Ravigeeni sisaldava viiruse tootmiseks tuleb rakku lisada viirusvektor, mille mõned geenid on asendatud ravigeenidega (mutantse viirusega nakatatud rakk toodab küll viiruse paljunemiseks vajalikke valke, kuid viirusosakest ei ole suuteline ise moodustama, vektorilt sünteesitakse viirusosakeste moodustamiseks vajalikke valke). Ravigeeni sisaldavad viirused vabanevad keskkonda. Transgeenseid organisme kasutatakse bioloogiliselt aktiivsete ainete (interferoonid, kasvufaktorid, antikehad) tootmiseks ning koesobivate organite loomiseks. Kloonimine on identse genoomiga organismi loomine. Kloonimise eesmärgid on tänapäeval organismi paljundamine või olemasoleva organismi ravimine (uute organite kasvatamise või haigesse koesse tüvirakkude siirdamise kaudu). Etapid on tüviraku võtmine, sellest rakutuuma eemaldamine, tüviraku tuuma siirdamine munarakku, kust omakorda varem on...
Selliseid DNA- konstrukte nim. geenivektoriteks ehk -siirdajates. Eesimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodu 1973. aasta. BAKTERITEL ei ole tuuma; seda asendab tumapirkond, milles paikenb üks rõngasjas kromosoom. Lisaks leidub bakterirakus väiksemaid DNA rõngaid- plasmiide, mida kasutatase geenivektorite loomisel. Rakendusbioloogilises suunas hakati otsima võimalusi kasutada transgeenseid baktereid meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Inimese rakkudest eraldatakse huvipakkuva geeni mRNA ja pöördtranskribteeritakse selle järgi vastav komplementaarne DNA(cDNA). See ühendatatkse plasmiidiga ning saadud geenivektor lülitub bakteriraku koosseisu(peamiseks bakteriks on inimese soolekepike). Sel viisil loodud transgeenne bakter toodab peale end avalkude ka soovitavat inimesevalku. Esimene inimese valku sünteesiv bakteritüvi saadi 1978...
aastate algul suudeti luua sellised transgeensed hiired, kes pärandasid võõrad geenid oma järglastele. Geneetiliselt muundatud loomade seas on saanud üheks kuulsamaks onkohiir hiir, kes on geneetiliselt muundatud, nõnda et vähki takistavad mehhanismid temas ei tööta. Ja 2001. aastal tuli ilmale esimene GM-ahv Andi, kelle genoomis on meduusi geen, mis selle mereolendi hiilgama paneb. Milleks kasutati transgeenseid loomi? Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimesel pärilike haiguste uurimiseks ning nende arengut. Transgeenseid loomi on veel kasvatatud kasvuhormoonide toime uurimiseks. Samuti kasutatakse neid uute ravimeetodite rakendamiseks ning uute omadustega organismide abil toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid (raviühendeid, antikehi jms) Niinimetatud transgeenste superloomade loomine ja probleemid. Transgeensete superloomade loomise võimalused on äratanud suurt huvi...
RAKENDUSBIOLOOGIA teadusharu, kus millegi või kellegi abil toodetakse inimesele vajalikke aineid. Rakendusbioloogiat rakendatakse: 1) maaviljeluses (leiva tegemine) 2) loomakasvatuses (tõuaretus) 3) meditsiinis (vähivastased vaktsiinid) BIOTEHNOLOOGIA- rakendusbioloogia üks valdkond, kus kasvatatakse elusorganisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Eelised: *säästab energiat Puudused: *ajakulu vastavate organismide *vähem ja kahjutud jäätmed leidmiseks, kasvatamiseks *odav tooraine *tundlikkus keskkonnategurite suhtes FUNKTSIONAALNE TOIT- toit, mis sisaldab seedetegevusele kasulikke mikroorganisme. VADAK- juustu ja kohupiima kõrvalsaadus, millest on eraldatud piimavalk (keefir). Erinevad biotehnoloogilised töötlemised: 1) Piimatööstus (jogurt, 4) Sinihallitustooted morfiin) kee...
Türi Majandusgümnaasium HAIGUSTE GEENITERAAPIA Koostaja: Aiki Metssalu 12A Juhendaja: Kersti Kont Bioloogiaõpetaja Türi 2007 Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. Geenitehnoloogias rakendatakse pärilikkuse muutumist DNA siirdamise teel. Selle teadusharu saavutusi kasutatakse taimede ja loomade pärilike omaduste ning inimese haiguste diagnoosimiseks ja ravika.(1) Uute geenide viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki.(1) Uusi, terveid geene võib inimese somaatilstesse rakkudesse siirdada organismi kas väliselt (ex vivo)või siseselt (in vivo). Ex vivo geenide siirdamise korral eraldatakse esmalt inimesel soovimatud elundi rakudja sisestatakse laboritingimustes sin...
Veterinaaria ja taimekaitse- tegelevad koduloomade ja kultuurtaimede haiguste ennetamise ning raviga. Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. On konstrueeritud uute omadustega organisme, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: raviühendeid, antikehi, verehüüimisfaktoreid, kasvufaktoreid jne. Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rakendamiseks. Püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene, et antud loomade organeid (südant, neere, maksa jm) siiradada inimese organismi, ilma et inimese organism koesobimatuse tõttu selle ära tõukaks. Transgeensetel kultuurtaimedel on suurendatud nende haigus-, lamandumis-, põua- ja külmakindlust, saagikust ning säilivust. Samuti on parandatud nende...
Selle metoodika loomise eeldusteks oli omakorda restrikatsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamine bakterite 1970. aastal. Need on omapärased ensüümid, mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Transgeensed organismid Tavakasutuses on pealkirjas toodud mõiste asemel levinud lihtsustatud väljend-geneetiliselt muundatud organismid, lühendiga GMO. Enamasti mõistetakse selle all transgeenseid organisme, seega organisme, kelle genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja järglastele päranduvad. Neil organismidel ilmneb mingi uus, mõnele teisele liigile omane tunnus. Kuid on ka teist tüüpi GM-organisme. Nende muundamine on oma olemuselt transgeneesile vastupidine. Neil rikutakse mingi kindla geeni struktuur suunatud mutatsiooni abil ära. Sellega kaotatakse tema funktsioon. Kuna muutus toimub DNA struktuuris, siis pärandub see...
Sellised DNA-konstrukte nimetatakse geenivektoriteks ehk siirdajateks. Villu 1970.aastate teisel poolel hakati looma inimese ja mõne teise liigi genoomipanku bakterites ja pärmseentes kloonitud DNA-fragmentide kujul. (vaata lehelt joonist, mis on lamba oma kõrval). Ahvatles võimalus luua transgeenseid hulkrakseid organisme loomi ja taimi. Esimene selline imetaja saadi 1981.aastal. see oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Tulemus oli simaatorkav hiir kasvas umbes kaks korda suuremaks kui tema tavalised liigikaaslased. 1980.aastate teisel poolel alustati mitmes biotehnoloogia keskuses töid saamaks transgeenseid imetajaid (lambaid, kitsi, veiseid), kes toodaksid piimas või veres inimese ravivalke või toidulisandeid....
Geenitehnoloogia. Geenitehnoloogia kasutab organismide pärilikkuse muutmiseks DNA siirdamist, mille tagajärjel luuakse uute pärilike omadustega organismid transgeensed organismid. 8. Geneetiliselt muundatud toiduainete eelised ja probleemid (KMO). Eelised: - Suurem saagikus leevendab inimkonna toidu probleeme - Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus - Keskonna saastatuse vähandamine. Kasvatatakse kahjuritele mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure. Probleemid: - Eetika probleemid. Igale organismile jäägu oma normaalne genoom. - Võib olla kahjulik inimese organismile ning võõrvalk võib põhjustada allergiat. - Muundatud geenidega põllukurtuurid võivad kanduda loodusesse. - Kahjurid muutuvad looduslike toimeainete vastu immuunseks ja paljunevad massiliselt. 9. Biotehnoloogia eelised ja probleemid Eelised: - Suur energia säilitus...
2) selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust 3) meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas Diagnostikas võimaldavad monokloonsed antikehad väga täpselt eristada patogeeni kitsamat tüüpi tüve. Nt: klamüüdiabakteri eri liikide diagnoosimine; raseduse diagnoosimine (seisneb kooriongonatropiini sisalduse määramises uriinis monokloonsel antikehal põhineva immunreaktsiooni abil). 1990. aastatel hakati tootma inimese monokloonseid antikehi, kasutades transgeenseid hiiri, kelle genoomi on siirdatud inimese antikehade geene. Neid antikehi kasutatakse nakkushaiguste ja vähi puhul....
Näiteks Kurt Vonneguti teoses "Komejant ehk hüvasti, üksildus!" rakendasid seda meetodit enda peal hiinlased, aga nad muutusid viimaks nii väikseks, et ameeriklased hingasid neid kogemata sisse ning surid tekkinud mürgistusse. Teine võimalus oleks toiduks kasutatavate kultuuride suurendamine, et neid oleks rohkem. Mingil määral praktiseeritakse seda tänapäevalgi, luues transgeenseid organisme. Olles ümbritsetud nii paljude kirjandusteoste ja filmidega, mis kõik kuulutavad tehnika jätkuvat edasiminekut ja sisendavad, et kunagi võib vabalt ühelt planeedilt teisele rännata, ei tule võib-olla mõttessegi, et tulevik võib kujuneda hoopis teistsuguseks. Film "Pulse" näita, et sõltumine tehnikast võib viia hävinguni. Seal kujutatakse arvutiviirust, mis suudab inimestele levida ja võtab neilt elutahte, viies enesetapuni...
Millisel juhul on LCR eelistatud meetod PCR ga võrreldes LCR on suurema spetsiifilisusega kui PCR. Seda on kaval kasutada tuntud järjestuste ja punktmutatsioonide tuvastamiseks kui kasutada oleva DNA kogus on limiteeritud. 2. Milline meetod võimaldab RNA amplifitseerimist DNA juuresolekul? NASBA on RNA tuvastamiseks eriti hea meetod: RNA ahelale saab panna pöördtranskriptaasiga praimeri juurde, sünteesitakse uus ahel, RNAas lõhutakse H-ga ära ja sünteesitakse uuesti jne kuni saadakse detekteeritav kogus nukleiinhappe molekule. Tal on ka see omadus, et töötab DNA juuresolekul ei pea proovi ära puhastama, mis RNA puhul on väga keeruline. Kasutatakse ka ekspressiooniproduktide määramiseks. 3. Millised ensüümid on vajalikud TMA meetodil amplifitseerimiseks? TMA- transcription mediated amplification. RNA polümeraas ja pöördtranskriptaas...
USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele. Transgeensed organismid Geneetiliselt muundatud organismid (lühendatult GMO) - nim organisme, kelle genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeensed organismide tähtsus Uute omadustega organismide abil toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid: raviühendid, antikehi, verehüübimisfaktoreid, kasvufaktoreid. Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rakendamiseks. Erinevate kultuurtaimedel parandatakse haigus-, lamandumis-, põua- ja külmakindlust, saagikust, säilivust kui ka maitseomadusi. Keskkonna puhastamine Geneetiliselt muundatud mikroorganisme kasutatakse õlireostuse kõrvaldamiseks. Pesu- ja puhastusvahendid kasutavad bakteritest kasvatatud ensüüme, mis omakorda lagundavad rasvu, valke, värvaineid ja muud...
Geneetilise muundamise puhul on põhimõtteliselt tegu sordiaretusega, kuid see on oluliselt kiirem ja tõhusam viis soovitud tulemuseni jõudmiseks. Geneetiliselt muundatud toiduainete eelised ja probleemid Eelised Probleemid · Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. · Kultuurtaimede suurem elu-jõulisus ja haiguskindlus. · Keskkonna saastatuse vähendamine, kasvatatakse kahjuritele mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure. · Eetikaprobleemid igale organismile jäägu oma normaalne genoom. · Võib olla kahjulik inimese organismile. Mõni allergiat põhjustav valk võib sattuda toitu, kus teda normaalselt ei leidu. · Võimalik negatiivne mõju keskkonnale. Kahjurid muutuvad looduslike toimainete suhtes immuunseks · Põllukultuuridesse kantud muundatud geenid võivad üle kanduda umbrohule, muutes need samuti elujõulisemaks Kloonimine...
0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...
Euroopas kasutatakse ning müüakse geneetiliselt muundatud sojauba ja maisi. Nende mõju inimese tervisele on palju uuritud, kuid kahjulikku toimet pole tõestatud. GMO eelised: · Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. · Kultuurtaimede suurem elu-jõulisus ja haiguskindlus. · Keskkonna saastatuse vähendamine, kasvatatakse kahjuritele mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure. GMO puudused: · Võib olla kahjulik inimese organismile. Mõni allergiat põhjustav valk võib sattuda toitu, kus teda normaalselt ei leidu. · Võimalik negatiivne mõju keskkonnale. Kahjurid muutuvad looduslike toimainete suhtes immuunseks. · Põllukultuuridesse kantud muundatud geenid võivad üle kanduda umbrohule, muutes need samuti elujõulisemaks. Mis on kloonimine? · Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, ka...
Geneetiliselt muundatud organismid GMO-st üldiselt Geneetiliselt muundatud organismid (ingl. Genetically modified organismis) ehk GMO, on kunstlikul teel muudetud geenidega organismide (taimed, loomad jne.) üldnimi. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. Selle juures võiks ka ära mainida, et maailmas kasvatab geneetiliselt muundatud saaki 8.5 miljonit farmerit kellest 90% on madalarengualadel. Sealhulgas on ka 6.4 miljonit farmerit Hiina puuvilla kasvatuse aladel. USA-s ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi....
Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks(Vikipedia). Teiste sõnadega võib öelda, et geneetiliselt muundatud organism, on elusolend kelle DNA pärilik aine on muudetud . See uus DNA hakkab sünteseerima uusi valke. Nii saadakse uusi transgeenseid organisme, kellel on uued omadused. 1.2. GMOde saamine GMOsid saadakse geenitehnoloogia abil. Geenitehnoloogia on molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilisi informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute organismide loomiseks. Neid võib saada mitmel viisil. Esimene võimalus on kasutada bakterid. Mullas elav agrobakter suudab viia ühe osa oma DNAst täiesti normaalse loodusliku protsessi käigus rakku. Asendates...
Teiselt poolt aga tõstatab see uus geneetikaharu rohkem probleeme, kui mõni muu teadusharu. ( Rifkin, 2000.) 3 1. KULTUURIDE GENEETILINE MUUNDAMINE Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend, kelle pärilikkus on geenitehnoloogia abil muudetud. Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeenseid ehk muundkultuurtaimi (muundkultuure) luuakse mitmel erineval viisil. On võimalik kasutada kas bakterite abi või siis nn DNA-püssi. Esimese puhul on tegemist mullas elava bakteriga agrobakteriga ning see põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi. Ta suudab viia taimerakku osa oma DNA-st ja sisestada see pärilikkuse ainesse. Asendades agrobakterites looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse...
GM-taimede kasvatamise kasu-ja ohutegurid Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel ning nende loomine on üldsiselt lihtsam kui transgeensete loomade loomine. See on ühitatud meristeempaljundusega ja õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Tehnogeneetilise muundamise peamine erinevus tavaaretusest seisneb selles, et GMO-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt, isegi fülogeneetiliselt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
