Geneetiliselt muundatud selgroogsete kasutusalad. Kasutatakse rekombinantsete valkude tootmiseks ja meitsiinilisel eesmärgil.Loomade tõuaretuses. Samuti on olemas kiire kasvuga kalad ja floresseeruvad kalad. molekulaargeneetika uurimisel • GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu • GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele • GM-sead toodavad inimese hemoglobiin • lehm kes toodab insuliini Geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutusalad. nt kasutatakse transgeenseid pärme rekombinantsete valkude tootmiseks (bhepatiidi vaktsiin) ja juustu tootmiseks ensüüme.Viiruseid kasutatakse geeniteraapias. Bakterid toodavad erinevaid valke haiguste raviks (insuliin, inimese kasvuhormoon, vere hüübimis faktorid). DNA kloneerimiseks kasutatakse baktereid. Saab kasutada keskkonna tehnoloogias, saaste eemaldamine. Mis on nokaut hiir? Nokout organism- organism kellel on teatud geen maha surutud. Geeneetiliselt
6. Kasutatakse palju glüfosaadil põhinevaid herbitsiide. Glüfosaat aga on väga laia spektriga herbitsiid, mis on inimestele ja loomadele samuti mürgine. Glüfosaadi poolestusaeg on varieerub päevadest aastateni, sõltuvalt pinnasest ja mullabakteritest. 4 Lõpptulemusena võib öelda, et transgeensete taimede kasutamise puhul pole keskkonnaga seotud riskid ja kasud ei universaalsed ega sugugi lõplikult selged. 19. Milliseid transgeenseid taimi tänapäeval eelkõige disainitakse st millise omaduse transgeen taimele annab? Kõige tähtsamad on Bt-toksiin ja herbitsiiditaluvus. 1. Insektitsiidid otse taimes. Parim näide on Bt-toksiin. Väga levinud. Bt valgud on algselt inaktiivsed, aga lõigatakse rööviku kõhus väiksemaks ja seega aktiveeritakse. Tekitab kõhu siseseintesse auke ja tapab rööviku. 2. Herbitsiiditaluvus. Transgeenne taim lagundab umbrohumürgi ära. Umbrohi sureb, transgeenne taim kasvab edasi
Meditsiinis: haiguste diagnoosimine, haiguste ravimine geeniteraapiaga, vähiuuringud, ravimite tootmine GM-organismide abil Kohtumeditsiinis: isiku tuvastamine, isadustest 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Põllumajanduses rakendadakse geneetika teadmisi taimesortide ja loomatõugude aretuses. Transgeensed taimed on suuremad, viljakamad, vastupidavamad, säilivad paremini jne. Transgeenseid loomi on loodud ravimite tootmiseks – nt. kasvuhormooni tootev piimalehm. Transgeensed bakterid toodavad insuliini. Kloonimiseks võetakse somaatiline rakk ja siirdatakse see munarakku, millest on tuum eemaldatud. Tekib doonoriga geneetiliselt identne isend. Kloonimist rakendatakse lemmikloomade paljundamiseks – see on suur äri. Tulevikus kasutatakse ka transgeensete loomade paljundamiseks ja inimse tüvirakkude tootmiseks. 3. Geneetika väärkasutused. Eugeenika e
GMOsi konstrueeritakse, sest et: Suurema saagikuse saamiseks 7 Kultuurtaimede suurema elujõulisuse ja haiguskindluse saavutamiseks Keskkonna saastatuse vähendamiseks, kasvatatkse kahjuritele mürgiseks/immuunseks muudetud transgeenseid organisme Loomi saab kasutada mudelitena inimese pärilike haiguste uurimisel Geeniteraapia. Kasutatakse kahte meetodit terveid geene somaatilistesse rakkudesse siirdamiseks: väliselt (ex vivo) või siseselt (in vivo). Ex vivo korral eraldatakse esmalt soovitud elundite rakud ja sisestatakse sinna laboritingimustes uus geen. See järel siirdatakse need rakud inimesse tagasi. In vivo teraapia korral püütakse vajalik geen viia organismi otse. VIII INIMENE
sisaldavad vitamiine ja antigeene. Organismi kloonimine ehk ühest isendist tehakse identne teisik. Looduses on selleks nt ühemunakaksikud. Doonor-loomast võetakse rakk, viiakse aktseptori munarakku, kus on eelnevalt geneetiline info eemaldatud. Munast areneb uus organism, kes on identne doonor-organismiga. Esimene kloonimine toimus 1997. aastal, mil klooniti lammas Dolly (elas 7 aastat). Alla 3% katseloomadest jääb elama. Tulevikus on eesmärgiks kloonida transgeenseid loomi paljundamiseks. Esinevad aga eetilised probleemid: inimese kloonimine on seadusega keelatud. Blastotsüsti staadiumis on tüvirakud, mis võivad areneda igas suunas. Kunstlikul ... saadakse erinevaid diferentseeritud rakke, mis võivad areneda närvirakkudeks, lihasrakkudeks. 3. Geneetika väärkasutused. Galton – „eugeenika“, mille eesmärgiks oli takistada ühiskonnas inimeste paljunemine, kelle arengus on geneetilised defektid ehk siis
organismiväliselt, katseklaasis. Isoleeritakse avalduvate geenid mRNA ning sünteesitakse pöördtranskriptaasiga komplementaarne DNA koopia ehk cDNA, selle kogu sisaldab vaid funktsioneerivate geenide kodeerivaid järjestusi. Viiakse läbi enne kloneerimist. 43. Millised on kloneeritud DNAde kasutusalad tänapäeval? Ravimitööstuses, kui kloneeritud DNA panna mingi looma sisse, siis loom hakkab tootma valku, nt insuliini saadakse nii. Saab teha transgeenseid organisme. 44. DNA sekveneerimise põhimõte. Sekveneerimine ehk järjestusanalüüs on DNA nukleotiidse järjestuse kindlaks tegemine. Ajalooliselt olid DNA sekveneerimise meetodid põhimõtteliselt kahte tüüpi: 1. Nukleotiidispetsiifiliste katkete tekitamine DNA- ahelas 2. DNA nukleotiiditäpsusega süntees Mõlema metoodika puhul viiakse läbi neli erinevat biokeemilist reaktsiooni, kus reaktsiooni lõpetamisel osaleb üks neljast DNA nukleotiidist. Mõlemad meetodid
Võib saada ka mitmese viirukaitsega taimi (vt. 2-5A süsteem). (Loomset 2-5A süntetaasi ekspresseeriv kartul. Monsanto viirusresistnente magus kartul, mis jõudis põllukatsetsse 2001. aastal.) Bakteriaalsete haiguste vastu võitlemiseks viiakse vastavasse taime mõne muu liigi geen, mis on võimeline tootma bakteritsiidset valku. 7. Taimedele stressitaluvuse omaduste lisamine geenitehnoloogilisel teel tooge vähemalt kolm näidet, kirjeldage. Eelkõige püütakse luua transgeenseid taimi, mis suudaksid kasvada vähese niiskusega mullas (väheneb niisutavatate maade pindala). Prantsusmaal on loodud maisisordid, mis kannavad looduslikult väga vastupidavast sorgost pärinevat geeni ja kasvavad hästi ka kuivas pinnases. Põuakindlate taimede loomisel lähtutakse selliste kõrbetaimede biokeemiliste radade geneetilise aluse väljaselgitamisest, mis kuivaga näivad täiesti surnutena, kuid vihma käes ärkavad uuesti ellu
lokaliseerimiseks genoomis. 3) Transgeensete (liigivôôraid geene omavate vôi teatud liigiomaste geenideta organis- mid) isendite ja organismide loomine. Esmajoones tulevad siin kõne alla mikroobsed organismid (bakterid, seened), aga ka taimed, keda on vôimalik rakendada tôhusamalt teenima inimkonna huve. Transgeensed kôrgemad loomad on aga olulised nii geenide talitluse kui pärilike defektide uurimisel. Enim on toodetud transgeenseid hiiri, kellel puuduvad terved geenid, mistõttu neid kasutatakse just geenide funktsioonide uurimisel. GMO GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISM GMO on organism, mille pärilikkustegureid (genoomi) on inimese poolt muudetud viisil, mida looduses ei esine. Geneetiline muundamine leiab aset siis, kui kasutatakse vähemalt ühte järgmistest meetoditest: 1) rekombinantse nukleiinhappe tehnikaid, millega luuakse väljaspool organismi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
