpordikulusid mõjutavaid tegureid? 1) Turgude asukoht 2) Transpordiliigisisese ja transpordiliikidevahelise konkurentsi tase. Teisisõnu, mida suurem konkurents seda odavam transport. 3) Mastaabisäästuefekt 4) Energiahinnad 5) Vedude tasakaalustatus. (nt edasi-tagasi täislast?) 6) Riiklik regulatsioon ja selle ulatus. (nt riiklikud eeskirjad, nõuded, maksud) 29. Mis on transpordisüsteem? Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Transpordisüsteem koosneb järgmistest komponentidest: o infrastruktuur o transpordivahendid o tugisüsteemid o juhtimine ja reguleerimine 30. Mis on transpordipoliitika? Transpordipoliitika on abinõukompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes
mille tulemusena saavad nii säästlikemate autode turg kui ka alternatiivkütuste turg uue konkurentsieelise. Reisinõudluse analüüsi kaks alusväidet }Reisija läheb punktist A punkti B siis ja ainult siis, kui ekstra kasu, mis ta sellest reisist saab, ületab tema reisikulu sinna ja tagasi. Kulu ei tähenda siin ainult hinda, vaid ka ajakulu ja võimalikke tajutud ebamugavusi. }Reisija eelistab transpordiliiki M transpordiliigile N reisil punktist A punkti B ainult juhul kui reisi kogukulu (vt eelmine punkt) transpordiliigiga M on väiksem kui transpordiliigiga N. Reisi üldistatud maksumus- summa, mida inimene ühistranspordi eest või kulud seoses oma autoga. Reisija ajaväärtus - aeg mis kulub marsruudi läbimiseks. 3. Konkurentsipõhine ja keskselt kavandatud lähenemine transpordis. Powell ptk 8 ja 9. Märksõnad: Valitsusepoolset hinnakontrolli toetavad argumendid
füüsilise töö korral võib see aeg lüheneda isegi 0,3 sekundini. Tervel inimesel on see kontaktiaeg piisav, et veregaaside osarõhud peaaegu võrdsustuks alveolaarruumi osarõhkudega. Täiskasvanud inimene tarvitab ~ 250 ml hapnikku minutis. Südame minutimaht on ~ 5 l/min. Seega iga liiter verd peab transportima kudedeni ~ 50 ml hapnikku. 40 Kaks transpordiliiki: 1) veres füüsikaliselt lahustunud kujul 2) hemoglobiiniga keemiliselt seotult Hapniku lahustumine sõltub O2 osarõhust: Kui PO2= 1 mmHg, siis lahustub 0,03 ml O2 liitri vere kohta. Kui PO2= 100 mmHg, siis lahustub 3 ml O2 liitri vere kohta. Hemoglobiiniga seotult: Kui kogu Hb (150 g/l) oleks seotud hapnikuga, saaksime arvutada vere maksimaalse hapnikusiduvuse: [O2]max=1,34(ml O2/g Hb) x 150 (g
Logiproff Ladude funktsioonid ja tüübid Transiitlaod Transiitlaod on logistikafirmade suured vahelaod. Käsitletavad kaubakogused on suured, kaup seisab laos lühiajaliselt. Need on seotud suurte kaubavoogude saatmisega teistesse riikidesse. Tihti tuuakse kaup lattu ühe transpordiliigiga, välja viiakse aga teist transpordiliiki kasutades. Transiitlaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes. Avalikud laod ehk nn.laohotellid Nendeks on enamasti logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu. Laohotellid tegutsevad maaletoojate oma ladude asemel, väljastades kaupu oma maal tarbimiseks või eksportimiseks. Avalike ja lepinguliste ladude kombinatsioon Need on enamasti kompleksse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeenindusega
Juurdehindlus võrdub(müügihind – ostuhind) / ostuhind Kasumimarginal võrdub(kasum / müük) x 100% Missugune on väikseima väliskuluga transpordiliik? Meretransport Euroopa Liidu transpordipoliitika üheks prioriteediks on maanteevedude muutmine multi ja intermodaalseteks vedudeks Missugune hind on seotud kõige paremini veoki poolt sooritatud transporditööga? Hind, mis arvestab läbisõidu kõrval ka veetud kauba koguseid Millist transpordiliiki kasutades tekitab reisija maismaal kõige väiksemaid väliskulusid? Reisides rongiga Millise kauba lastimiseks kasutatakse elevaatorit? Teravilja Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maanteevedudel pikkadel marsruutidel? Tavaliselt puudub võimalus saada veost (konteinerit) tagasisuunal Konteinereid kasutatakse maanteetranspordis peamiselt mere või raudteetranspordi jätkuvedudel Mida tähendab akronüüm LCL
Seega on Prantsusmaal väga tihe siseveetranspordivõrk. Siseveetranspordi puuduseks on aeglus. Samas on see odavaim transpordiliik ja vedada saab suuri koguseid. Kasutatakse ka õhutransporti. See on väga kallis, 21 Joonis 7.Prantsusmaa raudteedevõrgu paiknemine tööviljakus madal, kuid samas on see väga kiire. Õhutransport pole ka eriti usaldatav, sest halva ilma tõttu võivad lennud ära jääda. Seda transpordiliiki on mõttekas kasutada vaid siis, kui on vaja midagi väga kiiresti transportida. Lennuliinide suurim sõlmpunkt on Pariis. Tähtsamad lennujaamad on veel Lyon, Marseille, Bordeaux, Lille. Eestist saab Prantsusmaale sõita lennuki, auto või bussiga. Suuremad sadamad on Le Havre, Brest, La Rochelle, St-Nazaire, Nice, Toulon. 22 Joonis 8.Prantsusmaa lennujaamad Joonis 9.Prantsusmaa sadamate paiknemine
2. MAJANDUSLIKUD FAKTORID Majanduse arengutase ja sellest tulenev nõudlus transpordile. Majanduse arengutasemest sõltub näiteks õhutranspordi ja multimodaalse transpordi kasutamise ulatus. Mida rohkem on majandus arenenud seda suurem on nõudlus. 3. POLIITILISED FAKTORID Hõlmab riiklikku transpordipoliitikat, poliitilisi suhteid teiste riikidega ning sageli ka riigi kaitsevajadusi. TRANSPORDISÜSTEEMID Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleksid, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikkuses sõltuvuses. Transpordisüsteem hõlmab 4 allstruktuuri( komponendid) : 1. Infrastruktuur : transpordimagistraalid, teed, tänavad, raudteed, terminalid, looduslikud teed, torujuhtmed. 2. Transpordivahendid: autod, vedukid, vedurid, vagunid, lennukid, laevad, pumbasüsteemid. 3
Autotransport 222 Eelised Puudused Veetransport Lennutransport RÄÄKIMINE 12. Kasutades eelmise ülesande andmeid, võrrelge a) veetransporti lennutranspordiga, b) lennutransporti raudteetranspordiga, c) raudteetransporti autotranspordiga, d) autotransporti veetranspordiga, e) veetransporti raudteetranspordiga. RÄÄKIMINE (rühmatöö) 13. Arutlege, mis transpordiliiki tuleb kasutada järgmistes olukordades. Põhjendage oma otsust. A. Missuguse transpordiga te saadate B. Missugust transporti te kasutate Rootsi 12 tonni piimatooteid? erinevate tekstiilitoodete saatmiseks Arvestage asjaolu, et Läänemerel on Moskva tekstiilinäitusele? praegu paks jääkiht. NB! Kaup peab olema Moskvas
jätku. Laenuleping erineb rendilepingust selle poolest, et tagastama ei pea sama asja, vaid sama liiki asjad. Veoleping Veolepingu alusel kohustub üks isik kedagi või midagi vedama. Ka tavalise bussi- või taksosõidu aluseks on veoleping, kuid majanduses on veelgi olulised mitmesugused rahvusvahelised ja riigisisesed kaubaveod. Eristatakse mere-, maismaa-, raudtee- ja õhuvedusid ning kompleksvedusid, kus kasutatakse mitut transpordiliiki. Sealjuures tuleb arvestada riski üleminekut, vedaja vastutust, kindlustust, kauba kätte-, edasi- ja üleandmist ja paljusid muid asjaolusid, mistõttu veolepingud võivad olla väga keerulised. Kindlustusleping Kindlustuslepingu kohaselt teeb isik kindlustusmakseid kindlustusfirmale, kes kohustub õnnetusjuhtumi korral maksma lepingus määratud kindlustussumma või parandama ja taastama hävinud vara omal kulul. Eristatakse vabatahtlikku ja sundkindlustust
18. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat tootega seotud tegurit? Tihedus: massi ja ruumala suhe. Väärtus: väärtuse ja kaalus suhe. Lastitavus: mil määral kaup täidab lastiruumi. Kaubakäitluse lihtsus: standardne käitlemine on lihtsam ja odavam Kahjustatavus: väärtuslike ja kergesti kahjustatavate kaupade transport on kallim. Asendatavus: kui saab kiiresti asendada siis võib kliendi tellimuse täitmiseks kasutada kallimat transpordiliiki. Eriomadused: ohtlikud, ajapiiranguga, kiiresti riknevad tooted (erivedu ja eripakkimine) 19. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat turuga seotud tegurit? Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. Turgude asukoht, st kui kaugele tuleb kaupa vedada Antud riigi valitsuse transpordipoliitika (teemaksud, subsiidiumid, keskkonnamaksud) Vedude tasakaalustatus (kas võimalik saata tagasikoormat)
TRANSPORT- ühenduslüli, mis seob erinevaid logistikatoiminguid ja teostab kaupade füüsilist liikumist tarneahelas. KAUBAVOOG- kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul. TRANSPORDIARENGULE AITAB: rahvastiku kiire kasv, tarbimise kasv, elanike koondumine linnadesse, linnade kiire kasv, teaduslik-tehniline progress. TRANSPORDISÜSTEEM- ühte või mitmesed transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Põhiülesanne logistikas on kauba operatiivne toimetamine lähtepunktist sihtpunkti klientidele võimalikult vastuvõetavate tingimuste ja optimaalsete kuludega. TRANSPORDISÜSTEEMI FUNKTSIONEERIMISE EESMÄRK on tootmise rütmiline varustamine materjalidega ja kaubanduse pidev varustamine kaupadega. TRANSPORDISÜSTEEMI EFEKTIIVSEL KASUTAMISEL:
1100 X 1100mm.. Cle*äänud toodan-- 'uba vähemlevinud standardid. 5)Kahjustuvus (liability). Kergesti kahjustuvate ja vargusohtlike kaupade transport on reeglina kulukam, kuna selliste veoste puhul on vedajal kõrgem vastutusrisk, mille veo tellija kinni maksab. 6)Asendatavus (substituability). Kui toodet saab hõlpsalt asendada alternatiivse tootega teiselt tamijalt, võib olla mõttekas kasutada kiiret kuid kulukat transpordiliiki, et tagada kliendi tellimus. 7)Eriomadused (special characteristics). Ohtlikud, ajapüranguga tooted. Ohtlikud, ajapiiranguga tooted. Ohtlike toodete puhul (näit sööbivad, tuleohtlikud või plahvatusohtikud kernikaalid) peab transportimine vastama teatud erinõudmistele (näit. ADR konventsioonst tulenevad erinõudmised veokile ja autojuhi väljaõppele), mis piirab transpordialternatiivide valikut. Ajapiiranguga toodete puhul tuleb kasutada vaid küreid ja kulukaid
patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendi läbivaatamise, ravi ja selle tulemused on jäetud korrapäraselt dokumenteerimata. Veoleping Veolepingu alusel kohustub üks isik kedagi või midagi vedama. Ka tavalise bussi- või taksosõidu aluseks on veoleping, kuid majanduses on veelgi olulised mitmesugused rahvusvahelised ja riigisisesed kaubaveod. Eristatakse mere-, maismaa-, raudtee- ja õhuvedusid ning kompleksvedusid, kus kasutatakse mitut transpordiliiki. Sealjuures tuleb arvestada riski üleminekut, vedaja vastutust, kindlustust, kauba kätte-, edasi- ja üleandmist ja paljusid muid asjaolusid, mistõttu veolepingud võivad olla väga keerulised. Vedaja saab olla vaid autoveo tegevusloa omav äriseadustiku nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud isik. Rahvusvaheliseks veoks on üldjuhul vaja veoluba. a. Kaubaveoleping
20. Milliseid funktsioone täidab logistikaettevõtte läbivooluterminalid? Need on enmasti vedajate ja ekspeteerijte ja logistikafirmade sorteerimis keskused. 21. Milliseid funktsioone täidavad transiidilaod? Transiitlaod on logistikafirmade suured vahelaod. Käsitletavad kaubakogused on suured, kaup seisab laos lühiajaliselt. Need on seotud suurte kaubavoogude saatmisega teistesse riikidesse. Tihti tuuakse kaup lattu ühe transpordiliigiga, välja viiakse aga tist transpordiliiki kasutades. Transiitlaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes. 22. Mis laod on konsignatsioonilaod ja kes omab vastutust kaupade säilitamise eest konsignatsioonilaos. Konsiganatsiooni ehk komisjonilaod. Müüa ladustab temale kuuluvat tooteid ostja ruumides ostja vastutusel. Müüja tagab kaupade pideva olemasolu kokkulepitud kogustes ja esitab arveid vastavalt toodete kasutamisele /müügile. Kasutatakse enamasti koos osapooltevahelise koostöövormiga. 23
kasutamine on 3% linnas ja 18% maal elavate vastajate puhul). Väljaspool Tallinnat liigeldes eelistatakse valdavalt kasutada autot. Seda eelistavad kasutada eelkõige maal elavad inimesed (vastavalt 58% linnas ja 72% maal) (vt tabel 9). Bussidest eelistavad linnas elavad inimesed enam kasutada kaugliinibussi (19%), Tallinna lähiümbruses elavad inimesed aga maakonna liinibussi (21%), linnalähirongi (19%) ja valla liinibussi (17%). Tabel 9 Millist transpordiliiki Te kõige sagedamini kasutate väljaspool Tallinna? (sageli vastanud) Kõik vastanud Linn Maa Linnalähirongi 8,3% 9% 19% Valla liinibussi 5,4% 5% 17% Maakonna liinibussi 9,0% 10% 21% Kaugliinibussi 13,0% 19% 13% Autot 49,7% 58% 72%
2. Millised on peamised kaupade transportimisele esitatavad nõuded? 3. Millised on peamised reisijatranspordile esitatavad nõuded? 2.2. Transpordisüsteem ja transpordilogistika Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastasti- kuses sõltuvuses. Transpordisüsteemi funktsioneerimise eesmärgiks on tootmise rütmiline varustamine mater-
annaabi.ee 
