1980. aastate algul suudeti luua sellised transgeensed hiired, kes pärandasid võõrad geenid oma järglastele. Geneetiliselt muundatud loomade seas on saanud üheks kuulsamaks onkohiir hiir, kes on geneetiliselt muundatud, nõnda et vähki takistavad mehhanismid temas ei tööta. Ja 2001. aastal tuli ilmale esimene GM-ahv Andi, kelle genoomis on meduusi geen, mis selle mereolendi hiilgama paneb. Milleks kasutati transgeenseid loomi? Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimesel pärilike haiguste uurimiseks ning nende arengut. Transgeenseid loomi on veel kasvatatud kasvuhormoonide toime uurimiseks. Samuti kasutatakse neid uute ravimeetodite rakendamiseks ning uute omadustega organismide abil toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid (raviühendeid, antikehi jms) Niinimetatud transgeenste superloomade loomine ja probleemid. Transgeensete superloomade loomise võimalused on äratanud suurt huvi
Viirusvektor on viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem. Ravigeeni sisaldava viiruse tootmiseks tuleb rakku lisada viirusvektor, mille mõned geenid on asendatud ravigeenidega (mutantse viirusega nakatatud rakk toodab küll viiruse paljunemiseks vajalikke valke, kuid viirusosakest ei ole suuteline ise moodustama, vektorilt sünteesitakse viirusosakeste moodustamiseks vajalikke valke). Ravigeeni sisaldavad viirused vabanevad keskkonda. Transgeenseid organisme kasutatakse bioloogiliselt aktiivsete ainete (interferoonid, kasvufaktorid, antikehad) tootmiseks ning koesobivate organite loomiseks. Kloonimine on identse genoomiga organismi loomine. Kloonimise eesmärgid on tänapäeval organismi paljundamine või olemasoleva organismi ravimine (uute organite kasvatamise või haigesse koesse tüvirakkude siirdamise kaudu). Etapid on tüviraku võtmine, sellest rakutuuma eemaldamine, tüviraku tuuma siirdamine munarakku, kust omakorda varem on
1. RAKENDUSBIOLOOGIA teadusharu, kus millegi või kellegi abil toodetakse inimesele vajalikke aineid. Rakendusbioloogiat rakendatakse: 1) maaviljeluses (leiva tegemine) 2) loomakasvatuses (tõuaretus) 3) meditsiinis (vähivastased vaktsiinid) BIOTEHNOLOOGIA- rakendusbioloogia üks valdkond, kus kasvatatakse elusorganisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Eelised: *säästab energiat Puudused: *ajakulu vastavate organismide *vähem ja kahjutud jäätmed leidmiseks, kasvatamiseks *odav tooraine *tundlikkus keskkonnategurite suhtes FUNKTSIONAALNE TOIT- toit, mis sisaldab seedetegevusele kasulikke mikroorganisme. VADAK- juustu ja kohupiima kõrvalsaadus, millest on eraldatud piimavalk (keefir). Erinevad biotehnoloogilised töötlemised: 1) Piimatööstus (jogurt, 4) Sinihallitustooted morfiin) kee...
GMOde poolt ja vastu GMO ehk geneetiliselt muundatud organism, mille all enamasti mõistetakse transgeenseid organisme. Need on organismid, kelle genoomi on viidud mõne võõrliigi geene, mis nendes organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel, näiteks selleks, et parandada saaduste kvaliteeti, suurendada kultuuride vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele, tõsta taimede taluvust erinevate umbrohutõrje kemikaalide suhtes ja tõsta taimede karmide keskkonnatingimuste taluvust
Keili Helekivi Geneetiliselt muundatud organismide poolt GMO ehk geneetiliselt muundatud organismina mõistetakse enamasti transgeenseid organisme. Need on elusorganismid, kelle genoomi on viidud mõne teise liigi geene, mis nendes organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeenseid loomi kasutatakse peamiselt teaduslikul eesmärgil katseloomadena ning nendest märksa suuremat vastukaja tekitavad tänapäeval toiduks kasvatatavad taimed. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel, näiteks selleks, et parandada saaduste kvaliteeti, suurendada kultuuride vastupidavust kemikaalide, haiguste ja kahjurputukate suhtes või tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust.
DNA molekuli, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA- fragmendid. Selle metoodika loomise eeldusteks oli omakorda restrikatsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamine bakterite 1970. aastal. Need on omapärased ensüümid, mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Transgeensed organismid Tavakasutuses on pealkirjas toodud mõiste asemel levinud lihtsustatud väljend-geneetiliselt muundatud organismid, lühendiga GMO. Enamasti mõistetakse selle all transgeenseid organisme, seega organisme, kelle genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja järglastele päranduvad. Neil organismidel ilmneb mingi uus, mõnele teisele liigile omane tunnus. Kuid on ka teist tüüpi GM-organisme. Nende muundamine on oma olemuselt transgeneesile vastupidine. Neil rikutakse mingi kindla geeni struktuur suunatud mutatsiooni abil ära. Sellega kaotatakse tema funktsioon. Kuna muutus toimub DNA struktuuris, siis pärandub see
RNA-kompleksi, mis saab siseneda rakku või integreeruda sele genoomi. Selliseid DNA- konstrukte nim. geenivektoriteks ehk -siirdajates. Eesimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodu 1973. aasta. BAKTERITEL ei ole tuuma; seda asendab tumapirkond, milles paikenb üks rõngasjas kromosoom. Lisaks leidub bakterirakus väiksemaid DNA rõngaid- plasmiide, mida kasutatase geenivektorite loomisel. Rakendusbioloogilises suunas hakati otsima võimalusi kasutada transgeenseid baktereid meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Inimese rakkudest eraldatakse huvipakkuva geeni mRNA ja pöördtranskribteeritakse selle järgi vastav komplementaarne DNA(cDNA). See ühendatatkse plasmiidiga ning saadud geenivektor lülitub bakteriraku koosseisu(peamiseks bakteriks on inimese soolekepike). Sel viisil loodud transgeenne bakter toodab peale end avalkude ka soovitavat inimesevalku. Esimene inimese valku sünteesiv bakteritüvi saadi 1978
Geenitehnoloogia edusammud võimaldavad luua muutliku pärilikkusega taimi. Selle tehnoloogiaga proovitakse lahendada väga olulisi probleeme. Põllumajanduslikud eesmärgid Tarbekvaliteedi parandamine Tõstmaks taimede vastupidavust Taimedesse on viidud isegi loomade geene, nt neid, mis aitavad võidelda viirushaiguste vastu. Transgeensed loomad Esimene transgeene loom oli hiir, kellesse viidi inimahvi geen. Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimesel esinevate pärilike haiguste uurimiseks. Selliste loomade abil toodetakse ka mõningaid inimese raviks vajalikke valke. Transgeensed kalad kasvavad liigikaaslastest kaks korda suuremaks.
päranduvad järglastele. võõrgeen siirdub kromosoomi. Kimäär erineva genotüübiga DNApüssiga taimerakku ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism. tulistatakse kulla või Nokautorganism volframiosakesi, mille peale on oraganism, kellel on rikutud eelnevalt seotud võõras DNA. mingi geen, et see ei avalduks Transgeenne organism Transgeenseid organisme ja organism, kelle genoomi on taimi ravimiseks(vigase geeni asendamine tervega), ravimite siirdatud võõrliigi geene, mis katsetamiseks ning tugevanate organismis avalduvad ja ja paremate organismide päranduvad järglastele. tegemiseks(GMO). ( kuidas? ).
· ensüümi saab toota väga suurtes kogustes, sest selliseid lehmi saab kasvatada palju; · ensüümi saab lihtsalt piimast eraldada; · ensüümi tootmine on odav. Otsustav etapp on inimese geeni viimine lehma, sellest tuleb ka nimetus - transgeenne. Kasutatavat tehnikat nimetatakse geenitehnoloogiaks, insenergeneetikaks või geneetiliseks modifitseerimiseks. Kõik need mõisted tähendavad sisuliselt sama meetodit. Kasutades transgeenseid loomi, on teoreetiliselt võimalik toota inimese kõiki ravi otstarbeks vajalikke valke. Piim saadakse kätte ja kooritakse (eraldatakse rasv). Valgud sadestatakse ja eraldatakse kolonnkromatograafiaga. Selle meetodi abil on võimalik kätte saada korralik % piimas leiduvast insuliinist. Selliste bioreaktorite toodang on väga odav. Ensüümi kõrge kontsentratsioon saavutatakse piimas, mille tootmine on väga odav: piimaliitri saamiseks kulub tunduvalt vähem raha kui bakterite puhul.
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA- fragmendid. Restriktaas bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt. Ligaas ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. Geenides on intronid ja eksonid : · Intron lõigatakse · Ekson liidetakse Bakterid toodavad inimese valke alates 1978. aastast : · Esimene oli insuliin · Inim...
Geeniliselt muundatud loomad ja taimed Margus Henning AAP-11 Sisukord Üldiselt GM head küljed GM halvad küljed Tagajärjed Levinuimad taimed GM ajalugu GM kasutamine Eestis GM maailmas Üldiselt Geneetiliselt muundatud taimed ja loomad on kunstlikul teel muudetud geenidega organismid. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Geenimuundamise head küljed saagikuse tõus taimedele ei tule kahjureid taimed on vastupidavamad haigustele raviomadused mida saab tekitada Geenimuundamise halvad küljed geenide muutmine hävitab bioloogilist mitmekesisust geenide muutmine võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi geeni mutatsioonid võivad mõjutada ümbritsevat loodust Tagajärjed Tagajärjed Tagajärjed Levinuimad taimed
GMO poolt või vastu? Geneetiliselt muundatud organismide all mõistetakse transgeenseid organisme, kelle genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Neil organismidel ilmneb mingi uus mõnele teisele liigile omane tunnus. GMO-d on leidnud palju vastuolusid. Paljudes riikides ei ole GMO-de kasvatamisele märkimisväärseid piiranguid seatud, osades riikides on GMO-d lubatud piirangutega ning on ka riike, kes on kehtestanud täieliku GMO keelu (nt Sveits). Euroopa Liidus, seega ka Eestis, on GMO-de
GMO poolt ja vastu Üldinformatsioon Geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) all mõeldakse organisme, kelle pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Geneetiliselt muundatud taimedest ja loomadest valmistatud toiduained näevad välja ja maitsevad nagu tavalised toiduained. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. USAs ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Ajalugu Geneetiline muundamine sai võimalikuks tänu DNA avastamisele ja esimese
Geneetiliselt muundatud organismid GMO-st üldiselt Geneetiliselt muundatud organismid (ingl. Genetically modified organismis) ehk GMO, on kunstlikul teel muudetud geenidega organismide (taimed, loomad jne.) üldnimi. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. Selle juures võiks ka ära mainida, et maailmas kasvatab geneetiliselt muundatud saaki 8.5 miljonit farmerit kellest 90% on madalarengualadel. Sealhulgas on ka 6.4 miljonit farmerit Hiina puuvilla kasvatuse aladel. USA-s ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi.
siirdatud teistele võõrliikidele. Geeninokaut- nende muundamine on trangeensele vastupidine. 4. Mis liiki oli esimene transgeenne imetaja? Millal ta sündis? Esimene imetaja oli hiir ja ta sündis 1981. Aastal. 5. Mida nimetatakse geenivektoriks ja kuidas seda tehakse? Siirdatav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA või RNA kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle geonomi. Selliseid DNA konstrukte nimetatakse geenivektoriteks. Lk. 48 1. Millistel eesmärkidel luuakse transgeenseid ekh GM-taimi? Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel. 2. Kas Teie arvates on GM-taimede kasvatamisel rohkem kasu- või ohutegureid? Minu arvates on GM-taimede kasvatamisel rohkem kasutegureid. GMO-de tehnoloogias pole midagi ebaloomulikku, sest ka looduses esineb analoogseid protsesse. 3. Paljud geenitehnoloogia laborid maailmas loovad geeninokaudiga hiiri. Miks seda tehakse? Nende uuringute peamine eesmärk on hiirele ja inimesele ühiste geenide
3. Millised on biotehnoloogia eelised ja probleemid?(3) 4. Milleks kasutatakse biotehnoloogiat toiduainetetööstuses, meditsiinis ja põllumajanduses? 5. Nimeta 6 biotehnoloogiliselt toodetavat produkti. 6. Millist mõju avaldab funktsionaalne toit inimorganismile? (3) 7. Kuidas saadakse funktsionaalne toit?Too 5 näidet . 8. Kuidas toimub uute geenide viimine organismi? 9.Miks kasutatakse viiruseid geenide transpordiks? 10. Kuidas toimub haiguste geeniteraapia? 11.Milleks kasutatakse transgeenseid organisme? 12. Nimeta geneetiliselt muundatud toiduainete (transgeensete organismide) eelised ja probleemid. 13.Reproduktiivse kloonimise etapid. 14.Miks kasutatakse kloonimisel munarakku? 15.Reproduktiivse kloonimise probleemid. 16.Kuidas toimub ravikloonimine? 17.Milles seisneb tüvirakkude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada? 18.Nimeta 4 kloonimise poolt -ja vastuväidet. 19.Millised on geenitehnoloogia rakendusvaldkonnad? 20
2) selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust 3) meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas Diagnostikas võimaldavad monokloonsed antikehad väga täpselt eristada patogeeni kitsamat tüüpi tüve. Nt: klamüüdiabakteri eri liikide diagnoosimine; raseduse diagnoosimine (seisneb kooriongonatropiini sisalduse määramises uriinis monokloonsel antikehal põhineva immunreaktsiooni abil). 1990. aastatel hakati tootma inimese monokloonseid antikehi, kasutades transgeenseid hiiri, kelle genoomi on siirdatud inimese antikehade geene. Neid antikehi kasutatakse nakkushaiguste ja vähi puhul.
14. Milles seisneb tüvirakude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada (näited)? 15. Millised on GMO-de kaks tüüpi? Võrdle neid. 16. Selgita, mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub? 17. Mis on geenivektor ja kuidas seda tehakse? 18. Too näiteid (2) transgeensetest imetajatest ja nende loomise eesmärkidest. 19. Kas Sinu arvates on transgeensete loomade loomine õigustatud?Põhjenda! 20. Millistel eesmärkidel luuakse transgeenseid taimi? Millistes riikides ja milliseid GM- taimesorte praegu maailmas põhiliselt kasvatatakse? 21. Kas Sinu arvates on GM-taimede kasvatamisel rohkem kasu- või ohutegureid? Esita argumente oma arvamuse toetuseks. 22. Milles seisneb geeniteraapia? Miks ei ole geenravi seni kuigi laialt levinud? 23. Millist molekulaarset mehhanismi kasutatakse molekulaargeneetilises diagnostikas? 24
elektroonikatööstus) kasutatav biotehnoloogia. Prokarüootide(eeltumne rakk) eelised katsetamisel: · Paljunevad kiiresti. Ühest mikroobist saab 24 tunni pärast üks miljard mikroobi. · Nende paljundamine võtab vähe ruumi- mikroorganismid. · Mikroobe on võimalik kasvatada vedelatel, tahketel ja kunstlikel söötmetel. · Mikroobid on haploidsed ja ühe rõngaskromosoomiga. Kui geenis tekib muutus, siis avaldub see ka fenotüübis. Kui soovitakse luua transgeenseid organisme(võõra DNAga organismid), siis on vaja neisse viia soovitud geen. Selleks luuakse viirusvektor. Viirusvektor on viirus, kus oma genoomile on juurde lisatud uus geen. Näiteks kui inimesel on geneetiline haigus, on võimalik geeniteraapia abil viia vastava koe rakkudesse terve geen. Viirusvektorite kasutamine: 1. Raviomadustega geen viiakse otse organismi. Sisestatud viirusvektor liitub kromosoomiga. 2
organismide geenide koostamine võib olla ettearvatamatu. Kimäär: juhtum, kus organismi keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest. Nokaut organism: mutatsiooniga rikutakse geeni struktuuri ja mingi kindel tunnus enam ei avaldu. Muutus toimub DNA-s, seega pärandub see edasi. EESMÄRK: Geeninokaudi sihtrühm on hiir. Uuringute eesmärk on inimese pärilike haiguste olemuse ja avaldumise uurimine hiirmudelil. 4. Kuidas ja milleks tehakse transgeenseid mikroorganisme, loomi ja taimi? Transgeensed mikroorganismid: kasutatakse meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Loomad: MILLEKS? *Panna loomad tootma piimas või veres sisalduvaid toidulisandeid.*Panna loomad tootma inimese ravivalke(insuliini tootev lehm).*Uurida pärilikke haigusi.*Biomeditsiinilise uuringud.*Lemmikloomadeks.*Tõuaretus. KUIDAS? Kõigepealt tuleb loomadelt saada munarakud, mis viljastatakse katse- klaasis.
7. Geenitehnoloogia. Geenitehnoloogia kasutab organismide pärilikkuse muutmiseks DNA siirdamist, mille tagajärjel luuakse uute pärilike omadustega organismid transgeensed organismid. 8. Geneetiliselt muundatud toiduainete eelised ja probleemid (KMO). Eelised: - Suurem saagikus leevendab inimkonna toidu probleeme - Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus - Keskonna saastatuse vähandamine. Kasvatatakse kahjuritele mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure. Probleemid: - Eetika probleemid. Igale organismile jäägu oma normaalne genoom. - Võib olla kahjulik inimese organismile ning võõrvalk võib põhjustada allergiat. - Muundatud geenidega põllukurtuurid võivad kanduda loodusesse. - Kahjurid muutuvad looduslike toimeainete vastu immuunseks ja paljunevad massiliselt. 9. Biotehnoloogia eelised ja probleemid Eelised: - Suur energia säilitus
Suri kopsuhaigusesse, enne seda põdes liigesehaiugst, Kopsuhaigus tekkis sellest, et oli siseruumides üles kasvanud. Milliseid loomi on veel kloonitud peale lammas Dolly? (Lehmi, sigu, hobuseid, hiiri, kasse ja koeri.) Veist, kitse, hiirt ja kassi. Kui suur on kloonimise edukus ja millised probleemid võivad tekkida? Siiani on olnud üsna ,,frankensteinlikud". Võivad tekkida sünnitraumad, eufooria, Mida tähendab GMO? Geneetiliselt muundatud organismi. Nimeta erinevaid transgeenseid organisme, milliseid GM loomi ja taimi enim kasvatatakse? GM taimed: soja, mais, puuvill, riis, raps. GM loomad: siga, forell, lammas, (tailiha loomad enamasti). Selgita pikemalt GMO eeliseid? Saagikus suureneb, kiiremad tulemused, geenid teistelt liikidelt, geenide avaldumist saab reguleerida, tetakse täpselt, millist geeni üle kasntakse, mis muutub uues srodis. Täpis sordiaretus, paremdad maitseomdadused, pikem säilivusaeg jne.
nukleotiidjärjestus vastab tuntud mutatsioonilistele järjestustele geenides ja mis nende geenilõikudega paarduvad. Milles seisneb polümeraasne ahelreaktsioon (PCR) ja milleks seda kasutatakse ? Polümeraasne ahelraktsioon on DNA-lõigu paljundamine termotsükleris kuumaveeallikast pärit bakteri polümeraasi ning praimerite abil, et saada rohkem materjali võrdlemiseks nt isaduse tuvastamisel, kurjategija tagamisel. Millistel eesmärkidel luuakse transgeenseid ehk GM-taimi ? Transgeenseid taimi luuakse teaduslikel eesmärkidel; et oleks suurem saagikus, mis leevendaks inimkonna näljahäda; et kaup transpordi käigus ei rikneks; et kahjurputukad ning viirused saaki ei hävitaks; et kasvatatavad taimed oleksid herbitsiidikindlad Miks luuakse geeninokaudiga hiiri ? Et selgitada hiirele ja inimesele ühiste geenide fenotüüpilisi tähendusi ning inimese pärilike haiguste olemuse ja avaldumiskäigu uurimiseks.
Kes või mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (näiteks bakter, taim), kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. Kui tavapärane sordiaretus tegutseb valdavalt liigile omase pärilikkuse materjaliga, siis geneetilise muundamisega on võimalus kombineerida omavahel väga kaugete liikide ning eluvormide geene. Põllukultuuride geneetiline muundamine Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeenseid ehk muundkultuurtaimi luuakse mitmel viisil. Üks võimalus on kasutada bakterite abi. Mullas elav agrobakter, mis põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi, suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkuse ainesse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. Kasutatakse ka nn DNA-püssi, millega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla- või
haiguste olemuse ja avaldumise uurimine hiirmudelil. GM organismide loomise võimalused. 1)Organismi siirdatakse mõne võõra liigi geene, et avalduksid teisele liigile omased tunnused. 2) Geeninokaudiga (vt eelmist küsimust) Selgita lähemalt, mida tähendab kimäärsus. Kimäärsus on juhtum, kus organismi keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest. Mida tähendab GMO? GMO geneetiliselt muundatud organism; elusolend, kelle DNA-d on kunstlikult muudetud. Nimeta erinevaid transgeenseid organisme, milliseid GM loomi ja taimi enim kasvatatakse? Lammas, forell, tomat, sojauba, kartul, mais, kalkun, veised Transgeensed loomad (GM loomad). Näited: põhjendus, miks neid luuakse. *Panna loomad tootma piimas või veres sisalduvaid toidulisandeid.*Panna loomad tootma inimese ravivalke(insuliini tootev lehm).*Uurida pärilikke haigusi.*Biomeditsiinilise uuringud.*Lemmikloomadeks.*Tõuaretus. Transgeensed taimed (GM taimed). Näited: põhjenda, miks neid luuakse
Elas 1996 2003. Lühem eluiga, kehv. tervis ja kopsud, immuunsussüsteem nõrk. 11. Milliseid loomi on veel kloonitud? Sigu, kasse, lehmi ja veel muid imetajaid. 12. Millistel eesmärkidel võiks kloonida inimest? Et luua varuks organeid. 13. Mida tähendab GMO? Geneetiliselt Modifitseeritud Organism 14. Nimeta esimene GM- bakter, GM- taim, GM-loom. GM bakter: kolibakter ehk soolekepike GM taim: tubakataim GM loom: hiir roti kasvugeeniga 15. Nimeta erinevaid transgeenseid organisme, millised GM-loomi ja taimi enim kasvatatakse? GM-loomad: hiired, rotid, akvaariumikalad, veised, lambad, kitsed. GM-taimed: mais, soja, puuvill, tomat. Veel on ka transgeensed mikroorganismid. 16. Selgita pikemalt GMO eeliseid? Viirusvabad organismid. Taimed on lopsakamad, suurema saagiga. GM loomade läbi tahetaks inimestele ravi leida (nt kindlat ainet sisaldav piim) 17. Selgita pikemalt GMO kasvatamise ja tarbimisega kaasnevaid probleeme?
tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. Sellised DNA-konstrukte nimetatakse geenivektoriteks ehk siirdajateks. Villu 1970.aastate teisel poolel hakati looma inimese ja mõne teise liigi genoomipanku bakterites ja pärmseentes kloonitud DNA-fragmentide kujul. (vaata lehelt joonist, mis on lamba oma kõrval). Ahvatles võimalus luua transgeenseid hulkrakseid organisme loomi ja taimi. Esimene selline imetaja saadi 1981.aastal. see oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Tulemus oli simaatorkav hiir kasvas umbes kaks korda suuremaks kui tema tavalised liigikaaslased. 1980.aastate teisel poolel alustati mitmes biotehnoloogia keskuses töid saamaks transgeenseid imetajaid (lambaid, kitsi, veiseid), kes toodaksid piimas või veres inimese ravivalke või toidulisandeid.
imetajate kloonimine pole võimalik kloonimine pole kserokoopiate tegemine. Vastu: Võidakse luua mõrvarlike diktaatorite koopiaid, samuti võidakse massiliselt paljundada kuulekaid sõjardeid, tööorje või muid inimroboteid. Kloonindiviide võidakse luua värdjalike ,,lihakehadena", transplantaatide varuna. Inimese sigimise teatud aspektid peavad jääma teadusest ja tehnoloogiast puutumata. 6. Kirjelda kuidas saadakse transgeenseid mikroorganisme imetajaid ja taimi. (Vt. lk 38,39; 41,42) Imetajaid: Viljastatakse munarakk in vitro, viljastatud munarakku siirdatakse mikropipeti abil vajalik geen, embrüo siirdamine hormoonidega mõjutatud looma emakasse, tiinus ja sünnivad transgeensed isendid ja areneb edasi tootmiskari. (Saadakse ntx piima, mis sisaldab vajalikku inimesevalku, või toidulisandeid) Taimi: 7. Nimeta kolm poolt ja kolm vastu argumenti GMO'de loomisele! (Vt. lk 46) GMO
Suurem saagikus leevendab inimkonna Eetikaprobleemid- igale organismile jäägu toiduprobleeme oma normaalne genoom Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja Võib olla kahjulik inimese organismile haiguskindlus Keskkonna saastatuse vähendamine, Mõni allergiat põhjustav valk võib sattuda kasvatatakse kahjuritele mürgiseks toitu, kus teda normaalselt ei leidu muudetud transgeenseid kultuure Soovitud tulemused saadakse kiiresti Võimalik negatiivne mõju keskkonnale Geenide avaldumist saab reguleerida Kahjurid muutuvad looduslike toimeainete suhtes immuunseks Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, Põllukultuuridesse kantud muundatud mis muutub uues sordis geenid võivad üle kanduda umbrohule, muutes need samuti elujõuliseks
ESIMESED GM- KODULOOMAD LEVINUMAD GM TAIMED • Soja (53%) • Tomat • Mais (30%) • Kartul • Puuvill (12%) • Teravili • Raps (5%) • Riis GM LOOMAD • Hiir • Kala • Siga • Ahv • Lammas • Kana • Lehm GMO - TUGEVUSED • Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. • Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus. • Keskkonna saastatuse vähendamine, kasvatatakse kahjuritele mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure. • Soovitud tulemused saadakse kiiresti. • Geenide avaldumist saab reguleerida. • Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis. • Raviomadused, mida saab taimedele tekitada (nt vähivastase toimega tomat). GMO - NÕRKUSED • Muundatud organism võib tõrjuda välja kohalike liike • Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul • Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud.
Transgeensete organismide loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Siirdatav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA- kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. Selliseid DNA- konstrukte nimetatakse geenivektoriteks ehk siirdajateks. 1970. Aastate teisel poolel hakati inimese ja mõne teise liigi genoomipanku bakterites ja pärmseentes kloonitud DNA- fragmentide kujul. Rakendusbioloogilises suunas hakati otsima võimalusi kasutada transgeenseid bakterieid meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Raskusi valmistas asjaolu, et eukarüootse organismi geene ei suuda bakterid algsel kujul transleerida geenstruktuuri erinevuse tõttu- geenised on mittekodeerivad lõigud (intronid), mida bakterid ei ,,oska" välja lõigata. Siin tuleb appi ensüüm pöördtranskriptaas. Inimese rakkudest eemaldatakse huvipakkuva geeni mRNA (millest intronid on juba kõrvaldatud) ja pöördtranskribeeritakse selle järgi vastav komplementaarne DNA
Kaasneda võib ka teist laadi probleeme. Näiteks Kurt Vonneguti teoses "Komejant ehk hüvasti, üksildus!" rakendasid seda meetodit enda peal hiinlased, aga nad muutusid viimaks nii väikseks, et ameeriklased hingasid neid kogemata sisse ning surid tekkinud mürgistusse. Teine võimalus oleks toiduks kasutatavate kultuuride suurendamine, et neid oleks rohkem. Mingil määral praktiseeritakse seda tänapäevalgi, luues transgeenseid organisme. Olles ümbritsetud nii paljude kirjandusteoste ja filmidega, mis kõik kuulutavad tehnika jätkuvat edasiminekut ja sisendavad, et kunagi võib vabalt ühelt planeedilt teisele rännata, ei tule võib-olla mõttessegi, et tulevik võib kujuneda hoopis teistsuguseks. Film "Pulse" näita, et sõltumine tehnikast võib viia hävinguni. Seal kujutatakse arvutiviirust, mis suudab inimestele levida ja võtab neilt elutahte, viies enesetapuni
Esimene imetaja, kelle peal kasutati ära geenitehnolooga saavutusi, oli hiir, kellele 1981. aastal siirdati roti kasvuhormoone. (Viikmaa, Hein 2008:41) Juba järgmisel aastal saadakse esimene geneetiliselt töödeldud ravim, Genentech's Humulin insuliin, mida on tootnud bakterid. (HISTORY OF GENETIC ENGINEERING. 12.12.10) 1986. aastal aga suudeti Belgias luua geneetiliselt muundatud tubakas, mis on esimene taoline taim maailmas. (HISTORY OF GENETIC ENGINEERING. 12.12.10) Aina rohkem jõuab transgeenseid organisme tavatarbijateni, näiteks nende toidulauale, ning see on üle maailma algatanud tuliseid diskussioone selle üle, kas GMO-de kasutamine on piisavalt ohutu ning kas neid on eetiline kasutada igapäevaelus. Selle referaadi eesmärk ongi välja tuua geneetiliselt muundatud organismide head ja halvad küljed ning lõpuks jõuda järeldusele, et kas inimkonnal pigem võidab või kaotab GMO-de kasutamisest. 3 1. HÜPOTEES
valmistamisel on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme (GMO-sid). Euroopas kasutatakse ning müüakse geneetiliselt muundatud sojauba ja maisi. Nende mõju inimese tervisele on palju uuritud, kuid kahjulikku toimet pole tõestatud. GMO eelised: · Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. · Kultuurtaimede suurem elu-jõulisus ja haiguskindlus. · Keskkonna saastatuse vähendamine, kasvatatakse kahjuritele mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure. GMO puudused: · Võib olla kahjulik inimese organismile. Mõni allergiat põhjustav valk võib sattuda toitu, kus teda normaalselt ei leidu. · Võimalik negatiivne mõju keskkonnale. Kahjurid muutuvad looduslike toimainete suhtes immuunseks. · Põllukultuuridesse kantud muundatud geenid võivad üle kanduda umbrohule, muutes need samuti elujõulisemaks. Mis on kloonimine? · Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, ka
Türi Majandusgümnaasium HAIGUSTE GEENITERAAPIA Koostaja: Aiki Metssalu 12A Juhendaja: Kersti Kont Bioloogiaõpetaja Türi 2007 Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. Geenitehnoloogias rakendatakse pärilikkuse muutumist DNA siirdamise teel. Selle teadusharu saavutusi kasutatakse taimede ja loomade pärilike omaduste ning inimese haiguste diagnoosimiseks ja ravika.(1) Uute geenide viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki.(1) Uusi, terveid geene võib inimese somaatilstesse rakkudesse siirdada organismi kas väliselt (ex vivo)või siseselt (in vivo). Ex vivo geenide siirdamise korral eraldatakse esmalt inimesel soovimatud elundi rakudja sisestatakse laboritingimustes sin...
a. USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele. Transgeensed organismid Geneetiliselt muundatud organismid (lühendatult GMO) - nim organisme, kelle genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeensed organismide tähtsus Uute omadustega organismide abil toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid: raviühendid, antikehi, verehüübimisfaktoreid, kasvufaktoreid. Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rakendamiseks. Erinevate kultuurtaimedel parandatakse haigus-, lamandumis-, põua- ja külmakindlust, saagikust, säilivust kui ka maitseomadusi. Keskkonna puhastamine Geneetiliselt muundatud mikroorganisme kasutatakse õlireostuse kõrvaldamiseks. Pesu- ja puhastusvahendid kasutavad bakteritest kasvatatud ensüüme, mis omakorda lagundavad rasvu, valke, värvaineid ja muud
See võib kaasa tuua ennenägematuid tagajärgi (nt. mürgikindlad umbrogud, putukaid tapvad taimed). (Homutov, 2011) Herbitsiidikindlad GMO-taimed võivad levida ümbritsevatesse elupaikadesse tõrjumatute umbrohtudena. Näiteks on herbitsiidikindel raps muutunud tõrjumatuks umbrohuks Kanadas. (Homutov, 2011) 1.5. Geneetiliselt muundatud loomad Nii fundamentaal- kui ka rakendusbiolooge ahvatles võimalus luua transgeenseid hulkrakseid organisme - loomi ja taimi. Esimene selline imetaja saadi 1981. a. See oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Tulemus oli silmatorkav - hiir kasvas umbes kaks korda suuremaks kui tema tavalised liigikaaslased. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 41) Geenivektorite ülesandeks kasutatakse viirusi või siiratakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika-, arengubioloogia- ja
Tõu- ja sordiaretus- eesmärk on uute koduloomade tõugude ja kultuurtaimede sortide aretamine. Veterinaaria ja taimekaitse- tegelevad koduloomade ja kultuurtaimede haiguste ennetamise ning raviga. Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. On konstrueeritud uute omadustega organisme, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: raviühendeid, antikehi, verehüüimisfaktoreid, kasvufaktoreid jne. Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rakendamiseks. Püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene, et antud loomade organeid (südant, neere, maksa jm) siiradada inimese organismi, ilma et inimese organism koesobimatuse tõttu selle ära tõukaks. Transgeensetel kultuurtaimedel on suurendatud nende haigus-, lamandumis-, põua- ja külmakindlust, saagikust ning säilivust. Samuti on parandatud nende
tõestatud. Geneetilise muundamise puhul on põhimõtteliselt tegu sordiaretusega, kuid see on oluliselt kiirem ja tõhusam viis soovitud tulemuseni jõudmiseks. Geneetiliselt muundatud toiduainete eelised ja probleemid Eelised Probleemid · Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. · Kultuurtaimede suurem elu-jõulisus ja haiguskindlus. · Keskkonna saastatuse vähendamine, kasvatatakse kahjuritele mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure. · Eetikaprobleemid igale organismile jäägu oma normaalne genoom. · Võib olla kahjulik inimese organismile. Mõni allergiat põhjustav valk võib sattuda toitu, kus teda normaalselt ei leidu. · Võimalik negatiivne mõju keskkonnale. Kahjurid muutuvad looduslike toimainete suhtes immuunseks · Põllukultuuridesse kantud muundatud geenid võivad üle kanduda umbrohule, muutes need samuti elujõulisemaks Kloonimine
GM-taimede kasvatamise kasu-ja ohutegurid Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel ning nende loomine on üldsiselt lihtsam kui transgeensete loomade loomine. See on ühitatud meristeempaljundusega ja õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Tehnogeneetilise muundamise peamine erinevus tavaaretusest seisneb selles, et GMO-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt, isegi fülogeneetiliselt
Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna viirustel on omadus siduda oma genoomiga peremeesraku geene ja kanda neid edasi teise rakku. 2 Liis Seda nimetatakse transduktsiooniks. Nii tehakse geeniteraapiat, st viiruse genoomiga liidetakse vajalik geen ja viiakse üle inimese geneetiliselt vigastesse rakkudesse. Aretatakse ka transgeenseid organisme, st kujundatakse geneetiliselt ümber inimesele kasulikke organismirühmasid. Viiruste abil kujundatakse ümber mikroorganismide geneetilist materjali, et nad talitleksid inimestele sobivas suunas. Muutlikkus Geneetiline (pärilik) muutlikkus selle korral on võimalik muutuse edasi kandumine järglasetele, näiteks sugurakkudes tekkinud muutus antakse viljastumisel edasi. Vegetatiivsel paljunemisel kandub muutus edasi, kui muutus toimub paljundatavas ehituslikus osas
Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna viirustel on omadus siduda oma genoomiga peremeesraku geene ja kanda neid edasi teise rakku. Seda nimetatakse transduktsiooniks. Nii tehakse geeniteraapiat, st viiruse genoomiga liidetakse vajalik geen ja viiakse üle inimese geneetiliselt vigastesse rakkudesse. Aretatakse ka transgeenseid organisme, st kujundatakse geneetiliselt ümber inimesele kasulikke organismirühmasid. Viiruste abil kujundatakse ümber mikroorganismide geneetilist materjali, et nad talitleksid inimestele sobivas suunas. Muutlikkus Geneetiline (pärilik) muutlikkus selle korral on võimalik muutuse edasi kandumine järglasetele, näiteks sugurakkudes tekkinud muutus antakse viljastumisel edasi. Vegetatiivsel
c) Biosensibilisatsioon d) Bioaugmentatsioon 14. Teatud organite funktsiooni osaliseks taastamiseks rakendatakse tulevikus järjest enam eukarüoodi rakkude kapseldamist ning manustamist kas oraalsete või implanteeritavate mikrokapslitena. Kui sellel eesmärgil kasutatakse: a) Allogeenseid rakke, siis on tegemist samalt indiviidilt pärit rakkudega; b) Ksenogeenseid rakke, siis on tegemist teiselt liigilt pärit rakkudega. 15. Kuidas luua selliseid transgeenseid taimi, et meie poolt sisestatud tunnus ei kanduks taimede paljunemisel õietolmuga edasi? a) Sisestada meid huvitav transgeen plastiidide genoomi b) Kasutada geeni sisenemise kontrolliks rohelise fluorestseeruva valgu (Green Fluorescent Protein- GFP) geeni c) Sisestada meid huvitav transgeen taime genoomi lillkapsa mosaiigi viiruse (Cauliflower Mosaic Virus) CaMV 35S promootori kontrolli all
kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud(prandatud, muudetud) organism. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks(Vikipedia). Teiste sõnadega võib öelda, et geneetiliselt muundatud organism, on elusolend kelle DNA pärilik aine on muudetud . See uus DNA hakkab sünteseerima uusi valke. Nii saadakse uusi transgeenseid organisme, kellel on uued omadused. 1.2. GMOde saamine GMOsid saadakse geenitehnoloogia abil. Geenitehnoloogia on molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilisi informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute organismide loomiseks. Neid võib saada mitmel viisil. Esimene võimalus on kasutada bakterid. Mullas elav agrobakter suudab viia ühe osa oma DNAst täiesti normaalse loodusliku protsessi käigus rakku. Asendates
putida abil polüstüreenist või taimsest materjalist ja Alkanivorax borkumensise abil naftast. Hea variant on see, kui bakter sekreteerib polümeeri graanuleid väliskeskkonda, siis ei ole vaja leiutada mehhanismi selle rakkudest kättesaamiseks ja raku ruumala ei ole tootmisele nagu pudelikael. Üldiselt hakkavad bakterid PHA polümeere tootma kui süsinikuallikat on piisavalt aga kasv ja paljunemine on inhibeeritud N ja P nälja tõttu. Kasutada saab ka transgeenseid baktereid, mille eelis on PHA lagundamisvõime puudumine, mistõttu nad ei saa seda ise süsinikuvaruna kasutada. Samas on see lagundamisvõime aluseks bioplastiku biodegradatsioonile. Polüaktiidhape (PLA, ka polülaktaat või polülaktaadid) on piimhape L- või D- vormi kõrgmolekulaarne polüesteer. Piimhapet ennast on üsna lihtne toota samadest toormetest (sukrupeedist, suhkruroost, ka maisist ja nisust) kui etanooli, PLA polümeriseerimine on aga keerukas ja kallis
kujundada meid ümbritsevat keskkonda selliseks nagu meie ise tahame. Teiselt poolt aga tõstatab see uus geneetikaharu rohkem probleeme, kui mõni muu teadusharu. ( Rifkin, 2000.) 3 1. KULTUURIDE GENEETILINE MUUNDAMINE Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend, kelle pärilikkus on geenitehnoloogia abil muudetud. Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeenseid ehk muundkultuurtaimi (muundkultuure) luuakse mitmel erineval viisil. On võimalik kasutada kas bakterite abi või siis nn DNA-püssi. Esimese puhul on tegemist mullas elava bakteriga agrobakteriga ning see põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi. Ta suudab viia taimerakku osa oma DNA-st ja sisestada see pärilikkuse ainesse. Asendades agrobakterites looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse
RAKENDUSBIOLOOGIA Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi Fundamentaalteadus - kui uuritakse objektide või nähtuste olemust Rakendusteadus - tegeleb praktiliste rakendamise meetoditega Bioloogia jaguneb üldbioloogilisteks teadusteks (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, ökoloogia, evolutsioon) ja eribioloogilisteks teadusteks (botaanika, zooloogia, füsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia, mükoloogia). Mis asi on rakendusbioloogia? RAKENDUSBIOLOOGIA seisneb bioloogia erinevate haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. *on aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist *arendada haiguste diagnoosi meetodeid *luua uusi ravimeid *täiustada raviprotseduure BIOTEHNOLOOGIAKS nim rakendusbioloogilisi meetodeid...
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest elementaarlülidest. Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped ja valgud. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiid on DNA ja RNA molekuli alalüksus, mis koosneb fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhape (DNA ja RNA) on polümeer, mis koosneb korduvatest alaüksustest ehk nukleotiididest. See on pärilikkuse kandja rakus. 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahela antiparalleelsus? Komplementaarsus ehk täiendavus on kaksikheeliksi kahe ahela vastastikune täiendavus, mis põhineb kindlate lämmastikaluste paardumisele tänu vesiniksideme tekkimisele. DNA ahelas vastab ühe ahela tümiin teise ahela adeniinile T-A ja tsütosiin guaniinile C-G. RNA molek...
mistahes muid tunnuseid kandvate geenide lokaliseerimiseks genoomis. (3) Transgeensete (liigivooraid geene omavate voi teatud liigiomaste geenideta organismid) isendite ja organismide loomine. Esmajoones tulevad siin kone alla mikroobsed organismid (bakterid, seened), aga ka taimed, keda on voimalik rakendada tohusamalt teenima inimkonna huve. Transgeensed korgemad loomad on aga olulised nii geenide talitluse kui parilike defektide uurimisel. Naiteks on suudetud luua transgeenseid hiiri, kellel puuduvad terved geenid ning neid kasutatakse just geenide funktsioonide uurimisel. Insenergeneetilised vaktsiinid ja DNA-vaktsineerimine Rekombinant-DNA tehnoloogiat kasutatakse ka vaktsiinide valjatootamisel. Insenergeneetiliste meetoditega loodud vaktsiinid voib jaotada kolme ruhma: (1) rekombinant-antigeen-vaktsiinid (ingl. k. -subunit vaccine) (2) rekombinant-vektor-vaktsiinid (3) geneetilise modifitseerimisega atenueeritud mikroobid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
